Autor: Andra Savtšuk

PÕLLUMAJANDUSAMET
PARANDATUD PRESSITEADE
07.03.2019

Põllumajandusamet: Aran PM OÜ müüs Eesti õunana tõendamata päritoluga õunu

Põllumajandusamet koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga tuvastas, et Aran PM OÜ eiras värske puu- ja köögivilja turustamise nõudeid.

Pakendi märgistuse kohaselt on õunte tootja Aran PM OÜ ja nende päritolumaa on Eesti. Ettevõtte esindaja ütluste kohaselt pärinevad õunad ettevõttest Mulgi õun OÜ. Järelevalve käigus tuvastati turustatavate sortide ´Lobo´ ja ´Cortland´ õuntes mitmete erinevate taimekaitsevahendite jääke, mille kasutamine Eestis ei ole lubatud. Toiduohutuse nõudeid eiratud ei ole.
Mulgi õun OÜ aia kohapealse kontrolli käigus õuntes taimekaitsevahendite jääke tuvastatud ei ole. Seega viitavad jaemüügis turustatud õunte analüüsitulemused eelkõige, et õunad on pärit muudest kasvukohtadest, suurima tõenäosusega riikidest, kus laboris tuvastatud toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine on lubatud. Laborianalüüsid teostas Põllumajandusuuringute Keskus.

Õunad ei vastanud ka pakendil avaldatud sordile ´Lobo´. Jaemüügikettide poolt ostetud kogused on osutunud oluliselt suuremateks, kui Aran PM OÜ andmetel on õunu toodetud ja müüdud.

Eestis müüdav värske puu- ja köögivili peab vastama kehtestatud välistele kvaliteedistandarditele ja selle päritolu kohta peab olema kas pakendil või müügikohal avaldatud tõene teave.
Värske puu- ja köögivilja turustamisstandardid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.03.2019

Toiduainetööstuse ettevõtetele toimub 12. märtsil Rootsi sihtturuseminar

Kuni 8. märtsini on võimalik registreeruda Maaeluministeeriumi ja EAS-i korraldatud Rootsi sihtturuseminarile, mis on suunatud toiduainetööstuse valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele.

Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo nõuniku Mariann Roosi sõnul on Rootsi meie toidusektorile oluline turg, mis on olnud viimastel aastatel ekspordi sihtriikide seas esiviisikus. „Ehkki Rootsi on Eesti lähiriik, on turule sisenemiseks oluline, et ekspordiga alustaval või tegevuse laiendamist plaanival ettevõttel on riigist selge ülevaade ja ta tunneb selle eripärasid. Seetõttu korraldabki Maaeluministeerium koostöös EAS-iga Rootsi sihtturuseminari, et anda põhjalikum ülevaade Rootsi toidusektorist,“ selgitas Roos.

„Seminarile on oodatud kõik toidusektori ettevõtted: nii need, kes alles plaanivad ekspordiga alustada kui ka need, kes juba turul tegutsevad. Märtsi lõpus korraldab Maaeluministeerium toidusektori ettevõtete kontaktreisi Rootsi, et leida kümnele Eesti ettevõttele võimalikke koostööpartnereid sealsel turul. Seetõttu on 12. märtsil toimuv seminar suurepärane stardipakk Rootsi turule suunatud tegevusele,“ märkis Mariann Roos.

Rootsi sihtturuseminar toimub 12. märtsil kell 9.30 −13.00 Maaeluministeeriumi suures saalis. Seminarile on võimalik registreerida kuni 8. märtsini Maaeluministeeriumi veebilehel.

Seminaril teevad ettekande konsultandid Rootsist, kes selgitavad, millega peaks Rootsi turule sisenemisel arvestama ning kust alustada. Antakse ülevaade nii jaemüügi kui ka HoReCa sektori hetkeseisust ning tutvustatakse Rootsi turu jaoks olulist maheekspordi ning kohaliku mahemärgi valdkonda. Samuti räägitakse nõuetest pakenditele ja selle valdkonna trendidest.

Lisaks konsultantidele räägivad Eesti ettevõtjad oma kogemustest Rootsi suunatud ekspordi vallas. Sõna võtavad Eesti Pagar AS, Balsnack International Holding AS, Tanker Brewery OÜ ja Puljong OÜ.

