Autor: Andra Savtšuk

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
05.06.2018

Põllumajandusamet tuvastas Eesti tarbekartuli põldudel kaks uut kartuli ringmädaniku haiguskollet

Igal aastal teeb Põllumajandusamet Eestis seiret ohtlike kartuli bakterhaiguste leidmiseks. Seire käigus võetakse laboriproovid eelmise aasta kartulisaagist, kuna haigus võib kartulis peituda ilma haigustunnuseid avaldamata. Sel kevadel tuvastati ohtlik taimehaigus kartuli ringmädanik kahest võetud laboriproovist (Põlvamaal ja Viljandimaal).

„Ohtlike taimehaiguste vältimiseks on tarbekartuli tootja kohustatud igal aastal uuendama 20% maha pandavast seemnest sertifitseeritud seemnekartuliga. Istutusmaterjali uuendamine aitab kaitsta kartulisaaki ohtlike haiguste ja kahjurite eest ning tõstab saagi kvaliteeti,“ ütles Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna nõunik Mart Kinkar.

„Ringmädanik võib soodsates kasvutingimustes hävitada suure osa kartulisaagist. Bakterhaigusest vabanemiseks peab tootja hävitama saastunud kartulimugulad ja kartulipõllul tuleb loobuda kartulikasvatusest kolmeks järgnevaks aastaks. Samuti tuleb puhastada ja desinfitseerida kõik hoidlad, masinad, seadmed ja konteinerid, mis saastunud kartuliga võivad olla kokku puutunud,“ lisas Kinkar.

Alates 2010. aastast on ringmädaniku haiguskollete arv selgelt vähenenud, viimati tuvastati tarbekartuli põllult kartuli ringmädanik 2015. aastal Jõgevamaal. Leviku vähenemisele on suurt mõju avaldanud just 20% sertifitseeritud seemnekartuli kasutamise nõue, mis aitab vähendada kahjustajate leviku riske ja mida peab ka alanud kartuli istutamise hooajal seetõttu kindlasti meeles pidama.

Seire käigus kartulist võetud proovid analüüsiti Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.

Lisainfo:

Mart Kinkar
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
tel 671 2624, 5361 1416
mart.kinkar@pma.agri.ee

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
01.06.2018

Euroopa Komisjon soovib ühist põllumajanduspoliitikat lihtsustada ja kaasajastada

Euroopa Komisjon esitles täna ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise eelarveperioodi (2021-2027) eelnõud. Komisjoni ettepaneku kohaselt jätkatakse põllumajandustootjate ja maapiirkondade kogukondade toetamist, soodustatakse kestlikku arengut ning pööratakse suurt tähelepanu keskkonna- ja kliimakaitsele ning teadusarendusele ja innovatsioonile.

Ettepanekuga lihtsustatakse ja kaasajastatakse ühist põllumajanduspoliitikat. Liikmesriikidele antakse senisest suurem otsustusõigus, kuidas ja kuhu oma eelarvevahendeid paigutada. Toetusi on edaspidi võimalik paremini suunata, mis tagab suurema paindlikkuse toetussummade jagamisel. Väga olulisel kohal on keskkonna- ja kliimakaitse – uus ÜPP seab põllumeestele selles valdkonnas kõrgemad eesmärgid, kasutades selleks mitmeid kohustuslikke ning vabatahtlikke meetmeid.

Võrreldes käesoleva perioodiga muutub poliitika rakendusmudel – praegused maaelu arengukavad asendatakse ÜPP strateegiakavadega, mis hõlmavad nii ÜPP esimest kui ka teist sammast ja tagavad valdkonna tervikliku planeerimise. Strateegiakavad peavad täitma üheksat ÜPP eesmärki: õiglase sissetuleku tagamine, konkurentsivõime suurendamine, toidutarneahelas ebaausate kaubandustavade vähendamine, kliimamuutusele suunatud tegevused, keskkonnahoid, maastike ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, põlvkondade vahetumise soodustamine, maapiirkondade elavdamine ja toidukvaliteedi ning tervise kaitsmine. „Uue mudeli abil soovitakse suurendada liikmesriikide paindlikkust poliitika rakendamisel ning arvestada rohkem kohalike eripäradega. Euroopa Liidu tasandil seatakse küll ühised eesmärgid, kuid liikmesriigid saavad strateegiakavades arvesse võtta kohalikke tingimusi ning poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud,“ märkis Tarmo Tamm.

