Autor: Andra Savtšuk

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.12.2018

Tamm Brüsselis: põllumajandustootjate toetamine ühisturul peab olema rajatud võrdsetele alustele

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb täna, 17. detsembril Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus Euroopa Liidu nõukogu eesistuja Austria tutvustab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kolme määruse eelnõu eduaruannet.

„Oleme seisukohal, et põllumajandustootjate toetamine ühisturul peab olema rajatud võrdsetele alustele. Meie jaoks on jätkuvalt väga oluline, et Euroopa Liidus kaoks ebavõrdsus otsetoetuste tasemes,“ rõhutas maaeluminister Tarmo Tamm. „Samuti oleme jätkuvalt väga mures maaelu arengu vahendite vähendamise pärast, sest just maaelu arengu poliitika on meie arvates sobivaim viis paljude põllumajanduse ja maaelu ees seisvate eesmärkide, sh keskkonnaeesmärkide täitmiseks. Meie jaoks on esmatähtis, et maaelu arengu vahendid uuel perioodil ei väheneks,“ lisas minister Tamm.

Austria eesistumise ajal toimusid läbirääkimised kolme ÜPP reformipaketi määruse osas. Eesistuja koostas kõigi kolme ÜPP reformipaketi määruse osas eduaruande, millest selgub, kuhu on aruteludega jõutud. Eduaruande koostamisel võttis eesistuja aluseks töörühmade arutelude tulemused, liikmesriikide kirjalikud kommentaarid ja ministrite nõukogude poliitilised mõttevahetused.

Teise olulise teemana kajastatakse kohtumisel Euroopa Liidu biomajanduse strateegia ajakohastamist. Biomajandus hõlmab kogu majandust, mis põhineb bioloogilistel ressurssidel, nende funktsioneerimisel ja toimimispõhimõtetel. Euroopa Komisjon võttis 2012. aastal vastu Euroopa biomajanduse strateegia, mille eesmärk on uuendusliku, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise ühiskonna rajamine. Sealhulgas peab toiduga kindlustatus olema hästi ühendatud taastuvate loodusvarade jätkusuutliku tööstusliku kasutamisega ja tagatud peaks olema ka keskkonna kaitse. Oma olemuselt peab biomajandus olema kestlik ja ringluspõhine.

„Biomajanduse potentsiaal Eestis on kõrge, kuna meil on palju biomassi. Seetõttu on eriti oluline juba praegu kasutuses oleva biotooraine tõhusam väärindamine,“ sõnas Tarmo Tamm. „Lisaks peame soodustama teadus ja -arendustegevust biomajanduse sektoris. Eesti väiksuse tõttu tuleb julgustada just väikeseid biomajandusettevõtteid, et nad otsiksid uuenduslikke lahendusi,“ lisas minister Tamm.

Maaeluministrit saadavad nõukogu istungil kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ning eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärtel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.12.2018

Kalandustoetuste taotlemine muutub lihtsamaks

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaeluministri määruste muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta 2019. aastal mitmete taotluste esitamine elektrooniliseks, et lihtsustada taotluste esitamist.

„Eesti riik on seadnud eesmärgi osutada avalikke teenuseid kiiresti ja võimalikult väikese halduskoormusega. Muudatused tulenevad eelkõige vajadusest lihtsustada taotluste esitamist,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Määruse jõustumisega kasutusele võetav Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuste keskkonnas taotlemine muudab riigisiseste ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava (EMKF) 2014–2020 toetuste taotlemise lihtsamaks. Samuti väheneb toetuse- ja maksetaotluste menetlusaeg,“ selgitas Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. „Sellise rakendusega väheneb ka vigade tegemise hulk, kuivõrd e-teenuse keskkonna kaudu saadetakse probleemide ilmnemisel automaatne veateade või teade esitamata dokumentidest,“ lisas asekantsler Siim Tiidemann.

Taotlejad, kellel e-teenuse keskkonnas taotlemiseks vajalikke infosüsteeme ei ole, saavad taotluse esitada PRIA piirkondlikes teenindusbüroodes, kus PRIA töötajad vajadusel andmete sisestamisel abistavad.

