Autor: Andra Savtšuk

Veterinaar- ja Toiduamet

Põllumajandusamet

PRESSITEADE

25.05.2018

 

VTA ja PMA keskenduvad sel suvel puu- ja köögiviljade päritolu kontrollimisele

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) kontrollib koostöös Põllumajandusametiga (PMA) sel suvel suurendatud tähelepanuga müügikohtades puu- ja köögiviljade päritolu, hügieeninõuete täitmist ning kauba dokumentatsiooni korrektsust.

Värske puu- ja köögivilja müüja peab teadma, et toodete nimetus ja päritoluriik peavad müügikohas olema loetavalt ja selgelt nähtavalt kirjas kõikide toodete juures. Tuleb jälgida, et müüdavad puu- ja köögiviljad oleksid, terved, puhtad, taimekahjuriteta ning ilma võõra lõhna ja maitseta. Tarbimiseks kõlbmatute, mädanenud või riknenud toodete müümine on keelatud.

Lisaks peab müüja tagama isikliku hügieeni ning tal peab olema võimalus käte, müügileti ja töövahendite puhastamiseks. Kindlasti peab müüja olema terve, ta ei tohi põdeda viirus- ja nakkushaigusi.

Müüja peab olema võimeline tõestama, millisest ettevõttest (talust või laost) on pärit müüdav puu- ja köögivili.

Müüdava puu- ja köögivilja kohta peavad olema saatedokumendid (välja arvatud isikul, kes müüb enda kasvatatud aiasaadusi), millel peavad olema märgitud:

• dokumendi nimetus ja number
• koostamise kuupäev
• kauba nimetus
• päritoluriik
• kogus kilogrammides
• tehingu osapoolte nimed

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2018

 

Tamm: Toidukaod ja toiduraiskamine on meie kõigi ühine väljakutse

Maaeluminister Tarmo Tamm osales täna, 24. mail Leedus rahvusvahelisel põllumajandusmessil Agrobalt 2018, mille raames toimus Euroopa Liidu toiduohutuse voliniku Vytenis Andriukaitise ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) peadirektori  Jose Graziano Da Silva osalusel kõrgetasemeline foorum toidukadude ja toiduraiskamise teemal.

„Euroopa Komisjoni andmetel raisatakse Euroopa Liidus ligikaudu 175 kg toitu inimese kohta aastas ja veidi üle poole raisatud toidust tekib kodustes majapidamistes. Usun, et me kõik saame kaasa aidata leidmaks lahendusi, kuidas toidukao ja toiduraiskamise probleemi paremini käsitleda ja leida toimivaid lahendusi,“ ütles maaeluminister Tamm oma kõnes. „Efektiivne tootmine ja toiduga kindlustamine on oluline teema kogu maailmas. Minu arvates tuleks toiduainete kvaliteedistandardite väljatöötamisel paremini hinnata, kuidas nad avaldavad mõju toidukadudele ja toidu raiskamisele tulevikus. Samuti peaksime vältima õiguslike tõkete loomist, et võimalikult palju toidust oleks kasutatud inimtoiduks.“

Foorumil tõdeti, et tegemist on kompleksse teemaga, mis avaldab negatiivset mõju nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka keskkonnaga seonduvalt. Välja tuleb töötada ühtne lähenemine, millel oleks tarneahelat läbiv mõju. Parandada tuleb toidutootmissüsteemide jätkusuutlikkust, et paremini kokku tuua nõudlus ja pakkumine. Oluline on koguda adekvaatseid andmed ja ülevaadet toidukadudest ja -raiskamisest, et kavandada vajalikud meetmed, seadmata põllumeestele lisanõudeid ja -kohustusi.

Ühiselt jõuti järeldusele, et toidukadude ja -raiskamise teema on oluline ja üleilmse säästva arengu kava seisukohast tuleb vähendada ebaotstarbekat survet loodusressurssidele (sh keskkond, maa ja vesi), luua majanduslikke hüvesid põllumeestele, ettevõtetele ja majapidamistele ning tagada, et rohkem inimesi saab toidetud. Suuremat tähelepanu pööratakse innovatsiooni edendamisele põllumajanduses, mis aitaks kaasa nii kasvatamise, tootmise kui ka säilitamise etapis toidukadude vähendamisele.