Lisateave ja registreerumine

Rootsi sihtturuseminari sündmus Facebookis

Maaeluministeerium
Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
06.03.2019

Põllumajandusuuringute Keskus uurib, milliseid toetusi tulevikus vajatakse

Täna 5000 ettevõtjale saadetud veebiküsitluse abil soovitakse välja selgitada, millised on põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate arengusoovid, investeeringuvajadused ja kitsaskohad finantsvahendite kaasamisel.

„Toetusvajaduse uuringu küsimustikule vastates on ettevõtjatel võimalus kaasa rääkida toetuste planeerimisel,“ sõnas Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna juhataja Olavi Petron.

„Põllumajandus on Euroopa Liidus kõige enam avalikest vahenditest toetatav ettevõtlusvaldkond. Seetõttu on äärmiselt oluline, et neid vahendeid kasutataks võimalikult sihipäraselt,“ selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. „Seetõttu kutsun meie põllumajandustootjaid küsitluses osalema,“ lisas ta.

„Loodame, et uuringus osaleb võimalikult lai ring erineva suuruse ja tegevusalaga ettevõtteid, et saaksime hea pildi ettevõtete arenguvajadustest ja tegevuse kitsaskohtadest. Nii saab kõige paremini ja tõhusamalt kavandada riigi sekkumismeetmeid eripalgeliste vajadustega ettevõtluse edendamiseks,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Uuringu tulemused koondatakse ettepanekuteks, kuidas Euroopa Liidu uue eelarveperioodi toetustega põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimelist arengut paremini tagada.

„Veebipõhine küsimustik koosneb kuni 41 küsimusest. Kuna enamjaolt on tegemist valikvastustega, võtab vastamine aega umbes 20 minutit,“ kirjeldas küsitluse ülesehitust Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakonna juhataja Marju Aamisepp. „Soovijatele saadame küsitluse kokkuvõtte e-postiga.“

Veebiküsitlus on vastamiseks avatud kuni 20. märtsini.

Taust

Uuringu „Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadused ja võimalik sekkumisloogika“ korraldab Põllumajandusuuringute Keskus Maaeluministeeriumi tellimusel. Uuring valmib eeldatavalt 2019. a novembris.

Küsitlusse on kaasatud 5000 ettevõtet; fookuses on põllumajandustootjad, põllumajandustoodete töötlejad ja turustajad ning maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted.

Info uuringu kohta leiad Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehelt.

Lisainfo:

Põllumajandusuuringute Keskus:
Krista Kõiv
kommunikatsiooni- ja turundusjuht
Põllumajandusuuringute Keskus
511 2562 | krista.koiv@pmk.agri.ee
http://pmk.agri.ee/
https://maainfo.ee/

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
04.03.2019

Põllumajandusuuringute Keskus alustab 6. märtsil ettevõtjate küsitlemist

Põllumajandusuuringute Keskus uurib põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevad ettevõtjate toetamise vajadusi.

6. märtsil algava veebiküsitluse kaudu soovitakse välja selgitada, millised on ettevõtjate arengusoovid, investeeringu vajadused ja kitsaskohad finantsvahendite kaasamisel.

„Toetusvajaduse uuringu küsimustikule vastates on ettevõtjatel võimalus kaasa rääkida järgmise maaelu arengukava toetuste planeerimisel,“ selgitab teema olulisust maamajanduse analüüsi osakonna juhataja Marju Aamisepp.

„Põllumajandus on Euroopa Liidus kõige enam avalikest vahenditest toetatav ettevõtlusvaldkond. Seetõttu on äärmiselt oluline, et neid vahendeid kasutatakse võimalikult sihipäraselt“, selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. „Seetõttu kutsun meie põllumajandustootjaid küsitluses osalema“, lisas ta.

Veebiküsitluses osalemiseks saadetakse kutse ligi 5 tuhandele erinevas valdkonnas tegutsevale ettevõttele üle Eesti. Küsitlus on vastamiseks avatud kuni 20. märtsini.