Kalanduse meetmete e-teenuste arendamiseks on EMKF tehnilisest abist planeeritud 145 250 eurot. EMKF IV prioriteedi meetmete e-teenuste täisfunktsionaalse lahenduse arendamiseks on kasutada 356 598 eurot struktuurifondide vahenditest.

Eelnõu kohaselt on PRIA e-teenuste keskkonna kaudu taotlemisele üleminek kavandatud 1. märtsiks 2019.

Määruse eelnõuga muudetakse järgmiseid määruseid:

• 28. juuli 2016. a määrus nr 48 „Algatusrühma koostöötegevused”;
• 25. novembri 2015. a määrus nr 19 „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine”;
• 30. aprilli 2015. a määrus nr 54 „Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja koolitustoetus”;
• 26. mai 2015. a määrus nr 62 „Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja praktikatoetus”;
• 21. märtsi 2016. a määrus nr 18 „Tootmis- ja turustamiskavade toetus”.

Maaeluministri määruste muutmise eelnõu eelnõude infosüsteemis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.12.2018

Tamm: hindame põllumajandussektori esindajate suurt tööpanust

Eile, 11. detsembril toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus päevakorras olid mesilaspere toetus, muudatused seoses põllumajandusloomade registrile antavate andmete edastamisega, Euroopa Komisjoni teatis biomajanduse strateegia kohta, investeeringumeetmete elluviimise tähtaegade pikendamine ja ülevaade põllumajandussektori 2017. aasta tulemustest.

„Tänan meie sotsiaalpartnereid 2018. aastal toimunud viljaka koostöö eest. Tänu sellele on meie töö saanud lisandväärtuse ning otsused pole tehtud kabinetivaikuses, vaid nendesse on kaasatud paljud huvigrupid. Lisaks hindame seda suurt tööd, mida sektori esindajad on põllumajanduse ja kalanduse arengukava koostamisse panustanud,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Järgmisest aastast toetame mesindussektorit mesilaspere toetuse abil. Toetuse eelarve on esimesel aastal 600 000 eurot,“ lisas maaeluminister Tarmo Tamm. Toetust plaanitakse makstakse kokku neljal järjestikusel aastal (2019-2022) ning alates 2020. aastast on toetuse eelarveks 800 000 eurot aastas. Toetust makstakse vähese tähtsusega abina põllumajandusloomade registrisse kantud mesilasperede kohta. Mesilaspere toetuse ühikumäär kujuneb pärast taotluste vastuvõtmist.

Euroopa Komisjon võttis 2012. aastal vastu Euroopa biomajanduse strateegia, mille eesmärk on uuendusmeelsem, ressursitõhusam ja konkurentsivõimelisem ühiskond. Eelmisel aastal koostas komisjon strateegia ülevaate, kus leidis, et strateegia on olnud edukas, selle eesmärgid on endiselt asjakohased, kuid nende ulatus ja rõhuasetus vajab kohandamist. Edasiste arutelude algatamiseks esitas Komisjon selle aasta oktoobris 2012. aasta biomajanduse strateegia ajakohastamise teatise.

