Autor: Andra Savtšuk

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.03.2019

Avatud kalasadamate päev toimub 27. aprillil

27. aprillil toimub kolmandat korda üle-eestiline avatud kalasadamate päev. Praeguseks on osalema registreerunud 22 sadamat.

Külastajad saavad avatud kalasadamate päeval tutvuda sadamatega ja kalandusega, kaasa osta ning maitsta värsket kala ja kalatooteid ning osa võtta meelelahutuslikust kogupereüritusest.

„Avatud kalasadamate päev annab võimaluse tutvuda kalasadamates tehtava tööga ja luua kaluritega otsekontakt,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Eesti rannikujoon ja siseveekogud on ääristatud tiheda kalasadamate võrgustikuga, kus tehakse rasket, aga tänuväärset tööd. Igal perel võiks olla nii-öelda oma kalur, kelle käest otse värsket ja kvaliteetset kodumaist kala osta.“

„Praeguseks on avatud kalasadamate päevale end kirja pannud 22 sadamat,“ ütles kalasadamate programmide koordinaator Toomas Armulik. „Julgustan sadamaid osalema, kuna see on hea võimalus end ja oma tegemisi nähtavaks teha ning kalandust populariseerida,“ lisas Armulik.

Igal sadamal on oma programm. Sadamates on kohal kalateadlased, kalakokad; kohapeal saab osaleda käsitöö- ja õpitubades ning käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutavad paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimuvad kalaõpitoad, teadusteater ja õngekoolitused.

Avatud kalasadamate päeva esindusüritus toimub Läänemaal Dirhami kalasadamas. Külastajaid tervitab maaeluminister, kohal on kalakokad Koržetsid, esineb ansambel Winny Puhh ja toimub palju muud.

Harjumaa kalanduspiirkonnast osalevad Ristna, Leppneeme ja Tallinna Kalasadam; Hiiumaalt Roograhu ja Tärkma; Läänemaalt Dirhami ja Topu; Peipsist Kolkja, Räpina ja Varnja; Pärnumaalt Lindi, Võiste, Japsi kai ja Pärnu Fishing Village Kaluriküla; Saaremaalt Nasva, Mõntu ja Ringsu (Ruhnu); Virumaalt Võsu, Toila ja Eisma ning Võrtsjärve piirkonnast Jõesuu ja Valma sadamad.

2019. aasta avatud kalasadamate päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ning seda rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Sadama registreerimiseks tuleb ühendust võtta Kalanduse Teabekeskusega kalateave@ut.ee. Avatud kalasadamate päeva veebileht www.avatudsadamad.ee. Facebookis „Avatud kalasadamate päev 2019“ https://www.facebook.com/events/699455197140121/.

Fotod 2018. aasta avatud kalasadamate päevast: https://www.agri.ee/et/galeriid/avatud-kalasadamate-paev-2018.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.03.2019

Toetama hakatakse põllumajandustootjate kindlustusmakseid

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile Eesti maaelu arengukava 2014−2020 raames antava põllumajanduskindlustustoetuse määruse eelnõu, mis näeb ette kindlustustoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra.

„Viimaste aastate ilmastikuolud on näidanud, et tootmisega seotud riskid kasvavad. Põllumajanduskindlustustoetusega pakume põllumehele võimaluse neid riske maandada,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Toetust antakse tera- või kaunvilja, heinaseemne, õlikultuuri, kartuli, köögivilja, puuvilja, marjade, viljapuude, marjapõõsaste, puukooliistanduse, dekoratiivtaimede, veiste, sigade, lammaste, kitsede, hobuste (välja arvatud võistlus- ja ratsahobused), kodulindude või mesilaspere kindlustusmaksete eest tasumiseks.

Toetusega  hüvitatakse kuni 70% toetuse saaja tasutud kindlustusmaksetest. Toetust antakse üksnes selliste kindlustusmaksete tasumiseks, kus kindlustuslepingu tingimused hõlmavad kahju hüvitamist, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või ebasoodne keskkonnajuhtum.

Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020  eelarves kindlustusmaksete toetamiseks ette nähtud kaks miljonit eurot. Esimene taotlusvoor on kavandatud 2019. a juunikuusse ning taotlusvooru eelarve on üks miljon eurot.

Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemi (EIS) veebilehel: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c91ba08e-7c89-410f-b4e7-e49a203a5035 . Ettepanekuid eelnõu kohta saab esitada 9. aprillini 2019.