• Toetusvajaduse küsitluse põhifaktid:
  • küsitlusse on kaasatud 5000 ettevõtet, fookuses põllumajandustootjad, põllumajandustoodete töötlejad ja turustajad ning maapiirkonnas erinevatel tegevusaladel tegutsevad ettevõtted
  • küsitlus on veebipõhine, valdavalt valikvastustega
  • sõltuvalt valitud vastustest avaneb vastamiseks 23-41 küsimust
  • vastamine võtab aega 10-20 minutit
  • vastamist saab vajadusel katkestada ja jätkata sobival ajal
  • soovi korral saadetakse vastajatele küsitluse kokkuvõte e-postiga
  • küsitlus viiakse läbi 6.-20. märtsini 2019

Toetusvajaduse uuringu lühiülevaade:

Uuringu „Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadused ja võimalik sekkumisloogika“ viib Põllumajandusuuringute Keskus läbi Maaeluministeeriumi tellimusel. Planeeritav uuringu lõpptähtaeg 2019.a november.

• Uuringu käigus:
  • analüüsitakse sihtgruppide majandustulemusi vähemalt kolme eelneva aasta andmete baasil, mille kohta vajalikud andmed on kättesaadavad
  • antakse hinnang, kuidas oleks võimalik piiratud vahenditega saavutada parim tulemus ettevõtjate toetamisel nende tegevuse arendamisel
  • kaardistatakse võimalike toetuskeemide ja vahendite vajadus ettevõtjate arenguvõimaluste realiseerimiseks ja kitsaskohtade lahendamiseks ning analüüsitakse väljapakutavate meetmete mõju
  • tehakse ettepanekuid, kuidas kõige efektiivsemalt tagada maapiirkonna ettevõtluse mitmekesine struktuur ja konkurentsivõimelise areng.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.03.2019

2019. aastal on võimalik taotleda seitset üleminekutoetust

Maaeluminister allkirjastas 2019. aastal antavate üleminekutoetuste määruse.

Määruse „2019. aastal antavad üleminekutoetused“ kohaselt on võimalik 2019. aastal taotleda seitset üleminekutoetust: ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetus, piima, veise ja ute üleminekutoetus ning põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus.

Ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetust ning piima, veise ja ute üleminekutoetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) 2. märtsist 21. märtsini. Toetused makstakse välja hiljemalt septembriks. Viie loomakasvatuse üleminekutoetuse tingimused on sätestatud maaeluministri määruses „Loomakasvatuse üleminekutoetus“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017046

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetusi saab taotleda PRIA-s 2. maist 21. maini. Toetused makstakse välja detsembris. Toetuse tingimused on sätestatud maaeluministri määruses „Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017044

Üleminekutoetuste tingimused on samad nagu 2017. ja 2018. aastal.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.03.2019

Lõuna-Eesti toidutootjad ja  -pakkujad kogunevad Tartu turuhoones

Homme, 5. märtsil toimub Tartu turuhoones Lõuna-Eesti toidupakkujate ja –tootjate kontaktüritus. Üritusele eelneb seminar, mille peateema on, kuidas parendada kohaliku toidu tarnimist tootjatelt toidupakkujatele.

„Kontaktüritus on hea kohtumispaik Lõuna-Eesti toidutootjatele ja kokkadele, kus on võimalik luua soodne pinnas uute koostöösuhete tekkimiseks. Loodetavasti annab kohtumine veelgi indu juurde, et kohalik toodang jõuaks üha enam kohalike kohvikute ja restoranide menüüdesse. Lisaks on turuhoone samal ajal avatud ka tavakülastajatele, mis tähendab, et ka linlased saavad suurenenud toiduvalikust rõõmu tunda,“ sõnas Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

Kontaktüritusele eelneb seminar, kus projekti „Baltic Sea Food” koordinaator Silja Lehtpuu ja MTÜ Eesti Maaturism juhataja Raili Mengel tutvustavad  projekti „Baltic Sea Food“ ja võrgustikku „Liivimaa Maitsed“ ning annavad ülevaate sellest, kuidas koostöö abil kohalik toit paremini tootjatelt toidupakkujateni jõuab. Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja, Bocuse d’Or Eesti president ja Eesti Peakokkade Ühenduse liige Dimitri Demjanov räägib kohaliku toidu kasutamisest toitlustusettevõtetes.

Eesti Peakokkade Ühenduse president ja presidendi kantselei peakokk Taigo Lepik tutvustab peakoka töö praktilisi kogemusi ja räägib, millised on ootused koostööle kohaliku toidu tootjatega. Lisaks kõneleb Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Koostöökogust mahetooraine kasutamisele viitavast ökomärgisest.

Pärast seminari kell 13.00 liiguvad kõik toidutootjad lettide taha ning kõikidel kohalolijatel avaneb võimalus osta kaasa kohalikke toidutooteid.

