Autor: Andra Savtšuk

PRESSITEADE
19.11.2019

PRIAs lõppes talvituma minevate mesilasperede arvu teatamine – lisandus 140 uut mesilat, mida varem registris ei olnud.

15. novembril lõppes kaks nädalat kestnud mesilasperede arvu teatamine. Selle aja jooksul anti PRIA põllumajandusloomade registrile teada ligi 40 000 mesilasperest ja registrisse kanti 140 uut mesilat.

Kõige rohkem, üle 5500 mesilaspere asub Lääne-Virumaal. Järgnesid enam kui 4000 perega Tartumaa, Pärnumaa ja Saaremaa. Kokku on mesilaid ligi 2000 mesinikul üle Eesti.

PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levin avaldas heameelt selle üle, et mesinikud on kiirelt omaks võtnud mesilasperede arvu teatamise kaks korda aastas. „Kui varem pidi mesilasperede arvu  teatama ainult 1. mai seisuga, siis sellest aastast lisandus ka sügisene teavitamine. Koos kevadise mesilasperede arvuga võimaldab see hinnata mesilasperede talvekadusid, eelseisva meetootmise perioodi korjeperede arvu ning planeerida mesilasperede toetuse taotlejate mahtu“.

Järgmine kord tuleb PRIAle teatada mesilasperede arv 2020. mais ja siis saab taotleda ka TARU toetust, mille eesmärk on aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele.
TARU meetme kohta leiab lisainfot PRIA kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.11.2019

Peipsi järvel peatatakse kalapüük põhjanooda ehk mutnikuga

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas täna käskkirja, millega peatab alates homsest, 19. novembrist Peipsi järvel kalapüügi põhjanooda ehk mutnikuga kuni kalapüügieeskirja muudatuse jõustumiseni. Sellega kehtestatakse põhjanooda ehk mutniku ja avaveevõrguga, mille silmasuurus on vähemalt 160 mm, püügil lubatud vältimatu kohapüügi kaasmäärad.

Keskkonnainspektsiooni andmetel on pärast mutnikuga püügi taasavamist 26. oktoobril Peipsi järvel tekkinud olukord, kus kalurite poolt veekogusse tagasi lastavate ja hukkuvate kohade hulk on küllaltki suur. Sellega nõustuvad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased.

Kohapüük ei ole lubatud seoses Eestile tänavuseks Peipsi järvestikus eraldatud kvoodi täitumisega üle 90%. Kohapüügikeelu tingimustes ei ole lubatud koha kaaspüüki väikese silmasuurusega mutnikuga.

Pärast kohapüügi peatamist on praeguse seisuga veel püüdmata 43 tonni koha.

Kalapüüki mutnikuga saab kohapüügikeelu kehtimisel taasavada niipea, kui Vabariigi Valitsus on kalapüügieeskirjaga kehtestanud koha kaaspüügimäärad ja kala maale toomise võimaluse.

Eeskirja muudatusi valmistavad koostöös ette Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium, tuginedes Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste ettepanekutele.

Põhjanooda ehk mutnikuga kalapüügi peatamise käskkiri avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja Maaeluministeeriumi veebilehel ning edastatakse asjasse puutuvatele erialaliitudele.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
13.11.2019

Taimekahjustajate levikuriski tõttu karmistuvad taimede sisseveonõuded

Alates 14. detsembrist 2019 muutub Eestis ja ka teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides taimede ja taimsete saaduste sisseveo kord. Uued reeglid ja nõuded on eesmärgiga takistada ohtlike taimekahjustajate levikut ning need puudutavad nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid.

