Autor: Andra Savtšuk

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.09.2018

Maaeluminister Tamm: otsime võimalusi, kuidas põua tõttu kannatanud loomakasvatussektorit aidata

Maaeluministeerium andis Riigikogu maaelukomisjoni istungil ülevaate põua mõjudest ning erinevatest lahendustest, mida nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidu liikmesriikides on põllumeeste olukorra leevendamiseks kasutatud.

„Oleme aktiivselt tegelenud sellega, kuidas leevendada põua põhjustatud kahjusid ja aidata raskustesse sattunud põllumehi. Meil on toimunud mitmeid arutelusid põllumajandussektori esindajatega ning saadud informatsioon on aidanud meil olukorda põhjalikumalt analüüsida,“ ütles minister Tamm.

Tarmo Tamme sõnul otsitakse võimalusi söödapuuduse leevendamiseks, mis ikaldunud või rajamata rohusöödapõldude tõttu on tekkinud või järgmisel aastal tekib. „Ühe võimalusena kaalume maaelu arengukava põllumajanduspotentsiaali taastamise meetmes rohumaade uuestikülvi toetamist. Hinnanguliselt hävis sel aastal ca 17 500 hektarit rajatud rohumaid, mis tuleb uuesti rajada. Selleks kulub umbes 6,5 miljonit eurot,“ sõnas maaeluminister Tamm.

„Seoses rohumaa külvide hävimisega on sööda varumiseks oluline, et järgmisel aastal saaks lühiajalisi rohumaid sööda tootmiseks kasutada, ilma et need alad püsirohumaaks muutuksid. Sellise võimaluse saamiseks oleme pöördumas Euroopa Komisjoni poole,“ ütles maaeluminister Tamm.

Eestis on astutud järgmised sammud põuast tingitud raskuste lahendamiseks:

• Valitsus eraldas 20 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) käibekapitali laenude väljastamiseks.

• Eesti põllumehed said Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise toetuse ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldab ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada.

• Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) maksab põllumeestele pindala- ja loomatoetused sel aastal varem välja.

• Põllumeeste puhul, kes on PRIAt teavitanud, et neil jääb põua tõttu täitmata toetusmeetmete nõudeid, saab PRIA nõuete täitmata jätmist toetusreeglite kohaselt käsitleda erandliku asjaoluna või vääramatu jõuna ja sellisel juhul ei kaasne toetuste tagasinõudmist.

• Maaelu arengukava raames antakse toetusi kuivendus- ja niisutusinvesteeringuteks. Pikaajalise meetmena lisati sel aastal maaelu arengukavasse põllumajanduskindlustustoetus, mis võimaldab muu hulgas kompenseerida põllumeeste saagikindlustuse makseid.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.09.2017

Eesti toidu kuu: 2018. a parim mahetoode on tume kasesiirup

Mahekonkursside parimad on selgunud. Eesti aasta parim mahetootja on Tammejuure Mahetalu. Aasta parim mahetoode on Kasekunst OÜ tume kasesiirup. Täna Vabaõhumuuseumis toimunud leivapäeval valisid külastajad oma lemmikuks Mätiku Talumeierei OÜ küpsetusjuustu.

„On rõõm tõdeda, et huvi tuua turule uusi mahetoiduaineid aasta-aastalt üha kasvab,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „See on oluline nii mahepõllumajanduse arengu seisukohalt kui ka laiemalt Eesti kui puhta keskkonna ja hea toidu ning turvalise elukeskkonnaga riigi kuvandis.“

Komisjoni liige tippkokk Angelica Udeküll oli võidutootest, Kasekunst OÜ valmistatud tumedast kasesiirupist, vaimustuses: „Selles realiseeruvad kodumaine puhas loodus ja vanad traditsioonid täiesti uues võtmes. Tume kasesiirup on laia kasutusvõimalusega ning sobib maitsenüansi lisamiseks näiteks salatitele, dessertidele ja köögiviljadele. See võiks olla hea alternatiiv Itaalia köögist tuntud palsamiäädikale.“ Tippkokal jätkus häid sõnu ka teistele konkursile esitatud toodetele: „Tooted on läinud põnevamaks ja ka väiketootjate pakendid on järjest pilkupüüdvamad.“

Parimaks mahetootjaks valiti tänavu peamiselt kanepikasvatusele ja -töötlemisele keskendunud Tammejuure Mahetalu, kus on mahedalt majandatud juba ligi 20 aastat. Teisele kohale tuli puhtatõulisi aberdiini-anguse lihaveiseid kasvatav Sentafarm, kes peab Tartus ka Lihuniku äri ja restorani. Kolmanda koha saavutas tatra- ja lambakasvatusega tegelev Tõrvaaugu Mahe Talu, kus samuti oma toodangut väärindatakse.

