Autor: Andra Savtšuk

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

07.06.2019

Setomaa arengusse panustatakse rohkem kui 225 000 eurot

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas Setomaa arenguprogrammi tegevuskava, millega toetatakse projekte, mis aitavad kaasa Setomaa ettevõtluskeskkonna arengule ja piirkonna turundamisele.

„Setomaa arenguprogrammis saab paljuski kaasa rääkida kohalik kogukond, sest programmi rakendatakse altpoolt tuleva algatuse põhimõttel. Nii koosneb  programminõukogu suures osas piirkonna esindajatest, kes on kõige paremini kursis kohalike oludega,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Tegevuskava raames määrati toetust 23 projektile 225 714 euro väärtuses ja eraldati 30 000 eurot programmi „Noored Setomaale“ elluviimiseks.

Toetatud projektide hulgas on näiteks noortele suunatud projekt „Majandusõpetus ja õpilasfirmade tegevus Setomaa koolides 2019/2020. õa“, mis aitab koostöös kohalike ettevõtjatega arendada Setomaa koolinoorte ettevõtlikkust. Samuti leidsid toetamist Ostrova Festivali korraldamine ja järgmisel aastal toimuv muusika- ja matkafestival Seto Folk 2020.  Lisaks toetatakse MTÜ Seto Käsitüü Kogu tegevusi, et aidata kaasa käsitööga seotud ettevõtluse arengule Setomaal ning MTÜ Seto Küük tegevusi, et tõsta veelgi Seto toidu mainet ja aidata toiduvaldkonna ettevõtjatel saavutada edu Setomaast kaugematel turgudel.

Lisateavet Setomaa arenguprogrammi saabRiigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt ja Maaeluministeeriumi kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.06.2019

Täna on toiduohutuse päev

Täna, 7. juunil toimuval ülemaailmsel toiduohutuse päeval, on õige aeg tuletada meelde, et ohutu toit peab olema nii tarbijate, järelevalve, käitlejate kui toidutootjate ühine soov ning jagatud vastutus. Toiduga seonduvad ohud võivad sageli olla silmale nähtamatud.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev ütles, et tegelikult saab toidust tulenevate riskide vähendamiseks iga inimene ise palju ära teha. „Kahtlemata on üheks olulisemaks märksõnaks kodune hügieen. Seetõttu on oluline enne söögi valmistamist pesta käsi ning köögiriistu, samuti jälgida toidu säilitamisel ja valmistamisel vajalikku temperatuuri,“ lausus Minjajev.

Kindlasti tasub muust toidust eraldi hoida toores looma- ja linnuliha ning mereannid. Nende mahlad võivad sisaldada ohtlikke mikroorganisme, mis võivad toidu säilimise või valmistamise ajal kanduda teistele toiduainetele. Toorest ning valmistoitu peaks säilitama eraldi nõudes, samuti on toore toidu käitlemisel mõistlik kasutada eraldi nuga ning lõikelauda.

Oluline on ka toidu kuumutamine, seda ka teistkordsel toidu valmistamisel – õige kuumutamine hävitab peaaegu kõik ohtlikud mikroorganismid. Eriti oluline on põhjalikult kuumutada looma- ja linnuliha, mune ning mereande. Kindlasti on oluline säilitada toitu ohutul temperatuuril – valmistatud toitu ei ole soovitav toatemperatuuril hoida kauem kui 2 tundi. Valmistatud toitu, mis on kiiresti riknev, tasub jahutada alla 5 kraadi. Samuti peaks valmistatud toitu hoidma serveerimisel üle 60 kraadi kuumana – seda kõike ikka selleks, et peatada ohtlike mikroorganismide kasv. Liiga kaua ei tasu toitu säilitada isegi külmkapis. Kõige turvalisem on kasutada puhast või töödeldud vett ja ohutut ning värsket toorainet. Tarvitada ei tohiks säilimisaega ületanud toitu ning väga oluline on pesta nii puu- kui juurvilju, eriti kui süüa neid toorelt.

