Autor: Andra Savtšuk

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.09.2018

Maaeluminister kohtus Hiiumaal põllumajandustootjatega

Maaeluminister Tarmo Tamm viibis 4.‒5. septembrini visiidil Hiiumaal, kus tutvus uuemate Leaderi toetuste abil valminud projektidega ning külastas Anno talu, Hiiu Villa ja Harju talu.

„Hiiumaa on üks eriline paik ja mul on hea meel, et sain kohtuda sealsete tublide põllumajandustootjatega ning kuulata nii nende rõõme kui ka muresid – eriti pärast tänavust keerulist suve,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Hiiumaal on ellu viidud mitmeid uuenduslikke Leaderi projekte, mis loovad piirkonda uusi töökohti, väärindavad kohalikku ressurssi või on suunatud taastuvenergiaallikate kasutuselevõtule.”

Leaderi toetuste abil valminud projektide hulka, mida minister külastas, kuulusid Hiiumaa Pagari uus tootmishoone Kärdlas, Hiiumaa Loomakliinik Kärdlas, mahetootja Kaire Vannase projekt „Päikeseelektrisüsteem” ja Sulev Matto piimatalu projekt „Piimatöötlemisseadmete soetamine”.

„Sel suvel toimunud Hiiumaa eelarvamusfestivalil arutati ühe teemana, millist majandust ja millist ettevõtlust hiidlased oma saarele soovivad. Ühe ideena on välja pakutud Hiiumaa spetsialiseerumine mahemajandusele. Minu arvates on see huvitav mõte, mida tasub kaaluda. Lõpliku otsuse saavad aga teha kohalikud ettevõtjad ja elanikud,” ütles maaeluminister.

Taust

Leader on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Programmi eesmärk on edendada kohalikku elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö, aidates luua kohalikel partnerlustel põhinevaid maaelu arengustrateegiaid.

Pildigalerii külastustest

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
04.09.2018

Põllumajandusamet kontrollib senisest suuremas mahus Hiinast ja Valgevenest pärit puidust pakkematerjali

Alates 1. oktoobrist 2018 kuuluvad piiripunktides Põllumajandusameti taimetervise kontrolli alla Hiinast ja Valgevenest pärit teatud kaupade (kivid, raud- ja terastooted, mitmed masinad ja seadmed jm) transpordil kasutatud puidust pakkematerjalid, aga ka eraldi saadetisena sissetoodavad puidust valmistatud kaubaalused.

Väljastpoolt Euroopa Liitu pärit puidust pakkematerjaliga kaasneb oht mitmete taimekahjustajate levikuks. Need on Euroopa looduses põhjustanud tõsist kahju keskkonnale ja majandusele ning tõrjemeetmete rakendamine on olnud äärmiselt kulukas nii riigile kui ka sektorile.

Euroopa Komisjoni rakendusotsus  2018/1137/EL ohtlike taimekahjustajate ja eelkõige aasia siku leviku tõkestamiseks kohustab kõiki liikmesriike läbi viima Hiinast ja Valgevenest saabuvate ja senisest suurema hulga kaupade transpordil kasutatava puidust pakkematerjali taimetervise kontrolli.

Nõude kehtestamise põhjuseks on asjaolu, et Hiinast ja Valgevenest pärit puidust pakkematerjal on sageli saastunud elusate taimekahjustajatega. Ka paiknevad mitmed Euroopa Liidus tuvastatud aasia siku kahjustuskolded just kohtades, mille lähedale on hiljuti toimetatud graniitkive Hiinast.

Kontroll eeldab juurdepääsu kogu puidust pakkematerjalile, et veenduda kas see on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ning vastab Rahvusvahelise Fütosanitaarmeetmete Standardi (ISPM) nr 15 nõuetele.

Põllumajandusamet on kontrollinud Hiinast pärit kivide ja terastoodete puidust pakkematerjali alates 1. aprillist 2013. 2% kontrollitud pakenditest on olnud saastunud elusate taimekahjustajatega.