Konkursi korraldaja Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Koostöökogust tõdes, et sel aastal oli paremusjärjestuse koostamine eriti keeruline: „Kõik esikolmiku talud on omas valdkonnas teedrajavad ettevõtted, kus ühiselt tegutseb mitu põlvkonda, kes loorberitele puhkama ei jää – pidevalt otsitakse võimalusi veelgi paremaks majandamiseks. Oma tegevusvaldkonda on laiendatud toodangu väärindamisega.“

Lisaks märgiti konkursil ära järgmised mahetootjad ja -tooted:

• Pajo Ranch OÜ – tunnustus maheettevõtte kiire ja teadliku arendamise eest.
• Taavi Eigo FIE – tunnustus mitmekesiste poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise eest.
• Vainu Agro OÜ – tunnustus heal tasemel maheteraviljakasvatuse eest.
• Mätiku Talumeierei OÜ mahe või – konkursi “Parim mahetoode 2018” II koht.
• La Muu OÜ maasika-kohupiimajäätis – konkursi “Parim mahetoode 2018” III koht.
• BirchLagoon OÜ kergelt hapendatud mahe kasemahl Kasesõstar – „Parim mahe jook 2018“.
• Mätiku Talumeierei OÜ piimatooted – parim uus tulija 2018.
• Liisi Laos FIE rohelised läätsed – tunnustus uudse kaunviljakultuuri kasvatamise ja turule toomise eest.
• Pagar Võtaks OÜ pagaritooted – tunnustus järjepidevalt kõrge kvaliteediga pagaritoodete valmistamise eest.

Leivapäeva külastajate lemmikmahetooteks valiti OÜ Mätiku Talumeierei küpsetusjuust. Teise koha saavutas La Muu OÜ maasika-kohupiimajäätis ning kolmandale kohale tulid võrdselt kaks Biomenu OÜ toodet – nisujahu vaba banaanileib ning snikers vegan maiustus.

Aasta parima mahetootja konkursile kandideeris kuus mahetootjat üle Eesti. Aasta parima mahetoote konkursile esitati kokku 42 toodet 21 töötlejalt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Maaeluministeeriumi toetusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Aasta parimat mahetootjat ja -toodet valiti üheksandat korda.

Eesti Vabaõhumuuseumis korraldatud leivapäev on osa tähistatavast Eesti toidu kuust, mille raames toimub septembri jooksul üle 30 kodumaisele toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu jooksul toimuva kohta loe lähemalt veebilehel www.eestitoit.ee.

Lisainfo:

Airi Vetemaa
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
tel 522 5936
airi.vetemaa@gmail.com

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.09.2017

Eesti toidu kuu: Pühapäeval kuulutatakse välja parim mahetootja ja -toode

Pühapäeval, 16. septembril Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval selguvad konkursside „Parim mahetootja 2018“ ja „Parim mahetoode 2018“ võitjad. Leivapäeva külastajad saavad valida ka oma lemmikmahetoote.

„Eesti põllumajandusmaast on juba 20% mahepõllumajanduslikus kasutuses. See on silmapaistev tulemus, mille saavutamiseks on palju tööd tehtud,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Kiidan meie tublisid mahetootjaid, kes toodavad kvaliteetset mahetoorainet, hoides samal ajal meie keskkonda, ning oskuslikke mahetooraine väärindajad, tänu kellele on eestlastel lai valik põnevaid mahetooteid. Mul on hea meel, et Eesti mahetooted on nõutud ka väljaspool Eestit – sellele viitab järjest suurenev mahetoodete ekspordimaht.“

Parima mahetootja tiitli kandidaadid:

