Autor: Andra Savtšuk

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
19.06.2019 

Eesti sõiratootjate kaitstud geograafilise tähise taotluse menetlemine jätkub

Kuuest sõiratootjast koosnev huvirühm esitas Maaeluministeeriumile taotluse nimetuse ’Vana-Võromaa sõir’ ehk ’Setomaa sõir’ registreerimiseks kaitstud geograafilise tähisena. Novembris esitatud taotlusele andis Euroopa Komisjon tagasisidet, et seda tuleb täiendada.

„Meedias levinud väide, et Euroopa Komisjon olevat lükanud tagasi taotluse saada nimetusele ’Vana-Võromaa sõir’ ehk ’Setomaa sõir’ kaitstud geograafiline tähis, ei vasta tõele. Tänavu mais edastas Euroopa Komisjon taotlejatele kommentaarid ja küsimused esitatud taotluse kohta, mis on kaitstud geograafilise tähise taotlemisel tavapärane. Kommentaaride ja küsimuste esitamine ei tähenda taotluse tagasilükkamist, vaid täpsustava info küsimist. Pärast taotlejatelt täpsustava info saamist vaatab Euroopa Komisjon täiendatud taotluse uuesti läbi,“ ütles Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

Toote nimetuse registreerimine kaitstud geograafilise tähisena annab märku sellest, et toode pärineb kindlast piirkonnast ning sellel on omadused, mis tulenevad geograafilisest päritolust. Lisaks peab vähemalt üks tootmisetapp toimuma määratud geograafilises piirkonnas.

Taotluse näol on tegu Eesti toidusektori tootjate esmakordse sooviavaldusega registreerida kaitstud geograafilise tähise nimetus juustutootele. „Kuivõrd Eesti jaoks on väga oluline kvaliteetsete toodete väärtustamine läbi Euroopa Liidu kvaliteedimärkide süsteemi, kutsume üles ka teisi tootjaid ja töötlejaid aktiivselt koos kvaliteedimärke taotlema,“ lisas Raudsepp.

Nimetuse ’Vana-Võromaa sõir’ ehk ’Setomaa sõir’ registreerimise järel on neid kaitstud geograafilise tähisena lubatud kasutada vaid juhul, kui tootmisel on järgitud nimetuste tootespetsifikaadi tingimusi.

’Vana-Võromaa sõir’ ja ’Setomaa sõir’ on eri nimetused samale tootele – laagerdamata kohupiimajuustule, keedujuustude klassi kuuluvale piimatootele, mida tuntakse Eestis ennekõike ajaloolisel Võrumaal ja Setomaal. Toote koostisained on piim, kohupiim, munad, või, köömned ja sool. Traditsioonilisel tootmisel ei kasutata laapfermenti, tööstuslikke juuretisi, lisaaineid ega lõhna- ja maitseaineid.

Registreerimistaotluse esitanud huvirühma kuuluvad Nopri Talumeierei OÜ, Metsavenna Turismitalu OÜ, FIE Klarika Hirv, MTÜ AIG, Taarka Tarõ OÜ ja Toomemäe OÜ.

Lisainfo: Nimetuse ‘Vana-Võromaa sõir’ / ‘Setomaa sõir’ registreerimine kaitstud geograafilise tähisena »

Põllumajandusuuringute Keskuse pressiteade
19.06.2019

Rahvusvaheline konverents: kartuli viiruste parem tundmine tagab kvaliteetsema saagi

18.‒21. juunil toimub Eestis Laulasmaal rahvusvaheline kartuli viirhaiguste uurijate kokkusaamine. Konverentsi korraldab Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Euroopa Kartuliuurijate Ühenduse (EAPR) ja PVY Wide organisatsiooniga.

Kartul on oluline toit meie toidulaual. Kuid kartul on haigustele ka suhteliselt vastuvõtlik. „Maailmas on teada vähemalt 40 erinevat viirust, mille mõjul võib kartuli saagikus ja kaubanduslik välimus oluliselt väheneda,“ selgitab Piret van der Sman, Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia labori viroloog.

„Teadlased teevad jõupingutusi viiruste tuvastamismeetodite arendamisel ja viiruste mõju uurimisel taimedele. Sellest tööst on kasu meile kõigile! Parem viiruste ja viiruste levitajate tundmine aitab kaasa kartulikasvatuse arengule, tagab parema saagikuse ja kartuli kvaliteedi ning vähema taimekaitsevahendite kasutamise,“ lisab Karme Petrutis, taimetervise ja mikrobioloogia labori juhataja.

