Käsiraamatut jagatakse Eesti Taimekasvatuse Instituudi poolt korraldatavatel üritustel.
Käsiraamat on kättesaadav ka elektrooniliselt: http://taim.etki.ee/taim/public/pdf/Trukised/Pllukultuuride_kahjustajad.pdf
Väljaandja: Eesti Taimeksvatuse Instituut
Käsiraamat on koostatud “Teadmussiirde pikaajaline programm taimekasvatuse tegevusvaldkonnas” raames, toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.06.2018
2. juulil algab Peipsiveere arenguprogrammi taotluste vastuvõtt
Esmaspäeval, 2. juulil algab Peipsiveere arenguprogrammi eeltaotlusvoor, mis on avatud 20. juulini 2018. Programmi eesmärk on toetada projekte, mis aitavad tugevdada Peipsiveere arengueelduseid ja neid paremini kasutada.
Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul tagab järjepidev Peipsiveere arenguprogrammi toetamine Peipsiveere piirkonna ja vanausuliste kogukonna elujõulisuse säilimise ja ettevõtluse arengu. „Peipsiveere arenguprogrammi kaudu arendatakse kohalikku ettevõtluskeskkonda, koolitatakse inimesi ning turundatakse Peipsiveere piirkonda. Ühtlasi on see kaasa aidanud ka piirkonnas oluliste traditsioonide säilimisele, mis tagab vanausuliste kultuuripärandi jätkumise,“ lisas maaeluminister Tamm.
Peipsiveere arenguprogrammi rakendamise piirkond on territoorium, mis vastab enne haldusterritoriaalse korralduse muutmist haldusreformi seaduse alusel ja korras Peipsiveere arenguprogrammi rakendamise piirkonnale (endine Alajõe, Iisaku, Lohusuu ja Tudulinna vald Ida-Viru maakonnas, Mustvee linn, Pala ja Kasepää vald Jõgeva maakonnas, Kallaste linn, Meeksi, Vara, Võnnu, Piirissaare, Peipsiääre ja Alatskivi vald Tartu maakonnas) haldusreformile eelnenud piirides. Toetust saab taotleda mittetulundusühing ja sihtasutus ning Alutaguse, Mustvee, Peipsiääre, Kastre, Räpina ning Tartu vald. Programmi kaudu saab taotleda toetust projektide elluviimiseks, tegevustoetust ning toetust välisabiprojektide kaasrahastamiseks. Maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta on 32 000 eurot. Ettevõtlusnõustamise tugiteenuse ja tegevustoetuse puhul on toetuse suurus kuni 20 000 eurot. Toetuse määr on 85 protsenti abikõlblikest kuludest.
Vormikohane eeltaotlus tuleb esitada Tartumaa Omavalitsuste Liidule elektrooniliselt meiliaadressil tol@tartumaa.ee või paberil aadressil Tartumaa Omavalitsuste Liit, Riia 15, 51010 Tartu, perioodil 02.‒20.07.2018. Rohkem teavet leiate Tartumaa Omavalitsuste Liidu kodulehelt www.tartumaa.ee või kirjutades meiliaadressil heili.uuk@tartumaa.ee.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.06.2018
Maaeluminister kutsub üles põllumajandusepoliitika tuleviku teemal kaasa rääkima
28. juunil toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istung, kus käsitleti Euroopa Liiduühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemat, põllumajandusmaa hooldamise nõudeid, tutvustati väärtusliku põllumajandusmaa eelnõud ning ministeeriumis toimuvaid muudatusi.
Euroopa Komisjon esitas juuni alguses järgmise perioodi ÜPP seadusandlikud ettepanekud eesmärgiga lihtsustada ja kaasajastada ühist põllumajanduspoliitikat. „Komisjoni ettepanek toetustasemete võrdsustamiseks on samm õiges suunas, ent ei taga võrdseid konkurentsitingimusi ELi põllumajandustootjate vahel. Eesti ja teiste Balti riikide otsetoetuste tase jääb ka järgmisel perioodil ELi keskmisest põhjendamatult kaugele. Sellest tulenevalt on otsetoetuste võrdsustamine üks meie prioriteete,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
Ta lisas, et ÜPP reformi läbirääkimised on algusjärgus. „Ootame sektori aktiivset osalemist tulevikuaruteludes. Praegu on õige aeg, et tuua välja teemad, mis on teie jaoks olulised. Hoiame teid kursis läbirääkimistel toimuvate arengutega ning kaasame teid Eesti seisukohtade kujundamisel.“
Väärtusliku põllumajandusmaa eelnõud tutvustades tõi peaspetsialist Helve Hunt välja, et maailma rahvastiku kasvu tingimustes muutub põllumajandusmaa kui piiratud ressurss järjest väärtuslikumaks. „Kui siiani on kasvavat toiduainete nõudlust rahuldatud täiendava põllumajandusmaa kasutuselevõtu ja põllumajanduse tootlikkuse kasvuga, siis põllumajandusmaa laiendamise võimalused on tänaseks valdavalt ammendunud. Seega muutuvad järjest olulisemaks küsimused, kui hästi käiakse ümber põllumajandusmaa kui peamise toidutootmise ressursiga ja kuidas tagada põllumajandusliku maa kaitsega maaelule püsiva majandusliku baasi säilimine.“ Eelnõu on Maaeluministeeriumis ette valmistatud ning lähiajal esitatakse see Vabariigi Valitsusele.
