Autor: Andra Savtšuk

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.02.2019

Tarmo Tamm: toidusektori ekspordi edendamiseks tuleb toorainet kohapeal väärindada

21. veebruaril toimunud valitsuskabineti nõupidamisel arutleti Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava 2019‒2022 teemal. Tegevuskava pöörab suurimat tähelepanu väärindatud kaupade ekspordi ja stabiilsete sihtturgude arvu suurendamisele.

„Eestis on head eeldused kvaliteetsete toidukaupade ekspordiks. Samas ekspordime täna kolmandiku oma põllumajandussaadustest väärindamata kujul. Mida rohkem toorainet kohapeal väärindatakse, seda suurem ja stabiilsem on ettevõtjatele tagatud eksporditulu,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.  „Riigi jaoks tähendab omamaiste põllumajandussaaduste kohapeal väärindamine ühtlasi suuremat panust tööhõivesse ja maksutulude laekumisse,“ lisas minister Tamm.

„Mida laiem on seejuures ligipääsetavate sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted nõudluse muutusele reageerida ning seda väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk,“ märkis Tarmo Tamm. „Väga oluline on panustada riigi ühtse ja eksporti toetava kuvandi loomisesse. Seda toetavad nii meie puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid,“ lisas minister Tamm.

Tarmo Tamm tõi välja, et erinevalt tooraine eksportimisest tuleb tarbijatoodete eksportimisel  turundusse enamasti märksa rohkem investeerida: „Lõpptarbijatele mõeldud kaubad nõuavad keerukamaid turule sisenemise strateegiaid. Seetõttu on geograafiliselt ning kultuuriliselt kaugetel sihtturgudel valmistoodetega läbilöömiseks vajalik toidusektori eksportööride tugev müügialane võimekus.“

Toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava koostamise käigus on koostöös toidusektori ettevõtetega kaardistatud peamised toidutoodete ekspordi kitsaskohad, analüüsitud tegevusi kitsaskohtade ületamiseks ning koostatud vastav tegevuskava. Tegevuskavas määratud sammud toidusektori ekspordi edendamiseks jagunevad viide sekkumisvaldkonda: turujõu tugevdamine, turuinfo kättesaadavuse parandamine, toote- ja tehnoloogiaarenduse toetamine, Eesti ja Eesti toidu tuntuse suurendamine ja müüki toetavate tegevuste toetamine.

Maaeluministri kinnitatud (21.02) tegevuskava täistekst

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
22.02.2019

Põllumajandusamet alustas taimekaitsevahendite turustamise kontrollidega

Põllumajandusamet kontrollib 2019. aastal 150 jaemüügikohas ja 18 hulgilaos taimekaitsevahendite hoiustamistingimusi ning kõikide turustamise nõuete täitmist. Enamik kontrolle viiakse läbi veebruarist maini.

Kontrolltoimingute paremaks ja kiiremaks sujumiseks soovitame ettevõtjal eelnevalt valmistuda. Taimekaitseseadusega on taimekaitsevahendite turustuskohtadele seatud järgnevad nõuded:

• Turustuskoha andmed peavad olema registreeritud (vt siit). Ettevõtja saab vajaliku taotluse vormistada kliendiportaalis (vt siit).
• Turustuskohas peab olema piisavalt töötajaid, kes on läbinud taimekaitsekoolituse ning omavad taimekaitsetunnistust, et vahendite kasutajatele toodete kohta igakülgset teavet jagada.
• Ruum, kus hoitakse turustatavat taimekaitsevahendit, peab vastama kemikaali- ja taimekaitseseaduse nõuetele.
• Taimekaitsevahendit tuleb hoiustada ning turustada eraldi toidust, ravimitest ja söödast.
• Hoiu- ja turustuskohas ei tohi olla taimekaitsevahendi avatud pakendeid ning keelatud on ka taimekaitsevahendi ümber pakendamine.
• Turustajal on kohustus pidada arvestust taimekaitsetunnistuse alusel müüdavate taimekaitsevahendite üle.

Kõikide taimekaitsevahendite pakendid ja infolehed peavad vastama registris toodud andmetele. Iga taimekaitsevahend on turule lubatud kindlatel tingimustel ning seetõttu peab pakendil toodud info olema äärmiselt korrektne.

Vead toote märgistusel võivad põhjustada taimekaitsevahendi väära kasutamise, mis omakorda võib tekitada ohu inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale.