Konverentsil käsitletakse kartuli viirushaiguste uurimisega seotud vaatenurki alates diagnoosimisest ja avastamisest kuni taimede ja viiruste koostoimeteni. Kohtumine on suunatud eelkõige uurijatele-teadlastele, üliõpilastele, kuid osalejate seas on ka põllumajandustootjaid, seemnekartuli tootjaid ning valdkonna ametnikke. Osalejaid on 20 erinevast riigist. Esindatud on enamik EL riike, lisaks on delegaate Brasiiliast, Indiast, Lõuna-Aafrikast, Kanadast, Šveitsist ja Venemaalt.

Programmis on nii suulised kui ka poster-ettekanded, arutelud töögruppides ning ringsõidud seemnekartuli tootjate juurde ja Põllumajandusuuringute Keskuse laboritesse. Kokkusaamise töökeel ja info on inglise keeles http://pmk.agri.ee/eapr2019/

Nädala lõpuni toimuv rahvusvaheline sündmus on väga oluline teadmiste vahetamiseks ja uue info kogumiseks.

Krista Kõivu foto: Osalejad konverentsi poster-ettekandeid uudistamas.

 

Lisainfo: eaprviro2019@pmk.agri.ee

PRIA maksab jaanipäevaks välja loomakasvatuse üleminekutoetused

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) maksab väljaloomapidajatele kokku 10 567 336 eurot loomakasvatuse üleminekutoetusi, mille taotlemine toimus 2.-21. märtsini.

Viit liiki üleminekutoetuste saajaid on tänavu kokku 5324 ja eelarve 10 641 507 eurot. Ammlehma kasvatamiseks saavad toetust 1531 loomapidajat summas 1 174 466 eurot, ute kasvatamiseks 700 lambakasvatajat summas 312 928 eurot. Ülejäänud  kolm toetust – veise, piima ja ute üleminekutoetus – ei ole seotud jooksva aasta loomapidamisega, vaid neid toetusi saavad jätkuvalt põllumajandustootmisega tegelevad isikud, kel on olemas vastavad toetusõigused. Veise üleminekutoetust saavad 1833 taotlejat summas 2 385 791 eurot, piima üleminekutoetust saavad 880 taotlejat summas 6 670 246 eurot ja ute üleminekutoetust saavad 378 taotlejat summas 23 905 eurot.

Loomakasvatuse üleminekutoetusi rahastatakse Eesti riigieelarvest. Toetuste ühikumäärad kinnitas PRIA lähtudes eelarvetest iga toetuseliigi jaoks ning nõuetekohastest taotlustest. PRIA kinnitas loomakasvatuse otsetoetuste ühikumäärad 10. juunil 2019.

Ühikumäärad 2019:

·         ammlehma kasvatamise üleminekutoetus   24,76 €

·         ute kasvatamise üleminekutoetus    7,70 €

·         piima üleminekutoetus          0,01153 €

·         veise üleminekutoetus           39,71 €

·         ute üleminekutoetus  1,19 €

Iga liiki toetus laekub taotleja kontole eraldi maksena. Makse sisu ja raha laekumise eeldatava aja kohta saab toetuse ootaja infot e-PRIAst. Andmed määratud toetuste kohta avaldatakse juuni lõpuks PRIA kodulehel. Füüsilise isikuna toetuse taotlejatelt peab PRIA määratavalt summalt kinni tulumaksu.

Üleminekutoetustega koos sai taotleda ka piimalehma kasvatamise otsetoetust, kuid selle toetuse ühikumäära otsustab PRIA 1. detsembriks 2019 ja otsused toetuse määramise kohta teeb 10. detsembriks 2019.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
18.06.2019 

Luxembourgis on arutelu all EMKF-i ja ÜPP tulevik

Maaeluminister Mart Järvik osaleb täna 18. juunil Luxembourgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel, kus aruteluks on Euroopa  Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevik.

Hetkel käivad läbirääkimised EMKF-i määruse eelnõu osas perioodiks 2021-2027. Eesti jaoks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku eraldada 97 miljonit eurot, mis on 3,5% vähem kui eelmisel eelarveperioodil. Kogu EMKF eelarve Euroopa Liidus väheneb 4%.

