Autor: Andra Savtšuk

Põldude ja poollooduslike koosluste alade joonistamine

Anname teada, et alates 5. aprillist on vanas e-PRIAs võimalik 2019. a pindalatoetuste taotluse jaoks “Minu põllud” ja “Minu niidud” teenustes põlde ja poollooduslikele kooslustele (PLK) alasid joonistada.

e-PRIAsse sisse logides jõuate PRIA iseteeninduskeskkonda. Vana e-PRIA teenuste kasutamiseks tuleb ülemiselt siniselt menüürealt valida „Vana e-PRIA“ ning vajutada nupule „Sisene vanasse e-PRIAsse“.

Varasemalt teenust kasutanud, aga sel aastal esimest korda teenusesse sisenevatele klientidele laaditakse alla PRIA või Keskkonnaameti poolt kindlakstehtud andmed kliendi põldude ja alade kohta. Need võivad olla kohapealses või administratiivses kontrollis, satelliitpiltide või ortofotode alusel kontrollitud põllud ja PLK alad. Kui kontrolle pole läbi viidud, siis on kindlakstehtud andmeteks eelmisel aastal taotleja poolt joonistatud põllud või alad. Seejärel saab joonistada oma põllud/PLK alad, mida soovitakse lisada 2019. a pindalatoetuste taotlusele. Esimest korda teenust kasutavad kliendid saavad kohe peale teenusesse sisenemist hakata joonistama oma põlde/PLK alasid.

Taotlust ei saa praegu veel eeltäita, põllud saab lisada taotlusele ning taotluse ära esitada alates 2. maist. PLK alad saab Keskkonnametile kooskõlastamiseks saata alates 2. maist. Pärast kooskõlastuse saamist on võimalik alad lisada PLK taotlusele ja taotlus ära esitada.

Juhime põldude/PLK alade joonistamisel tähelepanu sellele, et piirid, maakasutus ja kultuur vastaksid tegelikule olukorrale 2019. aastal ja et nende maade osas oleks olemas kehtiv maakasutusõigus.

Juhul kui võrreldes e-PRIAs näha olevate põllumassiivide piiridega on võetud kasutusse uusi maid ja need on heas põllumajanduslikus seisukorras, siis palume esitada ettepanek põllumassiivide piiride muutmiseks, kasutades vana e-PRIA teenust „Põllumassiivi või maastikuelemendi piiri ettepanek“.

www.pria.ee

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
05.04.2019

Tolmeldajate kaitsmise eesmärgil täpsustati insektitsiidide kasutustingimusi

Põllumajandusamet vaatas üle kõik Eesti turul olevad putukatõrjevahendid. Selle tulemusel täiendati 25 taimekaitsevahendi infolehed, kus kasutatud mõisted ei olnud üheselt arusaadavad. 16 tootel täpsustati võimalikud erandid kasutamisel.

„Tolmeldajate ja keskkonna kaitsmise eesmärgil on kõige olulisem olla teadlik kõikidest kehtivatest nõuetest ning järgida rangelt taimekaitsevahendi kasutusjuhendit,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik Eva Lind.

Vältimaks mitmeti mõistetavust on piirang „Mesilaste ja teiste tolmeldajate putukate kaitsmiseks mitte kasutada mesilaste aktiivse lendlemise ajal“ asendatud konkreetsema kellaajalise vahemikuga 22.00-05.00. Öise pritsimise eesmärk on vähendada tolmeldajate võimalikku kokkupuudet taimekaitsevahendiga näiteks teraviljapõllust üle lendamisel või taimekaitsevahendi triivil. Lisaks kellaajalistele piirangutele ühtlustati ohulausete sõnastust ning täpsustati erandid.

„Vajadus üle vaadata ja muuta taimekaitse nõuded taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal tuli eriti teravalt ilmsiks 2017. aastal. Toona toimus ka laiapõhjaline arutelu, kus selle olulisust toonitasid kõik osapooled ja Põllumajandusamet on infolehed üle vaadanud lähtuvalt nendest kokkulepetest,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Tolmeldajate heaolu on kogu maailmas väga suure tähelepanu all ja sarnast praktikat järgivad ka teised Euroopa Liidu riigid. Näiteks on seatud insektitsiidide pritsimisele kellaajalised piirangud Lätis, Soomes ja Norras. Taanis võib mesilastele või teistele tolmeldajatele ohtlikke aineid pritsida vaid päikeseloojangust päikesetõusuni.