Taimekaitsevahendite turustamise kontrollides vaadatakse üle kõik eelpool mainitud nõuded ning turustamisega seotud dokumentatsioon. Vajadusel võetakse taimekaitsevahendist proov selle koostise määramiseks. Puuduste avastamisel kõrvaldatakse vigased tooted müügilt ja vormistatakse ettekirjutus puuduste likvideerimiseks.

Lähem info:

Kaisa Vahtmäe
taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist
tel 504 5201
kaisa.vahtmae@pma.agri.ee

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.02.2019

Veterinaar- ja Toiduamet avas eelmisel aastal neli uut turgu loomsete toodete eksportimiseks EL välistesse riikidesse

2018. aastal avati uus turg kalatoodetele Montenegrosse, piimatoodetele Mehhikosse, piimakäitlemisettevõtetele Tšiili ja imikupiima asendajale Hiina Rahvavabariiki.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna juhataja Regina Pihlakas tõi välja, et tegemist on igati tubli tulemusega. “Turgude avamine on pikk ja aeganõudev protsess, kuid võrreldes 2017. aastaga avati üks turg rohkem.”

Turgude avamisega kaasneb tihtipeale ekspordivaldkonna küsimustiku täitmine. Viimane annab sihtriigile ülevaate VTA järelevalve protseduuride kohta. Samuti võib sihtriik esitada esmase küsimustiku põhjal lisaküsimusi. Eelmisel aastal vastati neljale küsimustikule.

“Oleme välja arvestanud, et ühe turu avamise puhul kulus küsimustikule kokku 800 tundi, mis teeb kokku 100 tööpäeva ning see nõudis nelja osakonna panust, ” selgitas Pihlakas küsimustiku täitmise ajamahukust.

Ekspordivaldkonna küsimustikule võib järgneda inspekteerimine. See tähendab seda, et sihtriigi ametnikud tulevad Eestisse, et järelevalve protseduuride efektiivsuses ja ettevõtete nõuetele vastavuses veenduda. Inspekteerimise käigus külastatakse erinevaid ettevõtteid, kes soovivad oma toodangut konkreetsesse sihtriiki turustada. Eelmisel aastal inspekteeriti VTA järelevalvesüsteemi ja ettevõtteid Hiina Tolliameti ning Hongkongi pädeva asutuse poolt.

Käesolevasse aastasse on planeeritud neli inspekteerimist sihtriikide pädevate asutuste poolt. Aprillis hindavad Austraalia ametnikud VTA järelevalve korraldust ning ettevõtteid. Eesmärgiks on avada Austraalia turg elushobustele, hobuste paljundusmaterjalidele ning lemmikloomadele (koerad, kassid). Mais toimub samuti Austraalia pädeva asutuse audit lõheliste turu avamiseks. Lisaks sellele on VTAd inspekteerimise plaanist teavitanud Venemaa, kes soovib tulla hindama kalaettevõtteid. Samuti on VTA tulenevalt Eesti veisekasvatussektori soovist edastanud kutse Aserbaidžaani pädevale asutusele tulla turu avamiseks hindama Eesti elusveiste valdkonda.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.02.2019 

Maaeluministeerium suurendab toetuse määri koolituste ja infopäevade korraldamiseks

 Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas teadmussiirde ja teavituse toetuse määruse muudatuse, millega täpsustatakse tegevuste kestust ning  suurendatakse kehtivaid toetuse määri koolitustele, konverentsidele ja infopäevadele.

„Teadmised on suur rikkus ja nendesse tuleb panustada. Toetuse maksmine ergutab olulisel määral teadmiste edasiandmist teadlastelt tootjatele,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Muu hulgas annab toetus tootjatele suurepärase võimaluse üksteisega kogemusi jagada ning õppida teiste tootjate headest ja halbadest kogemustest.“

Määruse peamise muudatusena korrigeeritakse koolituste, infopäevade ja konverentside korraldamise toetuse määri, et need vastaks paremini turuolukorrale. Toetatavate tegevuste minimaalset kestust lühendatakse neljalt akadeemiliselt tunnilt kolmele akadeemilisele tunnile. Lisaks täiendatakse määrust seoses veebikeskkonnas toimuvate tegevustega.

Tänavu saab teadmussiirde ja teavituse toetust  nii üleriigiliste kui ka maakondlike tegevuste läbiviimiseks taotleda varem kui mullu. Toetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel 4. aprillist kuni 10. aprillini 2019. aastal. Toetust võib taotleda sellise tegevuse hüvitamiseks, millega ei ole alustatud varem kui taotluse esitamisele järgneval päeval.