Maaeluminister Mart Järvik: „Eesti jaoks on oluline saavutada suurem paindlikkus erinevate finantsinstrumentide kasutamise osas ning vähendada seniseid bürokraatlikke ja ettevõtlust ahistavaid piiranguid EL-i toetusrahade kasutamisel.“

„Samuti peame oluliseks, et otseselt tulu mittetootvaid tegevusi, näiteks ümberõpet, peaks olema võimalik toetada maksimaalmääras.“ Nende küsimuste lahendamiseks jätkame läbirääkimisi,“ lisas minister.

Rumeenia esitatud ÜPP eduaruannet kommenteerides sõnas minister Järvik, et Eesti toetab uue perioodi ÜPP keskkonna-alast ambitsioonikust. „ Tähtis on saavutada tasakaalustatud lähenemine, mis aitab täita keskkonna eesmärke, kuid on samal ajal atraktiivne põllumajandustootjatele.  Ka keskkonnanõuete süsteem peab olema paindlikum ning nõuded selgemad,“ ütles Mart Järvik.

„Arvestades uue perioodi ÜPP ambitsioonikust, leiame, et seatud eesmärkide saavutamiseks ei tohiks ka teise samba rahalisi vahendeid vähendada“ lisas minister Järvik.

Rumeenia eesistumise viimase põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu raames kohtub maaeluministerMart Järvik ka Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hogani ja Soome põllumajanduse ja metsanduse ministri Jari Leppäga. Maaeluministrit saadavad nõukogu istungil kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja asetäitja Madis Pärtel.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
17.06.2019

Järvik: teeme kõik, et Eesti toit oleks ohutu 

Täna toimus Maaeluministeeriumis Riigikontrolli auditit puudutav pressikonverents, kus rõhutati, et Maaeluministeerium suhtub auditi tulemustesse tõsiselt ning järjepidevalt töötatakse selle nimel, et Eesti toit oleks ohutu. 

Maaeluminister Mart Järvik kinnitas sissejuhatust tehes, et Maaeluministeeriumis tehakse kõik endast olenev, et Eesti toit oleks ohutu ja töökorralduslikud küsimused lahendatud. „Paari kuu jooksul valmib erakorraline audit, mis vaatab üle ministeeriumi süsteemi töökorralduslikud küsimused ning selleks ajaks esitavad allasutused ka omapoolsed kavad,  mida on vajalik teha Riigikontrolli poolt väljatoodud puuduste kõrvaldamiseks,“ ütles Järvik.

Toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai nõustus Riigikontrolli järeldusega, et toiduohutusele tuleb suuremat tähelepanu pöörata, parandada kommunikatsiooni  toiduohutuse riskihinnangute kohta ning anda tarbijale rohkem ja täpsemat informatsiooni.  „Maaeluministeerium algatab juba sellel nädalal riigiülese töögrupi loomise toiduohutusega seotud probleemide komplekseks läbitöötamiseks,“ ütles Kevvai.

Taimekaitsevahendite jääkide kontrollimine toimub Euroopa üleselt koordineeritud kontrollipõhimõtete alusel. VTA kontrollib järjepidevalt nii Eestist, teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest kui ka kolmandatest riikidest pärit toitu. Nende kontrollide tulemuste põhjal võib täna väita, et Eesti tarbija saab poelettidelt head ja kvaliteetset toidukaupa. Samas on terviseriskide ennetamiseks väga oluline ka tasakaalustatud ja mitmekülgne toitumine.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

14.06.2019

26. juunini saab taotleda põllumajanduskindlustustoetust

Kuni 26. juunini 2019 on võimalik taotleda põllumajanduskindlustustoetust, millega hüvitatakse osaliselt põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on kõige parem riskijuhtimismeede tark põllumees, kes maandab ise oma riske. „Põllumajanduskindlustoetusega oleme põllumeestele riskide maandamise osas appi tulnud, sest üks võimalusi, kuidas põllumajandustootjad saavad tootmisega seotud riske maandada, on saagi, loomade ja taimede kindlustamine,“ ütles minister Järvik.

