Autor: Andra Savtšuk

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.07.2018

Baltimaade põllumajandusministrid: ebavõrdne konkurentsiolukord tuleb lõpetada

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb 16. juulil EL-i põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil Brüsselis. Eesti, Läti ja Leedu maaelu- ja põllumajandusministrid annavad kohtumise käigus Euroopa Liidu põllumajandusvolinik Phil Hoganile üle ühiskirja, milles väljendavad oma seisukohti uue mitmeaastase finantsraamistiku ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ettepanekute asjus.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Baltimaade üks olulisimaid eesmärke endiselt otsetoetuste tasemete kiirem võrdsustamine, et lõpetada praegune ebavõrdne konkurentsiolukord. „Me leiame, et liikmesriikidevahelise ühtlustamise ettepanek ei ole piisavalt ambitsioonikas. Praegu on näiteks Eestis põllumajandustootmise kulud ühiku kohta 30% kõrgemad kui Euroopa Liidus keskmiselt, samas oli aga otsetoetuste määr hektari kohta 2017. aastal 44% madalam kui EL-i keskmine. Sarnane olukord on ka Lätis ja Leedus,“ sõnas minister Tamm.

Lisaks toetavad Balti riikide põllumajandusministrid oma ühispöördumises Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rahaliste vahendite säilitamist praeguse perioodi tasemel, et mitte seada ohtu juba püstitatud eesmärkide täitmist. „Vahendite vähendamine pole õigustatud, sest just II samba abil saab kõige tõhusamalt tegeleda põllumajanduse kitsaskohtadega. Seega arvame, et ÜPP eelarve peab säilima praeguses mahus,“ lisas Tarmo Tamm.

„On tähtis, et kolm Balti riiki teeksid omavahel tihedalt koostööd. Meie majandus- ja kliimatingimused on sarnased, meil on ühised huvid ja eesmärgid. Just seetõttu koostasime kirja ja plaanime selle 16. juulil EL-i põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel põllumajandusvolinik Phil Hoganile üle anda,“ märkis Tarmo Tamm.

Austria Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise esimesel kohtumisel arutavad ministrid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamise teemat. Lisaks on Poola põllumajandusminister Jan Krzysztof Ardanowski tõstatanud põuakahjude teema, soovides erakorralist abi tootjatele. „Toetame Poola ettepanekut põuakahjudest tekkinud kahjude hüvitamiseks, sest ka Eesti põllumees on sellel aastal põua tõttu kahju kannatanud,“ sõnas minister Tamm.

Eesti on liitunud kaheksa riigi ühisdokumendiga, mille üle arutatakse ka põllumajandusministrite kohtumisel. „Komisjoni ÜPP-teemaline ettepanek annab liikmesriikidele senisest suurema võimaluse valida, kuidas ÜPP eesmärkidesse panustada. Siiski leiame, et liikmesriikidel võiks olla veel suurem vabadus otsustada, kuidas ÜPP eesmärke täita: seetõttu liitusime Hollandi, Luksemburgi, Leedu, Läti, Soome, Rootsi ja Taani ettepanekuga,“ lisas Tarmo Tamm.

Maaeluministrit saadavad nõukogu istungil kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärtel.

Pressiteade
13.07.2018
Veterinaar- ja Toiduamet

Mesilaste pidamisega kaasneb kohustus mesitarud registreerida

Mesindus on üha populaarsem tegevusala, millega tegeletakse nii oma tarbeks kui turustamise eesmärgil. Ometi puudub paljudel inimestel teadmine, et isegi ühe mesitaru pidamisega kaasneb kohustus see tegevus registreerida. Mainitud nõue on kehtestatud vajadusest, et mesilastel esinevate taudide korral oleks võimalik rakendada ühtseid tõrjemeetmeid ning ära hoida haiguse edasine levik. Kui taudistunud piirkonnas asub mesila, kelle olemasolust pole järelevalveametnikel andmeid, võib tauditõrjel tehtud töö registeeritud mesilatega osutuda nullilähedaseks, kuna hoolimatu mesinik levitab enda teadmata taudi edasi.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonnajuhataja Harles Kaupi sõnul jätavad paljud hobimesinikud mesila registreerimata teadmatusest. “Ka ühe taru puhul lasub mesinikul registreerimise kohustus, mis kaitseb kõigi mesindusega tegelevate inimeste huve,” märgib ta.