Meetme üldisem eesmärk on põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori ettevõtjate ning nende töötajate valdkondlike teadmiste suurendamine. Uute teadmiste leviku soodustamisega aidatakse kaasa biomajanduse arengule ja kohanemisele uute väljakutsetega ressursside säästlikuks kasutamiseks. Üleriigiliseks tegevuseks loetakse vähemalt kahe maakonna lõppkasusaajatele suunatud või kogu Eesti maaelu edendamiseks suunatud tegevus. Maakondlikuks tegevuseks loetakse ühe maakonna lõppkasusaajatele suunatud tegevus.

Täpsemat teavet toetuse kohta saab Riigi Teatajast ja PRIA meetme lehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.02.2019

Maaeluminister andis üle 36 ministeeriumi teenetemärki

Maaeluminister Tarmo Tamm andis täna Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendanud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle 3 ministeeriumi kuldmärki ja 33 hõbemärki.

Maaeluminister tänas aktusel kõiki neid, kes igapäevaselt maaelu edendamisega tegelevad. „Tänan südamest põllumajanduse, toidutootmise ja maaelu valdkonna edasiviijad – teie tegutsemistahe ja panus maaelu arengusse on hindamatu tähtsusega,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Maatarkus, töökus, nõudlikkus ja usk paremasse homsesse on meil aidanud jõuda siia, kus täna oleme. Usun, et needsamad omadused viivad meid ka edasi.“

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Tänavu anti üle kolm kuldmärki ja kolmkümmend kolm hõbemärki.

Kuldsed teenetemärgid

Alar Karis. Eesti Rahva Muuseumi direktor, kes aastatel 2003  ̶ 2007 oli Eesti Maaülikooli rektor. Ta on andnud suure panuse Eesti Maaülikooli arengusse.

Ilmar Tupits. Eesti maaelu edendaja, kes on töötanud Põllumajandusministeeriumi kantslerina, Jõgeva maaparandusbüroo juhatajana ja Põllumajandusameti Jõgeva keskuse juhatajana. Praegu töötab Eesti Taimekaitse Instituudis haldusosakonna juhatajana.

Tanel-Taavi Bulitko. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees, kes on teinud pikaajalist tööd tõuaretuse arendajana.

Hõbedased teenetemärgid

Agu Hollo. Aktiivne mahetoodangu propageerija, kes Haanja taluseltsiga koostöös on avanud tegutseva maheveski. Ta on 30 aastat kuulunud Võrumaa Taluliidu liikmeskonda. Hartsmäe talu peremees.

Agu Kötsi. MTÜ Harju Taluliit juhatuse liige, kes on kuulunud 30 aastat selle erinevatesse juhtorganitesse.

Antu Rohtla. Eesti põllumajandusteadlane ja mesinik.

Arvi Raie. Peaspetsialist Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa keskuses. Ta on loomaarst, kelle tööks ja südameasjaks on ka Eesti mesindussektori arendamine.

Einar Pärnpuu. Maaelu edendaja Läänemaal, kes on ühistegevuse üheks eestvedajaks viies maaparandusühistus, Läänemaa metsaühistus, Kullamaa Jahi- ja Kalameeste Seltsis ning kohalikus külaliikumises. Ta juhib Kullamaal juba 21 aastat tegutsenud Reinu-Einari OÜ-d.

Eva Pihelgas. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti eelarve- ja analüüsiosakonna juhataja asetäitja. Ta on väga pühendunud ja tulemustele orienteeritud töötaja.

Eve Ader. Aastatel 2006–2016 Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist. Ta on teinud hindamatu töö mahepõllumajanduse riikliku kontrollsüsteemi rajamisel ja arendamisel.

Heidi Kollo. Pühendunud ja täpne Põllumajandusuuringute Keskuse kvaliteedijuht. Ta on olnud ka Põllumajandusuuringute Keskuse akrediteerimise peaspetsialist, seemnekontrolli labori juhataja kohusetäitja ning tehnoloog.

Hille Korsen. Põllumajandusuuringute Keskuse seemnekontrolli laboratooriumi peaspetsialist alates 1991. aastast.

Hindrek Older. Professor ja põllumajandusdoktor, kes on Older Seeds OÜ juhatuse liige. Tema põhitöö on olnud rohumaateaduse arendamine optimaalse söödabaasi tagamiseks. Teadlasena on ta pidanud oluliseks rohumaakatsete tegemist.

Janika Salev. Ta on töötanud Maaeluministeeriumis 26 aastat ja on praegu välissuhete osakonna nõunik.