Tartumaa Põllumeeste Liit korraldab 10.00-14.00 tasuta infopäevad “Pindala-ja loomatoetuste taotlemine”

2.04       Järvamaal Veskisilla hotellis Türi-Allikul. Lektorid Ene Milvaste ja Helle Rohtla

Registreerimine: https://goo.gl/forms/cLsjyOvlr1aP62n42.

3.04       Hiiumaal Kärdlas Leigri väljak 5. Lektorid Kati Näälik ja Tiina Kattel

Registreerimine: https://goo.gl/forms/lOwB95O0nAPq1OZQ2.

4.04       Harjumaal Maaeluministeeriumi suures saalis Lai 39/41. Lektorid Ene Milvaste ja Helle Rohtla

Registreerimine: https://goo.gl/forms/wiQ28EMr0autPvmV2.

05.04     Lääne-Virumaal Rakveres Villa Theresas Tammiku 9. Lektorid Arvo Aller               ja Heiki Unt

Registreerimine: https://goo.gl/forms/Wmi0vM5aLb1HJLMu1.

11.04     Saaremaal Suure Tõllu Puhkekülas Lektorid Kati Näälik ja Mai Vaher

Registreerimine: https://goo.gl/forms/loQJ18XW5Row6mcs2.

11.04     Põlvas kohvikus Aal Tuglase 2. Lektorid                Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra

Registreerimine: https://goo.gl/forms/2F958L6IKtVifQE03.

12.04     Ida-Virumaal Maidla Rahvamajas. Lektorid Arvo Aller ja Heiki Unt

Registreerimine: https://goo.gl/forms/NetVlfMB5u9fy4342.

12.04     Võrumaal Navi seltsimajas. Lektorid Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra

Registreerimine: https://goo.gl/forms/3JkuAzpmnDZaoGoo1.

16.04     Jõgevamaal Kamari seltsimajas. Lektorid Liia Lust ja Epp Säga

Registreerimine: https://goo.gl/forms/Nn80ySnohu7HfjkM2.

17.04     Läänemaal Goldenbecki majas. Lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste.

Registreerimine: https://goo.gl/forms/Oqkn3s3jPz3eTjCp1.

18.04     Valgamaal Sangaste seltsimajas. Lektorid Linda Raasik ja Liia Lust

Registreerimine: https://goo.gl/forms/DMx73GT7ndKb2th63.

18.04     Viljandimaal hotellis Centrum. Lektorid               Olavy Sülla ja Hillar Lilleste

Registreerimine: https://goo.gl/forms/19sDMQG23mBPnsfO2.

23.04     Pärnumaal Nooruse Majas Roheline 1. Lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste

Registreerimine: https://goo.gl/forms/YcGjUEu0kTU1j5Wk2.

23.04     Tartumaal Põllumeeste Liidus Jalaka 48. Lektorid Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra

Registreerimine: https://goo.gl/forms/DrgwRHWfH8ItdFGG3.

24.43     Raplamaal Keskraamatukogu, Lasteaia 5. Lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste

Registreerimine: https://goo.gl/forms/MWVv9prweiGzisd43.

 

Registreerida saab ka 736 6955

Põllumajandusuuringute Keskus
Pressiteade
23. märts 2019

Muldade kasutussobivust saab vaadata kaardirakendusest

Maakasutuse ja põllumajandustootmise planeerimisel on vaja arvestada mullastiku iseärasustega ning muldade kasutussobivusega põllumajanduskultuuride kasvatamiseks. Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) veebirakenduse kaudu saab põllumajandustootja külvikordi paremini planeerida ja rakendada sobivamat agrotehnikat vastavalt mulla lõimise ja veerežiimile.

„Veebirakenduse väljatöötamise aluseks on 1970. aastatel Vambola Valleri välja töötatud ja hiljem mitmete teadlaste täiendatud muldade kasutussobivuse tabelid, mis kajastavad erinevate mullaerimite sobivust põllumajanduskultuuride kasvatamiseks läbi agronoomiliste vaatenurkade,“ selgitab rakenduse alusmaterjali olemust mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu. „Samas pole ainult tabelite kujul esitatud andmeid tootjatel mugav kasutada.“

Põllukultuuride kasutussobivuse näitajad on viidud ruumilisele kujule ja seostatud Eesti digitaalse mullastikukaardiga. See võimaldab muldade kasutussobivust teemakaartidena erinevate kultuuride kaupa visualiseerida.