Suurim muudatus hõlmab nõuet, et kolmandatest riikidest (ELi mittekuuluvatest riikidest) ELi saabuvatel reisijatel on ilma fütosanitaarsertifikaadita (taimetervise nõuetekohasust tõendava dokumendita) keelatud kaasa tuua taimi, lõikelilli, puu- ja köögivilju, aed- ja metsamarju ning seemneid. Nimetatud dokumenti väljastab päritoluriigi taimekaitseteenistus, kui kaup on ohutu ning sellel puuduvad sihtriigi jaoks ohtlikud haigused ja kahjurid. Erandina võib ilma fütosanitaarsertifikaadita kaasa tuua 5 liiki puuvilju: banaan, durian, ananass, dattel ja kookospähkel, millega ei ole seni taimekahjustajate levikut seostatud. Sisseveoks keelatud taimed ja taimsed saadused konfiskeeritakse ja hävitatakse.

Alates 14.12.2019 täieneb taimetervise kontrolli alla kuuluvate kaupade nimekiri ning ettevõtetel tuleb arvestada, et kõik taimed sh puu- ja köögiviljad ning seemned peavad olema fütosanitaarsertifikaadiga varustatud. Uue määrusega muutub ettevõtetele kohustuslikuks esitada sissetoodavate kaubasaadetiste eelteatisi spetsiaalse ELi impordikontrollisüsteemi TRACES NT kaudu. Eelteatis tuleb esitada enne kauba piiripunkti saabumist.

Taimed on osa inimeste ja loomade toiduahelast ning meid ümbritsevast looduskeskkonnast ning seetõttu on ohtlike taimekahjustajate puhangutel hävitav mõju meie elukvaliteedile. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) andmetel hävineb maailmas taimekahjustajate tõttu juba 40% toidukultuuride saagist. Kolmandatest riikidest veetakse ELi siseturule järjest suurenevates kogustes taimi ja taimseid saadusi ning nende kauplemisega kaasnevad ohud põllumajandusele, keskkonnale ja majandusele tervikuna.

Taimehaigused ja kahjurid ei tunne riigipiire ning taimede või isegi nende transpordil kasutatava puidust pakkematerjali ühest riigist teise toimetamisega kaasneb suur risk kahjustajate sissetoomiseks ja levimiseks.

Mitmed ELi riigid kannatavad taimehaiguste ja kahjurite tõttu: Itaalias on haigestunud oliivipuud ohtliku bakteri Xylella fastidiosa-ga, Portugalis on mikroskoopiline ümaruss männi-nematood hävitanud miljoneid mände ning Poolas on kartulitootjad hädas kartuli-ringmädanikuga.

Geograafilise asukoha tõttu on Eestil kindlasti eeliseid vältimaks nende haiguste ja kahjurite sissetungi, mida meie territooriumil veel ei ole. Samas suurendab seda ohtu märgatavalt kaubavahetuse intensiivistumine ja kliima soojenemine.

Üheskoos ELiga on paljud maailma riigid mõistnud, et suurem rõhk taimetervisele tähendab väiksemat saagikadu, tõhusamat võitlust maailmas eksisteeriva vaesuse ja näljaga ning säästvamat põllumajandust. ÜRO Peaassamblee on kuulutanud 2020. aasta Rahvusvaheliseks Taimetervise Aastaks ning sellega juhitakse kõigi tähelepanu taimetervise edendamise ja tugevdamise vajadusele.

Maaeluministeerium’
PRESSITEADE
13.11.2019

Põllumajanduses tuleb mõelda keskkonnale ja innovatsioonile

Konverentsil „Põllumajandus, kalandus ja maaelu: eile, täna ja homme“ toodi välja, et koostatud arengukava seab valdkonnale ühise sihi ning järjest enam tuleb tegeleda keskkonna teemadega ja olla avatud uuendustele.

„Võib küsida, miks on põllumajandusele, kalandusele ja maaelule vaja arengukava. Aga sellepärast, et meil oleks omavahel laiapõhjaliselt kokku lepitud siht, mille poole me kõik omal viisil püüdleme nii põllul, loomalaudas kui ka kalalaeval ja kogu toidusektoris,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Lisaks tõi minister välja keskkonnateemade ja muutuva maailmaga kaasas käimise olulisuse. „Tähelepanu tuleb pöörata keskkonnahoiule ja kliimamuutuste globaalsetele väljakutsetele, sest põllumees ei saa ilma hästi haritud mullata ja kalakasvataja puhta veeta,“ ütles minister. „Samuti näeme juba praegu, kuidas tootmine automatiseerub ja inimkäe osa väheneb. Leian, et peame olema avatud uuendustele, toetama põllumehi innovatsioonis ning ehitama silda teadusmaailma ja põllumehe vahel,“ lisas Järvik.