Vaata ka: https://www.who.int/foodsafety/publications/consumer/5keys_estonian.pdf

 

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
06.06.2019

Põllumajandusamet: Avalikus kohas tuleb taimekaitsevahendeid kasutada suure ettevaatlikkusega

Saabunud on haljastuse ja heakorratööde hooaeg ning Põllumajandusamet tuletab meelde taimekaitsevahendite kasutamise nõuded.

„Avalikus kohas ja elamu vahetus läheduses tuleb umbrohu tõrjumiseks eelistada niitmist, trimmerdamist ja rohimist,“ ütleb Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp. „Taimekaitsetöid võib teha üksnes juhul, kui taimehaigusi ja kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega,“ lisab Raudsepp.

Kui taimekaitsevahendi kasutamine on hädavajalik, peab hoolega järgima kasutusjuhendit ja silmas pidama kõiki ohutusnõudeid, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale.

Taimekaitsetöid ei tohi teha kõrvalise inimese juuresolekul. Kui tootele on märgitud tööooteaeg, tuleb paigaldada avalikku kohta või korterelamu vahetusse lähedusse enne taimekaitsetööga alustamist hoiatussilt. Sildil peab olema teave taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta, mille möödumise järel on ala lubatud taas kasutada. Tööde tegemise ajal on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Taimekaitsevahendit ei tohi pritsida, kui tuule kiirus on suurem kui 4 m/s ja õhutemperatuur kõrgem kui 25°C. Mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitsmiseks on keelatud pritsida õitsvaid taimi, sealhulgas ka õitsvat umbrohtu. Et vältida taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette, on oluline kinni pidada veekaitsevööndi piirangutest.

„Euroopa Komisjon võttis eelmisel aastal vastu rakendusmääruse, mille alusel võib glüfosaati kasutada veel vähemalt 5 aastat, aga seati täiendavad kasutuspiirangud,“ ütleb Maris Raudsepp. „Erilist tähelepanu pööratakse elanike kaitsele.“

Glüfosaadi kasutusele seati piirangud ka Eestis ja glüfosaati sisaldavate umbrohutõrjevahendite kasutus koolialadel, laste mänguväljakutel ning tervishoiuasutuste vahetus läheduses on keelatud. Täiendati infolehti teabega, mis keelab neid pritsida põllumajanduskultuuride õitsemise ajal ja ka siis, kui töödeldaval alal esineb õitsvat umbrohtu.

Põllumajandusamet soovitab igal kohalikul omavalitsusel üle vaadata lepingud teehooldus- või haljastusettevõtetega, et veenduda, kas teenusepakkuja teostab töid vastavalt kohaliku omavalitsuse ootustele. Igal aastal saadab Põllumajandusamet märgukirja kõikide omavalitsuste juhtidele ohutusnõuete järgimise olulisusest, palvega edastada see ka neile, kes tegelevad haldusalas haljastustöödega ja kasutavad seejuures taimekaitsevahendeid.

Lähem info:

Maris Raudsepp
taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja
e-post Maris.Raudsepp@pma.agri.ee
tel 5669 8823

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRSSITEADE
06.06.2019

Konkurss „Parim talutoit“ tuleb taas

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldab juba neljandat korda parima talutoidu konkurssi, mille eesmärk on tõsta esile kohalikku talutoitu ja tunnustada talunike tööd. Parimad talutoidud selguvad kaheksas erinevas kategoorias. Üldvõitja kuulutatakse välja 13. juulil Ida-Virumaal Eesti Kaevandusmuuseumis toimuval XXVIII üle-eestilisel talupäeval.

„Kõik Eesti talunikud vajavad tunnustamist, mis innustaks neid tegelema üha rohkem toodete arendamisega, muutudes seeläbi veelgi konkurentsivõimelisemaks nii kohalikul turul kui ka välismaal,“ ütleb ETKLi juhatuse liige Kerli Ats. Aasta-aastalt on konkurss muutunud populaarsemaks ka talunike seas, mida kinnitab üha suurenev osalejate arv. „Kindlasti motiveerib talunikke võistlusest osa võtma ka konkursi peaauhind, milleks on turundustugi võidutootele,“ lisab Ats.