Lisainformatsiooni puidust pakkematerjali kontrolli kohta saab Põllumajandusameti taimetervise osakonnast: e-post taimetervis@pma.agri.ee. Nõuded puidust pakkematerjalile on leitavad Põllumajandusameti kodulehel www.pma.agri.ee taimetervise valdkonna all.

Maaeluministeerium
SA Eesti Maaelumuuseumid
PRESSITEADE
01.09.2018

Eesti toidu kuu saab alguse Eesti Põllumajandusmuuseumis

Täna, 1. septembril saab alguse Eesti toidu kuu, mille vältel toimub mitu põnevat toidusündmust üle kogu Eesti. Eesti toidu kuu avatakse pidulikult Eesti Põllumajandusmuuseumis Tartu sügisnäitusel kell 11.30.

„Juba neljandat aastat kuulutab Maaeluministeerium septembri Eesti toidu kuuks, et väärtustada meie kohalikku toitu, toidutootjaid ja toidukultuuri. September on aeg, kus eestlaste toidulaud on kõige rikkalikum, saak saab valmis ja meie laual on suur valik värsket kohalikku toorainet metsast, põllult ja rabadest. Üle Eesti toimub ligi 30 toidusündmust, mis kõik on pühendatud kohalikule toidule,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„September on Eesti toidu kuu ja selle pidulikuks avamiseks valmistame uhke Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli leiva muuseumi rukkipõllul kasvanud viljast ning pakume häid Eesti toite. Ootame kõiki huvilisi ilusaid loomi uudistama, häid toite maitsma ja mõnusat päeva veetma, et üheskoos väärtustada tõuaretajate tööd ja maaelu,“ sõnas SA Eesti Maaelumuuseumid juhataja Merli Sild.

Mõnusat Eesti toitu pakub muuseumiköök, muuseumi põllul kasvanud rukkist küpsetatakse leiba ning kohal on Vladislav Koržets oma kalaroogade õpiköögiga. Lisaks õpetab SA Eesti Piimandusmuuseum või tegemist ning C.R. Jakobsoni talumuuseum näitab sõira valmistamist.

Samuti kogunevad Eesti Põllumajandusmuuseumisse vabariigi kaunimad tõuloomad – lambad, lehmad, hobused  ja vutid, kelle seast selgitatakse välja publiku lemmikud. Päeva jooksul toimub palju eripalgelisi tegevusi ning kohal on üle 160 laadakaupleja. Kell 10.30 loovad kogu päevaks hea meeleolu Ivo Linna ja Antti Kammiste ning ürituse lõpetab simmaniga ansambel Konterbant.

Septembris Maaeluministeeriumi eestvedamisel neljandat korda toimuv Eesti toidu kuu ühendab pea 30 kodumaisele toidule pühendatud üritust ja festivali ning on sel aastal pühendatud Eesti Vabariigi juubelile. 13. oktoobrini kestva Eesti toidu kuu puhul võtavad kodumaise tooraine oma menüüdes tähelepanu alla ka mitukümmend Eesti toidutee võrgustikku kuuluvat toitlustus- ja majutusettevõtet, kes pakuvad välja oma nägemuse Eesti hommikusöögist. Lähemalt saab Eesti toidu kuust lugeda ning endale osalemiseks meelepärase ürituse valida aadressil www.eestitoit.ee.

Eesti toidu kuud tähistati esmakordselt 2015. aasta septembris. Eelmisel aastal külastas Eesti toidu kuul korraldatud üritusi ligi 75 000 inimest. Toidukuu on osa müügiedenduskavast “Eesti toit 2015–2020”, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal.

Eesti toidu kuu programm

 

PRESSITEADE
31.08.2018

Tolmeldajate kaitsmise eesmärgil on oluline teada kõiki nõudeid

Eile toimunud Põllumajandusameti, Maaeluministeeriumi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, tööstuse, mesindusorganisatsioonide ja teadlaste esindajate kohtumisel olid arutlusel taimekaitsevahendite mõju mesilastele ja informatsioon toote märgistusel.