• Pajo Ranch OÜ, Aivar ja Madis Pajo, Raplamaa – lihaveisekasvatus, teraviljakasvatus
• Sentafarm OÜ, Enn ja Kartin Noorkõiv, Mari-Liis Somelar, Võrumaa – lihaveisekasvatus, Lihuniku äri ja restoran
• Taavi Eigo FIE, Taavi Eigo, Saaremaa – lamba- ja lihaveisekasvatus
• Tammejuure Mahetalu OÜ, perekond Kuusemaa, Läänemaa – teraviljakasvatus, töötlemine
• Tõrvaaugu Mahe Talu OÜ, Janno ja Janek Kuusik, Raplamaa – teraviljakasvatus, lambakasvatus, töötlemine
• Vainu Agro OÜ, Kristo Frei, Tartumaa – teraviljakasvatus

Parima mahetoote konkursile esitati kokku 42 toodet 21 töötlejalt.

2017. aastal valiti Eesti parimaks mahetootjaks Lauri-Jaani OÜ Läänemaalt. Parim mahetoode 2017 oli SirLoin OÜ valmistatud verivorst.

2018. aasta parima mahetootja tiitli pälvinud Lauri-Jaani OÜ esindaja Tiit Mansberg on 13.–15. septembril kutsutud visiidile Saksamaale, kus Mecklenburg-Vorpommerni põllumajandus- ja keskkonnaminister Dr Till Backhaus tunnustab Eesti, Läti, Leedu ja Mecklenburg-Vorpommerni 2017. aasta parimaid mahetootjaid.

Parima mahetootja ja -toote konkursside võitjad kuulutatakse välja pühapäeval, 16. septembril Eesti Vabaõhumuuseumis Kolu kõrtsi ees kell 15.00 toimuval auhinnatseremoonial. Kell 10.00–16.00 toimub Sassi-Jaani talu õuel ka kodumaiste mahetoodete laat ja degusteerimine, kell 12.00–13.00 saavad leivapäeva külastajad valida publiku lemmikmahetoote. Ajakirjanikud on oodatud!

Taust

• Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub üheksandat korda. Konkursse korraldab Maaeluministeeriumi toetusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parim mahetoode valitakse koostöös Eesti Kulinaaria Instituudiga.
• Eesti Vabaõhumuuseumis korraldatud leivapäev on osaks tähistatavast Eesti toidu kuust, mille raames toimub septembri jooksul üle 30 kodumaisele toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu jooksul toimuva kohta loe lähemalt veebilehel www.eestitoit.ee.

 

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
13.09.2018

Eestis piiratakse neonikotinoidsete taimekaitsevahendite kasutamist

Euroopa Komisjon keelustas kolme neonikotinoidse taimekaitsevahendi toimeaine – klotianidiin, imidaklopriid ja tiametoksaam – kasutamise avamaakasvatuses.

Erandina säilib õigus kasutada neid toimeaineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid kasvuhoonetes tingimusel, et põllukultuur püsib seal kogu oma elutsükli ning seda ei taasistutata väljaspoole.

Kõik liikmesriigid peavad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse alusel hiljemalt 19. septembriks 2018 muutma või tagasi võtma imidaklopriidi, klotianidiini või tiametoksaami sisaldavate taimekaitsevahendite load. Määruses on seatud ka võimalikult lühike ajapikendus nii toodete müügiks kui kasutamiseks.

Sellest tulenevalt tunnistas Põllumajandusamet kehtetuks nelja tiametoksaami ning imidaklopriidi sisaldavate taimekaitsevahendite load ning muutis kahe toote puhul müügi- ja kasutustingimusi.

Alates 20. detsembrist ei tohi Eestis enam turustada ega kasutada taimekaitsevahendeid Merit Forest, Monceren G, Nuprid ja Mido SL. Taimekaitsevahendeid Confidor ja Actara 25 WG on lubatud edaspidi kasutada vaid kasvuhoonekultuuridel tingimusel, et kultuur läbib seal kogu elutsükli. Nimetatud tooted on saadaval vaid professionaalsele kasutajale, kes on läbinud vastava koolituse ja omab kehtivat taimekaitsetunnistust.