„Nii nagu täna, on oluline, et ka kümne aasta pärast oleks maal hea elada ja Eesti toit oleks hinnatud. Selle poole me kõik uues arengukavas püüdlemegi,“ ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. „Meil on suurepärane näide põllumajanduse ja keskkonnakaitse koostoimimisest – meie poollooduslikud kooslused, mis säilitavad oma elurikkuse ainult siis, kui seal karjatatakse loomi,“ lisas asekantsler.

Lisaks tõi Lamp välja, et kodumaise toidu eelistamine kaugelt lennukiga transporditava toidu asemel aitab leevendada kliimamuutuste mõju ning ressursside tõhusam kasutamine säästab üheaegselt keskkonda ja suurendab tootmise lisandväärtust.

Konverentsil kõnelesid veel prof. dr Rudolf Mögele, Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai; ettevõtjad Mart Undrest, Tõnu Post, Veljo Ipits; Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti; Roomet Sõrmus EPKK-st; Urmas Varblane TÜ-st; Christophe Lafougere Gira Food-ist. Tulevikutoidu teemal vestlevad Aleksei Lotman, Roosi Soosaar, Rain Kuldjärv, Margit Keller, Jaanus Vihand, Dr. Kristel Ehala-Aleksejev ja Rasmus Rask.

Konverentsi korraldasid Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusuuringute Keskuse ja Euroopa Komisjoni Eesti esindusega.

Ettekanded pannakse üles Maaeluministeeriumi kodulehele: https://www.agri.ee/et/konverents-pollumajandus-kalandus-maaelu-eile-tana-homme-13-novembril-2019.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.11.2019 

Täna räägitakse põllumajanduse käekäigust

Täna toimub ligi 300 osalejaga konverents „Põllumajandus, kalandus ja maaelu: eile, täna ja homme“, kus räägitakse sektori teekonnast, Euroopa Liidu mõjust ning sellest, mida me tulevikus sööme.

„Soovime konverentsil kokku võtta põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 koostamise,“ ütles maaeluminister Mart Järvik. „Arutame ka seda, millist mõju on 15 aastat Euroopa Liidu liikmesriigina avaldanud Eesti põllumajandusele, kalandusele, toidutööstusele ja maaelule ning milliseks võib kujuneda meie toidulaud tulevikus,“ lisas minister.

Konverentsi avavad kell 10 maaeluminister Mart Järvik ja Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. Euroopa Liidu põllumajanduse arengust ja tulevikust tuleb konverentsile rääkima prof. dr Rudolf Mögele. Lisaks jagavad ettevõtjad oma lugusid ja vaadet põllumajanduse- ja toidusektori arengule ning arutatakse biomajanduse ja tulevikutoidu teemadel.

Konverentsil räägitakse põllumajanduse arengust ja heidetakse pilk 15 aastale Euroopa Liidus. Sõna saavad nii poliitikakujundajad kui ka tootjad ise. Päeva teises pooles vaadatakse, kuhu suunda liiguvad tootmine ja poliitika järgmise 10 aasta või isegi pikema aja jooksul nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Konverentsi lõpus toimub arutelu tuleviku toidu üle, kus on esindatud tarbija, tootja, noorte kui ka teiste osapoolte vaated.

Konverentsi korraldavad Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusuuringute Keskuse ja Euroopa Komisjoni Eesti esindusega.

Konverentsi on võimalik vaadata otseülekandes Maaeluministeeriumi kodulehelt: https://www.agri.ee/et/konverents-pollumajandus-kalandus-maaelu-eile-tana-homme-13-novembril-2019.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
7.11.2019

Algas konkurss 2020. aasta toidupiirkonna leidmiseks

Maaeluministeerium kuulutas välja konkursi „Eesti toidupiirkond 2020“.