Üritust korraldavad koostöös Maaeluministeerium, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, TÜ Taluturg ja AS Tartu Turg.

Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Amet
PRESSITEADE
04.03.2019 

2. märtsil alustas PRIA loomakasvatuse toetuste taotluste vastuvõttu.

Taotluste vastuvõtt kestab 2.- 21. märtsini. Piimalehma kasvatamise otsetoetust saab taotleda hilinenult veel 15. aprillini, aga siis vähendatakse toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Piimalehma kasvatamise otsetoetust on võimalus saada kuni 400 piimalehma pidajal. Toetuse eesmärk on toetada just seda Eesti piimasektori osa, kus tootjate ja loomade arvu vähenemine on olnud viimastel aastatel kõige suurem.

Üleminekutoetust ute ja ammlehma kasvatamiseks saavad vastavate loomade pidajad. Uttesid peab taotleja nimel registris olema vähemalt 10, ammlehmade arvule piirmäära ei ole. Loomakasvatuse üleminekutoetuste eesmärgiks on tasandada põllumajandustootjate sissetuleku erinevusi võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandustootjatega

Nõuded toetuse saajatele on samasugused nagu eelmisel aastal – loomade vanus, arv, karjas pidamise aeg jne on kehtestatud maaeluministri määrustega. Samuti on toetuste saamise tingimused kirjeldatud PRIA kodulehel www.pria.ee/loomatoetused2019

„Kõigil toetuse soovijatel tuleb taotlus täita ja esitada elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel. E-teenuste kasutajal on enda identifitseerimisel vaja kasutada ID-kaarti koos PIN koodidega või mobiil-ID’d. „Soovitame klientidel kindlasti kontrollida, kas nende ID kaardi sertifikaadid ja PIN koodid on töökorras. Taotluse esitamisel jälgige abistavaid teateid veendumaks, et kõik soovitud toetused saaksid taotletud,“ rõhutas PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes.  Abi saab PRIA otsetoetuste infotelefonil 737 7679. PRIA teenindusbüroodes on klientidele kasutada kliendiarvutid ning kliente aidatakse e-PRIA kasutamisel E – N kella 9.00 – 16.00.

Kõikide loomakasvatuse üleminekutoetuste ühikumäärad kinnitab PRIA 10. juuniks 2019, otsused tehakse 22. juuniks 2019. Piimalehma toetuse ühikumäära kinnitab PRIA 1. detsembriks 2019, otsused tehakse 10. detsembriks 2019. Kuni 100 piimalehma pidaja saab kindlakstehtud loomade eest toetust kehtestatud ühikumäära alusel, 101-400 piimalehma pidaja toetus arvutatakse koefitsiendiga 0,5. Toetuste maksmine algab pärast otsuste tegemist.

 

 

Pressiteate koostas:

 

Eveliis Padar

Teabeosakonna juhtivspetsialist

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

7371215 / 53423747

eveliis.padar@pria.ee

www.pria.ee

 

PRIA
27.02.2019

Algab loomatoetuste taotlemine

2. märtsil alustab PRIA loomakasvatuse otsetoetuse ja üleminekutoetuste taotluste vastuvõttu. Ka käesoleval aastal saab taotlusi esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA vahendusel.

Piimalehma kasvatamise otsetoetuse eesmärk on toetada majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnapõhjustel tähtsat sektorit või sektorit, kus esineb teatud raskusi. Eestis on viimastel aastatel esinenud raskusi piimasektoris, siis soovitakse piimalehma kasvatamise otsetoetusega toetada piimasektori seda osa, milles tootjate ja loomade arvu vähenemine on olnud kõige suurem ehk karjasid kuni 400 piimalehmaga.

Loomakasvatuse üleminekutoetuste eesmärgiks on tasandada põllumajandustootjate sissetuleku erinevusi võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandustootjatega, pidades silmas riikidevahelise toetustasemete ühtlustamise protsessi jätkumist ka pärast 2020. aastat. Tootmisega seotud üleminekutoetuste eesmärk on hüvitada loomakasvatajatele osaliselt nende kulutused ja tõsta sellega nende konkurentsivõimet. Tootmisest lahti seotud üleminekutoetusi makstakse selleks, et tootjad endiselt põllumajandussektoris jätkaksid, planeerides tootmist pigem turunõudlusest kui saadaolevaist tootmistoetustest lähtudes.