Registrisse kantud mesilate asukohad on ka põllupidajatele avalikult kättesaadavad. Vastavalt põllumajandusministri määrusele peab taimekaitsevahendi kasutaja teavitama kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kes on oma mesila olemasolust teada andnud ja kelle mesilaspered asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.

“Teades kavandatavatest taimekaitsetöödest saab mesinik jälgida taimekaitsetööde ajal oma mesilaste tegevust ja vajadusel võtta kasutusele ettevaatusabinõud,” lisab Kaup. Registreerimata mesilate puhul põllumeestel vastavasisuline info teabe edastamiseks puudub. Nõnda seavad need mesindusega tegelevad inimesed tarudes olevad mesilased ise ohtu.

Kaup on kokku puutunud ka hirmuga, mille kohaselt hakkavad mesila registreerimise järgselt aset leidma ametnike sagedased visiidid. “Sellisel kartusel pole kindlasti alust. On tõsi, et Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud kontrollivad kõiki tegutsevaid mesilaid, kuid neid viiakse läbi mõistlikkuse piires. Täna kehtiva korra alusel külastatakse mesilaid valdavalt üks kord kolme aasta jooksul.

Mesilasperede kaardistamine hõlbustab mesinike, Põllumajandusameti, PRIA ja Veterinaar- ja Toiduameti omavahelist koostööd. “Mesila asukoht ja mesiniku andmed registris aitavad mesilasperesid paremini kaitsta kõigi võimalike ohtude eest,” rõhutab Kaup protsessi olulisust.

Üksikasjalik informatsioon mesilate registreerimise kohta on leitav Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljel https://vet.agri.ee/?op=body&id=1172 ning PRIA veebileheküljel http://www.pria.ee/et/Registrid/Loomade_register/Tegevuskohad.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Lisainfo:

Elen Kurvits
VTA pressiesindaja

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.07.2018

Avatud talude päevale viib 11 tasuta bussi

22. juulil toimuval neljandal üle-eestilisel avatud talude päeval viib huvilisi taludesse 11 tasuta bussi, millest kaheksa sõidab ringi mandril ning kolm külastab Saaremaa talusid. Tasuta bussireise taludesse korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

„Bussireiside kavandamisel ja talude valimisel oleme lähtunud sellest, et saaksime reisiseltskonnale  pakkuda võimalikult mitmekülgset pilti Eesti talupidamistest. Bussireisidele ootame registreerima kõiki, kes sooviksid saada osa avatud talude päevast läbi põnevate reisikavade,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo kutsub avatud talude päeval uurima põllumeestelt, kuidas kaasajal taimi ja loomi kasvatatakse. „Eesti inimeste kokkupuude põllumajandusega on jäänud aasta-aastalt üha nõrgemaks ja see on väetis müütidele ning väärarusaamadele. Eesti põllumees on alati hoidnud külalistele väravad lahti ja on ikka valmis selgitama, kuidas kasvatatakse vilja ja karja ning miks tuleb põldudel ravida taimi ja tõrjuda kahjureid.“

22. juulil kell 08.30 väljub Tallinnast Ülemiste parklast buss Jõgevamaale (52 kohta), kell 09.00 venekeelne buss Pärnumaale (48 kohta), kell 09.30 Rapla- ja Pärnumaale ( 49 kohta) ja kell 10.00 Järvamaale ja Lääne-Virumaale (47 kohta) ning Raplamaale (48 kohta). Kell 08.30 väljub Tartust Lõunakeskuse parklast buss Valgamaale (49 kohta). Kell 10.00 väljub Rakverest AQVA keskuse parklast buss Lääne-Virumaale (43 kohta). Kell 10 väljub buss Pärnust Kaubamajaka parklast Pärnumaale (48 kohta).

Saaremaa bussireisid saavad alguse Kuressaare Noortekeskuse eest, aadressil Pihtla 3, Kuressaare. Bussid väljuvad kell 9.45 (Mustjala Mustard, Andruse mahe- ja turismitalu, Orbu talu Kadakakoda, Saare Ubin, 28 kohta) ja kell 10.00 (Riido Ökotalu, Koplimäe Mahetalu, Tihuse Hobuturismitalu, Ideafarm, 29 kohta ning Pihtla õlleköök, Kõljala Põllumajandusühistu, GoodKaarma Seebikoda, Uustla Ökotalu, Saksa Talupood, 31 kohta).

