Autor: Andra Savtšuk

Hea ühistegevuse huviline!

Info ühistegevuse pikaajalise programmi tasuta ürituste kohta.

Anname teada, et nüüdsest on võimalik koolitused ja infopäevad oma ühistu liikmetele külla kutsuda.
Pakume Teile võimalust, et korraldame üritused teile sobivas Eesti linnas.
—————

24.10.2018 –  toimub tasuta infopäev: „EL põllumajanduslikud tootjaorganisatsioonid ja EL struktuurifondide toetuste võimalused” (Tartu).
26.10.2018 –  toimub tasuta ettevõtte külastuse päev: „Toormele lisandväärtuse andmine” (Põlvamaa).
30.10.2018 –  toimub tasuta infopäev: „Ühistegevuse praktilised näited” (Tartu).
13.11.2018 –  toimub tasuta täienduskoolitus: „Ühistulise koostöö eelised erinevate sektorite vahel” (Tartu).
EELTEADE  22.11.2018  – toimub tasuta ühistegevuse rahvusvaheline konverents: „Läbi ühistulise tegevuse konkurendist partneriks” (Tartu).

—————
24.10.2018  – toimub infopäev: „EL põllumajanduslikud tootjaorganisatsioonid ja EL struktuurifondide toetuste võimalused” Eesti Maaülikoolis, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0013.
Lektoriteks on Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajanduse ja toidusektori arengu büroo peaspetsialist Kaie Laaneväli, Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajanduse ja toidusektori arengu büroo juhataja Janeli Tikk ja Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse järelevalveosakonna juhataja asetäitja Katrin Tasa.
Ootame osalema ühistute juhtkonda ja nõukogu.
24.10.2018 infopäeva ajakava:
10:00 – 10:15 Registreerimine ja tervituskohv
10:15 – 11:15 Tootjaorganisatsioon kui EL ühise põllumajanduspoliitika meede põllumajandustootjate turujõu suurendamiseks – Kaie Laaneväli
11:15 – 12:15 Investeeringutoetused töötlemiseks ja turustamiseks – Janeli Tikk
12:15 – 13:00 Kohvipaus
13:00 – 14:00 Ühistegevus põllumajanduses ja konkurentsireeglid – Katrin Tasa
14:00 – 14:30 Arutelu ja tagasiside
—————
26.10.2018  – külastatakse OÜ Siidrikoda (Orava talu, Valgjärve küla, Kanepi vald, 63419 Põlvamaa) teemal: „Toormele lisandväärtuse andmine”.
Jagatakse praktilist teadmist koostöö arendamiseks ja toormele lisandväärtuse andmiseks.
Ootame osalema toimivate ja alustavate põllumajandusühistute juhtkonda ja liikmeid.
Soovijaid võtab buss peale 10:00 Eesti Maaülikooli Spordihoone parklast. Päeva orienteeruv lõpp on 14:30.
—————
30.10.2018 –  toimub infopäev: „Ühistegevuse praktilised näited” Eesti Maaülikoolis, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0045.
Lektoriks on Läti teraviljaühistu direktor Edgars Ruža. INFOPÄEV TOIMUB EESTIKEELSE TÕLKEGA.
Ootame osalema alustavate ja toimivate ühistute juhtkonda, nõukogu ja liikmeid.
30.10.2018 infopäeva ajakava:
10:00 – 10:15 Registreerimine ja tervituskohv
10:15 – 11:45 Ühistegevuse praktilised näited I – Läti teraviljaühistu LatRaps
11:45 – 12:15 Kohvipaus
12:15 – 13:45 Ühistegevuse praktilised näited II – Läti teraviljaühistu LatRaps
13:45 – 14:00 Tagasiside
—————
13.11.2018 – toimub koolitus: „Ühistulise koostöö eelised erinevate sektorite vahel” Eesti Maaülikoolis, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0045.
Lektoriteks on Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, TÜ Farm IN juhatuse liige Urmas Pallon ja Põllumeeste ühistu KEVILI Nõukogu esimees Jaak Läänemets.
Ootame osalema ühistute juhtkonda ja nõukogu.
13.11.2018 koolituse ajakava:
10:00 – 10:15 Registreerimine
10:15 – 11:45 Esindusorganisatsioonide roll ühistegevuse arendamisel Eestis – Kerli Ats
11:45 – 12:00 Kohvipaus
12:00 – 13:30 TÜ Farm IN kasvuraskused ja tulevik – Urmas Pallon
13:30 – 14:15 Lõunapaus
14:15 – 15:45 Põllumeeste ühistu KEVILI kogemus koostööst teiste ühistutega – Jaak Läänemets
15:45 – 16:00 Tagasiside
—————
22.11.2018  – toimub rahvusvaheline ühistegevuse konverents: „Läbi ühistulise tegevuse konkurendist partneriks”.
Konverents toimub Tartus, Eesti Maaülikooli aulas.
—————