Käde Kalamees. Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht ja tõuraamatupidaja, kes on 1995. aastast edukalt juhtinud Eesti maatõugu veise aretus- ja säilitustööd.

Laine Jaansalu. Tugiteenuste peaspetsialist Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa keskuses, kus ta on tänavuseks töötanud 25 aastat.

Lea Narits. Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur, kes töötanud üle 25 aasta sordiaretaja ja teadustöötajana. Tema töö põhisisuks on kaunviljade ja õlikultuuride sordiaretus ning agrotehnikateemalised teadusuuringud.

Liidia Häkkinen. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis bakterioloog, peaspetsialist ja 2009. aastast bakterioloogia-patoloogia osakonna juhataja.

Maie Kukk. Rajas Poaka külla Kirna talli ning on treener ja hobusekasvataja.

Maie Kukk. Ta on töökas ja kohusetundlik sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid finantsjuht, kes asus Eesti Põllumajandusmuuseumisse tööle 2006. aastal.

Marika Parv. Võrumaa Talupidajate Liidu tegevjuht, Maaelu Edendamise Sihtasutuse konsulent ja talupidaja. Ta on aktiivne kogukonna arendaja ning hoiab kohalikke traditsioone.

Meelis Viht. Ta on Maaeluministeeriumis töötanud 14 aastat ja on praegu ametilt infotehnoloogia osakonna infrastruktuuri büroo peaspetsialist.

Merike Toome. Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saasteainete labori peaspetsialist, kellel on oluline roll labori loomisel ja kujunemisel.

Merit Mikk. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse tegevjuht ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige. Ta on edendanud mahepõllumajanduse valdkonda üle 20 aasta.

Mirja-Mai Urve. Järvamaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja, kes on põllumajanduse valdkonnas loomakasvatusega seotud aineid õpetanud alates 1980. aastast.

Olle Horm. Atria Eesti AS tegevdirektor ja juhatuse liige, kelle elutöö on olnud Eesti maaelu edendamine. Samuti on ta Eesti lihatööstuse pikaajaline eestvedaja.

Peeter Leppik. OÜ Välja Talu peremees, kes kuulub ka MTÜ Eesti Kartul juhatusse ja võtab aktiivselt osa projektide teostamisest.

Priit Koppel. Eesti Loomaarstide Ühingu president, Eesti Väikeloomaarstide Seltsi juhatuse liige ning Veterinaar- ja Toiduameti hea koostööpartner veterinaaria valdkonna arendajana.

Sigmar Suu Ta on töötanud 6 aastat Maaeluministeeriumis ja on praegu taimetervise osakonna juhataja.

Tarmo Terav. AS-i Vireen juhataja, kelle juhtimisel on tagatud tehase igapäevane majanduslik efektiivsus ja kvaliteetne teenus.

Theo Aasa. Põllumajandusameti Järva-Rapla keskuse peaspetsialist maaparanduse valdkonnas. Ta on pikaajalise kogemusega ja juhendab aktiivselt ka nooremaid kolleege.

Urve Steinfeld. Ta töötas kokku 33 aastat Maaeluministeeriumi haldusosakonna asjaajamis- ja teenindusbüroo vanemspetsialistina.

Valdur Noormägi. Ta on olnud Eesti Kalaliidu juhataja alates 1998. aastast. Ta on kaasa aidanud Eesti kalanduse arendamisele ja kalanduspoliitika kujundamisele.

Veeve Kaasik. Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse 20-aastase kogemusega konsulent taimekasvatuse, nõuetele vastavuse ja toetuste taotlemise valdkonnas.

Vello Vilu. Järvamaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja, kes on põllumajanduse valdkonnas mehhaniseerimise aineid õpetanud alates 2004. aastast.

Ülle Madissoo. Tallinna Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi juhataja asetäitja, kes on andnud suure panuse laboratooriumi toidu keemiliste analüüside läbiviimisesse ning labori kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamisesse.

Parimad karjakasvatajad

Aktusel kuulutas Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) välja ka parima piimakarjakasvataja ja lihaveisekarjakasvataja. 2018. aasta parim piimakarjakasvataja on Siim Riisenberg Kehtna Mõis OÜ-st ning parimad lihaveisekarjakasvatajad on Vilsi Anguse aretusfarmi eestvedajad Tiina ja Ivo Tomson.

Fotod ministeeriumi teenetemärkide saajatest pannakse üles Maaeluministeeriumi kodulehele.

Grupipildid: https://cloud.agri.ee/s/oDPGa8H7XftD5tf

 

Info ühistegevuse pikaajalise programmi ürituste kohta 2019.a. märtsis.