Euroopa Komisjoni õigusaktide ettepanek on väga tihedalt seotud ka ÜPP eelarve ettepanekuga. Ettepaneku järgi suureneb Eestile otsetoetusteks eraldatav kogusumma järgmisel finantsperioodil võrreldes praeguse finantsperioodiga 26%, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9%. „Vaatamata sellele jääme endiselt EL-i kõige madalama hektaritoetusega riigiks. Võrdsemate otsetoetuste nimel tuleb veel palju tööd teha, sest põllumehed tegutsevad ühisel turul ja seisavad silmitsi samasuguste väljakutsetega,“ lisas maaeluminister Tamm.

Komisjoni ettepaneku kohaselt väheneb kõikides liikmesriikides maaelu arengu fondi EL-i poolne finantseerimine 15% võrra. Samas on komisjoni eelnõudes ettenähtud liikmesriikide omafinantseeringu suurenemine, mis varieerub erinevate meetmete lõikes ning iga liikmesriigi maaelu arengukava lõplik maht sõltub poliitilistest valikutest. „Leiame, et maaelu arengupoliitikale tuleb tagada piisav rahastus, sest just see on parim viis põllumajanduse ja ka laiemalt maaelu arengu seisukohast oluliste eesmärkide saavutamiseks, näiteks põlvkondade vahetuse soodustamine, innovatsiooni kiirendamine ja teaduslikuma põllumajanduse poole püüdlemine,“ sõnas Tarmo Tamm.

Lisaks on ettepanekus välja toodud teemadest Eesti jaoks olulisel kohal põllumajandustootjate ühistegevuse arendamine ja soodustamine. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu toidutootmissektoris lisandväärtuse suurendamisele, konkurentsivõime parandamiseks pannakse rõhku inimkapitali arendamisele ja innovatsioonile, sh teadmussiirdele, nõuandeteenustele ning uute tehnoloogiate rakendamise soodustamisele.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.06.2018

Muudetakse rümpade kvaliteediklasside määramise nõudeid

Maaeluministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, millega kehtestatakse veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside (SEUROP) määramise täpsemad nõuded ning kvaliteediklasside määramiseks tunnustamise kord.

Põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Kristel Maidre sõnul tagab rümpade kvaliteediklassidesse määramine loomapidajale ühtsed ja kindlaks määratud alused rümpade kvaliteedi määramiseks. “Samuti annab klassidesse määramine objektiivse ülevaate kaubeldava liha kvaliteedist, soodustab kvaliteetse liha tootmist ning aitab paremini korraldada turuhindade kogumist ja võrdlemist,“ lisas Maidre.

Rümpade kvaliteediklassidesse määramine on põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõu. Selle abil registreeritakse veise- ja vasikaliha, sealiha ning lambaliha hinda ja see aitab tagada turu läbipaistvust.

Eelnõu alusel tuleb kvaliteediklassidesse määrata toidukõlblikuks tunnistatud veise-, sea- ja lambarümbad lihakäitlemisettevõttes, kus tapetakse nädalas aasta keskmiselt üle 55 kaheksa kuu vanuse või vanema veise, 200 nuumsea ja 80 lamba.

Eelnõuga asendatakse maaeluministri varasemad kolm määrust, mis sätestasid veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramist.

Määrus jõustub 11. juulil 2018. aastal.

Määruse eelnõu EISis

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
01.06.2018

Eestis muudetakse glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite müügi- ja kasutustingimusi

Eestis on registreeritud 34 glüfosaati sisaldavat taimekaitsevahendit. Põllumajandusamet seadis neile kõigile müügi ja kasutuse piirangud.