„Vaadates meie põllumajanduse, metsamajanduse ja kalandusressurssi on biomajandus on Eesti jaoks väga oluline valdkond. Palju arenguruumi näen just nende ressursside võimalikult kõrge lisandväärtusega väärindamise vallas. Seal on Eestil mitmeid võimalusi, millele saab süsteemselt läheneda ka EL-i biomajanduse strateegias väljapakutud meetmetele tuginedes. Lisaks peame kujundama terviknägemuse biomajanduse väärtusahela arendamise kohta,” sõnas Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi andis ülevaate, milliseid andmeid peab loomapidaja edaspidi põllumajandusloomade registrisse esitama. Ministri määruse muutmise eelnõuga seatakse loomapidajale kohustus esitada andmed PRIA põllumajandusloomade registrile hukkunud looma käitlemisettevõttesse saatmise kohta, sigade liikumise kohta tapamajja ning sigade ja mesilasperede arvu kohta. Tammemägi selgitusel vabaneb loomapidaja Statistikaameti perioodilistest küsitlustest sigade ja mesilasperede arvu ning sigade loomakasvatuskategooriate kohta, sest Statistikaamet saab edaspidi asjakohased andmed põllumajandusloomade registrist. „Samuti paraneb järelevalveks, sh sigade Aafrika katku tõrjumiseks, ja statistiliseks analüüsiks vajaliku teabe hulk põllumajandusloomade registris ning riigi ametiasutuste vaheline koostöö,“ lisas Pille Tammemägi.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on keerulised aastad põllumajandussektoris mõjutanud ka investeeringute elluviimist. „Selleks, et toetuse saajad jõuaksid oma projektid ellu viia, oleme erinevates investeeringumeetmetes otsinud lahendusi investeeringute elluviimise tähtaegade pikendamiseks,“ sõnas maaeluminister. Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajandus- ja toidusektori arengu büroojuhataja Janeli Tikk andis kohtumisel ülevaate, millistes investeeringumeetmetes ja millistel tingimustel investeeringute elluviimise tähtaegasid pikendatakse.

Kohtumisel anti ülevaade ka Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi ehk FADN-i 2017. aasta tulemustest ja tutvustati, milline on Euroopa Majandusarvestuse Assotsiatsiooni ehk EAA esimene hinnang 2018. aasta põllumajandussektori majandustulemustele. Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakonna juhataja Marju Aamisepa sõnul näitavad FADN-i 2017. aasta andmed, et põllumajanduses oli 2017 hea aasta. „Võrreldes 2016. aastaga on kogutoodangu väärtus suurenenud kolmandiku võrra,“ sõnas Aamisepp. Lisaks on tema sõnul on märkimisväärne, et pärast mitut keerulist aastat sealiha ja piimasektoris on loomade arvu vähenemine peatunud ja taas tõusule pöördunud.  Samuti on keskmine piimatoodang lehma kohta jätkuvalt kasvanud.

Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõuniku Katre Kirdi sõnul kujuneb Maaeluministeeriumi koostatud esialgse hinnangu alusel põllumajandussektori kogutoodangu väärtuseks 2018. aastal 840 miljonit eurot, mis on 5% vähem kui 2017. aastal. „Saaduste hindade muutused ei ole korvanud toodangu mahu langust ning sisendite hinnatõus jätkub,“ lisas Katre Kirt.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.12.2018

VTA: Internetis müüakse ebaseaduslikke toidulisandeid

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) on tuvastanud käesolevaks hetkeks 28 toodet, mille puhul pole ametit teavitatud. Antud toodete müük Eestis on ebaseaduslik, kuna VTA-d tuleb toidulisandi turule viimisest teavitada.

Toidulisandite müük on seadusega vastuolus, kui:

• toidulisandite turule viimisest ei ole teavitatud Veterinaar- ja Toiduametit;
• toodetele omistatakse haigusi ravivaid, leevendavaid või ennetavaid omadusi (nt aitab liigeste haiguste vastu). Toidule (sh toidulisanditele) on keelatud antud omadusi omistada;
• toodete kohta esitatakse keelatud tervisealaseid väiteid ehk neile omistatakse omadusi, mis ei ole teaduslikult tõendatud ja lubatud. Seetõttu ei pruugi tooted avaldada lubatud mõju ning sellega eksitatakse tarbijaid;
• toodete kohta ei esitata kohustuslikku toidualast teavet (nt puudub koostisosade loetelu ning ettevõtte andmed). Ka kaugmüügi (nt veebipood, telefonimüük) kaudu müüdava toidu korral tuleb tarbijale enne ostu sooritamist esitada kohustuslik toidualane info.

Toidulisandi ohutuse, nõuetekohasuse ja kvaliteedi eest vastutab toidulisandi tootja või turustaja. Toidulisandi esmakordsel turuleviimisel peab turustaja sellest teavitama Veterinaar- ja Toiduametit. Oluline on rõhutada, et teavitamine ei tähenda toidulisandi heakskiitmist, vaid üksnes teabe edastamist toote Eestis müümise alustamise kohta.

Tutvu ebaseaduslike toodetega Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.

Toidulisand on teatud ainete kontsentreeritud allikas, mida kasutatakse vajadusel tavatoidu täiendamiseks ning pole mõeldud haiguste tõkestamiseks, leevendamiseks või raviks. Seega ei tohi toidulisandile omistada ravivaid omadusi. Enne toidulisandi tarbimist on soovituslik nõu pidada vastava väljaõppega spetsialistiga.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.12.2018

Saaremaa ja Muhu toidupakkujad kogunevad Kuressaares

Homme, 12. detsembril toimub Kuressaare kultuurikeskuses kell 13.00 – 16.30 Saaremaa ja Muhu toidupakkujate ja –tootjate kontaktüritus. Alates poole viiest on kohalikke maitseid uudistama oodatud kõik huvilised.

„Kuressaares toimuv kontaktüritus toidutootjatele ja toidupakkujatele on  Saare- ja Muhumaa toiduvaldkonna inimestele hea võimalus kokku tulla ning uusi koostöösuhteid luua. Loodetavasti annab kolmapäevane kohtumine veelgi indu juurde, et kohalik toodang jõuaks üha enam kohalike kohvikute ja restoranide menüüdesse,“ sõnas Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

Sündmuse eesmärk on edendada kohaliku toodangu kasutamist Saaremaa ja Muhumaa restoranides, kohvikutes ja teistes toitlustusasutustes ning soodustada koostööd kohalike tootjate ja toidupakkujate vahel. Kontaktüritusel tutvustavad projekti „Baltic Sea Food” koordinaator Silja Lehtpuu ja MTÜ Eesti Maaturism juhataja Raili Mengel projekti „Baltic Sea Food“ ja võrgustikku „Liivimaa Maitsed“ ning annavad ülevaate sellest, kuidas koostöö abil kohalik toit paremini tootjatelt toidupakkujateni jõuab. Lisaks räägib Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Koostöökogust mahetooraine kasutamisele viitavast ökomärgisest.

Ürituse käigus toimub ka seminar, kus restorani YliCool looja ja peakokk ning Eesti Peakokkade Ühenduse liige Urpo Reinthal jagab oma kogemusi peakokana töötamisest ja räägib, millised on tema koostööalased ootused kohaliku toidu pakkujatele ning tootjatele. Oma menüüdes ja pakkumistes kasutab Urpo võimalikult palju kohalikku toorainet ja oma tööpäeva alustabki ta enamasti Tartu turul kohalike tootjatega suheldes ning toorainet valides, mille järgi koostab paljuski selle päeva menüü. Just Urpo Reinthal inspireeris sel sügisel Eesti Toidutee liikmeid Eesti hommikusöögi pakkumiste kujundamisel. Seminari käigus arutletakse ka selle üle, milline on kohaliku toidu kasutamise olukord Eestis ja milliseks võiks kujuneda tulevik.

Pärast seminari, kell 16.30 avatakse uksed ka linnarahvale ning kõik soovijad saavad osta uusi ja põnevaid kohalikke toidutooteid Saare- ja Muhumaa väiketootjatelt. Üritus kestab kella kuueni õhtul.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.11.2018

Põllu-, maamajandus- ja veterinaariavaldkonna praktikatoetus viib õppurid ettevõtetesse

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas määruse, mille alusel esitatakse erandkorras 2018. aasta neljandas kvartalis läbiviidud praktika kohta taotlus 2019. a jaanuaris. Määrus aitab kaasa õppurite praktikate sooritamisele ettevõttes.

„Soovime toetuse maksmisega ergutada põllumajandusvaldkonna ettevõtetes praktika läbiviimist. Koostöö ettevõtete ja õppeasutuste vahel on väga oluline, et arendada õppurite praktilisi oskusi, et need vastaksid tööturu vajadustele,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Eelnõuga muudetakse praktikatoetuse taotlemise korda seoses riigieelarve tekkepõhisele arvestusele üleminekuga. Toetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel 5. jaanuarist kuni 15. jaanuarini 2019. aastal. Toetust võib taotleda sellise praktika kulude osaliseks hüvitamiseks, mis ei alanud varem kui taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 1. jaanuaril ega hiljem kui taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 31. detsember.

Praktikatoetust saab taotleda põllumajandustootja, põllumajandustoodete töötleja, või põllumajandusloomadega tegelev veterinaararst, kes tegeleb veterinaarpraksisega füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtja kaudu, kellega tal on lepinguline suhe ning kes korraldab oma ettevõttes põllumajandus-, maamajandus- või veterinaariavaldkonnaga seonduval erialal õppiva õpilase või üliõpilase praktikat. Praktikatoetust on makstud 2002. aastast.

Täpsem info praktikatoetuse kohta https://www.riigiteataja.ee/akt/105052017014

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.12.2018

Järgmisel kevadel võtab Vana-Võromaa Pärnumaalt üle toidupiirkonna tiitli

Maaeluministeeriumi korraldatud 2019. aasta toidupiirkonna konkursi võitjaks valiti nelja kandidaadi seast Vana-Võromaa. Aasta toidupiirkonda valitakse, et aidata tutvustada kohalikku toitu ja toidukultuuri.

„Toidupiirkonnaks valimine aitab tutvustada kohaliku toidu eripära ning tuua piirkonnale rohkem tähelepanu,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Vana-Võromaale tõi tiitli pikaajaline töö kohaliku toidu väärtustamise ja arendamise vallas ning  brändi Uma Mekk ülesehitamine. Võrumaa on loonud väga hea pinnase selleks, et kohalik toit oleks au sees ka pärast maitsete aasta lõppu,“ kommenteeris Maaeluministeeriumi Eesti toidu programmi projektijuht Kadi Raudsepp. Ta lisas, et Uma Meki tooted on unikaalsed ja tekitavad kõneainet ning avastamisrõõmu on palju.

Konkurss oli ka seekord väga tasavägine ning kõik neli konkursile esitatud taotlust sisaldasid sisukat programmi ning häid ideid, kuidas oma piirkonda toidu kaudu esile tõsta ja piirkonnas kohaliku toiduga tegelevate ettevõtjate vahel uusi koostöövõimalusi luua. „Saaremaa, Läänemaa ja Tartumaa tegid kandideerimisel ära suure ja tunnustamist väärt töö. Vaatamata sellele, et tiitel läks seekord Võrumaale, loodame, et ka teised kandideerinud piirkonnad leiavad võimaluse oma programmis välja pakutud ideid juba 2019. aastal ellu viia. Kindlasti ootame nii Saaremaad, Läänemaad kui ka Tartumaad järgmisel aastal konkursil osalema ning 2020. aasta toidupiirkonna tiitlile kandideerima,“ märkis Raudsepp.

Maitsete aasta tiitel antakse üle 2019. aasta mai esimestel päevadel, mistõttu maitsete aastaga saab seostada üritusi, mida korraldatakse 2019. aasta maist kuni 2020. aasta mai alguseni, mil toidupiirkonna tiitel rändab edasi järgmisele piirkonnale.

Maaeluministeerium kuulutas konkursi 2019. aasta Eesti toidupiirkonna tiitli kandja leidmiseks välja oktoobris. Kokku laekus konkursile neli taotlust, millest toidu- ja turismivaldkonna ekspertidest koosnev komisjon valis välja 2019. aasta tiitlikandja. Eelnevalt on toidupiirkonna tiitlit kandnud Hiiumaa, Peipsimaa ja Pärnumaa.

Taust

Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse alates 2016. aastast Eesti toidupiirkonda, kus toodetud toidule ja mille toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu.

Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle ka 1,5 meetri pikkune kahvel.

Toidukuu on osa müügiedenduskavast “Eesti toit 2015–2020”, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal.

Vaata ka www.eestitoit.ee ja www.facebook.com/Eestitoit

Copa-cogeca
PRESSITEADE
05.12.2018

#GrowNoThrown – Copa ja Cogeca käivitas uue digitaalse portaali, et suurendada põllumajandussektori pühendumust toidu raiskamise ja jäätmete vastu võitlemisel.

Need, kes on teadlikud ajast, ressurssidest ja pingutustest, mis kuluvad toiduainete kasvatamiseks, ei taha näha toidu raiskamist. Sellel nädalal toimunud COP24 algusega otsustati ELi põllumajandustootjate ja ühistute organisatsioonide poolt käivitada uus veebiportaal, et jagada häid tavasid ja konkreetseid projekte toidu kadude ja jäätmete vähendamise kohta kogu ELis.

Konkreetsed edulood on sageli rohkem inspireerivad kui toidujäätmetega seotud kõned. Sellepärast on täna Copa ja Cogeca poolt loodud uus algatus keskendunud peamiselt parimate näidete jagamisele, kutsudes ühtlasi kogu Euroopa põllumajandustootjaid üles jagama oma igapäevast pühendumust piirata toidu raiskamist ja kadu ühise teemaviite all: #GrowNoThrown (Kasvatatud mitte visatud).

Toidukao ja toidu raiskamise ennetamine ja vähendamine on ülemaailmne prioriteet, mis aitab tagada jätkusuutliku tuleviku. Copa ja Cogeca usub, et ELi Komisjoni Toidukadu ja Toidu Raiskamine platvormi ELi platvormi loomine on olnud väga positiivne algatus, mis võimaldab vahetada parimaid näiteid ja toetada erinevate osalejate tegevust ja arutelude korraldamist. Pannes ELi põllumajandussektoril tugevama keskendumise ringmajandusele, on suurepärane võimalus, et kogu sektor on sellele kindlalt pühendunud.

Euroopa tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis rõhutas algatuse ajal: “Praegune toidujäätmete olukord ELis on jätkusuutmatu. Uue Copa ja Cogeca portaali käivitamine täidab täna seda kui meeldetuletusena ning hoiab meie ühist pühendumust saavutada eesmärk vähendamaks toidujäätmeid poole võrra ning toiduainete kadu tootmis- ja tarneahelates 2030. aastaks. Põllumajandustootjatel on selles oluline roll ja mul on hea meel näha selliseid Euroopa põllumajandussektori algatusi. Ma arvestan neid oma tugevate liitlastena, kes võitlevad toidukadude ja jäätmete vastu. ”

Pekka Pesonen, Copa-Cogeca peasekretär lisas: “Oma igapäevases ärivaldkonnas on ELi põllumajandustootjad ja nende ühistud kaasatud paljudesse algatustesse, mille eesmärk on vältida ja vähendada toiduainete kadu ja toidujäätmeid. Need hõlmavad uuenduslikku koostööd, uut toidukultuuri, sihtotstarbelist teadlikkuse tõstmise kampaaniat, avaliku- ja erasektori partnerlust, uusi bioloogilisi ettevõtteid, kaasaegseid põllumajandustehnikaid, mis aitavad kaasa uute ideede loomisele ja laiendamisele. Nüüd on aeg süveneda olemasolevatesse algatustesse, neid edendada ja innustada rohkem osalejaid ühinema. ”

Külastage ka platvormi ja lugege selle juurde kuuluvat brošüüri aadressil http://grownnotthrown.eu

Omaalgatuse võidelda toidujäätmetega saate esitada sellel lingil: https://form.jotformeu.com/83324576649367

Tõlked (Prantsuse, Itaalia, Hispaania, Saksa, Poola) on varsti kättesaadavad www.copa-cogeca.eu

 

Lisainformatsioon:
Javier Valle
Senior Policy Advisor
javier.valle@copa-cogeca.eu

Ksenija Simovic
Communications Officer
Ksenija.simovic@copa-cogeca.eu

1.12 – PRIA otsustab otsetoetuste ja pindala üleminekutoetuste ühikumäära

PRIA teeb otsetoetuste taotluse (ÜPT, ROH, NPT, PKV, VPT, PTK) ja pindala üleminekutoetuste (PTO, SEL) rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

1.12 – tahe- ja sügavallapanusõnniku laotamine keelatud

1.12 – tahe- ja sügavallapanusõnniku auna ladustamine keelatud

18.12 – hilisem kuupäev Keskkonnaametile sõnniku auna ladustamise teavitamisest, kui soovid hakata aunastama alates 1.01.2019 vähemalt 25% kuivainesisaldusega sõnnikut 8 või 24 kuuks. Jälgi aunastamise tingimusi.

keskkonnasõbraliku majandamise toetus ehk KSM (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018007

1.12 – esimesel kohustuseaastal peab olema KSM algkoolitus läbitud

1.12 – mullaproovide tähtaeg. Tutvu täpsemalt mullaproovide nõude tingimustega

Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018009

1.12 – esimesel kohustuseaastal peab olema keskkonnasõbraliku aianduse koolitus läbitud

keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018008

1.12 – mullaproovide tähtaeg, kui varem on vastavaid mikroelemente juba määratud. Tutvu lähemalt mullaproovide nõude tingimustega.

Piirkondlik veekaitse toetus (hetkel veel eelnõu, aga seda toetust saab taotleda vaid nitraaditundlikul alal. Toetusel on kaks tegevust – 60%-ne talvine taimkate ning kaitsmata alade rohumaa hoidmine)

1.12 – teisel kohustuseaastal peab olema veekaitsekoolitus läbitud

Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017045

4.12 – EPKK korraldab Veeseaduse õppepäevad Viljandimaal. Täpsem info: www.epkk.ee

Loomade heaolu toetus. Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018012

1.-31.12 – veiseid, sh vasikaid, lambaid ja kitsi peetakse nõuetekohases loomakasvatushoones või rajatises (teisi loomagruppe aastaringselt)

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.11.2018

Maailmas ületab teravilja tarbimine selle tootmist

30. novembril toimus Eesti Maaülikooli peahoones Viljelusvõistlus 2018 lõpukonverents, kus Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti andis kuulajatele ülevaate Eesti taimekasvatushooajast 2018. aastal ja valdkonna tulevikuplaanidest.

„Rahvusvaheline teraviljanõukogu prognoosib, et käesoleval aastal ületab maailmas teravilja tarbimine selle tootmist ning samal ajal on maailmas nelja viimase aasta madalaim teraviljavaru. Ka Euroopa Liidus on sarnane seis, sest enamikes riikides jäi teraviljasaak alla viimase viie aasta keskmise. Toodangu osas oli hea aasta vaid Hispaanias ja Rumeenias,“ sõnas Illar Lemetti oma ettekandes.

„Lõplikud andmed Eesti teraviljasektori kohta avaldab Statistikaamet 2019. jaanuari lõpuks. Teame aga juba praegu, et võrreldes eelmise aastaga jääb kogusaak väiksemaks, kuigi teravilja kasvupinda oli võrreldes eelmise aastaga 6% rohkem,“ lisas Lemetti.

Illar Lemetti tunnustas oma ettekande lõpus ka viljelusvõistlust: „Võistlus aitab kaasa Eesti teraviljakasvatuse arendamisele ja edendamisele. See on hea mõõduvõtt, mis julgustab teraviljakasvatajaid proovima uuenduslikke tehnoloogiaid ja uusi sorte. Võistluse tulemused näitavad, et Eesti teraviljakasvatajad on väga töökad ja leidlikud, julgevad katsetada ning suudavad hakkama saada ka keerulistel aastatel.“

Lisaks ettekannetele antakse konverentsi raames üle auhinnad Viljelusvõitluse 2018 võitjatele. Konverents toimub „Teadmussiirde pikaajaline programm taimekasvatuse tegevusvaldkonnas” raames ja seda toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.