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik, sest osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber.

Teabematerjal alustavale ühistule on kättesaadav järgmiselt lingilt: http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Ürituste korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Koostöös teeme paremini!

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.10.2018

Maaeluminister kinnitas mahemajanduse tervikprogrammi

Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitas käskkirjaga mahemajanduse tervikprogrammi, mille eesmärk on aidata kaasa sellele, et mahemajanduse valdkond muutuks arvestatavaks majandus- ja ekspordiharuks, suurendada Eesti ettevõtete lisandväärtusega toodete eksporti ning luua eeldused uute töökohtade tekkimiseks.

„Tervikprogrammi kandev idee on kasutada Eesti mahemajandusest ja laiemalt puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist välisturgudel Eestist kuvandi loomisel ja tuntuse suurendamisel,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Seetõttu keskendume eelkõige mahemajanduse ekspordivõimaluste selgitamisele ja kitsaskohtadega tegelemisele. Samas on kasu oluliselt laiem ja mõjutab ka mahetoodete ja -teenuste pakkumist Eestis.“

Tervikprogramm hõlmab nelja valdkonda: põllumajandus ja toit; mets ja metsandus; turism; kosmeetika ning pesu- ja puhastusvahendid. Igas valdkonnas on püstitatud eesmärk ja selle saavutamiseks on koostatud vajalike tegevuste loetelu. Sel aastal on programmi tegevused suunatud sektori osaliste kokkuviimisele, teadlikkuse tõstmisele mahemajanduse kontseptsioonist ja mahetoidu kasutamise võimaluste tutvustamisele.

Eesmärgid ja vajalikud tegevused töötas välja Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning mahemajanduse tervikprogrammi nõukojaga. Vastutavad ministeeriumid astuvad samme oma valdkondades programmi eesmärkide täitmiseks.

Eesti mahemajanduse tervikprogramm 2018–2021

Taust

• Eesmärk arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti on sõnastatud ka valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2016–2019, Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaanis ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavas aastateks 2016–2019 järgmiselt: kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti. See näitab, et riik on otsustanud mahevaldkondade ekspordi edendamisse senisest enam panustada.
• Programmi rakendamine aitab kaasa Eesti kui puhta keskkonnaga riigi tuntuse ja kuvandi loomisele ning hoidmisele, mistõttu on sellel kaudselt positiivne mõju kogu riigi ettevõtlusele ja majanduskasvule.

Veterinaar- ja Toiduamet
Pressiteade
03.10.2018

Veterinaar- ja Toiduamet annab teada võimalikest saastunud munadest

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) annab teada, et OÜ Sanlind kahest farmist pärinevad munad võivad olla saastunud salmonella bakteriga. Munad on tarbijale ohutud, kui neid toidu valmistamisel kuumtöödelda.

Võimalik saastumine võib puudutada Kodutalu, Kodukoha, Pisihää, Hiigelhää ja Hüva nimede all turustatavaid mune, mille parim enne kuupäev jääb vahemikku 15. oktoober kuni 26. oktoober. Antud munad on märgistatud tootekoodidega 3EE16710 ja 2EE31531. Tootekood on leitav munakoorelt. Juhul, kui tarbija on ostnud antud mune, siis tuleks neid enne söömist korralikult kuumtöödelda. Salmonella bakter hävib kuumutamisel 70 kraadi juures. Muna tuleb keeta vähemalt 10 minutit, suuri ja hiidmune kauem. Praadimisel tuleb muna korralikult küpsetada mõlemalt poolelt.