Taust

Kolmele nimetatud toimeainele kehtestati piirangud juba 2013. aastal, kui keelustati kasutamine mesilaste jaoks atraktiivsete põllukultuuride ning teraviljade seemnete ja mullastiku töötlemiseks, välja arvatud kasvuhoones.

Euroopa Komisjoni täiendavate piirangute aluseks on aga Euroopa Toiduohutusameti 28. veebruaril 2018 avaldatud ja ajakohastatud järeldus, milles kinnitati klotianidiini, tiametoksaami ja imidaklopriidi negatiivne mõju lisaks meemesilastele ka teistele tolmeldajatele. Kuna kõrge risk tolmeldajatele tuvastati peaaegu kõigi avamaakasutuste, ka kartuliseemnete puhtimise ja taliteraviljadel kasutamise puhul, on asjakohane keelata kõik välitingimustes kasutamise viisid. Euroopa Toiduohutusameti hinnang on leitav siit.

Lähem info:
Eva Lind
nõunik, taimekaitse ja väetise osakond
tel. 671 2619
Eva.Lind@pma.agri.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.09.2018

Eesti ja Läti maaeluministrid jagasid kogemusi põua teemal

12. septembril kohtusid maaeluminister Tarmo Tamm ja Läti põllumajandusminister Jānis Dūklavs, et jagada kogemusi põuast tingitud probleemide lahendamisel.

„Suvised ilmastikuolud on mõjutanud mõlema riigi põllumehi, mistõttu on praktikate jagamine väga oluline,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Läti ja Eesti teevad omavahel tihedalt koostööd, meil on sarnased huvid ja eesmärgid EL-i ühise põllumajanduspoliitika tuleviku asjus ning meil on ka mitmes valdkonnas üksteiselt palju õppida.”

„Andsime oma Läti kolleegidele ülevaate põua tekitatud kahjudest ning tutvustasime meetmeid, mida siiani oleme võtnud. Erilist huvi tundsid Läti kolleegid Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antava käibekapitalilaenu vastu,” kommenteeris Tamm.

Eestis on astutud järgmised sammud põuast tingitud raskuste lahendamiseks.

· Valitsus eraldas 20 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) käibekapitali laenude väljastamiseks.

· Eesti põllumehed said Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise toetuse ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldab ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada.

· Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) maksab põllumeestele pindala- ja loomatoetused sel aastal varem välja.

· Põllu­meeste puhul, kes on PRIAt teavitanud, et neil jääb põua tõttu täitmata toetusmeetmete nõudeid, saab PRIA nõuete täitmata jätmist toetusreeglite kohaselt käsitleda erandliku asjaoluna või vääramatu jõuna ja sellisel juhul ei kaasne toetuste tagasinõudmist.

· Maaelu arengukava raames antakse toetusi kuivendus- ja niisutusinvesteeringuteks. Pikaajalise meetmena lisati sel aastal maaelu arengukavasse põllumajanduskindlustustoetus, mis võimaldab muu hulgas kompenseerida põllumeeste saagikindlustuse makseid.

Galerii kohtumisest. Fotod: Maaeluministeerium

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.09.2018

Tarmo Tamm kohtub Läti põllumajandusministriga

Läti põllumajandusminister Jānis Dūklavs kohtub homme, 12. septembril kell 11 Maaeluministeeriumis maaeluminister Tarmo Tammega, et jagada kogemusi põuast tingitud probleemide lahendamisel.

Nii Läti kui ka Eesti põllumehed on suvise põua tõttu palju kannatanud ning mõlemad riigid on kasutanud erinevaid lahendusi, kuidas põllumeeste olukorda leevendada. Jānis Dūklavs tutvustab Tarmo Tammele, millistel alustel kuulutati Lätis välja looduskatastroof ja milliseid kasusid see põllumajandustootjatele kaasa tõi. Arutatakse ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ning selle uue eelarveperioodi teemadel.