„Iga-aastane konkurss Eesti toidupiirkonna valimiseks on kujunenud heaks traditsiooniks. Konkurss aitab edukalt tutvustada Eesti eri paikkondade ajaloolist ja ka tänapäevast toidukultuuri ning ühtlasi edendada kohalikku väikeettevõtlust,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

„Loodan, et konkurss tuleb sama huvitav ja pingeline nagu eelmistel aastatel ning et iga kandideeriv piirkond toob välja oma kodukandi parimad ja põnevamad maitsed,“ lisas Järvik.

Eesti toidupiirkonna tiitli kandmiseks 2020. aastal saab taotluse esitada tänavu 12. detsembrini. Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse aasta jooksul kohalikke maitseid esile tõsta ja tutvustada. Lisaks tuleb kandideerijal läbi mõelda aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toitu teiste kohalike üritustega ning kutsub aasta jooksul inimesi toidupiirkonda külastama ja kohalikku sööki maitsma.

Täpsem teave taotluse esitamise kohta on Eesti toidu veebilehel.

Taotlused vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Pidulik tiitel ja rändkahvel antakse üle ning 2020. aasta Eesti toidupiirkonda tutvustatakse tuleva aasta mai esimesel nädalavahetusel.

Taust

• Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse alates 2016. aastast Eesti toidupiirkonda, kus toodetud toidule ja mille toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle ka 1,5 meetri pikkune rändkahvel. Varem on tiitlit kandnud Hiiu-, Peipsi-, Pärnu- ja Vana-Võromaa.
• Praegu kestab Vana-Võromaa maitsete aasta. Täpsem kava: https://umamekk.ee/toidupiirkond-2019-uritused/. 9. novembril toimub Võru spordikeskuses suurlaat UMA MEKK X.
• Eesti toidu piirkonna valimine on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.11.2019 

Maaeluminister avab Hiinas uksi Eesti toidukauba ekspordi kasvuks

Maaeluminister Mart Järvik kohtus täna, 6. novembril Hiina Tolliameti aseministri Li Guoga, kellega räägiti lahendamata küsimustest ja edasisest koostööst.

Minister tõi kohtumisel välja olulised teemad, millega Eesti sooviks edasi liikuda. „Soovime laiendada oma Hiina turule lubatud toodete nimekirja. Seetõttu oleme alustanud läbirääkimisi veiseliha ja tursa ekspordiks,“ ütles minister Mart Järvik. „Veiseliha küsimustiku esitame Hiina võimudele järgmise aasta alguses ning tursa osas soovime luba saada lihtsustatud korras. Loodame, et juba kokkuleppeni jõudnud linnuliha ekspordil jõuame kiiresti huvitatud ettevõtete registreerimiseni,“ lisas minister.

Hiina Tolliameti esindajad lubasid kohtumisel, et tursa protokoll on peagi allkirjastamiseks valmis ning linnuliha ettevõtete registreerimisele annavad nad tagasisidet lähiajal.

„Eesti ettevõtted ja toidutootjad on jätkuvalt Hiina turust väga huvitatud,“ ütles Järvik. „Mind saadab Hiina impordimessil Eesti toidu- ja joogisektori esindajatest koosnev äridelegatsioon, kes kõik loodavad leida endale koostööpartnereid ja avada oma eksport Hiina turule.“

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Hiina on viimastel aastatel kasvutrendis. 2019. a kaheksa kuuga on Eesti päritolu kaupu on sel suunal viidud 6 miljoni euro väärtuses. Võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal on eksport kasvanud 28%.