Euroopa Komisjon võttis vastu rakendusmääruse, mille alusel võib glüfosaati kasutada veel vähemalt 5 aastat, kuid erilist tähelepanu pööratakse käitlejate ja hobikasutajate kaitsele ning saagikoristuseelse kasutuse vastavusele headele põllumajandustavadele. Sellest tulenevalt seadis Põllumajandusamet täiendavad müügi- ja kasutuspiirangud.

Glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutus koolialadel, laste mänguväljakutel ning tervishoiuasutuste vahetus läheduses on keelatud. Edaspidi on vabamüügis ehk väikeaiapidajale kättesaadavad ainult need preparaadid, mille pakendid on suurusega kuni ja kaasa arvatud 1 liiter. Suuremad pakendid on mõeldud vaid professionaalsele kasutajale, kes omab kehtivat taimekaitsetunnistust. Keelatud on koristuseelne kasutus saagi närvutamise või kuivatamise eesmärgil. Seetõttu on osadel toodetel eemaldatud ka mitmed kasutusalad, nt teraviljade, herne, oa kuivatamine.

Vastavalt Euroopa Liidu reeglitele on Põllumajandusamet andnud taimekaitsevahendite olemasolevate laovarude müügiks ja kasutamiseks 6 kuud. Alates 1. detsembrist 2018 on lubatud müüa vaid tooteid, mille märgistus on viidud kooskõlla muudetud kasutustingimustega. Samuti tohib selliseid tooteid  kasutada üksnes vastavalt uutele kasutustingimustele.

Põllumajandusamet täiendas ka kõiki glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite infolehti teabega, mis keelab neid pritsida põllumajanduskultuuride õitsemise ajal ja ka siis, kui töödeldaval alal esineb õitsvat umbrohtu.

 

Lähem info:

Eva Lind
nõunik, taimekaitse ja väetise osakond
Põllumajandusamet
Eva.Lind@pma.agri.ee
Tel 671 2619

MAI

31.05 – hiljemalt nüüd tuleb alustada rannaalal karjatamist, kui alapõhiselt ei ole määratud teisiti.

31.05 – Keskkonnaametile tuleb teatada karuputke esinemisest (HPK).

JUUNI

11.06 – otsustab PRIA loomakasvatuse üleminekutoetuste ühikumäära.

22.06 –  teeb PRIA loomakasvatuse üleminekutoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

ÜLDINE pindalatoetuste info:

ÜPT taotlemise korral tuleb kanepi õitsema hakkamisest PRIA-t teavitada

30.06 – kannab PRIA otsetoetuste, pindala üleminekutoetuste ja MAK pindala- ja loomatoetuste toetuste saaja arvele

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus ehk KSM (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018007

15.05 – KSM väetusplaan on koostatud. Jälgi väetusplaani nõudeid!

15.06 – rohumaariba või maastiku joonelement peab olema rajatud

15.06 – kui on viies kohustuse aasta, peab olema KSM täiendkoolitus läbitud

Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018009

15.06 – hiljemalt selleks ajaks on viljapuud ja marjapõõsad istutatud

15.06 – viljapuu- ja marjaaia rajamisele järgneval aastal peavad reavahed vähemalt kolmandiku ulatuses olema rohukamaraga kaetud

Piirkondlik mullakaitse toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue) Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018015

15.06 – hiljemalt esimeseks kohustuse aastaks peab olema rohukamar rajatud

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus ehk PLK (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue. Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018016 ja selle toetuse puhul on ka palju alapõhiseid tähtaegu ja piiranguid, mis tulenevad kaitse-eeskirjast, kaitsekorralduskavast või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavast)

20.06 – esimesel kohustuse aastal peab olema Keskkonnaameti korraldatud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitus läbitud.