2016. aasta detsembris otsustati, et 2019. aastast peab põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohu kokku koguma. 2017. ja 2018. aasta olid üleminekuperioodiks, kus hekseldatutud rohtu kokku koguma ei pidanud. Nõukogu istungil arutati, kas üleminekuperioodi kogemuste ja viimaste maakasutusandmete põhjal on hekseldatud rohu kokku kogumise nõude rakendamine 2019. aastast jätkuvalt põhjendatud. Otsustati, et 2016. aasta otsust hetkel ei muudeta. Koos arutati ebasoodsate ilmastikutingimuste teemat.
Sektorile tutvustati ka ümberkorraldusi ministeeriumis. „Oleme seadnud eesmärgiks, et muudatustega peab kaasnema strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise senisest tihedam lõimumine, ministeeriumi tegevusvaldkonna terviklikum käsitlemine, valmisolek teatud teemadesse senisest enam panustada ja samuti suurem suutlikkus olla analüütiliseks ja tulevikku vaatavaks koostööpartneriks sektorile,“ ütles Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.
Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.06.2018
VTA avastas Lääne-Virumaa kalakasvatuses kalataudi
Plaanilise proovivõtmise käigus tuvastas Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) Lääne-Virumaal Vinni vallas Aravuse külas asuvas kalakasvanduses kalade vereloomeorganite infektsioosse nekroosi tekitaja. Nimetatud haigus ei kujuta ohtu inimese tervisele, kuid selle levik toob kaasa majandusliku kahju kalakasvatajatele.
VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul kehtestas VTA haiguse leviku tõkestamiseks Aravuse kalakasvatusele kuni epidemioloogilise uuringu tulemuste selgumiseni esialgsed piirangud.
“Aravuse kalakasvatuses tuleb jälgida bioohutusmeetmeid ning on keelatud vesiviljelusloomade välja viimine kasvandusest. Uuringu tulemustest lähtuvalt selgub, kas on vaja täiendavaid kitsendusi ning abinõusid,” kinnitas Olev Kalda.
Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (inglise keeles: Infectious Haematopoietic Necrosis, edaspidi IHN) on vikerforellil ning teistel lõhelistel esinev ja enamasti noori lõhelisi kahjustav viirushaigus. Vanemad kalad surevad harva, kuid viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks. IHN`i on diagnoositud laialt kogu maailmas, sh Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kaug-Idas ja Venemaal Karjalas ja meie naabritel Soomes.
IHNi tõrjumiseks on oluline tagada, et viirus ei pääseks kasvandustesse kalade, marja, vee ega hooldusvahenditega. Haigest kalast viirust hävitada ei saa. Haigusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata ja uutega asendada. Selleks surmatakse kalad (võib suunata inimtoiduks) ja kalakasvanduses tehakse pesu ning desinfektsioon. Mõneks ajaks jäetakse kalakasvandus tühjana seisma.
Taudistunud kalakasvanduse kalu on lubatud tappa inimtoiduks, tingimusel, et neil puuduvad taudile viitavad kliinilised tunnused ja patoloogilised muutused.
Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.06.2018
PRIA peadirektorina jätkab Jaan Kallas
Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitas tippjuhtide valikukomisjoni ettepanekul PRIA peadirektoriks Jaan Kallase.
PRIA peadirektori konkurss kuulutati välja 30. jaanuaril, mil riigikantselei avas konkursi viieteistkümne tippjuhi ametikoha täitmiseks. Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, kes kuulus ka valikukomisjoni koosseisu, kommenteeris komisjoni otsust: „Jaan Kallas on PRIA peadirektor olnud alates 2007. aastast ja on selle aja jooksul silma paistnud edumeelse ja organisatsiooni arengule orienteeritud juhina. Tema eestvedamisel on PRIA arenenud tõhusalt toimivaks ja kliendile suunatud organisatsiooniks ning seda suunda on oluline järgida ka edaspidi.“
PRIA peadirektor Jaan Kallase tööd on tunnustatud Maaeluministeeriumi kuldse teenetemärgiga.
Jaan Kallase uus ametiaeg algab 01.01.2019 ning kestab viis aastat.