Teemakaardid on järgnevate kultuuride kohta: hernes, kaer, kartul, lina, lupiin, lutsern, mesikas, nisu, oder, punane ristik, rukis, segatis, söödajuurvili ja tatar.

Kaardirakendus ja selgitused selle kasutamiseks:  http://pmk.agri.ee/muldade-kasutussobivuse-kaardirakendus/

Lisainfo:

Põllumajandustootjatele kaardirakenduse kasutamist tutvustatakse 16. aprillil Jänedal toimuval infopäeval „Kvaliteedi- ja mullaanalüüside andmete kasutamine taimekasvatuses“ http://pmk.agri.ee/16-04-19-infopaev-kvaliteedi-ja-mullaanaluuside-andmete-kasutamine-taimekasvatuses/

Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute büroos väljatöötatud muldade kasutussobivuse kaardirakendus sai 2019. aastal krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia.

Foto: Mullastiku sobivus rukki kasvatamiseks Sangaste piirkonnas.

Lisainfo:
Krista Kõiv
kommunikatsiooni- ja turundusjuht
Põllumajandusuuringute Keskus
tel 511 2562
krista.koiv@pmk.agri.ee
http://pmk.agri.ee/
https://maainfo.ee/

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
PRESSITEADE
22.03.2019

 

PRIAle esitas tähtaegselt loomatoetuse taotluse 3152 klienti.

Taotluste vastuvõtt kestis 2. märtsist 21. märtsini ja PRIAle laekus sel ajal 3152 taotlust, mida on 153 võrra vähem kui möödunud aastal. Piimalehma kasvatamise otsetoetust saab taotleda hilinenult veel 15. aprillini, aga siis väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud tööpäeva kohta.

Toetusi saab juba teist aastat järjest taotleda ainult läbi iseteeninduskeskkonna e-PRIA. PRIA pakkus kõikidele klientidele abiinfot e-PRIAs toimingute tegemiseks nii telefoni teel kui ka teenindusbüroodes koha peal. Täiendavat abistamist vajasid kohapealsetes büroodes ning infotelefonil oluliselt vähem kliente, kui varasematel aastatel.

Ahti Bleive, PRIA peadirektori asetäitja: „e-PRIA on märkimisväärselt hõlbustanud loomakasvatustoetuste taotluste esitamist ja menetlemist. Meil on hea meel, et meie kliendid on väga hästi omandanud e-PRIA kasutamise oskuse ja e-teenustele üleminek on end igati õigustanud.“

Üleminekutoetused määrab ja maksab PRIA välja juunis ning piimalehma kasvatamise otsetoetuse detsembris.

 

21/03/2019
PRESSITEADE

Noored põllumajandustootjad – homsete põllumajandustootjate elujõud

Täna toimus Hispaanias Valencias Cogeca Business Forum „Noored põllumajandustootjad ja tuleviku põllumajanduslikud toiduaineühistud”, kus osales üle 300 osaleja 24-st ELi liikmesriigist. Enamik osalejaid olid noored põllumajandustootjad kogu EList, kes soovisid kujutada oma nägemust põllumajanduse ühistute tulevikust. Foorum korraldati koostöös Cooperativas Agro-alimentarias de España’ga.

Selle ärifoorumi ajal oli noortel põllumajandustootjatel võimalus avaldada oma arvamust sektori tuleviku kohta ja rõhutada, millised olid nende vajadused tagamaks oma elukutse tulevik, parem tarnimine tarbijatele ja hästi toimiv toiduahel.

Cogeca president Thomas Magnusson rõhutas, et „noored põllumajandustootjad, noored mehed ja naised on tulevase põllumajandus- ja toiduainesektori elujõud ning põllumajanduslikud kooperatiivid annavad neile võimaluse tulla toime tulevaste väljakutsetega. Põllumajandusühistud vajavad noori põllumajandustootjaid. Noored põllumajandustootjad vajavad põllumajandusühistut. See sobib ideaalselt, et kujundada kollektiivselt homsete põllumajandustoodete sektor. ”

Foorumis rääkides tõi Cooperativas Agro-alimentarias de España president Ángel Villafranca esile: „Noorte peamine väljakutse on põllumajandustegevuse kasumlikkus, nad vajavad konkurentsivõimelisi ja elujõulisi talusid, mis on seotud äriprojektidega, mis sobituvad suurusega . Seetõttu on selgete strateegiate ja tulevikuplaanidega ühistud Euroopa tootjatele parim valik. Me peame vastama nendele noortele, kes peagi on meie ühistute juhid.“

Arvestades noorte põllumajandustootjate ees seisvaid väljakutseid, esitasid Euroopa põllumajandusühistud konkreetseid näiteid ja strateegiaid, mis võimaldaksid tõhusalt reageerida tootjate vajadustele ja kujundada homset põllumajandust noorte põllumajandustootjate aktiivse osalemise kaudu oma ühistute demokraatlikus juhtimises.