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018010

15.06 – põllu-, puuvilja- või marjakultuuri kohalikku sorti kuuluvad taimed peavad olema külvatud, maha pandud või istutatud ja puuvilja- või marjaaia reavahed rohukamaras hiljemalt rajamisjärgsel aastal

15.06 – ära unusta esitada PRIA-le külvatud seemne müügipakendi originaaletiketti või taimepassi või muud sordiehtsust tõendavat dokumenti. Lisaks SORT etikettidele esitada ÜPT taotlemise korral ka kanepi etiketid

Piirkondlik veekaitse toetus (hetkel veel eelnõu, aga seda toetust saab taotleda vaid nitraaditundlikul alal. Toetusel kaks tegevust: 60%-ne talvine taimkate ning kaitsmata alade rohumaana hoidmine)

15.06 – hiljemalt esimeseks kohustuse aastaks peab olema rohukamar rajatud.

Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (iga kuupäeva kohta on konkreetne nõue). Vaata lähemalt: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017045

1.06 – viiendal kohustuse aastal peab olema täiendkoolitus läbitud

15.06 – otsetoetuste taotlemise korral peab olema põllumajanduskultuur külvatud, maha pandud, istutatud või peab maad hoidma kesas

15.06 – puuvilja- ja marjaaia rajamisele järgneval aastal peavad reavahed olema rohukamaraga kaetud

Kiviaia taastamise toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/125042017012

7.06 – 2016. aastal toimunudtaotlusvooru käigus rahastamise otsuse saanud kiviaedade taastamise lõpparuande esitamise tähtaeg

Pane tähele! Ka nõuetele vastavad süsteemiga seotud nõuded kehtivad kogu kalendriaasta kohta. Kohustuslike majandamisnõuete  tähtajad tulevad valdkonna vastavatest õigusaktidest.

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuetest on aga tähtaegadega seotud need: https://www.riigiteataja.ee/akt/116112017004

15.06 – viljavaheldus- või külvikorraplaan on koostatud või uuendatud

Loomade heaolutoetus. Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018012

1.06 – 31.08 – taotlusel taotletud arvul veiste, sh vasikate ning hobuste karjatamisperiood. Täkkudele tagatakse pääs karjamaale või väliaedikusse.

Taotluse esitamise aasta 15. juuni – nõuetekohase koolituse kohta, mis on toimunud 2015. aastast selle ajani, võib taotleda toetust.

Prognoositav taotlusperiood:

4.06-11.06  – Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (meede 16.4)

25.06-2.07 – Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks (väikesed ja mikrod) (meede 4.2.1)

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus. Vastuvõtt toimub Erametsakeskuses.

15.07 – EPKK lihaveisekasvatuse aastakonverents 2018 Tartus.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

31.05.2018

 

Toidu päritolumärgistuse nõuded muutuvad selgemaks

Mai lõpus võeti vastu Euroopa Komisjoni rakendusmäärus, mis aitab vältida tarbijate eksitamist valmistoidu põhikoostisosa päritolus. Nõuetest peab juhinduma alates 1. aprillist 2020.

„Järjest rohkem leiab toodete pakenditelt sümboleid, pilte ja sõnu, mis võivad tarbijatele jätta eksitava mulje tootes kasutatud põhitooraine päritolust. Määrus toob selles suurema selguse: olukorras, kus esineb eksitavat teavet, tuleb tooraine päritolu välja tuua,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Määruse eesmärk on kohustada valmistajaid andma teavet toidu (valmistoote) põhikoostisosa päritolust, kui märgistusel esitatud vabatahtlik päritoluviide võib tarbijat eksitada. Vabatahtlikuks päritoluviiteks loetakse pakendil kasutatud sõnu, sümboleid ja pilte (nt lipud, kaardid), millest võib järeldada põhitooraine päritolu.

Määruse nõuetest peab juhinduma kõikides liikmesriikides alates 1. aprillist 2020. Enne seda tähtaega turule viidud või märgistatud tooteid, mis ei vasta määruse nõuetele, võib müüa kuni varude lõppemiseni. Enne määruse kohaldumist töötab Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega välja juhendi määruse rakendamiseks.

Siiani on Euroopa Liidu kohustuslik päritolumärgistus olnud nõutav näiteks puuviljade, marjade ja köögiviljade puhul ning kõrgema riskiga toodetel, nagu näiteks värske liha.