Kohtumine Hiina Tolliameti aseministriga toimus Hiina visiidi raames, kus minister osaleb Shanghais toimuval Hiina suurimal rahvusvahelisel messil China International Import Expo ning võõrustab külalisi Eesti toitu ja toidukultuuri tutvustaval vastuvõtul. Maaeluminister on Eestis tagasi reedel, 8. novembri õhtul.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
5.11.2019

Aasta lõpuks prognoositakse põllumajanduses häid tulemusi

Piimatootmises ja teraviljakasvatuses on olnud edukas poolaasta, selgub Maaeluministeeriumis valminud põllumajandus- ja kalandussektori ning toiduainetööstuse 2019. aasta esimese poolaasta ülevaatest.

Piima toodeti esimese poolaastaga 412 000 tonni, mis ületab eelmise aasta kogust 3% ja on viimase viie aasta poolaasta vaates suurim piimatoodang. Lihatöötlemisettevõtetele müüdud liha kogus kasvas eelmise poolaastaga võrreldes 3% – sealiha saadi 17% enam kui eelmisel aastal.

Teravilja kasvatatakse eelmise aastaga võrreldes 4% enam ning rapsi ja rüpsi sama palju kui eelmisel aastal. Kasvupindades suuri muutusi ei ole, kuid soodsatest ilmastikutingimustest tulenevalt prognoositakse selleks aastaks teravilja rekordsaaki. Kartuli kasvupind jäi samuti eelmise aasta tasemele, kuid varasemast oodatakse oluliselt suuremat saaki. Kaunvilja kasvupind on viimastel aastatel hakanud vähenema, olles 2019. aastal 8% väiksem kui mullu.

Toiduainetööstusele oli 2019. aasta esimene pool majanduslikult edukas. Toodangut toodeti u 800 miljoni euro väärtuses, millest kolmandik eksporditi. Müügitulu oli 1,01 miljardit eurot ning kasvu panustasid kõige enam pagari- ja muude toiduainete ning loomasöödatööstus.

2019. aasta esimest poolaastat iseloomustab viimase viie aasta rekordiline ekspordi- ja impordikäive‒eksport kasvas aastases võrdluses 9% ning import 6%.

„Maaeluministeerium on teinud palju jõupingutusi selleks, et avada Eesti ettevõtetele uusi turge ning edendada kaubavahetust. Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu veeti esimesel poolaastal välja 437 miljoni euro väärtuses, mida oli 9% enam kui eelmisel aastal samal perioodil,“ lausus maaeluminister Mart Järvik tunnustavalt.

Põllumajandusettevõtete 2019. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 319 ja kogukulud 390 miljonit eurot. Esimese poolaasta arvestuses suurenesid põllumajandusettevõtete tegevus- ja tööjõukulud ligi 8 protsendi võrra enam kui müügitulu. Samas kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevad ettevõtted suurendasid nimetatud perioodil oma müügitulu peaaegu viiendiku võrra ning kahekordistasid kogukasumi, teenides 40 miljonit eurot tulu. See on 18% enam kui eelmine aasta samal ajal.

Põllumajandus- ja kalandussektori ning toiduainetööstuse 2019. a esimese poolaasta ülevaatega saad tutvuda https://www.agri.ee/sites/default/files/content/ylevaated/ulevaade-pokat-2019-01.pdf

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.11.2019

Maaeluminister Mart Järvik lendab Hiina Eesti toitu tutvustama

Maaeluminister Mart Järvik saabub täna, 4. novembril Hiina, kus osaleb Shanghais toimuval Hiina 2. impordimessil ja kohtub Hiina Tolliameti aseministriga.

„Olen mitmel korral kohtunud Hiina põllumajandusministriga ja iga kord on ta rõhutanud, et Eesti kvaliteetsed tooted on Hiina turule väga oodatud,“ ütles maaeluminister Mart Järvik. „Oleme aastate jooksul allkirjastanud ka mitu toiduohutuse protokolli, mis on meile andnud ligipääsu Hiina turule. See kõik loob hea fooni ja annab ettevõtjatele soodsa signaali oma ekspordipotentsiaali rakendamiseks. Eriti olukorras, kus kaubanduspoliitiliste sanktsioonide tõttu on traditsiooniline turg ära langenud,“ lisas minister.