Lisandunud on uued üritused lektoriga Kreekast.

—————

15.03.2019 toimub infopäev: „Ebaausate kaubandustavade vastane kaitse ja head tavad toiduainete tarneahelas“ (Tartu).

18.03.2019 toimub infopäev: „Ühistu omanik on ühistu liige“ (Tartu) – infopäev toimub eestikeelse tõlkega.

19.03.2019 toimub koolitus: „Kommunikatsioon ühistus“ (Tartu) – koolitus toimub eestikeelse tõlkega.

20.03.-21.03.2019 toimub koolitus: „Finantseerimine“ (Tartu) – koolitus toimub inglise keeles.

—————

15.03.2019 toimub infopäev: „Ebaausate kaubandustavade vastane kaitse ja head tavad toiduainete tarneahelas“.
Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0015.
Ootame osalema ühistute juhtkonda ja liikmeid.

15.03.2019 infopäeva ajakava:

10:45-11:00 Registreerimine ja tervituskohv
11:00-12:00 Ülevaade Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist, milles käsitletakse toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes erinevaid ebaausaid kaubandustavasid – Kaie Laaneväli-Vinokurov
12:00-13:00 Ebaausad kauplemispraktikad ning võimalused nendevastaseks kaitseks – Meeli Lindsaar
13:00-13:30 Kohvipaus
13:30-14:30 Diskussioon teemal – Ebaausate kaubandustavade vastane kaitse ja head tavad toiduainete tarneahelas – Rando Värnik, Kaie Laaneväli-Vinokurov, Meeli Lindsaar
14:30-14:45 Tagasiside

Lektoriteks on Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajanduse ja toidusektori arengu büroo peaspetsialist Kaie Laaneväli-Vinokurov, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna nõunik Meeli Lindsaar ja Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor ning ühistegevuse pikaajalise programmi eestvedaja Rando Värnik.

—————

18.03.2019 toimub infopäev: „Ühistu omanik on ühistu liige“. Infopäev toimub eestikeelse tõlkega.
Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0015.
Ootame osalema ühistute liikmeid.

18.03.2019 infopäeva ajakava:

09:45 – 10:00 Registreerimine
10:00 – 11:00 Sissejuhatus teemasse
11:00 – 11:15 Kohvipaus
11:15 – 12:00 Ühistu baasteadmised
12:00 – 12:45 Ühistu omandiõigus – miks? mida? kuidas?
12:45 – 13:15 Kohvipaus
13:15 – 14:30 Põllumajandusühistute liikmed – kohustused, vastutus ja õigused
14:30 – 14:45 Kokkuvõte ja tagasiside

Lektoriks on Dr Constantine Iliopoulos, Ateena Põllumajandus Ülikool ja Põllumajandusökonoomika Uurimisinstituut, Kreeka.

—————

19.03.2019 toimub koolitus: „Kommunikatsioon ühistus“. Koolitus toimub eestikeelse tõlkega.
Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0015.
Ootame osalema ühistute nõukogu liikmeid.

19.03.2019 koolituse ajakava:

08:45 – 09:00 Registreerimine
09:00 – 09:45 Sissejuhatus teemasse
09:45 – 10:30 Ühistu baasteadmised
10:30 – 10:45 Kohvipaus
10:45 – 11:30 Kommunikatsioon põllumajandusühistutes – baasteadmised – miks? mida? kuidas? kuna?
11:30 – 12:15 Lahendused kommunikatsiooni väljakutsetele liikmetega, nõukoguga ja juhtkonnaga
12:15 – 13:15 Lõunapaus
13:15 – 14:00 Holistilised strateegiad parandamaks kommunikatsiooni
14:00 – 14:10 Kohvipaus
14:10 – 15:00 Kommunikatsioon: organisatsiooniline allsüsteem
15:00 – 15:15 Kokkuvõte ja tagasiside

Lektoriks on Dr Constantine Iliopoulos, Ateena Põllumajandus Ülikool ja Põllumajandusökonoomika Uurimisinstituut, Kreeka.

Koolituskava: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=9942&id_ay_toimumine=13044&systeemi_seaded=3,1,12,1

—————

20.03.-21.03.2019 toimub koolitus: „Finantseerimine“. Koolitus toimub inglise keeles.
Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0015.
Ootame osalema ühistute juhtkonda ja nõukogu liikmeid.