Ristsaastumise vältimiseks tuleb:

• Pesta käed sooja vee ja seebiga vähemalt 20-30 sekundi jooksul enne ja pärast

1.  toidu valmistamist,
2.  tualetis käimist,

• Toiduvalmistamise käigus kasutada eelistatult paberist ühekordset kuivatus- ja puhastuspaberit.
• Pesta kõik toiduvalmistamise vahendid (nõud, lõikelauad, noad jm) pärast seda, kui need on munadega kokku puutunud,
• Vältida valmistoidu asetamist nendele nõudele, kus enne seda on hoitud mune.

VTA on kõnealusest farmidest peatanud munade väljaveo ning kaubandusvõrgust on võimalikud saastunud munad kõrvaldatud.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.10.2018

Eesti toidu kuu jätkub ka oktoobris

Kuigi käes on oktoobrikuu, pole Eesti toidu kuu üritused siiski lõppenud. Eeloleval nädalavahetusel toimub Eesti toidu pidu Tartu Lõunakeskuses ning 13. oktoobril tähistatakse lõikuspüha Eesti Põllumajandusmuuseumis.

Samuti ootavad Eesti Rahva Muuseum ja Maaeluministeerium inimesi osa võtma suurest toidupärandi kogumisvõistlusest „Minu pere sünnipäevalaud eile ja täna”. Lisainformatsiooni kogumisvõistluse kohta leiab lehelt www.eestitoit.ee.

„Kartul jahukastmega, mille kõrvale süüakse liha või kala, on pikka aega olnud eestlaste kõige tavapärasem roog. Ka minu igapäevasel toidulaual on kartul lahutamatu külaline. Sünnipäevade ajal kaunistab meie pere peolauda aga erilise retsepti järgi valmistatud ahjukartul ning eestimaine liha. Ilma nendeta ei möödu ükski pidu. Loodan, et Eesti inimesed on agarad oma peolaua lugusid jagama ning toidupärimuse konkursil osalema – nii saame ühiselt Eestile 100. sünnipäevaks väärtusliku kingituse teha,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Eestis on kvaliteetse ja maitsva toidu tootmiseks kõik eeldused olemas: puhas õhk, metsaandide ja ulukite poolest rikas mets, kalarikkad veekogud, viljakad põllud ja liigirikkad rohumaad. Meil on tublid põllumehed ja uuendusmeelsed toidutööstused, kõrgel tasemel kokad ning teadlikud ja nõudlikud tarbijad. Seega, kui teil on soov eesseisvaid nädalavahetusi maitsva Eesti toiduga täita, siis kutsun teid osalema kahel üritusel, mis Eesti toidu kuu väärikalt lõpetavad,“ lisas Tarmo Tamm.

Tartu Lõunakeskuses toimub 6. oktoobril kolmandat korda Eesti toidu pidu, kus pakutakse head ja paremat nii maitsmiseks kui kaasa ostmiseks. Kohal on toidutootjad Võrumaalt, Peipsimaalt, Jõgevamaalt, Viljandimaalt, Valgamaalt, Pärnumaalt ja Tartumaalt. Eesti toidu pidu on kogupereüritus, kus kõlab mõnus simmanimuusika ja lastele on palju vahvaid tegevusi. Pidu korraldavad Lõunakeskus ja Taluturg.

13. oktoobril tehakse lõikuspüha raames Eesti Põllumajandusmuuseumis kokkuvõtteid Eesti toidu kuust ja põllumehe aastast. Töötoas õpitakse hapukapsa valmistamist, küpsetatakse rukkileiba muuseumi EV100 rukkipõllul kasvanud viljast ja tutvustatakse mahepõllumajandusliku linnaaiandusega tegelevat MTÜ-d Tartu Maheaed. Lisaks toimub maarahva omatoodangu sügislaat, rehepeks käsitsi ja masinaga ning lambapügamine.

Eesti toidu kuud tähistati esmakordselt 2015. aasta septembris, mil külastajaid oli 65 000. Külastajate arv on aastatega kasvanud ning viimased kolm aastat on külastajaid olnud hinnanguliselt 75 000. Toidukuu on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.09.2018

Järgmise aasta riigieelarve toob põllumajandusele positiivseid arenguid

Valitsus kiitis heaks 2019. aasta riigieelarve eelnõu. Jätkuvalt on olulisel kohal nii maaelu, põllumajandus kui ka toiduainetööstus.