Euroopa Komisjoni rakendusmäärus 2018/775

Lisainfo märgistamisest: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/toiduohutus/margistamine

Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

30.05.2018

Seakasvatused täidavad bioohutuse nõudeid üha hoolsamalt

Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis taas bioohutusnõuete täitmist kõikides Eestis registreeritud seapidamiskohtades. Veterinaarametnikud kontrollisid kokku 132 seakasvatust, millest 128 farmis peeti kontrolli hetkel sigu. Möödunud aasta kevadel toimunud kontrollide ajal peeti sigu 143 farmis.

Veterinaarametnikud kontrollisid bioohutusmeetmete täitmist ja nende igapäevast rakendamist, näiteks kuidas toimub inimeste ja sõidukite pääs loomakasvatushoone alale, desobarjääride olemasolu ning sööda nõuetekohast säilitamist. 16 farmile tehti kontrolli tulemusel ettekirjutusi. Valdavalt olid ettekirjutused seotud desobarjääride ja desinfektsiooni efektiivsusega. Näiteks tuvastati kontrolli käigus, et olemasolev desomatt jalanõude jaoks on amortiseerunud ning raskesti puhastatav, mis omakorda võimaldab mustuse kogunemist ja vähendab desinfektsiooni efektiivsust. Veterinaarametnikud tegid ka märkuseid sigalasse sisenemisel loomapidaja käte ja jalanõude desinfitseerimise protseduuri kohta ning ettepanekuid desomattide lisamiseks. Tänaseks on järelkontrollid läbi viidud ning seakasvatajad on puudused likvideerinud.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kauba sõnul suhtuvad seakasvatajad bioohutusnõuete täitmisse täie tõsidusega. „Bioohutusnõuete täitmine ja teadlikkus nõuetest on tänu veterinaarametnike kontrollidele ja nõustamisele oluliselt paranenud. Seakatku oht Eestis püsib ja nõuab seakasvatajatelt järjepidevat hoolsust,“ ütles Kaup.

Kõik seakasvatamiseks kasutatavad hooned peavad olema registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA). Võimaliku taudipuhangu korral farmis saavad kompensatsiooni taotleda vaid need seakasvatajad, kes on kõiki bioohutusnõudeid täitnud.

Kokku kasvatati Eesti seakasvatustes kevadise kontrolli hetkel 303 103 siga, samas kui 2017.aasta kevadkontrolli ajal oli sigu 278 744. Enim sigu on Viljandimaal (89 486), Lääne-Virumaal (50 305) ja Põlvamaal (30 508). Kõige vähem peetakse sigu Hiiumaal (14 siga) ja Valgamaal (153 siga).

Lisainfo:

Harles Kaup

Loomatervishoiu osakonna juhataja

tel: 518 4925

Stokker on Baltikumi juhtiv professionaalsete tööriistade ja masinate müügi- ja teenindusettevõte

Soodustused Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmetele:

• -10% on kogu tootevalik
• -13% õlid-määrdeained, tööriistad

Külasta ka kindlasti Stokkeri veebilehte: https://www.stokker.ee/

Liidu liige saab ennast kliendiks registreerida teenindusleti juures näidates Lambakaarti ja lisades, et on Eestimaa Talupidajate Keskliidu liige ning temale hakkavad automaatselt soodustused kehtima.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
28.05.2018

 

Avatud toidutööstusi külastas nädala jooksul pea 900 inimest

21.–27. maini toimunud avatud toidutööstuste nädala raames külastas tööstusi 894 inimest. Enim külastajaid võttis vastu Chocolala, kelle juures käis šokolaaditootmist uudistamas 125 inimest.

Rohkelt külalisi võtsid vastu ka Esko Talu (88 külastajat), Leibur (76),  Kalev (73) ja Balsnack (66). Kohtade arv oli väga piiratud Balbiinos,  Saku Õlletehases, Santa Marias, Salvestis,  Lõuna Pagarites, UVIC-is, Rakvere Lihatööstuses, Saaremaa Piimatööstuses ja Saue Productionis ning kõik mainitud võisid uhkust tunda pea 100-protsendilise täituvuse üle.