20.03.2019 koolituse ajakava:

08:45 – 09:00 Registreerimine
09:00 – 09:45 Sissejuhatus teemasse
09:45 – 10:30 Ühistu baasteadmised
10:30 – 10:45 Kohvipaus
10:45 – 11:30 Elutsükli raamistik diagnoosimaks põllumajandusühistuid – omandiõigus, juhtimine ja kapitaliseerimine
11:30 – 12:15 Elutsükli faasid 1, 2 & 3: põllumajandusühistute omandiõiguse baasteadmised – miks? mida? kuidas? kuna?
12:15 – 13:15 Lõunapaus
13:15 – 14:00 Elutsükli faasid 1, 2 & 3: põllumajandusühistute juhtimise baasteadmised
14:00 – 14:10 Kohvipaus
14:10 – 15:00 Elutsükli faasid 1, 2 & 3: põllumajandusühistute kapitaliseerimise baasteadmised
15:00 – 15:15 Kokkuvõte

21.03.2019 koolituse ajakava:

08:45 – 09:00 Registreerimine
09:00 – 09:45 Sissejuhatus teemasse
09:45 – 10:30 Elutsükli faas 4: omandiõiguse, juhtimise ja kapitaliseerimise väljakutsete algpõhjused
10:30 – 10:45 Kohvipaus
10:45 – 11:30 Elutsükli faas 5 – miks? mida? kuidas? kuna?
11:30 – 12:15 Elutsükli faas 5: lahendused ja lahendusinstrumendid omandiõiguse, juhtimise ja kapitaliseerimise väljakutsetele – miks? mida? kuidas? kuna?
12:15 – 13:15 Lõunapaus
13:15 – 14:00 Liikmete eelistuste heterogeensuse ja omandiõiguse, juhtimise, kapitaliseerimise probleemid: juhtumiuuringud ja näited
14:00 – 14:10 Kohvipaus
14:10 – 15:00 Omandiõigus, juhtimine ja kapitaliseerimine: täissüsteemne lähenemine valimaks alternatiivsete valikute vahel
15:00 – 15:15 Kokkuvõte ja tagasiside

Lektoriks on Dr Constantine Iliopoulos, Ateena Põllumajandus Ülikool ja Põllumajandusökonoomika Uurimisinstituut, Kreeka.

Koolituskava: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=9943&id_ay_toimumine=13045&systeemi_seaded=3,1,12,1

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik (vastavalt kuni 08.03.2019; 11.03.2019), sest osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber. Registreerimisel esitatud isikuandmed edastatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

„Teabematerjal alustavale ühistule“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Toodete eksport ja turustamine“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Liikmete kaasamine otsustusprotsessidesse“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Käsiraamat: „Ühistu loomise käsiraamat“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/kasiraamatud/

Ürituste korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Koostöös teeme paremini!

yhistegevus.emu.ee
facebook.com/yhistegevus
instagram.com/yhistegevus
pikk.ee

Maaeluministeerium
MTÜ Eesti Rukki Selts
PRESSITEADE
15.02.2019

Krahv Bergi nimelise innovatsioonipreemia pälvis muldade kasutussobivuse kaardirakendus

Krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia võitjaks valis maaelu ja -majanduse asjatundjate komisjon kaardirakenduse, mis on hea abivahend hindamaks millistele kultuuridele konkreetne põld sobib.

„Elame maailmas, kus paigalseis tähendab tagasiminekut, ja kus uuenduslikkus on igapäevaelu lahutamatu kaaslane. Mul on hea meel, et innovatsioonist on saanud ka Eesti toidutootmise üha “tavapärasem” osa,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Sel aastal konkursile esitatud kandidaatide seas oli palju tugevaid projekte. Tasub välja tuua, et sisutihe võidutöö sündis väljaspool autorite päevatöökohustusi.“

Võitjaks valiti Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringutebüroo töötajate Priit Penu, Elsa Putku ja Tambet Kikase omaalgatuslikult välja töötatud muldade kasutussobivuse kaardirakendus. Parima selgitas maaelu ja -majanduse asjatundjate komisjon konkursile esitatud kaheksa projekti seast.

Eesti Rukki Selts andis esimest korda üle krahv Bergi nimelise kuldmedali silmapaistvale maaelu edendajale ning Sangaste rukki tänumedalid kolmele rukkikasvatuse ja -kultuuri arendajale. Kuldmedali pälvis Eesti Rukki Seltsi patroon president Arnold Rüütel. Tänumedali said Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur, rukkiaretaja Ilme Tupits, pikaajaliselt rukkisordi Sangaste säilitusaretusega tegelenud Lea Rannik ja Rukki Seltsi juhatuse esimees Leonhard Puksa. Tänumedal antakse krahv Bergi perekonnale, kelle esindajaks on krahvinna Sylvia-Alexa von Berg.