Eelmise aasta võitja, Männiku piimalammaste talu perenaise Kaisa Tähe sõnul tuli konkursi võit neile üsnagi ootamatult. „Selline tunnustus oli meie jaoks suur au ja andis hoogu juurde nii võidutootele kui ka meie taluettevõttele,“ kinnitab perenaine.

2019. aasta parim talutoit selgitatakse välja kaheksas erinevas kategoorias:

• Parim piimatoode
• Parim juust
• Parim pagaritoode
• Parim lihatoode
• Parim maius
• Parim tervisetoode
• Parim jook
• Parim lisand

Kaheksa kategooria võitjate hulgast selgitatakse välja ka konkursi üldvõitja, kes pälvib konkursi peaauhinna*.

11 liikmest koosnev hindamiskomisjon valib parimaid tooteid 19. juunil Tallinnas Balti jaama turu demoköögis. Samal päeval kuulutatakse välja ka kõikide kategooriate võitjad. 2019. aasta parim talutoit avalikustatakse 13. juulil Ida-Virumaal Eesti Kaevandusmuuseumis toimuval XXVIII üle-eestilisel talupäeval. Hindamiskomisjoni kuuluvad toidublogijad, tunnustatud kokad, ajakirjanikud, ministeeriumi esindajad ja turunduseksperdid. Žürii esinaine on rahvusvaheliselt tunnustatud tippkokk Angelica Udeküll restoranist Wicca. Lisaks toimub talulaat ja kogu päeva juhib Erki Sarapuu.

Konkursil osalemiseks palume registreeruda siin.

* Peaauhind

Konkursi „Parim talutoit 2019“ üldvõitja auhinnaks on 1500 € väärtuses turundustugi võidutootele. Selle sisu lepitakse kokku vastavalt võitja soovidele.

Parima talutoidu valimine on osa Talupidajate Keskliidu märgikampaaniast „Ehtne talutoit“, mille eesmärgiks on teadvustada ja tunnustada talutoodete kasulikkust ning mitmekesisust. Parimat talutoitu valitakse neljandat aastat järjest: eelmisel, 2018. aastal sai selle tiitli Männiku lambapiimajogurt. 2017. aasta parim talutoit oli Andre Juustufarmi juust GRAND OLD, 2016. aastal võttis võidu Paljumäe talu mahekeefir.

Lisainformatsioon:
Kerli Ats
ETKLi juhatuse liige
E-post: kerli@taluliit.ee

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.06.2019

Ettevõte Ösel Harvest OÜ on ametlikult taudivaba

Saaremal asuv kalakasvandus Ösel Harvest OÜ sai ametliku taudivabaduse veeloomataudide suhtes.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on tegemist olulise töövõiduga. „Tegemist on juba teise kalakasvatusega Eestis, kes pärast aastatepikkust rangete bioohutusnõuete järgimist on jõudnud taudivaba staatuseni.“

Taudivabadus tuleneb teatud tingimustele vastamisest, näiteks antud kalakasvatuse puhul on läbi viidud suunatud seire. „See tähendab seda, et VTA on mitme aasta jooksul läbi viinud süsteemse proovivõtu eriti ohtlike kalataudide suhtes nagu näiteks kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN), mis on vikerforellil ning teistel lõhelistel esinev ja enamasti noori lõhelisi kahjustav viirushaigus,“ selgitas Kalda taudivabaduse saamise protsessi.

VTA järelevalveametnikud on võtnud kalakasvandusest proove veeloomataudide suhtes ning kõikide proovide uurimistulemused on osutunud negatiivseteks. „Taudivabadus annab ettevõttele paremad võimalused oma toodangu eksportimiseks välisturule ning ka kindlustunde tootmise osas, sest puudub suurem oht kalade tervisele ja sellest tulenevatele võimalikele kadudele,“ selgitas Kalda taudivabaduse tähtsust.

Kalakasvatus Ösel Harvest OÜ asub Saaremaa mandri osas. Antud vikerforelli kasvandus kuulub Eesti suuremate kalakasvanduste hulka, kus kasutatakse suletud veekasutusega süsteemi ehk puurveekaevu vett korduvkasutatakse. Antud kasvanduses pole kalataude diagnoositud.