Iga taimekaitsevahendi kasutustingimused sõltuvad konkreetse toote riskihindamisest.  Kui hindamise tulemusel leitakse, et esineb oht mesilastele ja teistele tolmeldajatele, lisatakse taimekaitsevahendi klassifikatsiooni ohulause, milles on täpsustavad ettevaatusabinõud taimekaitsevahendi kasutamisel.

Eestis kehtib endiselt üldine õitsvate taimede pritsimise keeld. See tähendab, et kui põllukultuur või umbrohi õitseb, on keelatud taimekaitsevahendiga pritsida nii päeval kui öösel. See nõue, mis on kehtestatud määrusega „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“, kehtib iga taimekaitsevahendi, mitte ainult putukatõrjevahendi, kasutamisele.

Erand kehtib taimekaitsevahendile, mille riskihindamise tulemusena on lubatud pritsimine taimede õitsemisel ja see ei avalda mõju tolmeldajatele. Sellise toote infolehel on selgelt välja toodud kultuurid, mida õitsemise ajal tohib pritsida. Näiteks võib ohulause olla sõnastatud: „Õitsvat rapsi, rüpsi ja maasikat on lubatud pritsida ajavahemikus 22.00-05.00.“

Erand kehtib ka taimekaitsevahendile, mida on teatud kahjurite tõrjeks vajalik kasutada päevasel ajal, ning riski tolmeldajatele ei ole tuvastatud. Näiteks on maakirpu tarvis pritsida just rapsi tõusmete faasis päevasel ajal. Sellisel juhul on SPe8 lause sõnastatud „Erandina võib tõrjuda maakirpu päevasel ajal, kui põllul ei esine õitsvaid taimi.“

„Lähiajal on  plaanis kõik erandid ja kasutusalad  üle vaadata koos sektori ja teadlastega ning vajadusel neid laiendada, et põllumehel saaksid tehtud kõik vajalikud taimekaitsetööd ja samal ajal oleks keskkond hoitud,“ ütles Eva Lind.

 

Lähem info

Eva Lind
taimekaitse ja väetise osakonna nõunik
tel 5551 4314
eva.lind@pma.agri.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.04.2019

Eesti esimene kaitstud geograafilise tähisega toode sai Euroopas lõplikult registreeritud

27. märtsil jõudis lõpule Eesti esimese ja seni ainukese geograafilise tähise „Estonian vodka” pikk registreerimisprotsess. Geograafilise tähise taotlusprotsessi algatasid Estonian Spirit OÜ ja Remedia AS

„Eesti esimese geograafilise tähise registreerimine on suur tunnustus Eesti toidusektorile, mis loob head eeldused Eesti geograafilise tähisega toote ekspordiedule,“ ütles Tarmo Tamm.

„Euroopa Liit panustab eelkõige just kolmandate riikide turgudel olulisel määral geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste teavitustöösse, mistõttu on Euroopa Liidu geograafiline tähis kindel kvaliteedimärk erinevate sihtturgude tarbijate seas. Seega kutsun Eesti toidusektori ettevõtjaid üles taotlema ühiselt Euroopa Liidu kvaliteedimärke piirkonna toidupärandiga seotud toodetele või Eesti traditsioonilistele toodetele,“ lisas maaeluminister Tamm.

„Geograafiline tähis ei ole kaubamärk, vaid lähtub konkreetse geograafilise piirkonna ajaloolisest eripärast toote valmistamisel. Ajalooliselt on Eesti alkoholitööstuse sisuks olnud kohalikust toorainest piirituse põletamine ja sellest viina tegemine, mitte välismaalt ostetud alkoholi pudelitesse villimine,” selgitas Estonian Spirit OÜ juhtSven Ivanov.