Milliseid loomatoetusi ja mis tingimustel saab märtsikuus taotleda?

Loomakasvatuse üleminekutoetuse taotlusi saab esitada 2.–21. märtsini ja piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi pärast seda ka hilinenult kuni 15. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

• Piimalehma kasvatamise otsetoetust saab taotleda loomapidaja, kelle nimel on põllumajandusloomade registri andmetel 2. märtsi seisuga kuni 400 piimatõugu lehma. Kuna taotlemine on loomade arvu põhine, siis loomi saab asendada. Taotlusalune arv piimalehmi tuleb karjas pidada vähemalt 8. maini ja selle kuupäevani ei tohi ühelgi päeval karjas olla rohkem kui 400 piimalehma. Toetuse saamisel on oluline, et kõikide karjas olevate piimalehmadega toimuvatest sündmustest teavitatakse põllumajandusloomade registrit ettenähtud aja jooksul, hilinenud teavituste korral ei loeta looma toetusõiguslikuks. Kui taotlusaluste piimalehmade arv peaks vähenema seetõttu, et loom liigub karjast välja mittevääramatu jõu põhjusel nt. lihakombinaati, tuleb taotlusel taotlusaluste loomade arvu esimesel võimalusel vähendada.
• Ammlehma kasvatamise üleminekutoetust saab lihatõugu või lihatõuga ristamisel saadud veiste eest, kes on 2. märtsi seisuga vähemalt 8 kuu vanused. Toetuse taotlemine on loomapõhine ja taotlusaluseid ammlehmi ei saa asendada. Ka selle toetuse puhul kehtib taotlusalustele ammlehmadele karjas pidamise periood 8. maini. Kui taotlusalune ammlehm peaks pidamisperioodil karjast välja minema mittevääramatu jõu põhjusel nt. kombinaati, tuleb see loom esimesel võimalusel taotlusel taotlusaluste loomade hulgast maha võtta.
• Ute kasvatamise üleminekutoetust saab taotleda vähemalt 10 ute kohta, kes on taotleja nimel registreeritud hiljemalt 2. märtsi seisuga ning on hiljemalt 27. aprilliks ühe aasta vanused. Kuna taotlemine on loomade arvu põhine, siis loomi saab asendada. Taotluses näidatud arv toetuse nõuetele vastavaid uttesid tuleb karjas pidada vähemalt 8. maini. Kui taotlusaluste uttede arv peaks vähenema seetõttu, et loom liigub karjast välja mittevääramatu jõu põhjusel nt. lihakombinaati, tuleb taotlusel taotlusaluste loomade arvu esimesel võimalusel vähendada.

Veise, piima ja ute üleminekutoetusi saab taotleda taotlejale määratud või teiselt isikult üle võetud toetusõiguste alusel. Toetuste taotlejad peavad olema põllumajandusega tegelevad isikud, mis tähendab, et taotlejal on olemas vähemalt üks hektar põllumajandusmaad, mida ta kasutab või kasvatab ta vähemalt ühe loomühiku jagu põllumajandusloomi. Toetuste määramisel aluseks olevad toetusõigused on isikupõhised ja neid on võimalik soovi korral teisele isikule üle anda või siis üle võtta. Andmed kehtivate toetusõiguste kohta 10.01.2019 seisuga on PRIA kodulehel www.pria.ee (vt “Loomakasvatus” → “Oluline”). Selgitused toetusõiguste aluste kohta on leitavad taotlusvooru materjalide juures.

Toetuste taotlemine e-PRIAs

Toetuste taotlemisel kuvab e-PRIA iga kliendi puhul tema taotlemisel aluseks olevad andmed. Kui taotleja nimel on põllumajandusloomade registris toetuse nõuetele vastavaid loomi, siis need andmed kuvatakse taotlusvormi lisainfosse, lisaks ka olemasolevad toetusõigused. Taotluse täitmisel on suureks abiks see, et e-PRIA annab taotluse täitjale võimalikest vigadest teateid ja juhib täitmist vajavatele lahtritele tähelepanu juba enne taotluse esitamist. See aitab vältida vigu ja teeb taotluse menetlemise ladusamaks. e-PRIA teenuste kasutamise juhendid leiab PRIA veebilehelt www.pria.ee taotlusvooru materjalide hulgast, samuti on abiinfo kättesaadav ePRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Vajadusel saab abi PRIA otsetoetuste infotelefonil 737 7679. PRIA maakondlikes teenindusbüroodes on kliendiarvutid ning kliente aidatakse e-PRIA kasutamisel. Bürood on avatud E – N kell 9.00 – 16.00, reedeti suletud. Soovitame büroosse tulles endale aeg broneerida PRIA kodulehel: www.pria.ee/broneering