Eestis on ametlikult taudivabaks tunnustatud ka Äntu farm Lääne-Virumaal, kus kasvatatakse vikerforelli, paaliat ning tuura.

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
05.06.2019

Hiiumaal toimub homme eriti ohtliku loomataudi õppus

Veterinaar- ja Toiduamet korraldab 6. juunil Hiiumaal Undama lähedal suu- ja sõrataudi õppuse.

Õppuse eesmärgiks on harjutada sündmuspaigal tööde juhtimist ja ülesannete jagamist ning välitöid taudipunktis. Näiteks harjutatakse läbi taudipunkti lokaliseerimine, desopunkti ülesseadmine ja bioohutusmeetmete rakendamine. Õppuse käigus liiklust ümber ei suunata ning teesulge ei paigaldata.

Veterinaar- ja Toiduameti kriisijuht Heidi Käär tõi välja, et antud õppuse käigus saavad VTA töötajad harjutada läbi olulisi ülesandeid, et olla valmis erinevateks loomataudideks. „Läbi tehakse praktilised ülesanded ning harjutatakse omavahelist koostööd,“ selgitas Käär.

Suu- ja sõrataudi õppused toimuvad ka Põlvamaal ja Ida-Virumaal vastavalt 19. ja 20. juunil.

Taust:
Loomataud loetakse eriti ohtlikuks, kui see levib kiiresti loomapopulatsioonis, põhjustab ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust ning sellega võib kaasneda suur majanduslik kahju. Ohtlik on ka selline loomataud, mis kujutab tõsist ohtu inimese elule ja tervisele. Eriti ohtlikud loomataudid on näiteks sigade Aafrika katk, suu- ja sõrataud ning lindude gripp.

Lisainformatsioon:
Heidi Käär
Veterinaar- ja Toiduameti kriisijuht
heidi.käär@vet.agri.ee
tel +372 5663 9346

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
05.06.2019

Seakatk laastab taas Poolat

Selle aasta esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel tuvastati Poolas. Maikuu seisuga on aset leidnud neli katku puhangut kodusigadel.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul näitavad Poola juhtumid, et kätte on jõudmas taudiohu kõrgaeg. „Varakevad ning suvi on kindlasti sigade Aafrika katku puhul kodusigadel kriitiliseks perioodiks ning seda näitavad ka puhangud Poolas. See teeb kindlasti valvsaks ka meie seakasvatajad, sest katkuoht pole Eestist kuhugi kadunud,“ kirjeldas Kalda.

„VTA poolsete kontrollkäikude tulemusena saab väita, et seakasvatajad mõistavad ennetusmeetmete rakendamise tähtsust. Oluline on mõista inimtegevuse või tegevusetuse rolli. Vähimgi tähelepanematus või hooletus võib viirust loodusest kodusigadele edasi kanda,“ selgitas Kalda.

Suurim puhang kodusigadel, mis Poolas tuvastati, puudutas farmi, kus peeti üle 8000 kodusea. Farmid, kus nakatumine toimus, asusid Ida- ja Kirde-Poolas.

TAUST:

• Üle Eesti kehtib sigade väljas pidamise keeld. Taudistunud aladel peab farmiomanik välistama metssigade ligipääsu kodusigadele ning kõigile vahenditele ja materjalidele, mis võivad sigadega kokku puutuda. Jahil käinud inimene ei tohi minna loomapidaja ettevõttesse ega vähemalt 48 tunni jooksul pärast jahti sigadega kokku puutuda.
• Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid inimesed võivad viirust edasi kanda. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse nõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
• Sealiha söömine on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud.
• Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA infotelefonil 605 4750.

15. juunil korraldab Võrumaa Talupidajate Liit koostöös Baltic Viancoga praktilise konverentsi lihaveisekasvatajatele.

PÄEVAKAVA:

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.06.2019

Järvik Bukarestis: biomajandus vajab suuremat tähelepanu

Maaeluminister Mart Järvik osales 2.–4. juunini Rumeenias Bukarestis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus-  ja kalandusministrite mitteametlikul kohtumisel, mille teemaks oli  „Teadus põllumajanduses ning biomajanduses – sünergiate loomine“.