Bussireisidele registreerumine algab 12. juulil kell 12 veebilehel www.avatudtalud.ee. Sealt leiab ka busside täpsed marsruudid. Korraga on võimalik saada neli tasuta piletit.

Hetkeseisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 296 talu ja põllumajandustootmist. Taludesse on võimalik kohale jõuda ka Elroni rongide ning ELMO Rent elektri-ja hübriidautodega. Tallu sõitmisel on abiks NaviCupi mobiilirakendus ning ülevaate taludest annab veebileht www.avatudtalud.ee ja paberkaart avatud talude päeval osalevate taludega. Paberkaardid on saadaval Alexela suuremates tanklapoodides,  Rimi „Talu toidab” lettides, turismiinfopunktides ja Maaeluministeeriumi valvelauas.

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust. 2017. aastal külastati 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet üle 120 000 korra.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Vajalikud kontaktid taludele ja tootjatele

Reve Lambur ja Krista Kõiv, Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond
reve.lambur@pmk.agri.ee, 529 8009
krista.koiv@pmk.agri.ee, 511 2562

Reve ja Krista jagavad vajalikku informatsiooni osalemiseks ja aitavad programmiga.

Ajakirjanikele ja avalikkusele

Kertu Kärk, Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
kertu.kark@agri.ee, 5346 2433

Kertu juhib avatud talude päeva projekti ja vastutab kommunikatsiooni eest.

Avatud talude päeva veebileht

Avatud talude päev Facebookis

Tuur 1

9:30 –  Väljasõit Kuressaarest, Pihtla tee 3, Kuressaare Noortekeskuse eest
Orienteeruv lõpp 15.30
28-kohaline buss

Mustjala Mustard,
Pahapilli külas, mitte kaugel Panga pangast toimetab Saksamaaalt Saaremaale kodu rajanud perekond, kes on oma talu õuele rajanud väikese sinepiköögi. Valmistatakse käsitööna sinepeid, tsatnisid ja vürtsikaid kastmeid parimatest Saaremaa toorainetest.
Külalisi võõrustab perenaine Birgit Kutzera, +372 53981133
www.mustjala-mustard.com

Andruse Mahe- ja turismitalu
Rahtla küla
Talu asub eemal linnakärast ja suurtest teedest, keset metsi ja põldusid. Tegeletakse lambakasvatusega ning kasvatatakse hooajalisi saaduseid- maasikaid, kurke ja viinaamarju. Avatud on väike talupood ja puhvet, kus saab kaasa osta ja mekkida talu toodetest toitu. Nõelravi- nõelu paneb ja autogramme jagab pere vanaisa Heino Tiik.
Külalisi võõrustab peremees Madis Tiik
www.andrusetalu.ee

Orbu talu Kadakakoda
Ligi 500 aasta vanuses Leedri külas keedavad siirupiemandad kadakast ja suhkrust nõiduslikku hõrgutist. Kadakas on rahvausu järgi elujõu ja rõõmu andja, mis toob suvesooja kontidesse ja annab häälele väge.
Vastvalminud Kadakakojas võõrustab külalisi perenaine Liisi Kuivjõgi, +372 58228772
www.saaremaakadakasiirup.ee

Saare Ubin
Kipi küla
Väike mahetalu, kus põhisuunaks on õunakasvatus. Lisaks kasvatatakse kartulit ja köögivilja. Talus on võimalik näha loomi- kitsi, eesleid, poni ja küülikuid. Õunaaias toimetavad mesilaspered, kes toodavad mahemett.
Külalisi võõrustab perenaine Agnes Heinla, +372 56901453

***************************************************************************************

Tuur 2

Algus 10:00 Kuressaarest Pihtla tee 3, Kuressaare Noortekeskuse eest
Orienteeruv lõpp 16.15
29-kohaline buss

Riido Ökotalu
Vaivere küla
Talu on tegustsenud juba 27 aastat, millest 19 aastat on olnud sertifitseeritud mahetootja. Kasvatatakse piima- ja lihaveiseid ning viimasetel aastatel koduline. Talus saab näha loomi ja tehnikat. Saad teada, kust tuleb meie igapäevasele toidulauale piim, mida saad osta linnapoest. Kaasa võimalik osta talutooteid.
Külalisi võõrustab peremees Jaan Kiider, +372 505 8268
FB riidoökotalu