Euroopa Liidu otsus aitab Ivanovi hinnangul kaasa ka uute kohalike piiritusetööstuste tekkimisele, mis loovad maapiirkondadesse uusi töökohti.  „Nüüd on olemas reaalne vajadus ja ka kindlus rekonstrueerida ning arendada olemasolevaid  piiritusevabrikuid. Vastasel juhul ei saa välistada kohaliku piiritusetööstuse hääbumist,” lisas Ivanov.

EL-i geograafiliste tähiste süsteem on loodud kaitsmaks tootjate huve algupäraste toodete ebaõiglase konkurentsi eest ning lihtsustamaks tarbijate ostuotsuste tegemist. Kvaliteedimärkide süsteem väärtustab kindla määratletud piirkonna päritolu eriliste omadustega tooteid. Kaitstud geograafilise tähis annab tarbijale infot, millisest piirkonnast ehk riigist tarbitava toote põhitooraine pärineb.

Estonian Vodka on kaitstud geograafiline tähis (KGT) viinale, mille valmistamisel on kasutatud Eestis kasvatatud toorainest valmistatud etüülalkoholi ning Eesti päritolu vett. KGT Estonian Vodka registreerimisega tohib seda sõnapaari kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõudeid järgides. Teistel Eestis valmistatud viinadel võib edaspidi  kasutada väljendeid „Vodka from Estonia“, „Vodka made in Estonia“ vms.

Lisaks registreeritud geograafilisele tähisele „Estonian vodka“, on Euroopa Komisjonis menetluses veel üks Eesti esitatud kaitstud geograafilise tähise taotlus. 21. novembril 2018. aastal edastas Maaeluministeerium Euroopa Komisjonile taotluse „Vana-Võromaa sõir / Setomaa sõir“ kaitstud geograafilise tähisena registreerimiseks. Registreerimistaotluse esitas Maaeluministeeriumile Vana-Võromaa ja Setomaa piirkonna sõira-tootjate laiendatud huvirühm, kuhu kuuluvad Nopri Talumeierei OÜ, Metsavenna Turismitalu OÜ, FIE Klarika Hirv, MTÜ AIG, Taarka Tarõ OÜ ja Toomemäe OÜ.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.04.2019

Toidutööstuseid oodatakse registreeruma avatud toidutööstuste nädalale

27. maist kuni 2. juunini toimub juba neljas avatud toidutööstuste nädal, kuhu toidutööstustel on veel võimalik registreeruda. Oma osalemissoovist palub Maaeluministeerium teada anda hiljemalt 10. aprilliks.

„Eestis 2018. aastal korraldatud küsitluse andmetel eelistab kodumaist toitu osta 74% vastanutest, kuid tihedas konkurentsis tuleb iga päev teha tööd selle nimel, et ka tulevikus oleks kodumaine toit Eesti inimeste jaoks esikohal ja meie kohalikel ettevõtetel tööd. Sellele aitavad kindlasti kaasa algatused nagu avatud toidutööstuste nädal,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Et inimesed näeksid ka toodangu köögipoolt ning õpiksid toitu rohkem väärtustama, tuleb neile näidata, milline töö toidutootmise taga tegelikult on.  Samuti suurendab see tarbijate usaldust toidu kvaliteedi ja ohutuse vastu. Seetõttu loodan, et üle Eesti leidub palju missioonitundega toidutootjaid, kes on valmis oma uksed avatud toidutööstuste nädala raames külalistele avama,“ lisas Tarmo Tamm.

Osalema on oodatud kõik ettevõtted, kes tegelevad toidu  tööstusliku tootmisega ning turustavad oma toodangut ka jaekaubanduse vahendusel. Huvilistel palume osalemissoovist teada anda hiljemalt 10. aprilliks aadressile: eestitoit@agri.ee.

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Avatud toidutööstuste nädal on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädal ja avatud talude päev.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.04.2019

Sigade Aafrika katku (SAK) positiivsete metssigade arv on oluliselt vähenenud

2018. aastal uuritud metssigadest olid  5% SAK positiivsed. Aastatel 2015. – 2017. oli see protsent pea poole suurem, 9,1 – 11,5%.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul näitab see protsent, et katku osakaal meie metsades on vähenenud. “Võrreldes varasemate aastatega on viiruse levik meie metssigade populatsioonis oluliselt väiksem.” Siiski ei tähenda see, et Eesti oleks taudivaba. “Jätkuvalt peab täitma biohutusnõudeid, et vältida haiguse levimist farmi,” lisas Kalda.