„Kuna meie põllumehed puutuvad kokku samasuguste probleemidega ning turu- ja tootmisriskid mõjutavad neid samaväärselt, on selline kahe riigi maaelu- ja põllumajandusministrite vahetu kohtumine väga oluline ja mõlemapoolselt kasulik,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Läti ja Eesti peavad omavahel tihedalt koostööd tegema. Meie majandus- ja kliimatingimused on sarnased, meil on ühised huvid ja eesmärgid.“

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.09.2018

Maaeluministeerium toetab toidusektori ekspordivõimaluste edendamist

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas toidu ekspordivõimaluste edendamise määruse, millega toidu käitlejad saavad taotleda toetust ekspordi sihtturgudel uute ärikontaktide leidmiseks ja toodete tutvustamiseks.

„Tegevuste eesmärk on võimaldada Eesti toidusektori ettevõtjatel leida või laiendada olemasolevaid ekspordivõimalusi uutel sihtturgudel,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Ekspordi edendamine on meie toidusektori jätkusuutlikkuse tagamiseks oluline ja seetõttu püüame ministeeriumis leida erinevaid võimalusi sektori toetamiseks.“

Määruses nimetatud tegevustes osalemine võimaldab Eesti toidusektoril kasvatada ekspordivõimekust, arendada ettevõtjate ekspordikompetentsi, kasvatada teadlikkust sihtturgudest ning rahvusvahelise kontaktibaasi laiendamist.

Nimetatud tegevusteks võivad olla nt ekspordi sihtturgu tutvustava seminari korraldamine, ekspordi sihtturul tegutseva ettevõtjaga uute ärikontaktide leidmiseks kohtumise korraldamine, ekspordi sihtturul ekspordipotentsiaaliga toote tutvustamine, ettevõtte külastuse korraldamine.

Määrusega sätestatud tegevustes saavad osaleda ettevõtjad, kelle põhitegevusala on toidu käitlemine. Toetusmeetme rakendamist rahastatakse Eesti riigieelarvest.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.09.2018

Maaeluministeerium kutsub nädalavahetusel kohalikku toitu nautima 

Terve septembri kestev Eesti toidu kuu pakub sellesse nädalavahetusse hulga põnevaid ettevõtmisi, mis pakuvad kaasalöömislusti, maitseelamusi ja uusi teadmisi.

„Juba neljandat aastat kuulutab Maaeluministeerium septembri Eesti toidu kuuks, et väärtustada meie kohalikku toitu, toidutootjaid ja toidukultuuri. September on aeg, kus eestlaste toidulaud on kõige rikkalikum, saak saab valmis ja meie laual on suur valik värsket kohalikku toorainet,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Julgustan kõiki erinevatest Eesti toiduga seotud üritustest osa võtma. Suure meesõbrana külastan ise kindlasti meefestivali Karksi-Nuias ning samuti tervitan külalisi lõikuspeol Pärnumaal.“

„Mul on hea meel, et tegevused toimuvad üle Eesti – see annab meile võimaluse mitte ainult maitsta kodumaa parimaid palasid, vaid seda ka paremini tundma õppida.“

Eesti toidu kuu eeloleva nädalavahetuse üritused:

• september – kukeseenefestival Otepääl
• –8. september – XI meefestival Karksi-Nuias
• september – kalamehe laupäev Pärnumaal
• september – vanavanemate päev Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel
• –22. september – töötoad Eesti Piimandusmuuseumis Imaveres
• september – traditsiooniline Rogosi laat Võrumaal

Taust

Septembris Maaeluministeeriumi eestvedamisel neljandat korda toimuv Eesti toidu kuu ühendab pea 30 kodumaisele toidule pühendatud üritust ja festivali ning on sel aastal pühendatud Eesti Vabariigi juubelile. 13. oktoobrini kestva Eesti toidu kuu puhul võtavad kodumaise tooraine oma menüüdes tähelepanu alla ka mitukümmend Eesti toidutee võrgustikku kuuluvat toitlustus- ja majutusettevõtet, kes pakuvad välja oma nägemuse Eesti hommikusöögist. Lähemalt saab Eesti toidu kuust lugeda ning endale osalemiseks meelepärase ürituse valida aadressil www.eestitoit.ee.

Eesti toidu kuud tähistati esmakordselt 2015. aasta septembris. Eelmisel aastal külastas Eesti toidu kuul korraldatud üritusi ligi 75 000 inimest. Toidukuu on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.09.2018

Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja Pärnumaa parimad toidumeened

Pärnumaa lõikuspidu toimub Maria talus laupäeval, 8. septembril. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise puhul pakutakse enam kui 100 kohalikku jooki ja kuulutatakse välja piirkonna parimad toidumeened.