Koplimäe Mahetalu
Uuemõisa küla
Väike isemajandav pereettevõte, kus tegeletakse mahepõllumajandusega alates tooraine kasvatamisest kuni töötlemiseni.Kiviveskist saab tervislikku jahu, mannat ja kliid. Kohapeal on avatud Talupood- kohvik, kus saab maitsta ja kaasa osta talu küpsetisi ja teisi talutooteid, mille valmistamiseks kasutatakse päikeseenergiat.
Külalisi võõrustab peremees Olev Müür, +372 53945404
www.koplimae.eu

Tihuse Hobuturismitalu
Hellamaa küla
Kas teadsid, et muhulased on oma saarel elanud üle kolme tuhande aasta ning sidunud oma hingeruumi looduse väega. Tihuse talus  kasvatatakse ja aretatakse hobuseid- karjas on 240 eesti tõugu hobust, kellega korraldatakse hobumatkasid haldjariiki-  muinaskultuuri matkarajale.
Kohapeal saab teha platsisõitu hobusega, lastega tegeleb Pipi. Muinaskultuuri kohvik pakub kõhutäidet,  teed ja kohvi.
Külalisi võõrustab Keidy Jõgi, +372 5148667
www.tihuse.ee

Idee Farm – Kuninguste talupood
Kuninguste küla
Talust rändavad purki ja pudelisse puu- ja köögiviljad , millest saavad maitsvad siirupid ja tervislikud äädikad. Tooted on müügil kauplustes üle Eesti.
Külalisi võõrustab perenaine Maria Kaljuste, +372 5258068

Tuur 3

algus 10:00 Kuressaarest Pihtla tee 3, Kuressaare Noortekeskuse eest
Orienteeruv lõpp 15.45
31-kohaline buss

Pihtla õlleköök
Pihtla küla
Eesti vanim väikepruulikoda, kus juba veerad sajandit on valmistatud ehtsat taluõlut. Pruulikojas saab kuulda sajanditetagust taluõlle traditsiooni, tutvuda  õlleköögi ajalooga ning Mekitoas maitsta Saaremaa koduõlle tüüpi, pastoriseerimata ja filtreerimata jooki.
Külalisi võõrustab pruulmeister Alo Väli, +372 520 8010
www.pihtlapruul.ee

Kõljala Põllumajandusühistu
Kõljala
Saaremaa suurim põllumajandusettevõte. Kaasaaegse suure lüpsifarmi tutvustamine
Külalisi võõrustab juhataja Tõnu Post, +5083914

GoodKaarma Seebikoda
Kuke küla
Eesti- Inglise pere, kes ligi 100 aastat vanas talumajas valmistab käsitsi ökoseepi ja jagab seebivalmitamise saladusi väikestele ja suurtele. Suvekuudel on talus avatud väike kingipood ja õdus aiakohvik. Kohvikus kodused küpsetised mitmelt perenaiselt
Külalisi võõrustab perenaine Ea Velsvebel, +372 53484006
www.goodkaarma.com

Uustla Ökotalu
Meedla küla
Väike talu Saaremaal, mis tegutseb ohustatud eesti maakarja tõu säilitamise ja aretamisega. Kohapeal saab tutvuda väikese mahetalu tegemistega- näha nudipäiseid ja liivakarva väikeseid piimaveiseid, kes annavad väga rammusat piima, millest plaanis hakata tootma juustu.
Saad uurida ka talutehnikat ja tutvust sobitada karjakoeraga.
Külalisi võõrustab noorperemees  Siim Sooäär, +372 53480665

Saksa Talupood
Kiratsi küla
Talupoes saad teada, kuidas kohalikust piimast, õnnelike kanade munadest, kiviveskil jahvatatud jahust ja kohalikest marjadest valmib värske käsitööjäätis ja krõbe rukki ja tatravahvel.
Talupoe Suitsukojast saab uurida lihasuitsutamis protsessi ja kaasa osta ahjusooja maasuitsuliha.
Talupood pakub küpsetisi ja piirkonnamärgist „Saaremaa Ehtne toode“ kandvaid tooteid.
Õuealal loomad.
Külalisi võõrustab jäätisemeister Sulvi Munk, +37256210102, suitsukoja tegemisi tutvustab Tiia Alesmaa.
www.saksatalupood.ee

Tuur 1

49-kohaline buss (venekeelne) (Giid+48 kohta)
Algus 9:00 –  Väljasõit Tallinnast, Sõidab Pärnumaale
Orienteeruv lõpp – 18:00 (Tallinnas)