„Üks valitsuse prioriteetidest on investeeringud maaelu edendamisse,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Jätkame põllumeestele oluliste otse- ja üleminekutoetuste maksmisega.“

„Mul on hea meel, et saame aidata kaasa mesindussektori kestlikule arengule mesilasperede toetuse abil. Samuti leiab lahenduse pikka aega probleemiks olnud veterinaarõppe ja veterinaararstide palgaküsimus,“ lisas Tamm.

Olulisemad maaelu puudutavad investeeringud 2019. aastal:

• Jätkatakse otse- ja üleminekutoetuste maksmist, mis aitab hoida Eesti põllumehed konkurentsivõimelisena. 2019. aastal makstakse otsetoetusi kokku 143,9 miljonit eurot. Üleminekutoetuste ehk Euroopa Liidu liikmesriigi vabatahtlike toetuste eelarve 2019. aastal on kokku 16,8 miljonit.
• Riik suunab järgmisel aastal mesilasperede toetuseks 600 000 eurot – see aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Lisaks soodustab toetus mesilasperede registreerimist PRIA registris, parandades mesilaste haiguste seire ja tõrje võimalusi.
• Mahetootmise edendamiseks ja toidusektori ekspordivõimekuse suurendamiseks investeeritakse järgmisel aastal 1,5 miljonit eurot. See omakorda suurendab töökohtade loomist ning aitab meie mahetootmise mainet kõrgel hoida.
• Järgmisel aastal toetatakse 300 000 euroga tõhusama praktilise veterinaarõppe korraldamist. Lisaks tõusevad Veterinaar- ja Toiduameti veterinaaride töötasud järgmisest aastast keskmiselt 29%.
• Samuti suunab riik 3,1 miljonit eurot kaasaegse sisseseadega teraviljade aretuskeskuse väljaarendamisse ja uute sordiaretustehnoloogiate kasutuselevõttu. Investeering parandab Eesti teraviljakasvatuse konkurentsivõimet ja suurendab toidusektori ekspordipotentsiaali.

Taust

• Järgmise aasta riigieelarve eelnõu tegemisel lähtub valitsus oma suurtest eesmärkidest: edendada kestlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.
• Riigieelarve eelnõu kiidab heaks valitsus, edastab selle Riigikogule, kes võtab riigieelarve seaduse vastu.
• Riigieelarve koostatakse igal kevadel vastu võetud riigieelarve strateegia raames.  Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.09.2018

Tarmo Tamm Viinis: põllumehel on oluline roll kvaliteetse toidu tootmisel ja maapiirkonna elujõulisuse tagamisel

Maaeluminister Tarmo Tamm osales 23.–25. septembrini Austrias Viinis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus-  ja kalandusministrite mitteametlikul kohtumisel, mille peateema oli maaelu areng ja kvaliteetse toidu tootmine põllumajandussektoris ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikuarutelude kontekstis.

Maaeluminister Tarmo Tamme arvates on rõõmustav, et EL-i nõukogu eesistujariik Austria on tõstnud esile ÜPP teise samba olulisuse põllumajandusliku mitmekesisuse tagamisel maapiirkondades: „Arvan endiselt, et just maaelu arengu poliitika on sobivaim vahend nii põllumajandussektorit kui ka maapiirkondasid ees ootavate probleemide lahendamisel ning kliima- ja keskkonnapoliitika eesmärkide täitmisel. Põllumehel on oluline roll toidu tootmisel ja maapiirkonna elujõulisuse tagamisel.“

Tamm rõhutas kohtumisel, et toidutarneahelas peab tõstma põllumajandustootjate konkurentsivõimet, senisest enam tuleks rõhku panna inimeste arendamisele ning tugevdada ettevõtjate koostööd teadlaste ja nõustajatega.  „Et maaelu areng oleks jätkusuutlik, peame suurendama noorte motiveeritust ja huvi maal elamise ja töötamise vastu ning tagama sobilikud elu- ja ettevõtlustingimused. Endiselt tuleb toetada põlvkondade vahetust põllumajandussektoris ning noorte üha suuremat põllumajandusse kaasamist.“

„Kuigi praeguseks on üldine olukord põllumajandusturgudel paranenud, peame arvestama, et turud on jätkuvalt heitlikud. Järgmisteks võimalikeks kriisideks tuleb paremini valmistuda ja üha rohkem rõhku panna riskijuhtimise meetmetele. Euroopa Komisjoni ettepanek sisaldab riskijuhtimise kohta nii esimeses kui ka teises sambas asjakohaseid meetmeid, kuid leian, et nende rakendamine peaks olema ambitsioonikam,“ lisas Tarmo Tamm.