Toetust on võimalik taotleda tera- või kaunvilja, heinaseemne, õlikultuuri, kartuli, köögivilja, puuvilja, marjade, viljapuude, marjapõõsaste, puukooliistanduse, dekoratiivtaimede, veiste, sigade, lammaste, kitsede, hobuste (välja arvatud võistlus- ja ratsahobused), kodulindude või mesilaspere kindlustusmaksete tasumiseks. Toetatakse selliste kindlustusmaksete tasumist, kus kindlustuslepingu tingimused hõlmavad kahju hüvitamist, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või ebasoodne keskkonnajuhtum. Toetusega  hüvitatakse kuni 70% toetuse saaja tasutud kindlustusmaksetest.

Taotlusvooru eelarve on üks miljon eurot. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

Rohkem infot toetuse taotlemise kohta

 Info põllumajanduse suurandmete temaatikat tutvustavate teabepäevade kohta.

Infopäevad toimuvad:

20. juunil 2019 Tartus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (Tähe 4, ruum 122);
21. juunil 2019 Sakus, Põllumajandusuuringute Keskuses (Teaduse 4/6, suur saal).

Infopäevade eesmärgiks on tutvustada põllumajanduse suurandmete tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajalise programmi tegevusi ja tulemeid ning arutleda, missugused ootused, lootused või hirmud on seotud tulevikus loodava suurandmete süsteemiga.

Lisaks tutvustatakse rahvusvahelist projekti Euroopa Liidu otse- ja maaelu arengu toetuste ühtse administreerimise ja kontrolli süsteemi uute e-lahenduste arendamiseks (NIVA).

Oodatud on teemast huvitatud osapooled: põllumajandustootjad, teadlased, ametnikud, aga ka tarkvaraarendajad jt.

Päevakava ja registreerimine:https://www.pikk.ee/event/pollumajanduse-suurandmete-temaatikat-tutvustavad-infopaevad/2019-06-20/

Infopäevad korraldab Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Eesti Maaülikooli, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Tieto Estonia AS ja E-Agronom OÜ-ga.

Osalemine on tasuta. Infopäevad toimuvad „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse suurandmete tegevusvaldkonnas“ raames, toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

14.06.2019

Mart Järvik: aitame ettevõtjatel uusi uksi avada

Eile, 13. juunil toimus Maaeluministeeriumis toidusektori ekspordinõukogu, kus anti ülevaade turgude avamise hetkeseisust ning tutvustati Eesti Konjunktuuriinstituudi teostatud uuringut „Eesti toidusektori ekspordivõimekus“.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on ekspordinõukogu tegevus oluline, et välja selgitada,  millised võimalused on toidusektoril ekspordi vallas, seada ekspordi arendamise prioriteete ning valida välja sobilikud turud, kuhu aidata ettevõtjatel siseneda.

„Ekspordinõukogus on esindatud nii põllumajandus- ja toidusektori kui ka ametiasutuste esindajad. See on väga oluline ja tähtis koostööplatvorm, kus vahetada infot ning koordineerida eri poolte tegevusi.  Maaeluministeerium aitab koos oma allasutustega nõu ja jõuga kaasa, et meie ettevõtjatel oleks võimalik jõuda uutele välisturgudele ning neile oleks tagatud ausad ja õiglased konkurentsitingimused,“ sõnas minister Järvik.

Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudist tõi oma ettekandes välja, et Eesti toidusektori ekspordikäive kasvas 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes 0,2% ja ületas 2014. aasta taseme 2,6% võrra. Nii piima- kui ka lihasektori olulisimad turud on teised Balti riigid, kala ekspordi jaoks on olulised Soome ja Ukraina.

Josingu sõnul on positiivne, et hea maksevõimega Põhjamaade turgusid on suudetud pärast Venemaa kehtestatud piiranguid hoida ja ärisuhteid edasi arendada ning liikuda edasi kõrgema lisandväärtusega toodete müügile.

Lisaks andis Veterinaar- ja Toiduameti kauplemise ning impordi ja ekspordiosakonna peaspetsialist Marko Breivel kohtumisel ülevaate, milline on Euroopa Liidu väliste turgude avamise hetkeseis, et eksportida sinna piima- ja lihatooteid. 2019. aastal on avatud turg piimatoodete ekspordiks Tuneesiasse, hobuste ja paljundusmaterjali ekspordiks Uruguaisse, juustu ja või ekspordiks Taiwani ning liittoidu (näiteks pitsa ja pelmeenid) ekspordiks Uus-Meremaale.