Reisisaatja on Konstantin Mihhejev (Tel. 5845 1896, e-mail: konstantin.mihhejev@pmk.agri.ee)

1) 11:00 Tamme aiandustalu
Maitse- , ravim- ja uimastavate taimede kasvatamine ja töötlemine
Maitsenaudingutest rikkad jalutuskäigud koos perenaisega kell 11.00; 13.00 ja 15.00.
Avatud on ürdikohvik ja talupood.
Kaasa saab osta ürtide istikuid.
http://www.tammetalu.eu/

2) 12:30 Mätiku talumeierei
Piimakarjakasvatus, lambakasvatus, munakanad, mahepiima töötlemine
Sellel aastal sai valmis uus robotlaut ning ka seda saab uudistada
Näha saab nii kahe- kui neljajalgseid sõpru. Ootavad lambad, lehmad ja kanad ning muidugi ka koerad, kassid ja kogu Mätiku pere.
Kohapeal saadaval kogu Mätiku Talumeierei toodete valik.
https://www.facebook.com/groups/785878501443262/

3) 14:00 Talu ja tulu
Šarolee tõugu lihaveiste kasvatus (suured, sõbralikud, valged veised)
Tegemist on pereettevõttega, kus tegeletakse šarolee tõugu lihaveiste kasvatamisega. Karja suurus 30-40 looma, kasutatav maa 130 ha.
Tutvustatakse talu, loomi, kasutatavat tehnikat, näidatakse kiletunnelit (nn. loomade kasvuhoone), heinarullidest mänguala, võimalus teha suurele loomale pai.
Kohvik avatud 9.30-17.00

***************************************************************************************

Tuur 2
49-kohaline buss (Giid+48 kohta)
Algus 10:00 – Väljasõit Tallinnast, sõidab Raplamaale
Orienteeruv lõpp – 16:30 (Tallinnas)

Reisisaatja on Kerli Ats (Tel. 5647 5660, e-mail: kerli@taluliit.ee)

1) 11:00 Kõrgemäe talu
Ratsatalu
Letid avab Kopli kohvik – valikus kiluvõileivad, vanakooli vahvlid, koogid ja loomulikult koduõlu
Kogu päeva vältel võimalik osa võtta mängudest
Lapsi ootavad lisaks hobustele ka ponid
Avatud on talu vanakraami kirbukas
Täpsem programm jooksvalt ka kodulehelt http://korgemae.dodolce.com või https://www.facebook.com/korgemae/

2) 12:30 Mäe talu
Alpakad, linnud, laste mänguväljak, tiik kaladega
Mäe talus on võimalik näha alpakasid, erinevaid linde (tibud, kanad,pardid,haned,kalkunid ), küülikuid. Lapsed saavad mängida mänguväljakul, kus on erinevad kiiged,piraadilaev,mängumajad,püstkoda jne.
Ilusa ilma korral on võimalik näha tiigis erinevaid kalu ujumas.

3) 14:00 Männiku Piimalambad
Piimalambakasvatus ja lambapiima töötlemine
Tutvutakse piimalammaste ning lambapiimast valmistatud toodetega.
Lastel on võimalik jalutada poniga.
Avatud on välikohvik ning talutoodangut on võimalik soovijatel kaasa osta

***************************************************************************************

Tuur 3

49-kohaline buss (Giid+48 kohta)
Algus 10:00 Pärnumaal
Orienteeruv lõpp 16.30

Reisisaatja on Andra Savtšuk (Tel. 5656 8558, e-mail: andra@taluliit.ee)

1) 10.30 Jaanihanso siidrivabrik
Käsitöösiidri tootmine
Ekskursioonid siidritootmises ja mahe õunaaias igal täistunnil. Piknik muruplatsil. Kohapeal võimalik osta süüa ja juua
https://www.facebook.com/Jaanihanso/timeline

2) 12:00 Sepa mahetalu
Piimakarjakasvatus ja kanakasvatus koos talumeiereiga
Talu tutvustus
Toodete degusteerimine
Talurestoran