Taustainfo:
Jaan Kallas on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi toitlustamise tehnoloogia ja organiseerimise erialal. Ta on PRIA peadirektorina töötanud alates 2007. aastast. Enne seda on Jaan Kallas töötanud tippjuhina nii era- kui ka avalikus sektoris.
PRIA korraldab riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste, Euroopa Kalandusfondi toetuste ja turukorralduslike toetuste andmist. Lisaks peab PRIA põllumajandusega seotud riiklikke registreid ja muid andmekogusid ning töötleb ja analüüsib kogutud andmeid.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.06.2018
Põllumajandussektori esimese kvartali tulemused on viimase kolme aasta parimad
Lühiajastatistika järgi on põllumajandusettevõtete 2018. aasta esimese kvartali tulemus parem kui eelneva kolme aasta esimeses kvartalis, selgub Maaeluministeeriumis valminud põllumajandussektori 2018. aasta esimese kvartali ülevaatest.
Pärast 2016. aasta järsku langust pöördus põllumajandussektor 2017. aastal taas kasvule, mis jätkus 2018. aasta esimeses kvartalis. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul suurenesid põllumajandusettevõtete tulud ja tööjõu tootlikkus esimeses kvartalis peamiselt müüdud koguste arvelt, sest tootjahinnad jäid aastatagusele tasemele ja tootmiseks kasutatud sisendite hinnad kallinesid.
2017.−18. talvel valitsesid pea kogu Eestis heitlikud ilmaolud, kuid vaatamata sellele talvitusid taliteraviljad hästi.
Stabiliseeruma on hakanud loomakasvatuse olukord. Selle aasta esimese kvartali lõpus oli veiseid, sigu ja kodulinde rohkem, lambaid ja kitsi aga veidi vähem kui eelmisel aasta samal ajal.
Piimatoodangut saadi 2018. aasta I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,6% rohkem, kuna piimalehmade arv oli 0,8% suurem ja lehmade produktiivsus I kvartalis (2291 kg) ületas eelmise aasta sama perioodi 44 kg võrra, olles ühtlasi Eesti kõrgeim I kvartali toodangu produktiivsuse näitaja läbi aegade. Piima osteti kokku 3,4% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal ning piima keskmiseks kokkuostuhinnaks kujunes I kvartalis 30 € 100 kg kohta, mis on 8% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.
Esimeses kvartalis toodeti tapaloomi ja -linde (eluskaalus) kokku 5% enam kui eelmise aasta samal perioodil, kusjuures enim suurenes veiseliha tootmine. Sealiha kokkuostuhind oli esimeses kvartalis 4% väiksem ning veiseliha kokkuostuhind 7% kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil.
PÕLLUMAJANDUSAMET
VETERINAAR- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
25.06.2018
Käesoleval aastal on laekunud kaks mesilaste hukkumisega seotud kaebust
Põllumajandusametile on laekunud kaks teadet hukkunud mesilastest, üks Lääne-Virumaal ja teine Saaremaal. Kontrollid asjaolude tuvastamiseks viisid läbi Põllumajandusamet ja Veterinaar- ja Toiduamet.
Saaremaa juhtumi puhul hukkunud mesilastest taimekaitsevahendite jääke ei leitud ja täpsemad asjaolud selgitab välja Veterinaar- ja Toiduamet.
Lääne-Virumaal hukkunud mesilastest võetud proovist tuvastati veterinaarravimi ja taimekaitsevahendi toimeainete jäägid. Kõikide jääkide sisaldus mesilastes oli selline, mis võis põhjustada mesilaste hukkumise. Põllumajandusuuringute Keskuse laborianalüüside tulemused viitavad nii veterinaarravimi kui ka taimekaitsevahendi kasutamise nõuete eiramisele.
Põllumajandusamet jätkab menetlust Lääne-Virumaa taimekaitsevahendite väärkasutamise ja asjassepuutuvate isikute suhtes. Toetuse taotleja puhul teavitatakse ka Põllumajanduse Registri ja Informatsiooni Ametit, et rikkumist oleks võimalik võtta arvesse toetuse määramisel. Korduva rikkumise ilmnemisel tunnistatakse taimekaitsevahendi väärkasutaja taimekaitsetunnistus kehtetuks.
Veterinaarravim, mille jääke mesilastest leiti, on olemuselt insektitsiid, mida kasutatakse loomadel kirpude, sipelgate jt tõrjeks. Veterinaar- ja Toiduamet tegeleb antud preparaadi kasutamise uurimisega mesilas.
Lisainfo:
Maris Raudsepp
taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja
Põllumajandusamet
e-post Maris.Raudsepp@pma.agri.ee
tel 5669 8823
Harles Kaup
loomatervise, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja
Veterinaar- ja Toiduamet
e-post harles.kaup@vet.agri.ee
tel
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.06.2018
Mahetoetust taotletakse ligi 190 000 hektarile
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel esitati 2018. aasta taotlusperioodil mahetoetuse saamiseks 1817 taotlust 187 853 hektarile põllumajandusmaale. Seda on 6,7% enam kui 2017. aastal, mil toetust taotleti 175 996 hektarile.