Sisselogimine e-PRIAsse

e-PRIAsse saab siseneda PRIA kodulehe www.pria.ee kaudu ja teenuste kasutamiseks tuleb taotlejal end süsteemis tuvastada ID-kaardi või mobiil-IDga. ID-kaardil peavad olema kehtivad sertifikaadid ja vaja on PIN koode, seega on hea aegsasti kontrollida, kas ID-kaart või mobiil-ID on kehtiv ja kasutatav. Taotluse saab esitada e-PRIAs asuva lingi alt „Vana e-PRIA“. Uue võimalusena saab e-PRIAsse sisse logida ka läbi TARA-teenuse (turvaline autentimine asutuste e-teenustesse). e-PRIA sisselogimislehel tuleb selleks klõpsata nuppu „Sisene TARAteenusega“ ja seejärel suunatakse kasutaja uuele lehele, kus tuleb teha sisselogimise viisi valik. Kui vajalikud andmed on sisestatud, logitakse juba tuttavasse e-PRIA iseteeninduskeskkonda. TARAga on võimalik sisse logida kasutades Swedbanki, SEBi, LHV, Luminori ja COOP panga pangalinke. Lisaks ID-kaardile ja Mobiil-IDle pakuvad pangad lisavõimalusena e-PRIAsse sisse logida kasutades pangalinki ja seal olenevalt pangast omakorda kasutada Smart-ID või PINkalkulaatoriga tuvastamist. Alates 1. veebruarist 2019 pankade paroolikaarte enam kasutada ei saa.

Edukat ja ladusat taotlemist!

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.02.2019

Maaeluministeeriumis arutleti Eesti toidu oleviku ja tuleviku üle

Täna, 26. veebruaril toimus Maaeluministeeriumis üritus pealkirjaga „Milline on Eesti toidu olevik ja tulevik? Trendid eestlaste ostueelistustes“. Ürituste käigus tutvustas Eesti Konjunktuuriinstituudi  (EKI) direktor Marje Josing eestlaste ostueelistusi ning Eesti toidukaupade positsiooni siseturul ja paneelis arutleti Eesti noorte toidueelistuste üle.

Ürituse avasõnad ütles maaeluminister Tarmo Tamm: „Eelmisel aastal alustasime „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ koostamisega, mille üks eesmärke on, et Eesti toit oleks hinnatud ka tulevikus. Praegused noored on aga tuleviku peamised tarbijad. Seetõttu on oluline, et nad armastaksid Eesti toitu juba praegu. Uuringutest selgub, et kahjuks eelistavad Eesti noored Eesti toitu üha vähem. Peame üheskoos leidma lahenduse, et seda trendi muuta.“

Marje Josingu sõnul eelistas Eestis 2018. aastal korraldatud küsitluse andmetel just kodumaist toitu osta 74% vastanutest: „Siiski tuleb meeles pidada, et ostueelistused ja tarbijaharjumused on vanusegruppide kaupa oluliselt erinevad. Noorte jaoks ei ole toidukauba päritolumaa nii oluline kui vanemate inimeste jaoks.“

Kui üle 65-aastaste vastanute hulgas pidas kodumaist päritolu tähtsaks 85% vastanutest, siis kuni 29-aastaste inimeste grupis vaid 53% vastanutest, ning aastatega on kodumaise toidu eelistamine olnud noorte seas langustrendis. Tipp oli aastal 2003, kui kodumaist toitu eelistas noortest 84%.

