Autor: Andra Savtšuk

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.08.2018

Valitsus kinnitas 20 miljonit euro eraldamise põllumeeste abistamiseks

Vabariigi Valitsuse istungil kinnitati 20 miljoni euro eraldamine Maaelu Edendamise Sihtasutusele, et leevendada põuakahjustuste mõjusid.

„Mul on hea meel, et valitsus on operatiivselt teinud põllumeestele vajalikke otsuseid,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Lühikese ajaga oleme suutnud luua põllumeestele võimalused soodsateks laenudeks, et leevendada põuast tingitud käibevahendite puudust ning toetada käendusi. Kinnitan, et jätkame ministeeriumis tööd selleks, et keerulist olukorda veelgi leevendada. Samaaegselt kogume ka andmeid põuakahjude ulatusest – seda hinnangut ootab Euroopa Komisjon meilt augusti lõpuks.“

Kuna selleaastane põud on mõjutanud ka mitme toetuse nõuete täitmist, siis peaksid kõik põllumajandustootjad, kellel ei ole võimalik taotletud toetuste kohustusi täita, pöörduma Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poole hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta teavitus esitada. PRIA hindab, kuivõrd on tegemist vääramatu jõu ja erakorralise asjaoluga, ning arvestab seda toetuste maksmisel.

„Samuti jätkame maaeluministeeriumis koostööd Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga,“ lisas Tamm. „Oleme nii Maaeluministeeriumi kui ka PRIA esindajatega korduvalt kohtunud ning täna saame lubada, et kõik põllumajandustoetused saavad käesoleval aastal välja makstud tavapärasest varem.“

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.08.2018

Maaeluminister: toetused makstakse sel aastal varem välja

Maaeluminister kohtus täna Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) ja põllumajandussektori esindajatega, et jätkata arutelusid põuakahjustustest tingitud probleemidele lahenduste leidmiseks.

„Käesoleval aastal on põllumeestel põua tõttu probleeme käibevahenditega. Vabariigi Valitsuse otsus suurendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali 20 miljoni euro võrra on oluline samm olukorra leevendamiseks. Koostöös PRIA ja põllumeestega arutasime täna võimalusi, kuidas mitmesugused toetused sel aastal varem välja saaksid makstud“, ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Täna saame kinnitada, et toetused saavad käesoleval aastal välja makstud tavapärasest varem.“

Kuna selleaastane põud on mõjutanud mitme toetuse nõuete täitmist, siis peaksid kõik põllumajandustootjad, kellel ei ole võimalik taotletud toetuste kohustusi täita, pöörduma PRIA poole hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta teavitus esitada. PRIA hindab, kuivõrd on tegemist vääramatu jõu ja erakorralise asjaoluga, ning arvestab seda toetuste maksmisel.

„Julgustan jätkuvalt kõiki põllumehi PRIA poole pöörduma, kui esineb ükskõik milliseid probleeme toetuste nõuete täitmisel. Teeme kõik, et põuast tekkinud probleemid toetuste nõuete täitmisel saaksid võimalikult põllumehesõbralikult lahendatud,“ kordas minister juba eelmisel nädalal väljaöeldut.

Taust

Selle aasta kevad ja suvi on olnud erakordselt soe ja kuiv. Sademetevaene ilm on mõjutanud taimede kasvu üle Eesti. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60% väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48% rohkem.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.08.2018

Maaeluminister: astume olulisi samme põllumehe abistamiseks keerulisel ajal

Maaeluminister kohtus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA), et arutleda võimalusi, kuidas põuakahjustustest tingitud probleemid toetustingimuste täitmisel saaksid põllumeestele soodsal viisil lahendatud.