Aastatel 2015. – 2017. oli Eestis kokku 27 kodusigadega seotud taudikollet. Eelmisel aastal aga ei diagnoositud SAKi üheski seafarmis. 2018. aastal uuriti kokku 6 989 kodusiga ning 4961 metssiga, nendest 284 olid SAK positiivset metssiga. Võrdlusena võib tuua, et 2017. aastal diagnoositi 867 positiivset metssiga.

Kalda sõnul tunnustab Euroopa Komisjon Eesti võitlust katkuga. “Euroopa Komisjon tõi möödunud nädalal välja, et Eestis on usaldusväärne süsteem katku tõrjeks ja likvideerimiseks. Komisjoni eksperdid tõdesid, et Eesti teeb tõsist tööd selle nimel, et vältida haiguse levimist farmidesse,” kirjeldas Kalda.

Sigade Aafrika katk on muutunud endeemiliseks ehk püsivalt esinevaks haiguseks suurtel aladel Ida-Euroopas, sealhulgas ka Eestis. 2018. aastal levis SAK Bulgaariasse, Belgiasse, Ungarisse. Võib oletada, et leviku põhjuseks on olnud inimtegevusest tulenevad tegurid ning mõningates piirkondades on haigus levinud metssigade populatsiooni kaudu.

VTA kontrollis möödunud aastal kõiki seakasvatusettevõtteid ja väikemajapidamisi, kus sigu peeti. Erilist tähelepanu pöörati kontrollide käigus bioohutusnõuete täitmisele, mis on üks viis, kuidas haigust farmist eemale hoida.

Seakasvatusettevõtted on tublilt täitnud bioohutusnõudeid, kuid ka käesoleval aastal jätkab VTA ettevõtete regulaarset kontrolli bioohutusnõuete täitmise üle. Samuti on väga oluline jätkuvalt hoida metssigade populatsiooni madalal ning tõhustada surnud metssigade eraldamist keskkonnast. Viimane on toimunud ja toimib ka täna tänu väga heale koostööle Eesti Jahimeeste Seltsiga.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
PRESSITEADE
01.04.2019

PRIAst saab taotleda toetust väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste eeltäitmine algas e-PRIAs 27. märtsil ja kestab 2. aprillini. Taotlusi saab esitada 03.-10.04.19 ainult elektroonselt e-PRIA keskkonna kaudu. Toetuse eesmärk on aidata kaasa  põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele, pakkudes võimalust põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks, sh põhivara moderniseerimiseks. Väikeettevõtetele mõeldud toetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme „Põllumajanduslike majapidamiste ja ettevõtluse areng” alaliik. Käesolev taotlusvoor on kuues, eelarvega 3,5 mln eurot. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot arengukava programmiperioodil.

Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud FIEd ja äriühingud, kelle põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000–14 000 eurot ja eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot. Samuti kehtivad nõuded põllumajandusliku toodangu müügitulu osakaalule ettevõtte kogutulust.

Toetust võib taotleda äriplaanis kavandatud tegevusteks. Vähemalt 50% tegevuste maksumusest  tuleb kasutada sellise materiaalse vara, sh bioloogilise vara ostmiseks või sellise hoone või rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, mida saab kasutada põllumajanduslike toodete tootmiseks või töötlemiseks otseselt ja korduvalt vähemalt määruses sätestatud tähtaja jooksul.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 50 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast,  hiljemalt 21.06.2019. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) makse tehakse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast.

Täpsem info toetuse ja e-PRIAs taotlemise kohta on leitav PRIA kodulehelt, abi saab ka PRIA maakondlikest teenindusbüroodest ja infotelefonil 737 7678.

 

 

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
29.03.2019

Seemnekartuli tootjatele muutub kohustuslikuks enesekontrollisüsteem

Seemnekartuli tootjatele toob taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muudatus kaasa kohustuse pidada enesekontrollisüsteemi.