Kohtumisel osalejad tõdesid, et mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitsmise eesmärgil on kõige olulisem  olla teadlik kõikidest kehtivatest nõuetest ning järgida rangelt taimekaitsevahendi kasutusjuhendit. Arutati Eesti Mesinike Liidu saadetud ettepanekuid ja lepiti kokku mesilaste kaitset puudutava hoiatuslausete ühtlustamine, et tagada nende ühine arusaadavus.

„Kõikidele taimekaitsevahenditele tehakse Põllumajandusametis riskihindamine kindlustamaks, et toote kasutamine ei kahjusta inimeste ja loomade tervist ega keskkonda. Sellele järgneb otsus, kas taimekaitsevahend turule lubatakse või mitte,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp. „Kui mesilaste ja teiste tolmeldavate putukate kaitsmiseks on  vaja  kohaldada riske vähendavaid meetmeid, lisatakse taimekaitsevahendi märgistusele vastavad ohu- ja hoiatuslaused“, lisas Raudsepp.

„Põllumajanduskoja jaoks on tõhus koostöö erinevate põllumajanduse valdkonna ametkondadega võtmetähtsusega. Hea on teada, et kõik ametlikud hinnangud lähtuvad teaduslikest faktidest,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Eestis kehtib juba aastaid taimekaitsevahendi pritsimise keeld õitsvatel põllumajanduskultuuridel ja umbrohtudel, kuid on ka erandeid. Näiteks putukatõrjevahend Biscaya on küll lubatud kasutada hiilamardika tõrjumiseks rapsi- ja rüpsitaimede õitsemise ajal, kuid järgima peab kellaajalist piirangut (kasutada ajavahemikus 22.00-05.00). Putukatõrjevahendi Proteus OD märgistusel on aga lisaks kellaajalisele piirangule ka toote kasutamise keeld taimede õitsemise ajal paagisegudes koos fungitsiididega.

Kontrollide käigus on tuvastatud, et taimekaitsevahendite puhul on mesilaste hukkumist põhjustanud eelkõige nende vale kasutamine. „Tõeline nulltolerants taimekaitsevahendite väärkasutamise osas saab kasvada ainult taimekasvatussektori seest ja korralike taimekasvatajate eeskujul,“ ütles Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu liige Tago Holsting.

Mitte kõik taimekaitsevahendid ei ole oma toksikoloogiliste omaduste poolest ohtlikud mesilastele. Palju on räägitud glüfosaadi võimalikust negatiivsest mõjust mesilastele, kuid Euroopa Toiduohutusameti teaduslik hinnang kinnitab, et glüfosaadil ei ole mesilastele kahjulikku mõju ning riski mesilastele, sihtrühma mittekuuluvatele lülijalgsetele, mulla makro- ja mikroorganismidele peetakse madalaks.

Koostöö jätkub ning järgmise kohtumise teemaks on erinevate taimekaitsevahendite kasutamine paagisegudes ja nende koostoime. Samuti on mesinikel ja taimekasvatajatel väljatöötamisel hea tava, kuidas ja millist kasulikku teavet nad enne kevadtööde algust teineteisele edastavad.

 

PÕLLUMAJANDUSAMET
MAAELUMINISTEERIUM
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTI KUTSELISTE MESINIKE ÜHING
EESTI MESINIKE LIIT
EESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUT
EESTI MAAÜLIKOOL

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.08.2018

Tarmo Tamm: põua tõttu kannatanud põllumajandussektorit tuleb toetada

Eile, 30. augustil saatis maaeluminister Tarmo Tamm Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule Phil Hoganile kirja, kus kirjeldas Eesti põllumajanduse põuakahjusid ning viitas vajadusele töötada välja erimeetmed ja eraldada erakorralist toetust, et toetada põua tõttu kannatanud põllumajandussektorit.

„Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja (EPKK) korraldatud küsitluse tulemuste põhjal kujuneb 88% vastajatest tänavune teraviljasaak rohkem kui 30% eelmisest aastast väiksemaks. Kolmandikul küsitlusele vastanud piimakarja- ja lihaveisekasvatajatest on varutud alla poole vajalikust rohusöödast ja 28% tootjatest prognoosib, et suur osa puuduolevast rohusöödast tuleb juurde osta. Keerulises olukorras on ka köögivilja- ja kartulikasvatajad,” kirjutas Tarmo Tamm oma pöördumises Euroopa Komisjonile.

Põud on mõjutanud negatiivselt ka sea- ja linnulihatootjaid. „Kulud loomasöödale on märkimisväärselt suurenenud ning see on tõstnud toodangu omahinda. Tootmiskulude kiire kasv, kallinenud söödahinnad ning tootmistõhususe vähenemine on muutnud sea- ja linnulihatootjate majandusliku olukorra väga keeruliseks,” lisas maaeluminister Tamm.

Eesti Riigi Ilmateenistuse andmetel oli sel aastal juulikuine keskmine temperatuur 19,9℃, mis oli 2,5℃ kõrgem kui mitmeaastane keskmine. Keskmine sademete hulk oli 26 mm, mis moodustab mitmeaastasest keskmisest vaid 36%.  EPKK korraldatud küsitluse andmetel jääb teravilja keskmine saagikus sellel aastal ligi 40% madalamaks kui möödunud aastal ning ka viie aasta keskmisega võrreldes on tänavune teravilja saagikus kolmandiku võrra väiksem.

„Seetõttu tuleks välja töötada erimeetmed ning toetada põua tõttu kahju kannatanud põllumajandussektorit,” lisas Tarmo Tamm kirja lõpetuseks

Lugupeetud sordiaretajad, liidud ja valdkonnahuvilised!

Maaeluministeerium koostöös Põllumajandusuuringute Keskuse, EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuse ja Eesti Taimekasvatuse Instituudiga kutsub Sordiaretusprogrammi 2020-2030 koostamise avaseminarile!

20. septembril Pollis kell 11.00-15.00.

Päevakava

10.30     Kogunemine, tervituskohv

11.00     Avasõnad

11.10 – 12.10      Sordiaretusprogrammi 2009-2019 tulemused ja vaade tulevikule (Mati Koppel, Eesti Taimekasvatuse instituudi direktor; Polli Aiandusuuringute Keskus; Tallinna Tehnikaülikool)

12.10 – 12.40      Põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava 2030 vaade (Illar Lemetti, Maaeluministeeriumi kantsler)

12.40 – 13.00      Kohvipaus

13.00 – 13.30      Teaduse vaade (Evelin Loit, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur)

13.30 – 14.20      Tarbijavaade (Raimond Strastin, Eesti Aiandusliit; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja; Karmo Haas, Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu)

14.20 – 15.00      Avatud arutelu, lõpusõnad

15.00 –  …            Õunasortide näitus ja degusteerimine.

Soovijatele ringkäik Polli kompetentsikeskuse laborites, tootearenduskeskuses ning aedades.

Toimumiskoht: Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli Aiandusuuringute Keskus (Polli, Karksi-Nuia, Viljandimaa).

Ettekannete info ja seminarile registreerumine lingil: https://www.maainfo.ee/index.php?id=6035&page=3394&

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.08.2018

Mariboris arutati, kuidas tuua noori põllumajandusse

Eile, 24. augustil Sloveenias Mariboris toimunud ministrite konverentsil otsiti üheksa Euroopa riigi osavõtul lahendusi, kuidas suurendada maapiirkonnas tööhõive võimalusi, edendada kohalikku majandust, tõsta põllumajanduse tasuvust ning pidurdada rahvastiku vähenemist.