„Alustuseks tahan tänada koalitsioonipartnereid täna tehtud otsuse eest eraldada Maaelu Edendamise Sihtasutusele sihtkapitali suurendamiseks 20 miljonit eurot,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Otsus võimaldab sihtasutusel põllumeestele käibelaene väljastada ning seeläbi neil keerulise aja üle elada. Lisaks oleme teinud tihedat koostööd PRIA-ga, et põuast tekkinud probleemid toetuste nõuete täitmisel saaksid võimalikult põllumehesõbralikult lahendatud.“

Kuna selleaastane põud on mõjutanud ka mitme toetuse nõuete täitmist, siis peaksid kõik põllumajandustootjad, kellel ei ole võimalik taotletud toetuste kohustusi täita, pöörduma PRIA poole hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta teavitus esitada. PRIA hindab, kuivõrd on tegemist vääramatu jõu ja erakorralise asjaoluga, ning arvestab seda toetuste maksmisel.

„Julgustan kõiki põllumehi PRIA poole pöörduma, kui esineb ükskõik milliseid probleeme toetuste nõuete täitmisel. Üheskoos leitakse lahendus igale probleemile,“ kinnitas minister Tamm.

Taust

Täna, 2. augustil toimunud valitsuskabineti nõupidamisel arutati põllumajandussektori olukorda seoses põuaga. Vabariigi Valitsus otsustas eraldada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) sihtkapitali suurendamiseks 20 miljonit eurot. Maaeluminister esitab Rahandusministeeriumile valitsuse reservfondist raha eraldamise taotluse, et luua võimalus anda põllumeestele soodsat laenu põuast tingitud käibevahendite puuduse leevendamiseks ning toetada käendusi.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.08.2018

Toiduseaduse muutmise seadus lihtsustab olukorda toidukäitlejate jaoks

Maaeluministeerium saatis eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastusringile toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu.

„Toiduseaduse muutmine aitab lahendada mitu murekohta,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Muudatuse peamine eesmärk on vähendada bürokraatiat, tagades samal ajal toiduohutuse kõrge tase. Suurim muudatus on seotud tegevusloa kohustuse kaotamisega mitmes toidukäitlemise valdkonnas. Lihtsustatult öeldes tähendab see, et toidukäitlemise alustamisest tuleb Veterinaar- ja Toiduametit tulevikus vaid teavitada. Seni võis toidukäitlemisega alustada alles pärast järelevalveametniku kontrolli toimumist.“

Sisuliselt jäävad käitlejatele kehtima kõik toiduohutusega seotud nõuded. Tegevusloa taotlemist peetakse aga praegu suureks koormaks ja takistuseks. Käitlejatele nõuete selgitamiseks ja järelevalve korralduse muutmiseks antakse muudatusele üleminekuaeg 2021. aasta 1. jaanuarini.

Teise suure muudatusena antakse ministrile volitus kehtestada ettevõtte ruumidele ja seadmetele erandid kehtivatest nõuetest. Kõige olulisemaks põhimõtteks jääb toidu ohutu käitlemine, kuid väikeettevõtetes, kus tooraine ja toodangu mahud ning töötajate arv on väiksem, võimaldab muudatus teha käitlemiseks vajalike ruumide ehitamisel või kohandamisel väiksemaid investeeringuid. Erandid võimaldavad ka väiksemahuliste tapamajade ehitamist. Lähiajal esitatakse kooskõlastusringile vastav ministri määruse eelnõu.

Kuna kõigi kõnealuse seaduse muudatusega seotud eelnõude puhul tuleb teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile jätta aega arvamuse avaldamiseks, siis võib praegu erandite jõustumiseks ette nähtud kuupäev, 2019. aasta 1. juuli, edasi nihkuda.