Lõpetuseks ütles minister Tamm, et on positiivne, et komisjoni ettepanek võimaldab liikmesriikidel kasutada endale kõige sobivamaid poliitikainstrumente. Siiski leidis ta, et põllumajandustootjate ja maapiirkondade areng kogu Euroopa Liidus peab olema rajatud võrdsetele alustele. „Meie jaoks on oluline, et Euroopa Liidus kaoks ebavõrdsus otsetoetuste tasemes. Otsetoetuste eesmärk on tagada põllumehele turvavõrk ja baassissetulek. Meie põllumeestel on samad riskid ja väljakutsed, kohati kõrgemad tootmiskulud ning nad tegutsevad ühisel turul. Anname siis neile selleks ka õiglased tööriistad,“ sõnas Tarmo Tamm.

Maaeluministrit saatsid mitteametlikul kohtumisel Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.09.2018

Lõppes sügisene metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval sügisese rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.

VTA projektijuhi Enel Niine sõnul ei tohiks haiguse taasnakatumise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril endiselt märkimisväärne. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda kas metsloomade rändega või mitte nõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Näiteks levis marutaud metslooma vahendusel eelmisel nädalal taas üle riigipiiri Leedu aladele, “ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.

Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalset peibutussööta, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud. Haiguse taastekke vältimiseks on Eestis kohustuslik vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2019 aasta kevadel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006–2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011–2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

Lisainformatsioon:

Enel Niin
Veterinaar- ja Toiduamet
peaspetsialist
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee

 

Pressiteade 21.09.2018
Veterinaar- ja Toiduamet
Keskkonnaamet
Eesti Jahimeeste Selts

Eesti on sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks teinud palju tööd

Eestis on sigade Aafrika katkuga (SAK) võideldud alates 2014. aastast. SAKi farmidest eemale hoidmiseks on rakendatud rangeid bioohutusnõudeid ning metssigade populatsiooni vähendamise tulemusena on SAKi levik meie metsades pidurdunud.

Nelja aastaga on ära tehtud suur töö ning selle tulemusel on SAKi farmidesse leviku risk vähenenud. Metssigade teadliku küttimisega on oluliselt vähendatud metssigade populatsiooni arvukust. Võrreldes 2014. aastaga, mil SAK jõudis Eestisse, on metssigade arvukus meie metsades vähenenud ca 6 korda.

Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari sõnul on jahimehed mõistnud olukorra tõsidust ja küttinud etteantud mahus metssigu. “Mõistame, et katku tingimustes on paljudele jahimeestele saanud hobist teine töö. Tunnustame ja täname kõiki jahimehi, kes Keskkonnaameti nõudmisi haiguse tõrjeks on täitnud,” lausus Onemar. Metssigade küttimist tuleb jätkata vähemalt juurdekasvu ulatuses ka edaspidi ning nende arvukus tuleb hoida järgnevatel aastatel tasemel kuni üks isend 1000 ha jahimaa kohta.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori Indrek Halliste sõnul on SAKi leviku piiramisel olnud võtmesõnaks ühistegevus. “VTA, Keskkonnaameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi koostöökoht number üks on kindlasti SAK. Eesti Jahimeeste Selts on teinud ära suurepärase teavitustöö jahimeeste hulgas, mille tulemuseks on nii bioohutusnõuete järgimine kui ka metssigade arvukuse vähendamine” sõnas Halliste.

„Sigade Aafrika katk on meie ühine mure ja ainult ühiste jõududega saame sellega efektiivselt võidelda,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) Tõnis Korts. „Ressursi kasutajatena on jahimehed võtnud vastutuse ja andnud endast parima taudileviku tõkestamisel,“ selgitas Korts. „Lisaks küttimisele peavad jahimehed ka bioohutuse meetmeid täpselt järgima,“ lisas ta.