„Kõikidel projektidel on märkimisväärne teaduslik ja rakenduslik innovaatiline tulemus ja väljund,“ ütles Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk. „Mitu rakendust on põllumajandussektori ettevõtjad juba kasutusele võtnud. Selle tulemusena on suurenenud Eesti ettevõtete majanduslik tulukus ning tõusnud nende rahvusvaheline konkurentsivõime, paranenud toodete kvaliteet. Samuti on saavutatud keskkonnasäästlikkuse tõus.“

Innovatsioonipreemia asutasid 2017. aastal Maaeluministeerium, Sangaste Vallavalitsus ja MTÜ Eesti Rukki Selts, et tunnustada uuenduslikke tooteid või teenuseid loonud maamajanduse edendajaid Eestis.

Lisainfo:
Vahur Kukk
MTÜ Eesti Rukki Selts
tel 505 8224
vahurkukk55@gmail.com
www.eestirukkiselts.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.02.2019

Saksamaa kaubamajas löövad laineid Eesti maiustused ja vinnutatud ulukiliha

11.– 23. veebruarini toimuvad Berliinis KaDeWe kaubamajas Eesti toidu nädalad, kus tutvustatakse meie toitu ja toidutootjaid.

„Mul on hea meel, et pikad läbirääkimised Euroopa ühe suurima kaubamajaga KaDeWe on päädinud Eesti toidu väljapanekuga selles uhkes kaubamajas. Mind rõõmustab, et Maaeluministeerium koostöös EAS-i ja  Eesti suursaatkonnaga Berliinis on taas saanud Eesti toidu ekspordile kaasa aidata ning Eesti toit on hinnas ka mujal maailmas,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Esimese päeva põhjal saab öelda, et meie magusatooted on Saksa kliendi jaoks väga atraktiivsed, samuti pakub huvi vinnutatud ulukiliha. Suure tähelepanu osaliseks on esimesel päeval saanud ka Eesti joogid,“ sõnas Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo nõunik Mariann Roos.

Peeter Keek, Põhjala Brewing AS juhatuse liige, märkis, et Saksamaale ei ole lihtne õlut müüa: „Sealsel turul edu saavutamine on tunnustuseks igale pruulijale. Oma õlu KaDeWes tutvustamine on ühele Eesti tootjale kindlasti väga hea võimalus ja meie eesmärk on pärast testperioodi saada kaubamaja püsivalikusse, mis kindlasti tõstaks meie tuntust ja müüki Saksamaal.“

Eesti on KaDeWe nädalatel väljas järgmiste ettevõtte toodetega: Aablu OÜ Kolk Brewery, Amoor OÜ, Artisan Honey OÜ, Balsnack International Holding AS, Chocolala OÜ, City Cider  OÜ, Freezedry OÜ, Jaanihanso OÜ, Linnamäe Lihatööstus AS, Liviko AS, Moe OÜ, Mooncat Consulting OÜ/Ecomari, Pure Concepts OÜ/Nordic Honey), Peenjoogivabrik Nudist OÜ, Põhjala Brewing AS, Rõngu Mahl AS, Saaremaa Piimatööstus AS,  SirLoin OÜ, Valio Eesti AS.

Lisaks Eesti toidule kaastakse Eesti nädalatele KaDeWes ka Eesti disaini. Oma toodetega on väljas NÜÜD Ceramics, MINUMO ja UUP Disain. Eesti väljapanekuala on disaininud sisearhitekt Kadri Tamme koostöös Alari Orava ja agentuuriga AKU. Eesti väljapanek asub ca 40m² suurusel pinnal ning kestab kaks nädalat.

Fotogalerii (Ruudu Ulas)

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.02.2019

Maaeluministeerium ergutab Setomaa arengut

Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitas 1. veebruari käskkirjaga Setomaa arenguprogrammi korra.  Arenguprogrammist toetuse saamiseks saab esitada eeltaotlusi 25. veebruarist kuni 25. märtsini.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on programmi eesmärk aidata kaasa Setomaa arengule ning elujõulisuse säilitamisele: „Selle abil toetakse ettevõtluskeskkonna arengut, aidatakse kaasa piirkonna turundamisele ja tuuakse esile Setomaa kultuurilist ja looduslikku eripära, mis on vaid sellele piirkonnale omane arenguvõimalus.“