Josing lisas, et koduturg on enamiku toidutootjate jaoks väga oluline: „Kohalikku tarbijat tuntakse ja tarbijate maitse-eelistustega osatakse arvestada. Ka tarbijad enamikus teistest riikidest eelistavad võimaluse korral tarbida kodumaist toodangut, sest hinnatakse harjumuspärast maitset, toote värskust ja head kvaliteeti. Samas nõuab koduturul juhtpositsiooni hoidmine tootjatelt järjepidevat tööd tarbija ootuste täitmisel ja nõudluse uurimisel.“

Uuringute tutvustusest selgus, et tarbija eelistab oma hoiakutes küll kohalikku toodet, aga ostab seda vaid siis, kui see vastab ka tema muudele väga olulistele nõudmistele. Toode peab olema maitsev, värske, kvaliteetne ja soodsa hinnaga. Marje Josingu hinnangul suudavad Eesti tootjad enamasti tarbijate nõudmisele vastata. Aastatega on oluliselt suurenenud kodumaiste toodete sortiment ning paljude tootegruppide puhul ületab Eestis toodetud kauba sortiment kauplustes importkauba sortimenti. Kodumaine kaup on enamasti ka suurema müügikäibe ja soodsama hinnaga.

Uuringute tutvustusele järgnes paneel, kus arutleti selle üle, kuidas muuta noorte hoiakuid kodumaise toidu eelistamisel. Paneelis osalesid Marje Josing, Sirje Potisepp (Eesti Toiduainetööstuse Liit), Roomet Sõrmus (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), Katrin Tamm (Tere AS-i turundusjuht) ja Lüganuse valla liikuv noorsootöötaja Angela Tikoft.

Arutelu juhtis Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja ning Eesti toidu projekti eestvedaja Kadi Raudsepp. Tema sõnul tuleb teha pidevat tööd, et noortel oleks soovi eelistada kohalikku toitu ka 10 ning 20 aasta pärast, ning panustada lastele ja noortele suunatud tegevustesse, mis aitaksid neil mõista, kust toit tuleb ning kes ja kuidas on selle valmistanud.

„Vestlusringis selgus, et noorte hoiakute muutmiseks tuleb teha aktiivset ja pidevat teavitustööd ning suhelda noortega nende endi keeles ja kasutada neile sobivaid kanaleid. Kindlasti tuleb meeles pidada, et suur eeltöö laste ja noorte eelistuste muutmiseks tuleb ära teha kodus. Arutelus toodi välja ka seda, et lastel ja noortel on side toidutootmisega kadumas – enam ei teata, kust toit tuleb. Lisaks on noortel raske teadlikke valikuid teha,“ sõnas Kadi Raudsepp kokkuvõtteks.

Uuringud ja Marje Josingu ettekanne

Fotogalerii

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.02.2019

Selgusid fotokonkursi „Eesti maaelu pärlid“ võitjad

Maaeluministeeriumi Facebooki lehel toimus veebruaris fotokonkurss „Eesti maaelu pärlid“, kuhu kõik soovijad said esitada meelepäraseid pilte, mis kajastasid Eesti maaelu parimaid külgi. Rahvahääletusel tuli ülekaalukalt võitjaks Katrina Kõivsaar, maaeluministri lemmik oli Viljar Baumani foto ja maaeluministeeriumi teenistujad valisid välja Silvi Aroldi foto.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on fotokonkursi pildid näiteks, kui lummavalt kaunis ja rikkalik on Eesti maaelu: „Pildid toovad vaatajateni tõelised maaelu pärlid – maalilised  loodusvaated ja maal toimetavate inimeste tegemised!“

Oma lemmikfoto kohta sõnas minister, et talle meeldis väga pildi sõnum: „Oma maakodu lävepakul istub noor maaelu edasiviija, kelle värvilised tomatid ennustavad helget ja ilusat tulevikku.“

Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Karolin Lillemäe tundis samuti saadetud piltide üle rõõmu: „Fotokonkurss näitas maaelu paljusid erinevaid tahke, mida muidu kiire elutempo juures tähelegi ei paneks. Samuti oli saadetud piltidest näha, et Eesti maaelu viivad edasi toredad ja tragid lapsed. Kutsume kõiki maaelu ilust ja võlust osa saama, hea võimalus seda teha on näiteks 21. juulil toimuval avatud talude päeval!“

Kokku saadeti võistlusele 188 fotot. Rahva lemmikfoto autor sai auhinnaks strateegiamängu Agricola, raamatu „Eesti maaelu piltides“ ja Eesti toidu kinkepaki, maaeluministri ja maaeluministeeriumi töötajate lemmikfotode autorid raamatu „Eesti maaelu piltides“ ja Eesti toidu kinkepaki. Maaeluministeerium tänab kõiki fotokonkursil osalejaid ning loodab, et nad jäädvustavad Eesti maaelu kauneid külgi ka edaspidi.

Fotokonkursil osalenud fotod