„Avatud toiduainetööstuste nädal kannab üht väga olulist väärtust – see on usaldus. Toidutööstused usaldavad inimesi, lubades neid oma tootmisse, ja teisalt näevad tarbijad oma silmaga, kuidas meie igapäevane toit tööstustes valmib. Nii kasvabki usaldus kodumaiste toodete vastu. Aitäh toiduainetööstustele, et pakkusite inimestele võimaluse oma tootmistesse kiigata ja uusi teadmisi omandada,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Kokku võõrustasid külalisi 28 toidutööstust Eesti nii suurematest kui ka väiksematest kohtadest: A. Le Coq, Andre Juustufarm, Balbiino, Balsnack INH, Luke meierei, Chocolala, Ecofarm, Esko talu, Jaanihanso, Kalev, Leibur, Lõuna Pagarid, Minna Sahver, Moe Peenviinavabrik, Nopri Talumeierei, OG Elektra (pagari- ja vorstitsehh), Pajumäe talu, Põltsamaa Felix, Rakvere Lihatööstus,  Saaremaa Piimatööstus, Saku Õlletehas, Salvest, Santa Maria, Saue Production, Scanola (Olivia), Tallegg, Tamme Aiandustalu ja UVIC. Maakondadest olid esindatud Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Raplamaa, Võrumaa, Lääne-Virumaa, Viljandimaa ja Saaremaa.

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Avatud toidutööstuste nädal on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädal ja avatud talude päev. Avatud toidutööstuste nädalat rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020.

Avatud toidutööstuste nädal on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. 2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähemat infot juubeliürituste kohta saab veebilehelt www.EV100.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.05.2018

 

Tamm Leedus: meie eesmärk on toota säästlikumalt, efektiivsemalt ja tagada majanduslik heaolu

 

Maaeluminister Tarmo Tamm osales täna, 25. mail Leedus XIII Hiina ning Kesk- ja Ida–Euroopa riikide põllumajanduskaubanduse ja majanduskoostöö (16+1) foorumil.

„Põllumajandusele avaldatakse suurt survet suurendada ressursitõhusust ja vähendada selle mõju keskkonnale,“ ütles maaeluminister Tamm foorumil. „Minu arvates loob 16+1 koostöö võimalused ühendada meie jõud ja teadmised, et leida lahendusi ühistele probleemidele põllumajandussektoris.“

Kohtumisel arutasid Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide põllumajandusministrid innovatsiooni-, teadus- ja arendusalast koostööd põllumajanduses.

„Hiljuti avaldas OECD raporti Eesti innovatsioonist, põllumajanduse tootlikkusest ja kestlikkusest. See annab meile hea ülevaate, kus me peame enam pingutama, kuid samuti aimu, millistes küsimustes saaksime teha teiste riikidega paremat koostööd,“ lisas Tamm. „Näiteks rakendusteadusel on Hiinas väga tugev osakaal, seega Eesti võiks teha selles vallas Hiinaga rohkem koostööd.“

Osalenud ministrid kirjutasid alla ühisdeklaratsioonile, milles rõhutatakse vajadust parandada 16+1 initsiatiivi teadusalast koostööd ning kogemuste vahetamist, samuti vajadust suurendada investeeringuid põllumajandussektorisse. Eesmärgiks on saavutada majanduskasv, sealhulgas tagada toiduga kindlustatus ja toiduohutus. Samuti tuuakse esile, et tuleb rohkem pingutada riikidevahelise kaubanduse edendamiseks.

Taust

• Hiina Rahvavabariigi ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahelise poliitilise ja majandusliku koostöö arendamine on üks 16+1 initsiatiivi peamisi eesmärke. See kehtib ka põllumajandussektori puhul, kus fookuses on põllumajanduslike toiduainete kaubanduse edasine arendamine ning mahtude kasvatamine, koostöö suurendamine teadus- ja arendustegevuse vallas ning põllumajandus- ja toidutöötlemissektorite kestlikuks arenguks vajalike heade tavade vahetamine.