3) 13:30 Kiisamaa seiklus- ja looduspark
Troopiline liblikamaja, kus kasvavad troopilised taimed ja lendavad ringi troopilised liblikad
Liblikamaja külastus poole hinnaga ja lastele tasuta
Liblikaid tutvustav jututuba
Erinevad põnevad tegevused lastele
Külastajad saavad tutvuda koduloomadega: kanad ja jänesed
Kodukohvik
Baaris toimub mahla degusteerimine
Talutoodete müük: moosid, mahlad jne.
Taimede müük
Külastajad saavad tiigis toita Koi kalasid
https://www.facebook.com/liblikamaja/

4) 15:00 Reinu talu
Eksootiliste loomade kasvatus
Talu hoov on avatud kõigile huvilistele, kus saab näha erinevaid eksootilisi lindusid ja loomi. Valmistame jooksvalt värsket suitsukala ning teisi maitsvaid suupisteid.

 

 

Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Saaremaa Talupidajate Liit kutsuvad Sind 25. augustil kell 11.00 XXVII üle-eestilisele Talupäevale, mis toimub Saaremaal Suure Töllu puhkekülas.

Talupäeva raames toimuvad Eesti esimene põllumajanduse minimess, suur talutoidulaat ja erinevad töötoad. Lisaks selgitame välja 2018. aasta parima talu ja parima talutoidu.

Meeleolukat muusikat pakuvad noor superstaar Uudo Sepp oma bändiga ja Jolly Band.

Märgi üritus oma kalendrisse ja tule võta osa!

Näeme Talupäeval!

Hea meel on teatada, et lõpuks on valmis saanud 16. veebruaril Eesti Maaülikoolis toimunud seminari „Agraarökonoomika ja -poliitika aastakoosolek. Kas kriis on seljatatud?” artiklikogumik.

Kogumikku saab lugeda ja alla laadida lingilt: https://bit.ly/2IUokxH

Suur tänu kõigile autoritele ja seminaril osalejatele!

PRESSITEADE
05.07.2018
Veterinaar- ja Toiduamet

Veterinaar- ja Toiduamet: Eesti piimatootjatele on uued välisturud avatud

Veterinaar- ja Toiduameti kaasabil võivad neli Eesti piimatootjat varsti hakata oma toodangut eksportima Hiina ja Tšiilisse. Kolm ettevõtet said kantud Tšiili, ning üks Hiina impordiluba omavate ettevõtete registrisse. Seeläbi on AS Solbritt ainsa Eesti imiku piimaasendajaid tootva ettevõttena saanud võimaluse eksportida oma toodangut Hiina Rahvavabariiki.

VTA jaoks tähendab iga uue turu avanemine väga pika ja töörohke protsessi lõppu. “Näiteks Hiina turu puhul alustasime Eesti piimatoodete turu avamisega 2012. aastal ning protokoll Eesti piimatoodete lubamiseks Hiina turule allkirjastati Eesti ja Hiina vahel 2016. aastal. Nii et see protsess võttis aega neli aastat,”  sõnas VTA peadirektor Indrek Halliste.

Kuna Hiinas on imikute piimasegud palju rangema kontrolli all kui tavalised piimatooted, siis selleks, et oma toodangut saaks sisse tuua AS Solbritt, oli vaja lisaks läbi teha täiendav registreerimine Hiina Sertifitseerimisadministratsiooni (CNCA) juures. Selleks pidi nii VTA kui ettevõte tegema mahukat tööd, et anda ülevaade Eesti järelevalvesüsteemist ning ettevõtte tootmisprotsessidest. Lisaks toimus ettevõtte inspekteerimine CNCA poolt möödunud aasta novembris.

Jane Suits, imiku piimasegude tootja AS Solbritt ostu-müügijuht ütleb, et ettevõte on panustanud kolm aastat kõik oma ressursid ja energia antud loa kättesaamiseks. “Meie tehast ja ettevõtet ning tegevust on nüüd Hiina CNCA omalt poolt aktsepteerinud ja meie tehnoloogia heaks kiitnud. Seoses senise suurima kliendi – Venemaa kadumisega, oleks Hiina turg meie jaoks uueks võimaluseks tõusta edukaks Eestimaa ettevõtteks, kes suudab Hiina turule pääseda ja seda veel nii rangelt reguleeritud tootega kui imiku toit,” sõnas Suits.