Osalejad leppisid kokku, et säästva arengu eesmärkide saavutamiseks tehakse aktiivselt koostööd ning võetakse eesmärgiks vähendada 2030. aastaks poole võrra toidukadusid tarbija tasemel ja vähendada kadusid tootmis- ja pakkumisahelas, sealhulgas saagikoristuse etapis.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2018

Eesti hääletab dikvaadi keelustamise poolt

Euroopa Komisjon plaanib keelustada dikvaati sisaldavad taimekaitsevahendid. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) tõi oma aruandes välja, et toimeaine dikvaat ei ole inimese tervisele ohutu, ja tegi ettepaneku selle keelustamiseks. Hääletus dikvaadi kasutamise poolt või vastu toimub reedel, 25. mail.

„Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku toimeaine dikvaat heakskiitu mitte pikendada ning ka Eesti on otsustanud hääletada dikvaadi keelustamise poolt,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Tugineme otsuste tegemisel teaduspõhisusele ning kindlasti ei saa me teha järeleandmisi ei inimeste ega lindude-loomade tervise arvelt.“

EFSA aruandest selgub, et isegi kui arvestada kõiki võimalikke riskide maandamise võimalusi, pole võimalik välistada kõrget terviseriski, mis avaldub nii kasutajatele, kõrvalseisjatele kui ka elanikele. Samuti tuvastati riskihindamise käigus, et dikvaadi kasutamisel tekib risk ka lindude tervisele.

„Koristuseelseks umbrohtude närvutamiseks ja saagi ühtlase valmimise tagamiseks on Eestis praegu võimalik keemilise lahendusena kasutada üksnes dikvaadil põhinevaid desikante,“ lisas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Nende kasutamine on viimastel aastatel suurenenud, jäädes Eesti teraviljapõldudest siiski vaid u 10% piiridesse. Eelkõige on vaja desikante kasutada umbrohtunud põldudel, kus saagi koristus on raskendatud ja koristamise tootlikkus madalam. Seega esmane alternatiiv nende kastutamisele on õigete agrotehniliste lahenduste rakendamine ning integreeritud taimekaitse järgimine.“

Taust

Dikvaat on umbrohutõrjevahend ning desikant, mida praegu on lubatud kasutada kaheiduleheliste umbrohtude tõrjeks ning taimede koristuseelseks närvutamiseks. Desikantide kasutamise vajadus seisneb eelkõige taimede koristuseelses töötlemises selleks, et vähendada koristatava saagi niiskusesisaldust. Hetkel on Eestis turule lubatud neli desikanti sisaldavat toodet ning seejuures põhinevad need kõik ka toimeainel dikvaat.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
23.05.2018

Põllumajandusamet: Varajases Egiptuse kartulis avastati ohtlik taimekahjustaja

Tarbekartuli turustamise kontrolli käigus tuvastas Põllumajandusamet Egiptusest pärit tarbekartulist ohtliku taimehaiguse kartuli pruun-baktermädaniku (Ralstonia solanacearum).

Eestis pruun-baktermädanikku ei ole siiani esinenud, samuti on see esimene kord, kui see on sisse toodud kartulist tuvastatud.

„Tähtis on siinkohal meeles pidada, et eksootilistest riikidest pärit söögikartulit tuleb kasutada otstarbepäraselt ja kindlasti mitte aiamaale või mujale istutada, kus haigus võib levida edasi nii mulla kui kasteveega. Inimeste tervisele kahjustaja ohtu ei põhjusta,“ ütles Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna nõunik Mart Kinkar.

Saastunud kartuli maha panekul võib haigus soodsates tingimustes hävitada suurema osa kartulisaagist. Samuti on maaomanikule koormavad tõrjemeetmed, mida haiguskolde tuvastamisel peab kohaldatama. Kartuli pruun-baktermädanik võib kartulimugulates säilida, ilma et haigustunnused avalduksid.