Toiduseaduse muutmise arutelud algasid koduköögis valmistatud loomse toidu turustamisel kehtivatest piirangutest. Praeguste nõuete järgi võib näiteks koduköögis valmistatud juustu ja vorsti turustada vaid otse tarbijale (turul, laadal jne). Soovides pakkuda neid müügiks poodi või restorani, tuleb taotleda koduköögile tegevusluba. Toiduseaduse muudatusega võimaldatakse jaekaubanduses juba kehtivat erandit rakendada ka koduköögis alates 2021. aasta 1. jaanuarist, mis tähendab, et koduköögis valmistatud loomset  toitu saab pakkuda teisele jaekaubandusettevõtjale, näiteks poodi ja restorani, majandustegevusteate alusel.

Eelnõu eelnõude infosüsteemis (EIS)

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.08.2018

Toetatakse investeeringuid suurtesse sõnnikuhoidlatesse

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muutmise eelnõu, millega toetatakse eelkõige neid põllumajandustootjaid, kes investeerivad sõnnikuhoidlatesse, mis mahutavad vähemalt 12 kuu sõnniku.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul soovitakse määruse hindamiskriteeriumitesse lisatud eelistusega soodustada nende põllumajandustootjate investeeringuid, kes toetuse abil mahutavad sõnnikuhoidlatesse vähemalt 12 kuu sõnniku. „Muudatuse ajendiks oli 2017. aasta erakordselt vihmane sügis, mis tõi teravalt esile, et sõnnikuhoidlate mahutavus ei ole piisav, kui neid ei ole võimalik ettenähtud ajal tühjendada,“ lisas Gorban.

Teiste muudatustega lisatakse määrusesse piirang, mille järgi ehitustegevuse korral peab ühe aasta jooksul alates toetuse määramise otsusest olema kasutatud vähemalt 20% ehitustegevuse abikõlblikust maksumusest. Muudatus ei puuduta eelnevates taotlusvoorudes ehitustegevuseks toetust saanud investeeringute teostamist.

Samuti kehtestatakse toetuse määr kuni 70% abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetuse saaja on oma tegevuses kaasanud vähemalt ühe aasta vältel kaitstud töö teenust või töötamise toetamise teenust saanud isikuid.

Tegu on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro) põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laienemiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.

Meetme raames on toimunud viis taotlusvooru ja rahuldatud on 986 toetuse taotlust kogusummas 119 miljonit eurot. Toetuse abil planeeritakse teha investeeringuid kokku 305 miljoni euro ulatuses. Üks taotleja saab arengukava programmiperioodil toetust maksimaalselt 500 000 eurot. Kuues taotlusvoor on kavandatud 3.–10. detsembriks 2018 ning taotlusvooru eelarve on 22,5 miljonit eurot.

Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” ette nähtud 143 miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.08.2018

Maaeluministeerium toetab Setomaa arengut

Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitas Setomaa arenguprogrammi tegevuskava, mille eesmärk on toetada projekte, mis aitavad kaasa Setomaa elujõulisuse säilimisele.

„Järjepidev Setomaa arenguprogrammi toetamine võimaldab kaasata kohalikke inimesi ja arendada sealset ettevõtluskeskkonda, arvestades piirkonna kultuurilis-looduslikke eripärasid,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Programm toob otsest kasu kooliõpilastele, erinevates valdkondades tegutsevatele MTÜ-dele ning teistele kohalikul tasandil olulistele institutsioonidele. Piirkonna turundamine muudab Setomaa atraktiivseks nii sise- kui ka välisturistile ning tugevdab Setomaa identiteeti,“ lisas Tamm.

Tegevuskava raames määrati toetust 22 projektile 251 810,73 euro väärtuses. Lisaks eraldati toetusskeemi „Noored Setomaale“ tarbeks 30 000 eurot. Programmi raames määrati toetust Setomaa vallas tegutsevale kaheksale MTÜ-le ja tegevustoetust määrati neljale MTÜ-le.