Foorumil aset leidnud julgustav dünaamiline põlvkondadevaheline arutelu on kindlasti suur samm lähemale läbirääkimisteks põlvkondade uuendamise kohta põllumajanduses ja põllumajanduse ühistute roll selle edendamisel.

Tõlked (prantsuse, itaalia, hispaania, saksa, poola) on saadaval: www.copa-cogeca.eu

Lisainformatsiooni saamiseks võtke ühendust:

Umberto Di Pasquo
Senior Policy Advisor
Umberto.dipasco@copa-cogeca.eu
Ksenija Simovic
Communications Director
Mobile: + 32 474 840 707
Ksenija.Simovic@copa-cogeca.eu

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.03.2019

VTA tuvastas suure hulga ettevõtteid, kes pole esitanud majandustegevusteadet

Rutiinse kontrolli käigus tuvastas VTA hulganisti ettevõtteid, kes on tegelenud toidu või toiduga kokkupuutuvate materjalide importimisega, kuid pole seejuures esitanud vastavat majandustegevusteadet.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul tuvastati üle kuuekümne ettevõte, kes pole VTAle esitanud majandustegevusteadet. “Kokku tuvastati 64 ettevõtet, kes on tegelenud toidu või toiduga kokkupuutuvate materjalide importimisega Euroopa Liidu välistest riikidest, kuid pole sellest VTAd teavitanud. Ettevõtetega võeti ühendust ning paluti puudused kõrvaldada,” sõnas Kalda.

Ettevõtted, kes tegelevad toidu või toiduga kokkupuutuvate materjalide importimisega Euroopa Liidu välistest riikidest peavad esitama Veterinaar- ja Toiduametile majandustegevusteate. “Kõnealune juhtum puudutas toidu ja toiduga kokkupuutuvate materjalide importimist, kuid teavitamise nõue laieneb toidu mistahes käitlemisele,” lisas Kalda.

Enne käitlemise alustamist tuleb VTAle esitada majandustegevusteade või taotleda tegevusluba. Toidu käitlemine tähendab kõiki toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappe ning seetõttu peavad ettevõttest teatama kõik toidu käitlemisega tegelevad ettevõtted alates tootmisest kuni toidu tarbijale üleandmiseni. Majandustegevusteate esitamise nõue laieneb ka toiduga kokkupuutuvatele materjalide käitlemisele.

Teatamise puhul on tegemist protseduuriga, mille käigus informeeritakse VTAd ettevõttest, kus toitu käideldakse, selle asukohast, käitlemisvaldkonnast ja käideldavast toidugrupist. Täpsemat infot majandustegevusteate esitamise ja tegevusloa taotlemise kohta leiab VTA koduleheküljelt.

Kuna toidu ja toiduga kokkupuutuvate materjalide käitlemine majandustegevusteadet esitamata või vastavat tegevusluba omamata on käsitletav väärteona, siis võib VTA kohustusest kõrvale hoidvate ettevõte suhtes alustada väärteomenetluse.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.03.2019

Tamm Brüsselis: ​Tuleviku ÜPP peaks võimaldama suuremat paindlikkust

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb täna, 18. märtsil Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, mille peateema on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemaline dokument, mis võtab kokku Rumeenia eesistumise ajal toimunud arutelud.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on arutelud liikunud Eesti jaoks sobivas suunas. „Meile on oluline, et Euroopa Liidu liikmesriikidel oleks suurem paindlikkus otsustada, kuidas EL-i ühiseid eesmärke saavutada. Mõistagi on mitmeid punkte, mis on lahtised ja vajavad veel arutamist, näiteks capping’uga seotud artiklid,“ sõnas minister Tamm.

Lisaks toimub ministrite arutelu biomajanduse teemal. „Eesti jaoks on oluline, et olemasolevat bioressurssi rohkem väärindataks. Samuti soovime, et tuleviku ÜPP meetmed panustaksid biomajanduse arendamisse,“ ütles Tarmo Tamm.