Kõnealune kartulipartii jõudis Eestisse läbi Itaalia ja Läti vaheladude, oli visuaalselt haigustunnusteta ning nõuetekohaselt pakendatud. Kuna teadaolevalt esineb Egiptuses pruun-baktermädanikku, on nähtud ette võtta sealt pärit taimedest ja taimsetest saadustest pisteliselt kontrollproove haiguse laboratoorseks määramiseks.

 

Lisainfo:
Mart Kinkar
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
Põllumajandusameti
tel 671 2624, 5361 1416
mart.kinkar@pma.agri.ee

PRESSITEADE

Veterinaar- ja Toiduamet

21.05.2018

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine Venemaaga piirnevatel aladel

Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas laupäeval kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel.

„Selleks, et vältida marutaudi taaslevimist Eestisse metsloomade rändega, külvasime väikelennukitelt marutaudivastast vaktsiini 6100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti projektijuht Enel Niin.

Vaktsiinsöötade külvamisega alustati Lõuna- ja Kagu-Eestist ning tööga jätkati Ida-Virumaal. Kokku kulus puhvertsoonis vaktsiinsöötade külvamiseks kuus päeva. Kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus ei ole küll ohtlik, kuid lemmikloomad tuleks puhvertsoonis hoida paar päeva sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinpalasid ära ei sööks.

Enel Niine sõnul ei tohi haiguse taasnakatumise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril on endiselt märkimisväärne, nakkus on endiselt levinud ka pajudes teistes riikides ning mitu riiki Euroopas on seeläbi taasnakatunud. „Ühtlasi on haiguse taastekke vältimiseks endiselt oluline ning seadusega kohustuslik lemmikloomade regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine,“ lisas Enel Niin.

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Kuna taud on jätkuvalt laialt levinud meie naaberriigis Venemaal ning viimasel ajal on nii juhtumite arv kui ka nakkuse leviala naaberriigis suurenenud, pole oht Eesti jaoks kadunud. Veterinaar- ja Toiduamet viib kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastaste vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2018 aasta sügisel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011-2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

Lisainformatsioon:

Enel Niin

Veterinaar- ja Toiduameti projektijuht

tel. 50 99 836

e-post  enel.niin@vet.agri.ee

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
17.05.2018

Riigikogu võttis vastu uue maaparandusseaduse

Riigikogu võttis 79 poolthäälega vastu maaparandusseaduse, millega uuendatakse terviklikult maaparanduse regulatsiooni. Seadusega lahendatakse peamiselt praktikas tekkinud kitsaskohti.

„Seaduse uuendamise eesmärk oli luua ilmnenud vajadusi arvestav uuendatud ja kogu ehitamise valdkonda reguleeriva ehitusseadustikuga kooskõlas olev maaparandusseadus,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Arvestades Eesti geograafilist asendit, maapinna kõrgust ja mullastikku, on maaparandus möödapääsmatu. Kuna maaparandussüsteemid paiknevad 1,35 miljonil hektaril, on süsteemide kokkupuude muudes eluvaldkondades toimuvate tegevustega paratamatult väga suur,“ lisas Tamm. „Ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks 50 protsenti Eesti maatulundusmaast liigniiske ja selle kasutamine raskendatud.“

Olulisemad muudatused maaparandusseaduses:

• maaparanduses tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti kvalifikatsiooni ja vastutuse suurendamine;
• maaparandushoiu tõhustamine;
• maaparandusühistute regulatsiooni täpsustamine;
• maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks vajalike regulatsioonide kehtestamine.

Eestis on maaparandussüsteemid praegu 640 000 hektaril põllumajandus- ja 720 000 hektaril metsamaal. Sellelt maalt tagab liigvee äravoolu 24 700 kilomeetrit eesvoole. Umbes 10 protsenti maaparandussüsteemide pindalast hoiavad korras ligi 200 maaparandusühistut.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2019. aastal.

Maaparandusseaduse eelnõu Riigikogu kodulehel

Põllumajandusamet
PRESSITEADE
18.05.2018

 

PÕLLUMAJANDUSAMET: TAIMEKAITSETÖÖDEL PEAB JÄRGIMA KÕIKI OHUTUSNÕUDEID

Seoses taimekaitse kõrghooaja saabumisega tuletab Põllumajandusamet meelde nõuded taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks. Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õhust pritsimise ja kõikide õitsvate taimede (sealhulgas ka umbrohtude) pritsimise keeld. Samuti on mesinikel ja taimekaitsetööde tegijatel omavaheline teavitamiskohustus.

Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ei lenda (kell 22.00 – 05.00). Põllumehel tuleb vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendi kasutamist teavitada kõiki mesinikke, kes on endast teada andnud ja kelle mesitarud asuvad 2 km raadiuses pritsitavatest põldudest.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Järgima peab kõiki kasutusjuhendi nõudeid, sealhulgas ka veekaitsevööndile kehtestatud piiranguid. Pritsimistöid ei tohi teha, kui tuule kiirus on suurem kui 4 m/s ja õhutemperatuur kõrgem kui 25°C, arvestada tuleb ka tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine. Taimekaitsetööde tegemise ajal on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli.

Taimekaitsevahendeid tohib majandus- ja kutsetegevuses kasutada ainult  isik (professionaalne kasutaja), kes on läbinud vastava koolituse ja omab taimekaitsetunnistust. Professionaalne kasutaja järgib head taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust.

Taimekaitsetunnistuseta võivad vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid kasutada hobiaednikud koduaias ja oma tarbeks kasvatatavatel kultuuridel.

Taimekaitsetöödel peab järgima kõiki ohutusnõudeid, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale. Ohutusnõuded on järgimiseks kõigile – põllumehed, hobiaednikud, maanteede ja raudteede hooldajad, karuputke tõrjujad, haljastajad ja teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.

Taimekaitsevahendite register

Taimekaitsetunnistuse kehtivuse päring

Lähem info:

Riina Pärtel

Taimekaitse peaspetsialist

Põllumajandusamet

Tel: 671 2615

riina.partel@pma.agri.ee

 

 

 

Teate edastas:

Tea Toom

Üldosakond

Põllumajandusamet

Tel: 5301 6505

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.05.2018

Riik hakkab mesilasperesid toetama

Riik plaanib 2019. aastast maksta mesilaspere toetust, mille suuruseks on järgneval neljal aasta kokku 2 miljonit eurot.

„Järgmisest aastast alates plaanib riik maksta mesilaspere toetust, mida mesinikud on juba aastaid valitsuselt soovinud. Mul on hea meel, et saame aidata kaasa mesindussektori kestlikule arengule. Olen mesinikega ise mitmeid kordi kohtunud ja lubanud nende muredega tegeleda – mul on hea meel, et saan oma lubadust täita,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Mesilaspere toetus aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Samuti avaldab positiivset mõju mesilasperede registreerimisele ning seeläbi paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja õigeaegne mesilaste haiguste leviku tõkestamiseks võetud meetmete rakendamine.

„Mesilaspere pidamise toetus motiveeriks mesinikke mesilasperesid PRIA põllumajandusloomade registris registreerima ja aitaks osaliselt kompenseerida talvesööda kulusid. Mesilaspere registreerimine annab lisaks võimaluse mesinike ning taimekaitsetööde tegijate vahelisele paremale suhtlusele,” sõnas Tamm.

Riigieelarve läbirääkimistel on Vabariigi Valitsus kokku leppinud mesilaspere toetuse maksmise alates 2019. aastast. Käesoleva aasta teisel poolaastal alustab Maaeluministeerium toetuse tingimuste väljatöötamist, kuhu kaastakse mesindussektori esindajad. Lõplikult kinnitatakse toetuse maksmine 2019. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmisega.

Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2019‒2022, millega 2019. aastal eraldatakse põllumajandusele täiendavalt 7,4 miljonit eurot. Aastail 2018‒2020 investeeritakse põllumajandusse ja maaellu 482 miljonit eurot. Põllumajanduse üleminekutoetus tõuseb maksimaalse määrani: 2019. aastal kokku 16,9 miljonit eurot.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
16.05.2018

Veel on kohti toidutööstuste külastamiseks

Tänaseks on 21. – 27. maini toimuva avatud toiduainetööstuste nädala raames plaanitud ekskursioonidele registreerunud üle 700 inimese.