Lisaks määrati toetust kaasfinantseeringuks projektile „Active Village“. Setomaa valla esitatud projektidest rahastati kaht, mis parandavad või täiendavad Seto Talumuuseumi olukorda. Lisaks määrati toetust juba traditsiooniks kujunenud sündmustele – Kuningriigipäevale ja Lüübnitsa sibula- ja kalalaadale. Toetuse abil remonditakse ka Obinitsa Muuseumit ja luuakse Mikitamäe endisesse vallamajja töökeskkond ettevõtjatele. Toetust määrati veel majandusõpetuse pakkumiseks ja õpilasfirmade tegevuseks, „Seto folk 2019“ toimumiseks, Riia-Pihkva kivitee jõuluturu pidamiseks, SA-le Võrumaa Arenduskeskus ning mitmele teisele piirkonda elavdavale projektile

Programmi rakendatakse altpoolt tuleva algatuse põhimõttel. See tähendab, et programminõukogu koosneb suurel määral piirkonna esindajatest, kes on kõige paremini kursis kohalike arengueeldustega.

Programminõukogu liikmeteks olid MTÜ Piiriveere Liider, Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi, SA Seto Instituudi ja Seto Kongressi Vanemate Kogo ning Maaeluministeeriumi esindajad.  

Teavet Setomaa arenguprogrammist, sh selle tegevuskava saab EAS-i kodulehelt www.eas.ee ja Maaeluministeeriumi kodulehelt www.agri.ee. Teave toetusskeemist „Noored Setomaale“ lisatakse peagi ka Setomaa Valla kodulehele http://setomaa.kovtp.ee.

 

August

15.08 – lõpeb ROH mitmekesistamise periood ja ökoalaks valitud kesa hoidmisperiood

20.08 – ÜPT taotlemise korral peavad olema hooldatav rohumaa, võraalused ja reavahed hooldatud

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus ehk KSM (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018007

10.08 – rohumaariba peab olema niidetud või hekseldatud

15.08 – vähemalt selle ajani tuleb kohustuse aastal mesilaste korjealade lisategevuse taotlemisel kasvatada korjetaimi. Mitmeaastaseid korjetaimi, mida ei kasutata pärast 15. augustit haljasväetiseks, tuleb külviaastale järgnevast kalendriaastast alates niita või hekseldada ajavahemikul 16. august kuni 15. september. Sama nõue kehtib ka ÜPT-le

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus ehk PLK (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue. Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018016 ja selle toetuse puhul on ka palju alapõhiseid tähtaegu ja piiranguid, mis tulenevad kaitse-eeskirjast, kaitsekorralduskavast või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavast)

21.-25.08 – Talutoidu karavan (Lisainfo: https://docs.wixstatic.com/ugd/0ffa92_f9d460fc751649dd99094d7468122699.pdf)

25.08 – Talupäevad Saaremaal (Lisainfo: https://www.taluliit.ee/talupaev-2018/  või Facebookis: https://www.facebook.com/events/406862896478304/)

Prognoositav taotlusperiood

06.-10.08 – Teadmussiire ja teavituse toetus (üleriigilise ulatusega tegevused) (meede 1.1)

06.-10.08 – Teadmussiirde ja teavituse toetus (maakondliku ulatusega tegevused) (meede 1.2)

28.-31.08. – Tootjarühmade tunnustamine (meede 9.1.1)

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus (meede 6.1) (eeltäitmine 13.08.-19.08., taotluse esitamine  20.08.-27.08.)

Mesindusprogramm

10-11. august – Arvamusfestival Paides

Pressiteade
31.07.2018
Veterinaar- ja Toiduamet

Veterinaar- ja Toiduamet: Toiduohutuse aitab tagada teadlik käitumine

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et ehkki toidu hoidmine välitingimustes on suvel pea vältimatu, kaasnevad sellega täiendavad riskid. Hoidmaks ära ebameeldivusi, mis võivad kaasneda riknenud söögi või joogi tarbimisega, tasub järgida lihtsaid reegleid:

• Enne toidu valmistama asumist ning sööma hakkamist tuleb pesta käsi. Seda põhjusel, et mikroorganismidel on käte ja köögiriistade kaudu väga lihtne edasi kanduda ja isegi väiksem kokkupuude toiduga võib põhjustada haiguseid. Samuti tuleb toit hoida eraldatuna putukatest, kahjuritest ja muudest loomadest.
• Toitu tuleb säilitada ohutul temperatuuril. Valmistatud rooga ei tohiks hoida välitemperatuuril kauem kui kaks tundi. Seda põhjusel, et selle säilitamisel temperatuuril 5-60°C on mikroorganismide jaoks loodud suurepärane võimalus kiiresti paljunemiseks. Valmistatud ja riknev toit tuleb vajadusel kohe külmutada (soovitavalt alla 5°C). Seevastu valmistatud roog tuleb serveerimiseni hoida kuumana (üle 60°C).
• Alati tuleb veenduda, et söögi valmistamisel kasutatakse puhast vett ja värskeid toiduaineid, sest isegi pisem vigastus või hallitus suurendavad riski mürgiste ainete tekkeks. Lisaks on oluline puu- ja juurvilju hoolikalt pesta, eriti juhul, kui neid on plaanis süüa toorelt. Lihtsad toimingud nagu pesemine ja koorimine vähendavad riski ohtlike mikroorganismide ja ebasoovitavate ainete organismi sattumiseks märgatavalt.
• Ohtlike mikroorganismide hävitamiseks tuleb toitu põhjalikult küpsetada või kuumutada. Iseäranis tähelepanelik tasub seejuures olla looma- ja linnuliha, munade ja mereandide töötlemisel. Roa ohutu tarbimise aitab tagada selle kuumutamine vähemalt temperatuurini 70°C. Kindlasti tuleb toitu põhjalikult kuumutada ka teistkordsel soojendamisel.
• Eralda valmistatud toit toorest, sest toores toit võib sisaldada ohtlikke mikroorganisme. Seega tekib risk, et need võivad kanduda säilitamise või valmistamise ajal teistele roogadele. Selle vältimiseks hoia toores loomaliha, linnuliha ja mereannid muudest toiduainetest eraldi. Tarvita toore toidu töötlemisel eraldi köögitarbeid ning säilita toitu anumates, et vältida valmistatud toidu kontakti toorega.

Ehkki põhivastutus toiduohutuse tagamisel on toidu valmistajal või müüjal, peame kõik teadvustama riske, mis võivad teatud tingimustel tegelikkuseks saada ja tegutsema selliselt, et neid vältida. Toiduohutuse põhimõtete järgimine aitab sellele kindlasti kaasa.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Lisainformatsioon:
Elen Kurvits
VTA pressiesindaja

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.07.2018

Maaeluminister: otsime järjepidevalt põuakahjudele lahendusi

Täna, 30. juulil kogunes erakorralisele istungile Riigikogu maaelukomisjon, kes koos maaeluminister Tarmo Tamme ja põllumajandussektori esindajatega arutles põuast tingitud olukorra üle põllumajandussektoris ning otsis võimalikke lahendusi.

„Põllumajandus on riigi jaoks oluline sektor, mis tagab meie toidutootmise ning mille puhul peab arvestama selle tootmistsükli eripäradega,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Me ei saa võidelda ilmaolude vastu, kuid teeme kõik, mis võimalik, et põllumees ei peaks põuast tingitud olude tõttu kannatama. Praegu otsime võimalusi leida Maaelu Edendamise Sihtasutusele lisavahendeid. Üheks võimaluseks oleks suurendada sihtasutuse omakapitali ning kasutada seda käibekapitali laenude väljastamiseks, et aidata põllumehi, kellel sügisel tekib probleeme käibevahenditega. Samuti teeme koostööd Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga, et põuast tekkinud  probleemid toetuste nõuete täitmisel saaksid võimalikult põllumehesõbralikult lahendatud. Lisaks tuleb koostöös Keskkonnaametiga leida lahendus veekasutuspiirangute küsimuses.