„Põlvkondade vahetus põllumajandussektoris on oluline väljakutse, arvestades, et vähem kui kümnendik Euroopa põllumeestest on nooremad kui 35 aastat ja ligikaudu kolmandik on vanemad kui 65 aastat. Eesti näitel saab öelda, et Euroopa Liidu ühisel põllumajanduspoliitikal on põlvkondade vahetusele põllumajandussektoris olnud positiivne mõju ning noorte huvi erinevate toetusmeetmete abil põllumajandussektoris tegevust alustada on jätkuvalt suur,“ ütles konverentsil osalenud Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Konverentsil leiti, et erilist tähelepanu tuleb pöörata digitaliseerimisele põllumajandussektoris. „Uued tehnoloogiad, innovatsioon ja digitaliseerimine on teemad, mis noori kõnetavad ja mille kaudu on võimalik põllumajandussektorit atraktiivsemaks muuta. Lisaks aitab see suurendada põllumajanduse tootlikkust, ressursitõhusust ja keskkonnahoidlikkust,“ sõnas Gorban.

„Põllumajandusega alustamine on suur ettevõtmine, kus eriti tähtis on koostöö ja põlvkondade järjepidevus. Et põllumajanduses edukas olla, tuleb pidevalt ajaga kaasas käia. Ettevõtjana tean, et maaelu seisukohast on oluline roll nii inimestel, taristul kui ka teenuste kättesaadavusel. Siin põllumajanduspoliitikast üksi ei piisa – maapiirkondade peale peavad mõtlema ka muud poliitikavaldkonnad,“ ütles konverentsil osalenud Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg.

Eile Sloveenias Mariboris toimunud konverentsil „Maapiirkonnad ja põllumajandus on võimalus noortele“ arutati noorte olukorra, noortele suunatud tegevuste ja meetmete üle, mis aitaks maapiirkonda ja põllumajandust noortele atraktiivsemaks muuta. Konverentsil osalejad leidsid, et Euroopa Liidu ühisel põllumajanduspoliitikal on oluline roll põlvkondade vahetusele ja maapiirkonna atraktiivsusele kaasa aitamisel ning selle väljakutsega tuleb tegeleda ka järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil, tõhustades selleks olemasolevaid ja otsides uusi meetmeid.

Konverentsil võeti vastu ühisdeklaratsioon, mis on leitav http://www.mkgp.gov.si/en/.

Konverentsil osalesid Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.08.2018

Maaelu arengukava liisingumaksete ja projektide elluviimise tähtaegu täpsustatakse

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas määrusemuudatuse, millega tuuakse varasemaks liisingumaksete tasumise ja projektide elluviimise abikõlblikkuse maksimaalne tähtaeg neljas määruses.

Muudatus ei puuduta neid toetuse saajaid, kes on saanud toetust juba toimunud taotlusvoorudes, vaid ainult järgnevate taotlusvoorude taotlejaid.

Maaelu arengukava toetuste puhul peab PRIA toetussummad toetuse saajale välja maksma enne 31. detsembrit 2023. a. „Võttes arvesse, et käesolev programmiperiood on lõppemas, lühendatakse järgnevates taotlusvoorudes liisingumaksete abikõlblikkuse ja investeeringu elluviimist tõendavate dokumentide esitamise maksimaalset tähtaega, tuues see kuus kuud varasemaks, et jõutaks õigeaegselt kõik projektides kavandatud tegevused ellu viia ja toetussummad välja maksta,“ ütles põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo juhataja Janeli Tikk.

„See tähendab, et liisingumaksed on endiselt abikõlblikud, kui asja omandiõigus läheb üle viie aasta möödudes arvates päevast, mil PRIA tegi taotluse rahuldamise otsuse. Muutub aga kuupäev, mis ajaks peab omandiõigus olenemata viie aasta täitumisest üle minema – selleks kuupäevaks on 2023. aasta 30. juuni. Samuti tuleb projektides kavandatud tegevused ellu viia olenevalt projekti pikkusest kuni viie aasta jooksul arvates päevast, mil PRIA tegi taotluse rahuldamise otsuse, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 30. juunil.“ lisas Tikk.

Muudatused tehakse järgmistes määrustes:

• põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määrus nr 25 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord”;
• maaeluministri 8. mai 2015. a määrus nr 58 “Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus”;
• maaeluministri 18. septembri 2015. a määrus nr 5 “Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus”;
• maaeluministri 9. septembri 2015. a määrus nr 3 “Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“.