Maaeluminister Mart Järvik tunnustas Euroopa Liidu Nõukogu eesistujat Rumeeniat asjakohase teemavaliku eest: „Biomajandus on oluline ning vajab senisest enam tähelepanu. Biotoorainete kasutamine avab uued võimalused fossiilsete toorainete asendamiseks ning paneb aluse uuenduslike toodete ja materjalide tootmisele.“

Eesistuja püstitatud küsimusi kommenteerides rõhutas Mart Järvik, et uue ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kontekstis on positiivne suurem paindlikkus tuleviku ÜPP-s. „See võimaldab meetmete täpsemat suunamist, et jõuda uudsete lahenduste loomiseni. Erinevad loodavad meetmed peavad olema tihedalt omavahel seotud ning üksteist toetama. Samuti on jätkuvalt oluline tagada ÜPP ja eriti teise samba piisav rahastus,“ sõnas maaeluminister Järvik.

Mart Järvik lisas: „Põllumehi tuleb julgustada innovatsiooniga tegelema. Selleks ongi vajalik järjepideva tugisüsteemi olemasolu ning edasiarendamine. Olemasolevaid tugivõrgustikke kasutades saab põllumeestele tutvustada nii uudseid võimalusi kui ka olemasolevaid meetmeid ning potentsiaalseid tooteid ja turge.“

Lõpetuseks lisas minister Järvik, et innovatsiooni edukuse eeldus on õigus ja võimalus eksida. „Iga uuenduslik tegevus on kõrgendatud riskiga. Selleks, et uute toodete arendamine oleks põllumeestele atraktiivne, peab eksimine olema võimalik. Seega peaksid ka loodavad meetmed neid riske maandama,“ märkis maaeluminister.

Maaeluministrit saatsid mitteametlikul kohtumisel Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti ja toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.06.2019

Avatud toidutööstuste nädal on järjest populaarsem

27. maist 1. juunini toimunud avatud toidutööstuste nädala raames külastas tööstuseid 985 inimest, mis on pea 100 inimest rohkem kui möödunud aastal.

„Meil on hea meel on näha, et huvi Eesti toidutööstuste vastu on aasta-aastalt kasvanud. Külastajate tagasiside on olnud väga hea ning loodame, et järgmisel aastal saame kaasata veel enam toidutööstusi. See on toidutootjatele suurepärane võimalus tarbijatega kohtumiseks, lisaks saavad tarbijad uudistada, kuidas neile poelettidelt tuntud tooted sünnivad ning kes neid igapäevaselt valmistavad,“ sõnas Maaeluministeeriumi ekspordi- ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

„Avatud toidutööstuste nädal ja teised sarnased algatused, mille raames toidutööstused lubavad tarbijatel lähedalt näha, kuidas nende lemmiktooted valmivad, annavad tänuväärse võimaluse näidata, miks just kodumaine toit on väärtuslik. See on võimalus rääkida meie oma brändide lugusid ning muuta südamelähedaseks see, mis kasvab Eesti põldudel ja valmib Eesti tööstustes,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp, kelle hinnangul tuleks sarnaste algatustega jätkata ka tulevikus. „Arvestades, kui kiiresti täitusid kohad suuremates tööstustes, julgen küll öelda, et Eesti toit läheb inimestele korda!“

Kokku võtsid külalisi vastu 28 toidutööstust Eesti nii suurematest kui ka väiksematest kohtadest: Tartu Mill, Santa Maria, Lõuna Pagarid, Jaanihanso, Leibur, Rakvere Lihatööstus, Hiiumaa Köök ja Pagar,  Luke Farmimeierei,  Liviko, Saku Õlletehas, Esko Talu,  Balbiino,  Tamme Aiandustalu, Eesti Leivatööstus, Olivia (Scanola), Saaremaa Piimatööstus, Põltsamaa Felix, Chocolala, Moe Peenviinavabrik, A Le Coq, Pajumäe Talu, Tallegg, Kalev, Mamma (Saarioinen),  Salvest, Uvic, Tere, Saue Production.

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.