Eestis diagnoositi sigade Aafrika katku kodusigadel viimati 2017. aasta septembris. Selle aasta 31. augusti seisuga on kokku uuritud 3564 metssiga, kellest 236 looma olid  SAK-i suhtes positiivsed. Viimati leiti Eesti metsadest SAK viiruspositiivne metssiga 24. juulil.

Poolas on sellel aastal diagnoositud 109, Leedus 49, Lätis 10 ning Rumeenias 940 SAK-i puhangut kodusigadel. 13. septembril diagnoositi Belgias metssigadel esimesed SAKi juhtumid, kus kolmel surnud metsseal tuvastati SAK.

Lisainfo:

Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee

tel: 5745 0332

Elen Kurvits
Veterinaar- ja Toiduameti pressiesindaja
e-post: elen.kurvits@vet.agri.ee

tel: 5865 0594

Andra Hamburg
Eesti Jahimeeste Seltsi pressiesindaja-toimetaja
e-post: andra@ejs.ee

tel: 5685 4412

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.09.2018

Maaelu edendamisest valmis näitus

18. septembril avati Kultuurikatlas pidulikult Põllumajandusuuringute Keskuse koostatud näitus „100 maaelu toetamise näidet“. Näitusega tuuakse esile Eestimaa inimesi ja projekte, kes viimase kümne aasta jooksul on Eesti maaelu arengukava (MAK) toetuste abil aidanud kaasa Eesti maapiirkondade edendamisele.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on kogutud näidete põhjal valminud näitus suurepärane kingitus Eesti Vabariigile tema 100. sünnipäeva puhul. „Inimesed, kes edendavad Eesti maaelu arengukava toetuste abil elu maapiirkondades, on Eesti riigi säilimisse ja arenemisse palju panustanud. Need 100 piltidega kaunistatud näidet ütlevad rohkem kui 100 rida meie igapäevastes kuivades tabelites. Näitus esitleb ilmekalt, kuivõrd rikkalik ja mitmekesine on Eesti maaelu. Maal elavad väga töökad, tublid ja ettevõtlikud inimesed, maal on ilus loodus ja puhas keskkond,“ sõnas minister Tamm.

Euroopa Maaelu Arengu Võrgustiku (European Network for Rural Development – ENRD) juht Michael Gregory rõhutas näituse avamisel, et maaelu areng toimub igas talus ja külas ning selle taga on reaalsed inimesed, mitte asjad ja numbrid: „Eesti on küll Euroopast vaadatuna pindalalt ja rahvaarvult pisike, kuid kui vaadata uuendusmeelsust põllumajanduses ja maaelu arengut, siis tehakse siin palju häid asju.“

Meelis Annuse, Põllumeeste ühistu KEVIL-i juhataja sõnul on MAK-i toetused reaalne kingitus Eesti Vabariigile, et see näeks välja just selline, nagu ta täna on. „Kui sõidate mööda Eestimaad ringi, siis see on tõesti ilus, hoitud ja roheline. Võib öelda, et maal on elu käima läinud!”

Krista Habakukk, Eesti külaliikumise Kodukant juhatuse liige, kutsus näituse avamisel viibinuid  üheskoos looma tegude festivalil: „Eesti 100 ei lõpe ära selle aastaga. Võiksime teha ära ühe tegude festivali, võttes ette kõik teenused ja aspektid, mis täna maainimestele olulised on. Kuidas teha nii, et inimesed leiaksid uuesti tee maale, et seal elada, oma lapsi kasvatada ja oma töökohad sinna luua? Kõik näitusel esitatud tegevused võiksid olla inspiratsiooniks ja näidata, et see elu, mida maal elame, on täisväärtuslik, ning anda suuna, kuhu tahame jõuda, kui Eesti saab 200. Teeme ära!”

Põllumajandusuuringute Keskus on maaelu võrgustikutöö raames kogunud häid näiteid Eesti põllumajanduse ja maaelu toetamise kohta. Nende eesmärk on näidata avalikkusele, mida Eesti maaelu arengukava toetuste abil Eestis on ära tehtud.  Kogutud näidete põhjal valmis näitus „100 maaelu toetamise näidet“, mille seas on nii investeeringu-, arendus-, koolitus- kui ka koostööprojekte, kuid samas ka keskkonnaga seotud või muid tegevusi, mis on saanud Eesti maaelu arengukava raames toetust perioodil 2007–2013 või 2014–2020. Väga palju on esindatud Leaderi meetmest toetust saanud projektinäiteid.