„Meie toidusektori ettevõtjad ekspordivad täna enam kui sajale sihtturule. Eksport saab alguse ohutust toidust ja usaldusväärsest järelevalvesüsteemist. Turgude arv ja lisanduvad turud annavad tunnistust, et meie toit on hinnatud ka välisturgudel ning selle kvaliteedi ja ohutuse tagamisel tehakse head tööd,“ kommenteeris ülevaadet Mart Järvik.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.06.2019

Kukk Porthos alustab Eesti ringreisi

Maaeluministeeriumiga koostöös alustas hiljuti tegevust esimene kodulinnust suunamudija kukk Porthos, kelle tegemiste abil on võimalik saada ülevaade maaelu mitmekesisusest.

„Möödas on ajad, mil influencer’id kajastasid üksnes linnaelu. Kukk Porthos on võtnud ette ambitsioonika retke mööda Eestimaad, mille käigus ta vaatab maaelu rohujuure tasandilt ja vägagi terava pilguga. Oma ringreisil kogetust annab ta operatiivselt teada sotsiaalmeedias, täpsemalt Instagrami kontol @kukkporthos,“ sõnas Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Karolin Lillemäe.

Kukk Porthos startis eile, 10. juunil Pärnust, andes oma ringreisile avapaugu suvepealinna ülevaatusega. „Juba esimesed sammud viisid kuke kokku nii Eestimaa rõõmude kui ka kitsaskohtadega. Näiteks pidasid lapsed teda kanaks, mis on selge märk, et suurem kokkupuude maaeluga tuleks järeltulevatele põlvedele üksnes kasuks,“ lisas Lillemäe.

Kukk Porthose kodu asub Ranna Rantšos ning koos oma perenaise Ande Baikoviga on ta osalenud juba paljudel üritustel ning külastanud isegi telestuudiot. Oma Instagrami kontol näitab kukk nii enda kui ka teiste loomade tegemisi, demonstreerib maaelu mitmekesisust, võtab sõna olulistel teemadel ning suunab inimesi maale elama ja puhkama.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

12.06.2019

2018. aastal maksti maaelu arengukava toetusi 148 miljoni euro eest

2018. aastal on Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 (MAK) toetusi makstud 148 miljoni euro eest ja kokku on alates 2014. aastast kuni 2019. aasta aprillini toetusi välja makstud 533 miljoni euro eest, selgus eile, 11. juunil Maaeluministeeriumis toimunud  MAK-i seirekomisjoni 15. istungil. 

Perioodil 2014-aprill 2019 määrati toetuseid 757 miljoni euro eest ja sellest on välja makstud 533 miljonit eurot.

„Tänaseks on üle poole 992 miljoni suurusest arengukava eelarvest välja makstud,“ sõnas maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Maaelu arengukava toetusi on võimalik kasutada kuni aastani 2023. Huvi MAK-i meetmete vastu on olnud suur ja senise rakendamise põhjal suudame kõik Eestile ettenähtud vahendid põllumajandus- ja toidusektori arendamise, keskkonnahoiu ja maapiirkonna elujõulisuse suurendamise eesmärgil ära kasutada,“ sõnas ta.

2019. aasta alguses toimus MAK toetuste mõju hindamine, mille tulemused näitavad, et toetustel on oluline mõju põllumajanduslike majapidamiste  toodangu ja lisandväärtuse suurenemisele ja tulemuslikkusele. Samuti mõjutavad MAK-i keskkonnatoetustega  hõlmatud alad positiivselt elurikkust ning mulla ja veekvaliteeti.

Kohtumisel tutvustati ka MAK-i teavitustegevusi, mille eesmärk on suurendada teadlikkust MAK-i toetuste ja maaelu kohta. 2018. aasta suurim üritus oli avatud talude päev, kus maaelu ja põllumajandusega käis tutvumas 163 000 inimest. Samuti anti seirekomisjonile eraldi ülevaade MAK-i nõustamisteenuse rakendamise hetkeseisust, mille korraldamisega perioodil 2014-2020  tegeleb Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.MAK 2014-2020 seirekomisjoni on kaasatud põllumajandus-, toidusektori-, keskkonna- ning maaettevõtluse ja kogukondade esindusorganisatsioonid. Seirekomisjon saab kokku vähemalt korra aastas, et vaadata üle arengukava elluviimise tulemused ja edusammud selle eesmärkide saavutamisel ning vajadusel teha ettepanekuid muudatusteks.

Pikemalt saab seirekomisjoni töö kohta lugeda veebilehelt https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2014-2020/seire-ja-hindamine/seirekomisjon