1. aprillist 2019 on seemnekartuli tootjal kohustus määratleda  tootmise olulised kriitilised punktid, näiteks seemnekartuli toomine ettevõttesse, selle kvaliteedi hindamine, seemnekartuli pakendamine jmt. Rakendatavad meetmed peavad olema dokumenteeritud ja tagatud peab olema ka nende toimimine.

Kartul on kõrge riskiga taimeliik, millega koos levivad nii ohtlikud kui ka kvaliteeti vähendavad  taimekahjustajad. Enesekontrollisüsteemi rakendamine aitab ennetada kahjustajate levikut,  vähendada võimalikku majandusliku kahju ja  suurendada  seemnekartuli kvaliteeti.

 

Lähem info:

Ljudmila Kerge
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
tel  507 4631
ljudmila.kerge@pma.agri.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.03.2019

Rakendumas on kasvatatava põllukultuuri sordiandmete esitamise kohustus

Alates 1. jaanuarist 2020 jõustub taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muudatus, mille kohaselt peab põllukultuuri kasvataja esitama Põllumajandusametile andmed põllumajandustootmises kasutatud põllukultuuri liikide, sortide ja pindade kohta.

„Tootjad, kes külvavad seemet toidu või sööda tootmiseks, peavad esitama andmed kasutatud sordi ja seemne kohta 30. juuniks,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Ühekordse teavitusena saab esitada andmed nii eelmise aasta talivilja kui ka sama aasta suvivilja sordi kasutamise kohta. Lisaks sordile tuleb teavituses märkida, kas külviks kasutati sertifitseeritud seemet või oma tarbeks toodetud seemet. Esitatud andmete abil saab riik ülevaate põllumajandustootmises kasutatud sortidest ja seemnetest,“ lisas Suu.

„Andmeid kasutatud sortide kohta on vaja, et oleks järjepidev ülevaade põllumajanduses kasutatud sortidest. Sordiaretus peab arvestama nii kliimamuutuste ja uute taimekahjustajatega, kui ka tarbija muutuvate nõudmiste ja vajadustega,“ märkis Sigmar Suu.

Kasutatud sordi ja seemnete kohta andmete mugavamaks esitamiseks töötatakse välja kliendiportaali vastav uuendus.

1. aprillil 2019 jõustub taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muudatus seemnete sertifitseerimise süsteemi ajakohastamiseks ja tõhustamiseks. „Seemnete sertifitseerimise süsteemi muutmisega saavad ettevõtjad rohkem õigusi, et nad saaksid tunnustada sertifitseeritud kategooria tootmiseks ettenähtud põldusid ning võtta ja analüüsida seemneproove,“ sõnas Sigmar Suu. Tootjad võivad taotleda tegevusluba seemnete sertifitseerimisega seotud tegevusteks ning sellisel juhul ei pea nad nende tegevuste eest riigilõivu tasuma.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.03.2019

2019. aastal saab taotleda enamikke maaelu arengu toetusi

Maaeluminister allkirjastas 2019. aastal antavate maaelu arengu toetuste määruse, mille kohaselt saab 2019. aastal 16 meetme raames taotleda 33 erinevat maaelu arengu toetust.

„Kuna arengukava rakendamise periood läheneb lõpule, oleme pidanud piirama mitut toetusskeemi. Näiteks ei ole määruse kohaselt keskkonnasõbraliku majandamise toetusskeemiga enam 2019. aastal võimalik liituda, küll aga on olemasoleva kohustusega taotlejatel võimalik veel oma kohustusealust pinda suurendada,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Uutest toetustest on võimalik 2019. aastal taotleda riskijuhtimise meetme raames põllumajanduskindlustustoetust, mille rakendusmääruse eelnõu on praegu kooskõlastusringil eelnõude infosüsteemis. Samuti saab sellest aastast taotleda põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavades osalemise toetust. „Kvaliteedikavades osalemise toetusega soodustame põllumajandustootjate suuremat koostööd ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist,“ tõi maaeluminister Tarmo Tamm välja.