Plakatinäituse kategooriad:
innovatsioon ja teadmussiire
põllu- ja metsamajandus
põllumajanduskeskkond
toiduainete tootmine
maaettevõtlus
kogukonna areng, maaelu areng laiemalt

Alates 25. septembrist on näitus üleval Põllumajandusuuringute Keskuse Jäneda hoone klaasgaleriis.

Fotod näituse avamisest​

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.09.2018

Maaeluministeerium: Täpsustame taimekaitsetööde ohutusnõudeid

Maaeluminister allkirjastas määruse „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“. Määruse muudatus puudutab peamiselt taimekaitsevahendi kasutajad, kuid ühtlasi mõjutab eelnõu ka mesilaomanikke, kelle mesilate läheduses taimekaitsetööd tehakse, ja erinevaid avalikke kohti kasutavaid või nende läheduses elavaid inimesi.

„Meie jaoks ministeeriumis on esmatähtis taimekaitsetööde ohutus. Selle tagamiseks ajakohastatakse ning täpsustatakse taimekaitsenõudeid,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Taimekaitsetöid tehes tuleks aga esmalt arvestada integreeritud taimekaitse põhimõtetega. Seetõttu tahan kõigile meelde tuletada, et keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutataks ennetavalt, vaid alles reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudumisel.“

„Taimekaitsetööde tegemisel tuleb ohutusnõuetele erilist tähelepanu pöörata siis, kui neid tehakse avalikus kohas, elamu vahetus läheduses või metsamaal. Selliseid alasid võib läbida määramatu hulk inimesi, kellel võib tekkida tahtmatu kokkupuude taimekaitsevahendiga, seega peab nende ohutus olema tagatud,“  lisas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Määrusega ühtlustatakse üldiseid ohutusnõudeid, mida tuleb avalikus kohas, elamu vahetus läheduses või metsamaal taimekaitsetöid tehes järgida. Muudatuste kohaselt tuleb nimetatud aladel taimekaitsetööde tegemisel paigaldada hoiatussildid, kui kasutatakse tööooteajaga taimekaitsevahendeid, vältida rajatise või muude objektide saastamist ning teha seda ilma kõrvaliste inimeste juuresolekuta. „Siinkohal tuleb rõhutada, et avalikus kohas ja elamu vahetus läheduses on lubatud taimekaitsetöid teha üksnes juhul, kui taimehaigusi ja -kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega,“ ütles Suu.

Lisaks täpsustatakse ohutusnõudeid taimekaitsevahendiga puhitud seemnete kasutamisel, hoiustamisel ja vedamisel. Tähelepanu on siinkohal eeskätt sellel, et ohutus- ja keskkonnanõuded oleksid täidetud nii seemnete puhtimisel, seemnete puhtimise kohas, puhitud seemnete kasutamisel kui ka puhitud seemnete veol.

Oluline muudatus taimekaitsevahendi kasutajate jaoks tuleneb ka tühja taimekaitsevahendi pakendi käitlemise nõuete täpsustamisest, mis võimaldab edaspidi sellist pakendit käsitada kui tavajäädet ning lihtsustab selliste jäätmete käitlemist.

Samuti tuleb taimekaitsevahendi kasutajal edaspidi teavitada ümberkaudseid mesinikke ainult sellise taimekaitsevahendi kasutamisest, mille infolehel on märge, et mesilate läheduses taimekaitsetööde tegemisel tuleb rakendada ohutusabinõusid. Taimekaitsevahendi nõuetekohase kasutamise ja tõhusa järelevalve tulemusena ei ole igast taimekaitsetööst teavitamise kohustus vajalik. “Määrusesse tehtud muudatuse puhul arvestasime mesinike ja taimekaitsevahendi kasutajate tagasisidet kehtiva korra kohta,“ ütles Suu. „Mesinike ja taimekaitsevahendi kasutajate puhul on oluline nende omavaheline suhtlus. Samas senine teavituskord ei ole täitnud oma eesmärki ja on pigem olnud koormaks mõlemale osapoolele. Seega täpsustatakse teavitamise vajadust ja keskendutakse edaspidi rohkem järelevalve tõhustamisele.“