Maaeluministrit saadavad nõukogu istungil põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban, toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ning eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärtel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.03.2019

Mitmekesistamise investeeringutoetuse tähtajad pikenevad

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas määruse muudatuse, millega pikendatakse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse 2016. aasta taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjate projektide elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kahe ja poole aastani.

„Pikendasime maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse projektide elluviimise tähtaega selleks, et tagada toetust saanud ettevõtjatele paindlikumad võimalused kavandatud tegevused ellu viia. Olukorras, kus ettevõtjast mittetingitud asjaolude tõttu pikeneb investeeringu tegemise periood, on oluline tagada ettevõtjatele võimalus kavandatud investeering eesmärgipäraselt ellu viia ja võtta toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekt sihtotstarbeliselt kasutusse,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetustes tehtav muudatus puudutab üksnes neid toetuse saajaid, kes taotlesid toetust 2016. aastal taotlusvoorus ja kelle taotlused on rahuldatud.

Pikemat tegevuste elluviimise tähtaega on võimalik kasutada neil toetuse saajatel, kes on ajaks, mil taotluse rahuldamise otsuse tegemisest möödub kaks aastat, viinud kavandatud tegevused olulises osas ellu. Tegevused loetakse olulises osas ellu viiduks, kui kavandatud investeeringust on tehtud osa, mille maksumus moodustab vähemalt 45 protsenti kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
12.03.2019

Põllumajandusamet läks üle regionaalsele juhtimisele

Põllumajandusameti 12 maakonnakeskusest sai 4 regiooni, kuid kõik esindused klientide teenindamiseks jäävad alles.

„Analüüsime pidevalt oma tööpõldu, et parendada pakutavaid teenuseid ja need vastaksid klientide ootustele.  Ümberkorralduse eesmärk on muuta juhtimine efektiivsemaks. Meie 12 maakonnakeskust on teinud väga head tööd, kuid täna näeme, et koondades juhtimise nelja regiooni, saame astuda järgmise sammu oma teenuste efektiivsuse ja kvaliteedi tõstmisel“, ütles Põllumajandusameti peadirektor Egon Palts.

Regioonijuhi kohtadele toimus avalik konkurss. Valituks osutunud inimestest kolm on pikaajalise Põllumajandusametis töötamise ja üks Maaeluministeeriumi kogemusega.

Põllumajandusameti (PMA) Põhja regiooni juhib Raplas Imbi Silde ja ameti esindused asuvad Sakus, Paides, Tallinnas ja Raplas. Imbi juhtis varem Järva-Rapla keskust ning Põllumajandusametis maaparanduse valdkonnas töötanud üle 20 aasta. Tema juhitud keskust on ametis tunnustatud kui tugevat ja ühtset meeskonda.
Lõuna regiooni juhib Viljandis Aivar Kustavus ja PMA esindused on Põlvas, Valgas, Viljandis ja Võrus.  Aivaril on põhjalikud teadmised mahepõllumajandusest ja struktuuriüksuse juhtimise kogemus Viljandi keskuse juhina.
Ida regiooni juhib Jõgeval Lauri Kirs ja PMA esindused on Jõgeval, Tartus, Jõhvis ja Rakveres. Oma töös maaparanduse peaspetsialistina juhtis Lauri tulemuslikult mitmeid töögruppe, ta omab head koostööoskust ja on orienteeritud eesmärkide saavutamisele.
Lääne regiooni juhib Kuressaares Taavi Kand ja ameti esindused on Kärdlas, Haapsalus, Pärnus ja Kuressaares. Taavi peab Põllumajandusametis tööle asudes prioriteediks ameti töö mõju lõpptarbijale. Ta omab juhtimiskogemust Orissaare teenuskeskuse juhina ning Maaeluministeeriumi osakonnajuhatajana.

„Uute regioonijuhtide ülesandeks on tagada meie klientidele kiire ja kvaliteetne teenus üle Eesti, samuti selleks vajaliku info vahetamine ja ressursside parem paigutus ning seeläbi Eesti toidusektori arengule kaasa aitamine,“ ütles Egon Palts.

PMA kliendid on maaparanduse, mahepõllumajanduse, taimekaitse, taimetervise, sordikaitse, seemne ja taimse paljundusmaterjali, GMO, väetise ning aiandustoodete valdkondades. Esinduste kontaktandmed on samad, mis senistel maakondlikel keskustel.