Kuigi Euroopa Komisjon pole praegu näinud ette võimalust eraldada põuaga seoses erakorralist toetust, said Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Poola ja Portugal Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise nõude ökokesa tootmispiirangu nõude asjus. See võimaldab ka neilt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada.

Osaliselt aitavad praegust olukorda leevendada sel aastal suurenevad põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenevad otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja kokku makstakse otsetoetustena välja 133,94 miljonit eurot. Lisaks jätkab valitsus oma lubaduse täitmist ja maksab ka sel aastal riigieelarvest täismahus ehk 18,4 miljonit eurot üleminekutoetusi.

Maaeluministeerium saatis eelmisel nädalal pankadele ja kokkuostjatele pöördumise palvega, et nad seoses erakorraliste ilmastikutingimustega põllumeeste olukorda ja lepingute täitmisse mõistlikult suhtuksid. Samuti paluti vastutulelikkust, kui põllumajandustootjad soovivad olemasolevate lepingutingimuste ülevaatamist.

Taust

Selle aasta kevad ja suvi on olnud erakordselt soe ja kuiv. Sademetevaene ilm on mõjutanud taimede kasvu üle Eesti. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60% väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48% rohkem.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.07.2018

Maaeluminister palub pankadelt mõistmist

Maaeluministeerium saatis täna pankadele ja kokkuostjatele pöördumise palvega, et nad seoses erakorraliste ilmastikutingimustega põllumeeste olukorda ja lepingute täitmisse mõistlikult suhtuksid.

„Mõistan nii meie taime- kui ka loomakasvatajate põuast tingitud keerulist olukorda. Nagu lubatud valmistasime Maaeluministeeriumis ette ning saatsime pankadele ja kokkuostjatele pöördumise palvega leida mõlemaid pooli rahuldavaid võimalusi juhtudeks, kui põllumajandustootjatega sõlmitud lepingute täitmisel esineb takistusi või viivitusi,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Samuti palume mõistvat suhtumist ja vastutulekut, kui põllumajandustootjad soovivad olemasolevate lepingutingimuste ülevaatamist.“

Hetkel Euroopa Komisjon seoses põuaga erakorralise toetuse eraldamise võimalust ette näinud ei ole, kuid Eesti sai Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise nõude ökokesa tootmispiirangu nõude asjus. See võimaldab ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada.

„Samuti aitavad praegust olukorda osaliselt leevendada sellel aastal suurenevad põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenevad otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja kokku maksame otsetoetustena välja 133,94 miljonit eurot. Lisaks jätkab valitsus oma lubaduse täitmist ja maksab ka sel aastal riigieelarvest täismahus ehk 18,4 miljonit eurot üleminekutoetusi,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Esmaspäeval koguneb erakorralisele istungile Riigikogu maaelukomisjon, kes koos maaeluminister Tarmo Tamme ja põllumajandussektori esindajatega arutab põuast tekkinud olukorda põllumajandussektoris ja võimalikke lahendusi.

Põllumajandus on riigi jaoks strateegiline sektor, mis tagab meie toidutootmise ning mille puhul peab arvestama selle tootmistsükli eripäradega. „Riigi poolt näeme, et põllumajandus on ka tulevikus oluline majandusvaldkond, mille pikaajalised tulevikuväljavaated on positiivsed. Meie taime- ja loomakasvatajad on hoolimata keerulistest aegadest järjest efektiivsemad. Lähiaastatel aitab põllumeeste konkurentsipositsiooni parandada muuhulgas otsetoetuste kasv, mis peaks jätkuma ka järgmisel EL eelarveperioodil,“ lisas minister Tamm.

Taust:

Selle aasta kevad ja suvi on olnud erakordselt soe ja kuiv. Sademetevaene ilm on mõjutanud

taimede kasvu üle Eesti. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60% väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48% rohkem.