Toetust saab taotleda MTÜ või sihtasutus, kelle tegevuskoht on programmi piirkonnas, ning Setomaa vald. Toetust saab kasutada:

• noorte ettevõtlusalaseks koolitamiseks ja kohalike ettevõtjate kaasamiseks (ettevõtlusõppe, ettevõtlusringide korraldamine, õpilasfirmade mentorlus, koostöö ettevõtetega);
• ettevõtluskeskkonna edendamiseks (ettevõtlusnõustamine, ettevõtlusteadlikkuse tõstmine, ärikontaktide loomise ja kogemuste vahetamise võimaldamine);
• taastuvenergia kasutuselevõtu kohta uuringute tegemiseks ning teavitus- ja koolitustegevuseks;
• õppetubade korraldamiseks Seto pärandil põhinevate toodete tootmiseks ja turismiteenuse arendamiseks ning traditsioonilise arhitektuuri kohaselt ehitiste taastamiseks ja ehitamiseks;
• Setomaa pärandi ja kultuuriväärtuste esitlemisega seotud tootepakettide ja teabematerjali väljatöötamiseks, loomemajanduse edendamiseks ja sidumiseks turismiga;
• Setomaa mainekujunduseks ning maale, eelkõige Setomaale, elama asumise kampaaniateks.

Toetuse suurus on kuni 32 000 € ja toetusemäär kuni 85% projekti maksumusest. Riigieelarves on Setomaa arenguprogrammile selleks aastaks ette nähtud 256 000 €. Eeltaotlused vaatab läbi programmi nõukogu, kuhu kuuluvad Seto Kongressi Vanemate Kogu,  Seto Instituudi, MTÜ Piiriveere Liider, Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi ja Maaeluministeeriumi esindajad. Maaeluminister kinnitab programmi tegevuskava programmi nõukogu poolt tehtud ettepanekute alusel. Eelmisel aastal toetati kokku 22 projekti.

Lisateavet Setomaa arenguprogrammist saab Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kodulehelt ja eeltaotlusvooru korraldaja Võrumaa Arenduskeskuse kodulehelt.

Maaeluministeerium
MTÜ Eesti Rukki Selts
PRESSITEADE
11.02.2019

Sangaste lossis antakse üle innovatsioonipreemia

Silmapaistvaim maamajanduslik uuendus pälvib teist korda krahv Bergi nimelise innovatsioonipreemia.

Tuntud leiduri ja aretaja krahv Friedrich Georg Magnus Bergi sünniaastapäeva eel, 15. veebruaril antakse tema viimaseks elukohaks jäänud Sangaste lossis üle preemia maamajanduse innovatsiooni eest. Parima selgitab maaelu ja -majanduse asjatundjate komisjon konkursile esitatud kaheksa projekti seast.

Innovatsioonipreemia asutasid 2017. aastal Maaeluministeerium, Sangaste Vallavalitsus ja MTÜ Eesti Rukki Selts, et tunnustada uuenduslikke tooteid või teenuseid loonud maamajanduse edendajaid Eestis. Esimese Bergi-nimelise innovatsioonipreemia said Eesti Taimekasvatuse Instituudi sordiaretajad Maia Raudseping ja Lea Narits ning Enn Kaljo Eesti Sojaliidust, kes aretasid uue sojaoasordi ’Laulema’.

Sangaste lossi ehitaja ja viimane mõisnik krahv Berg (16.02.1845 – 22.03.1938) oli nimekas sordi- ja tõuaretaja ning leiutaja, kes muu hulgas aretas tänaseni viljeldava rukkisordi ’Sangaste’ ja võitis medaleid maailmanäitustelt.

Innovatsioonipäev algab Sangastes reedel, 15. veebruaril kell 11 austusavaldusega krahv Bergile tema puhkepaigas Sangaste kalmistul. Keskpäeval Sangaste lossis jätkuval konverentsil annab Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk ülevaate Bergi uuenduslikust tegevusest ning Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai nüüdisaegsest innovatsioonist maamajanduses.

Enne tänavuse innovatsioonipreemia väljakuulutamist annab Eesti Rukki Selts esimest korda üle krahv Bergi nimelise kuldmedali silmapaistvale maaelu edendajale ning Sangaste rukki tänumedalid kolmele rukkikasvatuse ja -kultuuri arendajale.

Ajakirjanikud on oodatud üritust kajastama!

Lisainfo:
Vahur Kukk
MTÜ Eesti Rukki Selts
tel 505 8224
vahurkukk55@gmail.com
www.eestirukkiselts.ee