„Kutsun kõiki üles Pärnumaa lõikuspeol osalema ning Eesti toidu kuul parimat kohalikku toitu proovima,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja parimad kohalikud toidumeened. Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete konkursi eesmärgiks on leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta.

Oma lemmiku toidutoodete kategoorias valis ka maaeluminister Tamm, kelle sõnul rõõmustas teda lai toodete valik. „Hea meel on näha, et kohaliku toidu teema on ettevõtetele südamelähedane. Oli hulgaliselt soolaseid ja magusaid Pärnumaale iseloomulikke maitseid. Nii kalast, kurgist kui ka metsaandidest valmistatud põnevate maitsenüanssidega tooteid. Eriliste lemmikutena tahan esile tõsta Pärnumaa mett, särtsaka maitsega kurke, Kihnu räämerulle ja seemnetest valmistatud näkileivakrõpse.“

Pärnumaa maitsete aasta projektijuhi Kadi Elmeste sõnul valitakse toidumeeneid neljas kategoorias. „Kuulutame välja Pärnumaa parima toidumeene, parima joogimeene ja parima leiva. Lisaks on eraldi ka uudistoodete kategooria, mis ei ole veel oma lõplikku lihvi saanud, kuid kuhu on esitatud häid ideid meie toidupiirkonna esindamiseks.”

Lõikuspeol on kohaliku toidu kõrval au sees ka joogipoolis. Piirkonnas valmistatakse ainulaadseid jooke, alates käsitöölimonaadidest ja piimatoodetest kuni rahvusvahelist tuntust kogunud siidrite ja kangemate napsudeni.

Maaeluministeerium valis Pärnumaa Eesti 2018. aasta toidupiirkonnaks. Pärnumaa maitsete aasta on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädal ja avatud talude päev. Pärnumaa maitsete aastat rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020.

Eesti toidu kuu programm https://eestitoit.ee/et/kategooriad/eesti-toidu-kuu-2018

Pärnumaa lõikuspeo lisainfo:

Kadi Elmeste
„Pärnumaa maitsed“ projektijuht
e-post maitsed@visitparnu.com
tel +372 51 57 869

Tartumaa põllumeeste liit korraldab 25. septembril kell 11.00-14.00 maaeluministeeriumi väikeses saalis tasuta infopäeva

„Parim võimalik tehnika seakasvatuses”

Teemad

Sigade intensiivkasvatuse PVT – milleks vajalik ja kuhu edasi, ülevaade, miks meil on PVT järeldused kehtestatud, milleks on nõuded vajalikud ja pilk tulevikku – milliseid muudatusi on oodata.

Mari-Liis Ummik – keskkonnaministeerium.

Parim võimalik tehnika (PVT) seakasvatuses kliimamuutuste ning NEC direktiivi kontekstis. Kliimamuutuste mõju prognoos loomakasvatusele (sõnnikumajandus). Eesti kohustus vähendada ammoniaagi emissiooni EL NEC direktiivi raames. Sellest tulenev sõnnikumajanduse (PVT) nõuete muutumise tulevikuperspektiiv.

Juhan Ruut – Hendrikson & Ko tööstuse ja kemikaaliohutuse suunajuht, juhtiv ekspert.

Keskkonna komplekslubade menetlemine ja kontroll.

Maikel Daniel – keskkonnaameti kompleksloaspetsialist.

Nii maaelu-, kui ka keskkonnaministeerium soovitab osaleda kõigil seakasvatajatel, kel on kompleksloa kohustus, et saadud info aitaks teil oma tulevasi tegevusi planeerida.

Kui teil on teada kolleege-seakasvatajaid, kes kavatsevad kompleksluba taotleda või on muul moel asjast huvitatud, siis palun lahkesti ka neile infot jagada.

Palume registreerida www.pikk.ee sündmuste kalendris, klikkides infopäeva kuupäevale ja avades lõpus oleva registreerimisvormi. Registreerida saab ka ttl@kodu.ee. Registreerimine on eelkõige vajalik kohvipauside planeerimiseks.