 

Pressiteade
17.08.2018
Veterinaar- ja Toiduamet

Silo ja heina müümisel tuleb Veterinaar- ja Toiduametile esitada majandustegevusteade

Seoses silo ja heina hinnatõusuga ning müügiga välisturgudele tuletab Veterinaar- ja Toiduamet meelde, et taimse sööda esmatootmisest, mille alla kuulub ka heina kasvatamine ning sileerimine, on sööda tootmise ja turustamisega tegeleval isikul kohustus oma tegevusest teavitada. Enne tegevuse alustamist tuleb esitada teade majandustegevuse alustamise kohta, millega teavitatakse Veterinaar- ja Toiduametit oma tegevusest.

Majandustegevusteate saab VTA-le esitada füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb sööda käitlemisega. Majandustegevusteate alusel registreeritakse sööda käitleja riigi toidu ja sööda käitlejate registris.

Veterinaar- ja Toiduametile on võimalik majandustegevusteadet esitada läbi Eesti teabevärava eesti.ee või Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu. Lisaks saab teadet esitada digitaalallkirjastatult e-posti teel VTA söötade büroole, posti teel VTA asukohajärgsele veterinaarkeskusele ning notari kaudu.

Majandustegevusteate esitamiseks ning tegevusloa taotlemiseks on koostatud ühtne vorm, mis on leitav Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljel https://vet.agri.ee/?op=body&id=1260.

Vastavalt söödaseadusele teostavad Eestis sööda kontrolli Veterinaar- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet ning Tarbijakaitseamet. Sööda käitlemist reguleeriva söödaseadusega saab tutvuda VTA kodulehel https://vet.agri.ee/?op=body&id=398.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Lisainfo:

Elen Kurvits
VTA pressiesindaja

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.08.2018

Maaelukomisjoni istungil tutvustati põuakahjude leevendamiseks võetud meetmeid

Täna, 14. augustil toimus Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudis Riigikogu maaelukomisjoni väljasõiduistung, kus olid kõne all põua mõju põllumajandussektorile ja olukorra leevendamiseks kasutusele võetud meetmed.

„Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) sihtkapitali suurendamine 20 miljoni euro võrra on olnud väga vajalik samm põllumeeste aitamiseks, et leevendada põuast tingitud käibevahendite puudust. Eile, 13. augustil kinnitas MES ka väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele suunatud käibekapitalilaenu tingimused,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Käibekapitalilaenu eesmärk on põllumajandustootjate ebasoodsatest ilmastikutingimustest ning kliima- ja loodusnähtustest  tingitud olukorra leevendamine ning sihtgrupp põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad. Laenusumma maksimaalne suurus on 100 000 eurot ning intressimäär minimaalselt 4%. Käibekapitalilaenu pikkus on maksimaalselt 3 aastat. Tagatis peab katma vähemalt 50% laenusummast. Täpsemate tingimustega on võimalik tutvuda MES-i veebilehel www.mes.ee.

„Võrreldes turutingimustel laenudega on käibekapitalilaenu eelised eelkõige paindlikum tagatis, madalam tagatise nõue, kuni 12-kuulise maksepuhkuse võimalus ning lepingu sõlmimise ja lepingu muutmise tasu puudumine. MES-il on võimekus alustada laenude andmist esimesel võimalusel pärast raha eraldamist,“ sõnas Tarmo Tamm.

„Samuti on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) kinnitanud, et põllumeestele makstakse pindala- ja loomatoetused sel aastal varem välja. See on oluline, et põllumeestel oleks võimalik oma finantskohustusi õigeaegselt täita,“ rõhutas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Lisaks oleme riskide maandamiseks ette näinud mitmeid pikaajalisi meetmeid, nagu näiteks erinevad investeeringumeetmed, mille raames toetatakse muuhulgas investeeringuid niisutusse, ning põllumajanduskindlustustoetus,“ lisas maaeluminister Tamm.

Maaeluministeeriumist osalesid maaelukomisjoni istungil maaeluminister Tarmo Tamm ja Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.