Pea 4000 inimesel on avatud toidutööstuste nädala raames võimalus külastada ettevõtteid üle kogu Eesti ning tutvuda toidutootmise köögipoolega. Enim külastajaid suudavad nädala jooksul vastu võtta Tartumaal Nõo vallas tegutsev Breti Luke Farmimeierei (kuni 1400 külastajat) ja Pärnumaal Audru vallas asuv Tamme aiandustalu (kuni 420 külastajat). Inimeste huvi on olnud väga suur, seega on ekskursioonikohad täitunud juba Balbiinos, Leiburis, Kalevis, Saku Õlletehases ja Santa Marias.

Kokku võõrustavad külalisi 28 toidutööstust Eesti nii suurematest kui ka väiksematest kohtadest. Oma uksed avavad huvilistele A. Le Coq, Andre Juustufarm, Balbiino, Balsnack INH, Breti (Luke meierei), Chocolala, Ecofarm, Esko talu, Jaanihanso, Kalev, Leibur, Lõuna Pagarid, Minna Sahver, Moe Peenviinavabrik, Nopri Talumeierei, OG Elektra (pagari- ja vorstitsehh), Pajumäe talu, Põltsamaa Felix, Rakvere Lihatööstus,  Saaremaa Piimatööstus, Saku Õlletehas, Salvest, Santa Maria, Saue Production, Scanola (Olivia), Tallegg, Tamme Aiandustalu ja UVIC. Maakondadest on esindatud Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Raplamaa, Võrumaa, Lääne-Virumaa, Viljandimaa ja Saaremaa.

Kohtade arv toidutööstuste külastamiseks on piiratud, seetõttu tuleb ekskursioonidel osalemiseks end eelnevalt registreerida veebilehel: http://eestitoit.ee/et/content/avatud-toidutoostuste-nadal-2018

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Avatud toidutööstuste nädal on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädal ja avatud talude päev. Avatud toidutööstuste nädalat rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020.

Avatud toidutööstuste nädal on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. 2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähemat infot juubeliürituste kohta saab veebilehelt www.EV100.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.05.2018

 

Toiduahela riskihindamist soovitakse muuta läbipaistvamaks

Euroopa Komisjon on algatanud seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele, mis hõlmab Euroopa Liidu toiduahela riskihindamise läbipaistvust ja jätkusuutlikkust. Määruse eelnõu peamine eesmärk on toiduahela riskihindamise läbipaistvuse suurendamine ja jätkusuutlikkuse tagamine.

„Euroopa Komisjoni üheks olulisemaks ettepanekuks on riskihindamise protsessi senisest läbipaistvamaks muutmine läbi avalikkusele parema ligipääsu võimaldamise riskihinnangutes kasutatavatele andmetele,” ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Samuti rõhutatakse vajadust liikmesriikide teadlaste senisest suuremale kaasamisele riskide hindamisse, selle protsessi parema juhtimise ning riskikommunikatsiooni järele.”

Rohkem informatsiooni Euroopa Komisjoni kodulehelt

Taust:

• EL Toiduseadus (Määrus (EÜ) nr 178/2002; General Food Law) on kogu „põllult lauani” toiduahela ohutust reguleeriv oluline õigusakt, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted, sh 3 komponendist (riskihindamine, riskijuhtimine ja riskikommunikatsioon) koosnev riskianalüüsi põhimõte, ning asutati sõltumatu riskihindamisasutus ‒ Euroopa Toiduohutusamet.
• 2018. aasta 23. jaanuarist kuni 20. märtsini toimus avalik konsultatsioon, mis näitas, et avalikkus ja huvitatud osapooled tunnustavad Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) riskihinnangu tegemisel kasutatavate tööstuse tehtud uuringute avalikustamise vajalikkust ning olulisust EL toiduahela riskihindamise usaldusväärsuse tagamisel.
• Komisjoni algatuse olulisemad ettepanekud:

1. Rohkem läbipaistvust, parem ligipääs andmetele.
2. Usaldusväärsemad ja sõltumatud uuringud.
3. Parem juhtimine.
4. