Autor: Andra Savtšuk

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.11.2018

Ekspordinõukogus jagasid oma kogemusi „Food From Finland“ eestvedajad

28. novembril toimus Maaeluministeeriumis ekspordinõukogu koosolek, kus soomlased jagasid oma kogemusi toidusektori ekspordi edendamisel, anti ülevaade Veterinaar- ja Toiduameti tegevustest ekspordisihtturgude avamisel ning tutvustati Eesti toidu programmi arenguid.

Kohtumisel jagasid oma kogemusi toidusektori ekspordi edendamisest ning riigi toest toidusektori ettevõtetele Soome programmi „Food from Finland“ eestvedajad. Programmi raames korraldatakse Soome toiduettevõtete ühisstende, Soome toitu tutvustavaid turundusüritusi, kontaktüritusi välisriikide ostujuhtide ja Soome eksportööride vahel kontaktide loomiseks ning koolitusi ja pressireise.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on naabrite tegemistest alati midagi õppida ja koostöökohti leida. „Samas on hea tõdeda, et meil on Soomega palju ühiseid jooni ja ka toiduekspordi edendamisele oleme lähenenud sarnasel moel. Maaeluministeerium on ellu kutsunud mitmeid Soomega sarnaseid ekspordi edendamise tegevusi: näiteks Eesti tooteid tutvustavad üritused ekspordi sihtriikides, välismessidel osalemine ja pressireisid,“ lisas maaeluminister.

Lisaks anti koosolekul ülevaade Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) 2018. aasta tegevuste hetkeseisust uute ekspordisihtturgude avamisel ning Maaeluministeeriumi korraldatud välisprojektidest Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava „Eesti toit 2015–2020“ raames.

„Nii Maaeluministeerium kui ka VTA on järjepidevalt panustanud sellesse, et avada Eesti toodetele üha rohkem väljaspool Euroopa Liitu asuvaid sihtturge. Loomset päritolu toodete puhul tähendab see sageli pikka protsessi, mis hõlmab toiduohutussüsteemi ning ettevõtete auditeerimist. Seetõttu on hea meel tõdeda, et äsjase visiidi käigus Hiina Rahvavabariiki said kümnest ettevõttest koosneva äridelegatsiooni liikmed uusi ja väärtuslikke ärikontakte ning allkirjastasime ka linnuliha protokolli, mis on suur samm edasi, et avada Hiina turg Eesti linnulihatoodetele,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.11.2018

Tamm rõhutas konverentsil ekspordi olulisust

Maaeluminister Tarmo Tamm tegi Tartus toimunud konverentsil „Põllumajanduse äriplaan 2019“ avaettekande, milles kõneles Eesti põllumajanduses valitsevast olukorrast ja suundumustest, ekspordist, impordist ja toetustest.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul peaks Eesti praeguses majandusarengu etapis ekspordile panustama: „Eksport on see, mis teeb meid rikkaks. Puhas loodus, toodangu kõrge kvaliteet ning toimiv ja tõhus järelevalvesüsteem on meil olemas.“ Tamm lisas, et Eesti põllumajandus- ja toiduainesektori konkurentsivõimet saab parandada mitmekesisemate ja tervislike toodete pakkumisega, mille järele on praegu juba üha suurem nõudlus. Samuti tuleks ministri sõnul leida uusi ekspordi sihtturge ning arendada uusi tooteid: „Mitmekesistada tuleks põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti, et juurde tuleks nii sihtturge kui ka ekspordiväärtust.“

Põllumajandussaadused ja toidukaubad moodustavad üldiselt 9‒10% Eesti ekspordist ning 10‒11% impordist. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi puhul on viimase viie aasta jooksul peamiste eksporditavate kaubagruppide hulgas püsinud nisu, toorpiim, juust, leiva- ja saiatooted ning pagaritooted, oder ja kastmed. „Meie ekspordi struktuur viitab, et senisest enam tuleb põllumajandussaadusi väärindada Eestis kohapeal, luues seeläbi lisandväärtust ja pakkudes tööd meie inimestele Eestis kohapeal,“ sõnas Tamm.

Eesti põllumajandus- ja toidukaupade eksport on suhteliselt Euroopa Liidu keskne ning ligi 74% ekspordi väärtusest tuleb väljaveolt teistesse liikmesriikidesse. Peamised sihtriigid on Soome, Läti ja Leedu, kuhu viiakse ligikaudu pool eksporditavatest põllumajandussaadustest ja toidukaupadest.

Lisaks tõi maaeluminister ettekandes välja selle aasta põuakogemuse ja 2019. aastal antavad toetused. „Selle aasta põud pani põllumehed proovile ja tegelesime aktiivselt lahenduste leidmisega, kuidas kahjusid leevendada ja raskustesse sattunud põllumehi aidata. Just otsetoetused ja riiklikud üleminekutoetused peavad tagama põllumajandustootjatele stabiilse sissetuleku ka keerulistes olukordades. Seepärast on hea meel tõdeda, et 2019. aastal on põllumajandustootjatele otsetoetusteks suunatud summa 10 miljoni euro võrra suurem kui 2018. aastal. Kokku toetatakse 2019. aastal Eesti põllumajandust, maaelu ja kalandust kokku 349 miljoni euro ulatuses.“

Minister Tarmo Tamm andis konverentsil üle auhinnad Äripäeva põllumajandustootjate TOPi võitjatele. Esimese koha saavutas Pae Farmer OÜ, teise Väätsa Agro AS ja kolmanda Mangeni PM OÜ.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
28.11.2018

Veterinaar- ja Toiduamet tuvastas toidu võltsimise

Veterinaar- ja Toiduamet tuvastas viie tootja hakklihast linnuliha kasutamise, ehkki märgistusel puudus sellekohane teave. Toidu koostise muutmine parandusteta etiketil on toidu võltsimine.

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teostas saabunud vihje tõttu septembris ning oktoobris suunatud kontrolli. Järelevalve käigus võeti proovid 20 tootja hakklihast. Kontrolli eesmärk oli tuvastada, kas märgistuse kohaselt veiseliha sisaldavas hakklihas on kasutatud ka linnuliha, mis etiketil kajastamist ei leia. Rikkumise puhul, kus toode sisaldab linnuliha, ehkki märgistusel puudub sellekohane teave, on tegemist toidu võltsimisega. Toidu võltsimine tuvastati viie ettevõtte puhul: OÜ Lepiku Lihatööstus, OÜ Raasiku Lihatööstus, OÜ ABC1, OÜ Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus ja Talika Meat OÜ.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on tegemist olulise rikkumisega. „Toidu võltsimine ja võltsitud toidu käitlemine on keelatud,” ütleb ta. Põhjusel, et toidu võltsimine pole Euroopas harv nähtus, teostab VTA riski- või vihjepõhiseid kontrolle. „VTA üks prioriteete on veenduda, et turustatav toit oleks varustatud õige ja asjakohase teabega, mis ei eksita tarbijat,” lisas Kalda.

Veterinaar- ja Toiduamet tegi ettekirjutused hakklihatootjatele, kelle puhul tuvastati eelpool nimetatud rikkumine, ning alustab väärteomenetlust toiduvõltsijate karistamiseks. Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine juriidilise isiku poolt on toiduseaduse alusel karistatav rahatrahviga.

Toidu võltsimisena käsitletakse toidu koostise muutmist märgistust muutmata ning märgistuse muutmist koostist muutmata. Samuti tervisemärgi ja identifitseerimismärgi mittenõuetekohast kasutamist märgistusel ning käitlemist, kasutades teise ettevõtja ärinime või kaubamärki ilma tema loata.

Kontrolli tulemuste põhjal plaanib VTA senisest veelgi enam panustada kontrollidesse, mis aitavad tuvastada võimalikke toidu võltsimise juhtumeid. Käesoleval juhul ei kujutanud toidu võltsimine otsest ohtu inimeste tervisele.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Lisainfo:
Olev Kalda
Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja
E-mail: press@vet.agri.ee, +372 507 6260

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.11.2018

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse investeeringumeetmes pööratakse enam tähelepanu keskkonnahoiule

Maaeluminister  Tarmo Tamm allkirjastas põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega toetatakse eelkõige neid põllumajandustootjaid, kes investeerivad sõnnikuhoidlatesse, mis mahutavad vähemalt 12 kuu sõnniku.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul soovitakse määruse hindamiskriteeriumitesse lisatud eelistusega soodustada nende põllumajandustootjate investeeringuid, kes toetuse abil mahutavad sõnnikuhoidlatesse vähemalt 12 kuu sõnniku. „Muudatus on ajendatud 2017. aasta erakordselt vihmasest sügisest, mis tõi teravalt esile, et sõnnikuhoidlate mahutavus ei ole piisav, kui neid ei ole võimalik ettenähtud ajal tühjendada,“ lisas Marko Gorban.

Keskkonnamõju silmas pidades lisatakse määruse hindamiskriteeriumites eelistus sõnnikuhoidla katmise eest, mille tagajärjel väheneb sõnnikuhoidlast lenduva ammoniaagi heitme kogus. Teiste muudatustega lisatakse investeeringute kiirendamiseks määrusesse nõue, mille kohaselt ehitustegevuse korral peab ühe aasta jooksul alates toetuse määramise otsusest olema tehtud 20% investeeringust. Muudatus ei puuduta eelnevates taotlusvoorudes ehitustegevuseks toetust saanud investeeringute teostamist.

Tegu on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro) põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laienemiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks. Meetme raames on toimunud viis taotlusvooru ja rahuldatud on 986 toetuse taotlust kogusummas 119 miljonit eurot. Toetuse abil soovitakse teha investeeringuid kokku 305 miljoni euro ulatuses. Üks taotleja saab arengukava programmiperioodil toetust maksimaalselt 500 000 eurot. Meetme kuues ja selle eelarveperioodi viimane taotlusvoor avatakse 27.detsembril ning see kestab järgmise aasta 16. jaanuarini. Kuna taotluste vastuvõtmise aeg on pikem kui eelnevates taotlusvoorudes, siis PRIA iseteenindusportaalis e-PRIA taotluste eeltäitmist seekord ei toimu.

Taotlusvooru eelarve on 22,5 miljonit eurot. Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” eelarves ette nähtud toetusteks 143 miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
27.11.2018

Põllumajandusamet tuvastas Eestis uue ohtliku kartulikahjustaja 

Kartuli-kiduuss (Globodera pallida) on ohtlik nematood, kelle sissetoomine ja levitamine on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides keelatud.

Ohtlik taimekahjustaja valkjas kartuli-kiduuss avastati plaanilise järelevalve käigus võetud mullaproovist. Maakasutaja peab ettekirjutuse kohaselt kasutusele võtma tõrjemeetmed, milleks on seemnekartuli kasvatamise keeld ning tarbekartuli kasvatamisel kahvatu kartuli-kiduussi suhtes resistentse sordi kasvatamine.

„Ohtlike kahjustajate vältimiseks on tarbekartuli tootja kohustatud igal aastal uuendama 20% maha pandavast seemnest sertifitseeritud seemnekartuliga. Istutusmaterjali uuendamine aitab kaitsta kartulisaaki ohtlike haiguste ja kahjurite eest ning tõstab saagi kvaliteeti,“ ütles Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna juhataja Riina Koidumaa.

Eestis on varem avastatud kollast kartuli-kiduussi (Globodera rostochiensis). Kollane ja valkjas kartuli-kiduuss on mõlemad kantud ohtlike taimekahjustajate nimekirja. Kartuli-kiduussi valmik on pisike, vähem kui 1 mm pikkune nematood, keda palja silmaga ei näe, küll aga võib mullas näha tugevakestalisi tsüste. Kahjustaja suudab eluvõimelisena püsida mullas 10-20 aastat.

Kuna kollane kartuli-kiduuss on laialdaselt levinud, siis on aretatud palju  kollase kiduussi kindlaid  sorte. Kahvatu kartul-kiduussi osas on selliseid sorte vähe.

Seire käigus kartulist võetud proovid analüüsiti Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.11.2018

Tamm: oluline on tagada lamba- ja kitsekasvatussektori kestlikkus

Maaeluminister Tarmo Tamm esines 23.11.2018 Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu (ELKL) 90. aastapäeva seminaril ettekandega, kus rõhutas, et lamba- ja kitsekasvatussektori jätkusuutlikkuse saavutamiseks on lisaks toetuste abile vaja mõelda tootmise tasuvuse tõstmise võimalustele.

„Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit teeb sektori arendamiseks tänuväärset tööd ja sektor on suure potentsiaaliga. Eesti lamba- ja kitsekasvatust iseloomustavad pikaajalised traditsioonid ja vaatamata sellele, et looduslikud tingimused on Eestis lammaste ja kitsede pidamiseks sobivad, on saaduste tootmise tasuvus hetkel madal,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Nagu ka lambakasvatussektori arengukavas on eesmärgiks seatud, siis üks arenguvõimalusi on leida viise, kuidas toodangule lisandväärtust anda.“

Kui lammaste ja kitsedega majapidamiste arv on aasta aastalt vähenenud, siis lammaste arv on viimase kümne aasta jooksul suurenenud umbes kaks korda ja kitsede arv kolm korda. 2018. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registris lambaid 79 673 ja kitsi 4913. Põllumajandusameti (PMA) andmetel peeti 2017. aastal ligikaudu 63% lammastest ja 33% kitsedest mahepõllumajanduse nõuete kohaselt.

Aastatega on suurenenud nende lambakasvatajate arv, kes peavad 50–99 lammast ning 100 ja enam lammast. PRIA registris oli 2017. aasta juuni seisuga lamba ja kitsekasvatajaid 1550, kelle nimel oli üle ühe aasta vanuseid lambaid või kitsi.

Üleminekutoetuste raames toetatakse lambakasvatajaid kahe toetusega – ute kasvatamise üleminekutoetus, mida makstakse loomade arvu alusel ja ute üleminekutoetus, mida makstakse määratud toetusõiguste alusel. Lisaks on lamba- ja kitsekasvatajad aastate jooksul saanud mahepõllumajanduse toetust ja erinevaid investeeringutoetusi. Samuti toetatakse sektori arengut ühtse pindalatoetuse (ÜPT) ja rohestamistoetusega. Registris olevate lamba- ja kitsekasvatajate taotletud ÜPT pind 2017. aastal oli ligikaudu 53 tuhat hektarit, mis on ÜPT kogupinnast (ligikaudu 961 tuhat hektarit) umbes 6%.

23.–24. novembril tähistab Eesti suurim lamba- ja kitsekasvatajaid koondav organisatsioon Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit (ELKL) oma tegutsemise 90. aastapäeva. Seminari peateema on lamba- ja kitsekasvatuse olevik ja tulevik Eestis.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.11.2018

Antibiootikumiresistentsus on üha suurenev probleem

18. novembril tähistatakse Euroopa Antibiootikumipäeva. Päeva eesmärgiks on pöörata inimeste tähelepanu antibiootikumide liigsele kasutamisele.

Antibiootikume kasutatakse inimeste ja loomade bakterhaiguste raviks. Antibiootikumide liig- ja väärkasutamisel võib tekkida antibiootikumiresistentsus ehk AMR. Bakterite muutumisel resistentseks kaotavad antibiootikumid oma toime.

Veterinaar- ja Toiduametil (VTA) on oluline roll antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava elluviimisel. Läbiviidava järelevalve käigus loomapidajate teadlikkuse tõstmine,   tõhusam ravimiarvestuse kontroll, antibiootikumide vastutustundliku kasutamise põhimõtete jälgimine ning osalemine antibiootikumide kasutamise infosüsteemi väljatöötamisel täidavad kõik seda eesmärki.

VTA loomatervise- ja heaolu osakonnajuhataja Harles Kaupi sõnul tuleb antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses vähendada. “Antibiootikumiresistentsusese levikule aitab kaasa antibiootikumide liigkasutamine loomakasvatuses. Kõige efektiivsem viis antibiootikumiresistentsusega võitlemiseks on antibiootikumide tarvitamise vähendamine,” selgitab Kaup

“Esimeseks sammuks on bioohutuse parendamine loomakasvatussektoris. Selle abil ennetaksime haiguseid ning väheneks vajadus kasutada antibiootikume. Seega võitleme põhjustega, mitte tagajärgedega,” lisab Kaup.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.11.2018

Tulemuslikkuse parandamise toetuse investeeringute tegemise tähtaega pikendatakse

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muutmise eelnõu, millega pikendatakse  investeeringutoetuste elluviimise tähtaega.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul võimaldatakse  investeeringute tegemise tähtaega pikendada seoses põllumajandustootjate viimaste aastate keerulistest ilmatikutingimustest tingitud majanduslike raskustega. „Muudatusega saavad toetuse saajad lisavõimaluse investeeringute elluviimiseks ja kasutuselevõtuks ning sellega tagatakse toetusvahendite parem ja täielikum kasutamine,“ ütles minister Tamm.

Eelnõuga võimaldatakse 2015. aastal esimeses kolmes taotlusvoorus toetust saanud põllumajandusettevõtjatel lõpetada kavandatud investeeringute elluviimine olukorras, kus investeeringute elluviimise tähtaeg on küll saabunud, kuid need ei ole täielikult lõpetatud.  See tähendab, et taotlejatel, kelle taotlus on rahuldatud enne 11. veebruari 2017. aastat, pikendatakse investeeringute elluviimise tähtaega täiendavalt ühe aasta võrra. Nende toetuse saajate puhul eeldatakse, et kavandatud investeeringust on ellu viidud osa, mis moodustab vähemalt 45% kogu kavandatud investeeringu abikõlblikust maksumusest. Lisaks  pikendatakse 2017. aastal neljandas ja viiendas taotlusvoorus toetust saanud põllumajandusettevõtjatel investeeringute tegemise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani.

MAK 2014-2020 meetme 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“ raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks, põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks ja istandike rajamiseks või laienemiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.

Meetme raames on toimunud kokku viis taotlusvooru, kuues taotlusvoor on kavandatud 3. – 10. detsembriks 2018  ning selle eelarve on 22,5 miljonit eurot. Meetme raames on toetuse rahuldamise otsuse  saanud 986 toetuse taotlust, kogusummas 119 miljonit eurot. Üks taotleja saab arengukava programmiperioodil toetust maksimaalselt 500 000 eurot.  Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” ette nähtud 143 miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.11.2018

Mesindussektorile makstakse järgmisest aastast mesilaspere toetust

Eile, 13. novembril toimus Maaeluministeeriumis arutelu mesindussektori esindajatega. Kohtumisel räägiti mesilaspere toetusest ning arutleti uue perioodi mesindusprogrammi ettevalmistamise teemal.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on mesilaspere toetus mesindussektorile väga oluline. „See aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule. Samuti avaldab see positiivset mõju mesilasperede registreerimisele ning seeläbi paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja õigeaegne mesilaste haiguste leviku tõkestamiseks võetud meetmete rakendamine,“ sõnas minister Tamm.

Tarmo Tamm lisas: „Riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus mesindussektorit järgmisel neljal aastal riigieelarvest makstava mesilaspere toetuse kaudu toetada. Mul on hea meel, et põllumajandus on valitsuse prioriteet ja me saame aidata kaasa mesindussektori kestlikule arengule.“

Mesilaspere toetuse alus on mesilasperede registreerimine põllumajandusloomade registris. Mesilaspere pidamise toetuse maksmine on planeeritud alates 2019. aastast, kokku neljal järjestikusel aastal. 2019. aasta eelarve on 600 000 eurot, järgmistel aastatel juba aga 800 000 eurot aastas. Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal mesilasperedega majapidamisi kokku 1396 ja 2017. aastal oli mesilasperesid 49 900. Põllumajandusloomade registri andmetel oli 2018. aasta 12. novembri seisuga mesilaid 3473 ja mesilasperesid 34 585.

Kohtumisel arutati ka sektori esindajatega 2019.−2022. a mesindusprogrammi meetmeid ja tegevusi. Mesindusprogrammi on Eestis rakendatud Euroopa Liiduga liitumisest alates, hetkel on pooleli neljas programm, mis lõpeb 2019. aasta suvel. Programmi koostatakse koostöös mesindusorganisatsioonide ja Maaeluministeeriumiga ning selle eesmärk on parandada Eesti mesindustoodete tootmise ja turustamise tingimusi.

Hetkel toimuva programmi raames rakendatakse kolme meedet: tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele, kahjurite, mesilaste haiguste, eriti varroatoosi tõrje ning mesindustoodete analüüsimine laboratooriumide toetamise eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust. Lõplik uue perioodi mesindusprogramm tuleb Euroopa Komisjonile esitada hiljemalt 15. märtsiks 2019.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.11.2018

100 head soovi Eesti maaelule

Täna, 12. novembril saab Maaeluministeerium saja-aastaseks, mille puhul kingime Eesti maaelule 100 head soovi.

„Põllumajandus, kalandus, toidutootmine ja toidukultuur on oluline osa Eesti identiteedist. Maaeluministeerium kõige maalähedasema ministeeriumina vaatab 100. juubeli täitumisel ka tulevikku,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Sellest tekkis ka mõte koguda kokku 100 head soovi, mis näitavad, millist maaelu meie rahvas soovib ja mis on kingitus kõigile Eesti inimestele ja Eesti Vabariigile.“

Head inimesed soovisid Eesti maaelule näiteks järgmist.

• Et jätkuks laste rõõmuhõiskeid rohelisele põllule loomi ajades, mõnusat linnulaulu ja et ikka aktiivne elu jätkuks ka kõige kaugemas Eestimaa nurgakeses.
• Et hea ja puhas Eesti toit oleks ka tulevikus kättesaadav kõikidele Eesti elanikele.
• Et rohkem inimesi leiaks tee maaeluni ja saaksid selle väärtusest aru!
• Et ka 100 aasta pärast kasvaks meie põldudel vili ja kartul, oma käega saaks aiast võtta marju ning värske piim on omast käest!
• Et igal lapsel oleks võimalus veeta osa oma suvest maal, ärgata linnulaulu peale, joosta õue, noppida marju peenralt, õppida maatöid tegema, hoolitseda loomade eest, juua värsket piima, omada kohustusi talumajapidamises. See annab lapsele imeilusad mälestused, hingelise tasakaalu ja armastuse kodumaa vastu kogu eluks!
• Põllumajanduslikult soodsaid ilmasid ja tarku tehnikaid, et maa saaks võimalikult palju saaki anda.
• Jaksu Eesti sigadele, et peekoniviilud kasvataksid ikka meie poegadest tugevad mehed.
• Et Eesti lapsed teavad, kust tuleb piim ja kuidas valmib toit. Soovin, et oma eriala valides suunduvad paljud noored põllumajandusse ning hoiavad elu maal hõõgumas või isegi leegitsemas.
• Et ka 100 aasta pärast saab põldudel imetleda kasvavat vilja, et maale sõites on tee ääres lehmad, lambad ja hobused, et sigu saab taas vabalt pidada ja linnud on õnnelikud.
• Et vanemad oskaksid lastele ka 100 aasta pärast teha päris pannkooke, sülti ja võib-olla isegi verivorsti.

Vaata kõiki häid soove ministeeriumi kodulehelt.

Ministeeriumi asutamise ajaks loetakse 12. novembrit 1918. aastal, kui pärast okupatsioonivägede lahkumist Maanõukogu Vanematekogu otsusega määrati põllutöö- ja toitlusministriks doktor Jaan Raamot. Ministeerium on oma tegevusaja jooksul kandnud mitut erinevat nime ja olnud Toitlusministeerium, Põllutööministeerium ning Põllumajandusministeerium ja viimastel aastatel Maaeluministeerium. Maaeluministeeriumi 100. juubelil tunnustas maaeluminister 74 maaelu edendajat ministeeriumi teenetemärgiga.

Maaeluministeerium kinkis Eesti Vabariigile lisaks 100 heale soovile kuus toidusündmust: avatud kalasadamate päeva, Pärnumaa maitsete aasta, avatud toidutööstuste nädala, avatud talude päeva, Eesti hommikusöögi Eesti toiduteel ja Eesti toidu kuu ning juubeliks valminud raamatu „Eesti maaelu piltides“.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähemat infot juubeliürituste kohta saab veebilehelt www.EV100.ee.