Teisipäeval, 5. novembril osaleb minister Hiina suurima rahvusvahelise messi China International Import Expo avatseremoonial, kus kõneleb ka Hiina Rahvavabariigi president Xi Jinping. Samuti osaleb minister Eesti delegatsiooniga Hongqiao ülemaailmse kaubandusfoorumi e-kaubanduse sessioonil „E-kaubandus digiajastul: uus platvorm ja uus visioon“.

Kolmapäeval, 6. novembril arutab minister koostöövõimalusi Hiina Tolliameti aseministri Li Guoga. Samuti külastab minister messi Eesti stendil osalevaid ettevõtteid.

Neljapäeval, 7. novembril külastab minister koos äridelegatsiooniga ettevõtet Scandic Foods Asia, mis tegeleb Skandinaavia toodete müügi ja promotsiooniga Aasias. Samal õhtul võõrustab minister Järvik külalisi Shanghais Eesti toitu ja toidukultuuri tutvustaval vastuvõtul.

Maaeluministrit saadab lisaks ministeeriumi ametnikele 5-liikmeline äridelegatsioon, kuhu kuuluvad toiduainetööstuste esindajad. Messil China International Import Expo korraldab Eesti ühisstendi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja sellel osalevad Saku Õlletehas AS, Haage Joogid OÜ, EBM Grupp AS, Tanker Brewery OÜ ja Ecotar OÜ.

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Hiina on viimastel aastatel kasvutrendis. 2019. a kaheksa kuuga on Eesti päritolu kaupu on sel suunal viidud 6 miljoni euro väärtuses. Võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal on eksport kasvanud 28%.

Maaeluminister on Eestis tagasi reedel, 8. novembri õhtul.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.11.2019

Veterinaar- ja Toiduamet avas lõhelistele Hiina turu

Eesti kalakäitlemisettevõtetel on nüüdsest võimalik eksportida lõhet ja vikerforelli ning nendest valmistatud tooteid Hiina Rahvavabariiki.

Turu avamise protsessiga alustati juba 2016. aastal, kui amet esitas taotluse ekspordiloa saamiseks. Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul eelnes turu avamisele pikk ja põhjalik ettevalmistav osa, mis hõlmas endast mahuka küsimustiku täitmist ning auditeerimist. „Turu avamiseks täideti Hiina Rahvavabariigi poolt esitatud küsimustik ning 2018. aastal toimus Hiina ametnike poolt läbi viidud audit,“ selgitas Kalda.

Auditeerimise käigus kontrolliti VTA toiduohutuse järelevalvesüsteemi, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi tööd ning kala ettevõtete tootmisprotsesse. „Auditi järgselt täiendati materjale ning vastati lisaküsimustele, lisaks valmistati ette lõheliste protokolli, kus sätestati eksporditavate toodete täpsemad kirjeldused ning lepiti kokku eksporditingimustes,“ lisas Kalda.

Hiina Rahvavabariik annab igale kalaliigile ekspordilubasid eraldi. „Eesti kalakäitlemisettevõtel on võimalik Hiina eksportida kilu, räime, lesta ja krevette. Samuti on võimalik eksportida lehmapiimast valmistatud tooteid ja mett,“ kirjeldas Kalda. Veterinaar- ja Toiduamet jätkab tööd ka selle nimel, et saada eksportluba Hiina turule linnu- ning veiselihale, kitsepiimatoodetele ja tursale.

Lisaks on käesolevast aastast alates võimalik eksportida:

• piimatooted Tuneesiasse;
• hobused ja paljundusmaterjal Uruguaisse;
• piimatooted Hiina Vabariiki (Taiwan);
• liittoit (n. pitsa ja pelmeenid) Uus-Meremaale;
• lihatooted Serbiasse;
• veiseliha Tšiilisse;
• veise toornahad Ukrainasse;
• liittoit Ukrainasse;
• aretus- ja tootmisveised Aserbaidžaani.