Tšiili loa saanud AS E-Piim juhatuse esimehe Jaanus Murakase sõnul, on iga uue turu avanemine väga tervitatav Eesti piimasektorile, kuna tänapäeva maailmas võivad olukorrad väga kiiresti muutuda ning seni kindlat töötanud sihtturg võib päevapealt kaduda. “Kui me sõltume ainult ühest eksporditurust, siis on kriisi tekkimine ainult aja küsimus. Täna saame tänu VTA ja ministeeriumite tööle eksportida piimatooteid ka Tšiilisse, Hiina ja Jaapanisse. Loodame väga, et uute turgude osas tuleb veel lisa,” ütleb Murakas.

“Tšiili turu avanemine ei olnud veel mõned aastad tagasi atraktiivne, kuna Lõuna-Ameerika oli periooditi ise piimatoodete eksportija. Täna on olukord muutunud, Euroopa suured piimandusriigid peavad Mehhikot ja Lõuna-Ameerikat oluliseks ekspordituruks, nüüd on ka meil sinna ligipääs. Selle üle on hea meel, see loob meile lisavõimalusi ja paindlikkust,” lisab ta.

Välisturgude avanemine Eesti toiduettevõtete jaoks on üks olulisi suundi VTA töös. VTA jaotab välisriigid turu avamiseks vajalike tegevuste alusel kahte rühma. Esimesse gruppi kuuluvad riigid, mis ei nõua eksportiva riigi ja/või ettevõtte registreerimist. Nendesse riikidesse saavad kõik Eesti ettevõtted eksportida loomset päritolu tooteid registreerimisprotsessi läbimata. Piisab Veterinaar- ja Toiduameti poolt välja antavast sertifikaadist.

Teisse gruppi kuuluvad riigid, mille turule sisenemine võib olla aastaid kestev protsess. Sellistel puhkudel võib olla nõutav kas eksportiva riigi registreerimine või ettevõtte ja toodete registreerimine. Sellesse gruppi kuuluvad näiteks Hiina RV, Jaapan, USA, Korea Vabariik.

Suur osa kolmandatest riikidest siiski ettevõtteid eraldi ei registreeri, vaid luba antakse mingi tootegrupi importimiseks riigile tervikuna. Näiteks, ametlikult said viimase kahe aasta jooksul avatud piimatoodetele järgmised turud: Türgi, Peruu, Ukraina, Korea, Jaapan, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Mehhiko. Lisaks saab alates sellest aastast Eesti kalatooteid eksportida Montenegrosse.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Lisainformatsioon:

Elen Kurvits
VTA pressiesindaja

PRESSITEADE
4.07.2018
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Valga Põllumeeste Liit
Eesti Tarbijakaitse Liit
Eesti Naisliit

Eesti Tarbijakaitse Liit, Valga Põllumeeste Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts ja Eesti Naisliit,  andsid täna Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle avaliku kirja toidutööstustele, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu liikmetele, milles juhitakse tähelepanu toidutoodete eksitavale märgistamisele.

Kohalike põllumajandustootjate jaoks on väga oluline, et nende tooteid hinnatakse ja eelistatakse. Põllumehi ja tarbijaid ühendab aga kaks olulist lüli: toiduainetööstus ja jaekaubandus. Toidutööstuste jaoks toorainet tootvad põllumehed ei saa mõjutada seda, milline lõpptoode jõuab tarbijani ning millest see tegelikult toodetud on.  Meie tarbija eelistab kodumaisest toorainest valmistatud toitu (Eesti Konjuktuuriinstituut 2016). Seepärast on äärmiselt oluline, milline informatsioon on leitav toote pakendilt ning kuidas tarbija seda tõlgendab. Poes saab ostja juhinduda peamiselt erinevatest pakenditel olevatest märgistest või siis kaupluse hinnasiltidel leiduvast infost.

Eesti Tarbijakaitse Liidu esindaja Valli Järve selgitas: “Meie kaasaegne ühiskond ootab üheselt arusaadavat ja selget toodete pakendimärgistust, et langetada teadlikke ja tervislikke valikuid ja soovi korral eelistada kodumaist toitu – see on tarbija õigus.“

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees Jane Mättik sõnas: “Meie kauplustes müügil olevad toidukaubad on varustatud nii paljude erinevate märgistega, et tarbija jaoks tekitavad nad selguse asemel tihti hoopis segadust. Kogu maailma tarbijate hulgas on tõusev trend toidu päritolu jälgimine kuni toorme kasvatanud farmini välja. Mõned praegu kasutuses olevad märgised seda ei toeta, vaid tekitavad segadust ja seeläbi ka usaldamatust meie toidu vastu. Eesti lipp saab lehvida ikka Eestis toodetud toorainest valmistatud toidul.“

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul on äärmiselt oluline seista põllumajandustootjate huvide eest. “Põllumajandustootjate positsioon tarneahelas on kõige nõrgem ning meie kui põllumajandustootjaid esindav organisatsioon peame igal juhul toetama algatusi, et Eestis toodetud toit oleks üheselt arusaadavalt märgistatud,” selgitas Kerli Ats.