„Riigi jaoks on oluline soodustada mahepõllumajanduse arengut ning seetõttu on vajalik, et toetused makstakse tootjatele välja täies mahus“, ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Koostöös valitsusega oleme selleks vahendid leidnud, kuna mahemajanduse edendamine on üks meie ühistest prioriteetidest.”
Kõige enam taotleti mahetoetust püsirohumaadele (76 173 ha), mis moodustab 40,5% kogu põllumaast, millele toetust taotleti.
Viimastel aastatel on rohumaade osakaal hakanud vähenema ning külvipinna osakaal kasvama. Teravilja, kaunvilja ja tehniliste kultuuride külvipinna osakaal mahepõllumajandusmaas on 25,6%; võrreldes 2012. aastaga on see kasvanud 5,8%.
Teraviljadest taotleti kõige enam toetust kaerale (25 996 ha) ning kaunviljadest põldhernele (5 716 ha).
Piirkondadest taotleti toetust kõige enam Tartumaal (27 405 ha). Lõplik toetusalune pindala selgub pärast PRIA ja Põllumajandusameti kontrolle.
Taust:
Eestimaa Talupidajate Keskliidul on hea meel teatada oma uuest liikmest EESTI OTT!
MTÜ Eesti OTT ühendab OTT toiduvõrgustikke Eestis.
Mis on OTT?
OTT on Eestis tegutsev piirkondlik kodanikevõrgustik, mis organiseerib kaubavahetust tootjate ja tarbijate vahel ilma vahendustasuta.
Lisaks osaleb Eesti OTT aktiivselt erinevatel laatadel ja üritustel, kus pakub maitsvat ja põnevat kodumaist kaupa.
Vaata lähemalt OTT-i kodulehelt: http://www.eestiott.ee/
Eesti OTI Kaubakohtumised toimuvad hetkel 15 paigas.
Eesti OTT toiduvõrgustike kontaktid ja kaubakohtumised leiad lehelt: http://www.eestiott.ee/eesti-ott-d.html
OTI eestvedaja Emil Rutiku tegi Eestile kingituse üleskutsena süüa 100 päeva Eesti toitu!
Tutvu üritusega lähemalt Facebookis: https://www.facebook.com/100-p%C3%A4eva-Eesti-puhast-toitu-493473824370756/
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.06.2018
Maaeluministeerium: tahame hoida Eesti vaba ohtlikest taimekahjustajatest
Maaeleministeerium saatis huvirühmadele arvamuse avaldamiseks ja teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks taimekaitseseaduse väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on tõhustada taimekahjustajate eest kaitsvaid meetmeid ning järelevalvet.
„Kaubanduse jätkuv üleilmastumine on kaasa toonud üha kasvava impordi uutest maailma piirkondadest. Eelkõige viimasel kümnendil on see põhjustanud kahjulike organismide sissevoolu riski järsu suurenemise,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Seega seisab kogu Euroopa Liit silmitsi sisse toodud taimekahjustajatest põhjustatud riskidega.“
„Impordil riiki sisse toodud taimekahjustajad põhjustavad põllumajanduslike ja looduslike ökosüsteemide, sealhulgas metsade, suuremat haavatust,“ lisas Suu. „Euroopa Liidus on taimetervise valdkonna kehtivate õigusnormide hindamine näidanud, et kaubanduse globaliseerumise ja kliimamuutuste tõttu ei suuda sätestatud meetmed peatada uute taimekahjustajate ja -haiguste suurenenud levikut.“
Taimekaitseseaduse väljatöötamiskavatsuses analüüsitakse EL-i taseme määruste sätteid, mille kohaselt on liikmesriigile jäetud otsustusõigus nõuete rakendamise ulatuse määratlemisel, riigisiseste protseduuride sätestamisel või erandite kasutamisel.
Näiteks on riigil on võimalus rakendada taimekahjustajate tõrjumiseks, leviku takistamiseks ja ennetamiseks rangemaid tõrjemeetmeid, kui on kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusaktides. Samuti näeb uus taimetervise kord ette ettevõtjate vastutuse suurendamist.
Ametliku kontrolli määruse kohaselt võivad sihtliikmesriigid nõuda, et ettevõtjad, kellele tuuakse teisest liikmesriigist kaupu, teataksid kõnealuse kauba saabumisest pädevale asutusele. Lisaks peab riik koguma järelevalvetoimingute kohustuslikud lõivud ja tasud.
Taimekaitseseaduse muudatused on plaanis vastu võtta 2019. a esimeses pooles.