Määruse kohaselt on ka veel 2019. aastal võimalik mahepõllumajanduse toetuse puhul võtta uusi kohustusi ning juba kehtivate kohustuste puhul suurendada kohustusealust pinda. Mahepõllumajanduse toetuse 2019. a taotlusvooru eelarveks on ette nähtud 20 miljonit eurot, et kõiki esitatavaid taotlusi oleks võimalik rahuldada maksimaalses võimalikus mahus. Ettevõtte mahedaks tunnustamise taotlusi saab Põllumajandusametile esitada kuni 10. aprillini.

Kokku on 2019. aastal maaelu arengu toetuste taotlusvoorudeks ette nähtud vahendeid 115,3 miljoni euro ulatuses. 2019. a veebruari lõpu seisuga on „Eesti maaelu arengukava 2014–2020ˮ kogueelarvest (992,5 miljonit eurot) toetusi määratud 704,5 miljoni euro (71%) ning välja makstud 512,9 miljoni euro (51%) ulatuses.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.03.2019

Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktoriks saab Andre Veskioja

Maaeluminister kinnitas Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) teadusnõukogult positiivse hinnangu saanud kandidaadi Andre Veskioja ETKI direktori ametikohale.

„Suur tänu endisele direktorile Mati Koppelile tehtud töö eest. Rõõm on näha, et tema kingadesse astub niivõrd selge visiooni ja märkimisväärse teadmistepagasiga noormees nagu Andre Veskioja. Soovin talle kiiret sisseelamist Eesti Taimekasvatuse Instituudi töösse,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Mul on  hea meel, et oleme leidnud ETKI-le direktori, kelle visioon organisatsiooni arendamisest ja kaasavast juhtimisest leidis kõikide teadusnõukogu liikmete heakskiidu. Loodame, et uus direktor panustab instituudi tervikarengusse, rahvusvahelisse koostöösse ning senisest veelgi tihedamasse koostöösse nii põllumajandussektoriga kui ka ülikoolidega,“ ütles Toomas Kevvai, Maaeluministeeriumi asekantsler ja teadusnõukogu esimees. „Ministeerium on astunud samme instituudi teadustöö rahastamise ja tehnilise baasi arendamise suunas. On oluline, et nende täiendavate võimaluste baasil tõstab direktor instituudi töö tulemuslikkust ning selget tulemustele orienteeritust veelgi. Järgmisest aastast jõustub uus sordiaretuse programm, mis defineerib muuhulgas ETKI suunad selles valdkonnas. Teadusnõukogu tunnustab pikaajalise direktori Mati Koppeli panust instituudi arengusse.“

„Ma tänan ministrit ja teadusnõukogu nende usalduse eest,“ sõnas Andre Veskioja. „Eesti Taimekasvatuse Instituudil on Eesti põllumajanduse edukuses ja jätkusuutlikkuses kanda oluline roll. ETKI koondab endas Eestis ainulaadset taimekasvatusevaldkonna teaduskompetentsi ja teeb selle kättesaadavaks meie põllumajandusettevõtetele. Sellest tulenevalt on ka ministeerium teinud suuremahulisi investeeringuid ETKI arendamisse ning infrastruktuuri ajakohastamisse. Seetõttu on minu jaoks on kõige olulisemad suunad, millega ETKI direktorina alustada, uue infrastruktuuri lõpule viimine ja käivitamine, koostöötugevdamine Eesti ülikoolide ja ettevõtjatega ning ETKI töötajate varasemast suurem kaasamine ETKI juhtimisel tehtavatesse otsustesse,“ lisas Veskioja.

Andre Veskioja senine teadustöö on seotud toidutehnoloogia, innovatsiooni ja tootearendusega, ta on juhtinud mitmeid rahvusvahelisi rakenduslikke teadusprojekte. Ta on kolmteist aastat töötanud BioCC OÜ-s, viimati vanemteadurina. Andre Veskiojal on põllumajandusteaduse magistrikraad Eesti Maaülikoolist ning omandamisel veterinaaria ja toiduteaduse doktorikraad.

Uus direktor alustab tööd 2. mail 2019.