Valga Põllumeeste Liidu juhatuse liige ja algatuse eestvedaja Kaupo Kutsar on teemaga tegelenud juba üle aasta ning sõnas: “Eesti tarbija eelistab kodumaa põldudel kasvatatud toitu. Selleks, et see jõuaks tarbijateni, on tarvis üheselt selgelt pakendimärgistust, kus tooraine päritolu on jälgitav.

Meie saja-aastases riigis peab turundus mitte ainult paistma aus, vaid ka olema aus. Lugupeetud Riigikogu – rahvas on valinud Teid ennast esindama ning meile selgeid ja ühemõttelisi seaduseid looma – palun tehke seda!“

 

Lisainformatsioon:
Valgamaa Põllumeeste Liit
Kaupo Kutsar
Tel. +372 522 5863

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.07.2018

Lambakasvatussektori arengukava seab eesmärgiks kestliku arengu

Maaeluministeeriumi eestvedamisel koostati Eesti lambakasvatussektori arengukava 2018‒2023. Arengukavaga püütakse muu hulgas kaardistada võimalused, kuidas sektorit edendada ning toodangule lisandväärtust anda.

„Eesti lambakasvatust iseloomustavad pikaajalised traditsioonid, kuid lambakasvatussaaduste tootmise tasuvus on madal. Sektori arengule kaasa aitamiseks koostatigi arengukava,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Lisaks on arengukava allkirjastamine märgilise tähendusega, sest varem pole lambakasvatussektori jaoks arengukava koostatud.“

Maaeluministri sõnul on lambakasvatussektoril potentsiaali. „Looduslikud tingimused on Eestis lammaste pidamiseks sobivad. Kui praegu on tootmise tasuvus madal, siis arengukavas kirjeldatud lisandväärtuse andmisega on võimalik seda muuta.“ Ta lisas, et lambakasvatussaaduste tootmise kõrval on lambakasvatusel täita oluline roll maastike hooldamisel ja looduskaitseliste väärtuste säilitamisel ning maapiirkonna mitmekesise elukeskkonna säilimisel ja kestlikkuse tagamisel.

Koostatud arengukava aastateks 2018‒2023 keskendub küsimustele, kuidas tagada lambaliha ühtlaselt hea kvaliteet, populariseerida selle tarbimist Eestis, suurendada koostööd sektoris tegutsejate vahel ja anda toormele lisandväärtust.

Arengukava väljatöötamise töörühma kuulusid Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Eesti Tõulammaste Aretusühing, Kihnu Maalambakasvatajate Selts, Eesti Lambakasvatajate Ühistu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, MTÜ Maavillane.

Taust

• Eestis on esindatud 27 erinevat lambatõugu, kellest enim levinud on eesti tumedapealine lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug.
• 2016. a sai tunnustuse kihnu maalammas, kellel on mitu aborigeense tõu tunnust.
• Aastatel 2004–2008 lammaste arvukus kahekordistus ning on viimastel aastatel  stabiliseerunud. 2017. a lõpus oli Eestis lambaid 81 700.
• Viimasel kümnendil on lammastega majapidamiste arv vähenenud. 2016. a peeti lambaid 1597 majapidamises. Mahetootmisega tegelevate majapidamiste osakaal on suur.
• Lambakasvatussektoris eksporditakse põhiliselt eluslambaid ning Eesti päritolu lambaliha eksporditakse vähe. Lambaliha eksporditi 2017. aastal 73 tonni; sellest kõigest 13 tonni oli Eesti päritolu. Eesti päritolu liha eksporditi peamiselt Rootsi (97%) ning vähesel määral Soome (2%) ja Lätti (1%).
• Viimaste aastate (2015–2017) võrdluses imporditi (päritoluriigi järgi) Eestisse kõige enam lambaliha Uus-Meremaalt (65%), Hollandist (14%) ja Saksamaalt (9%).

Arengukava on leitav Maaeluministeeriumi veebilehelt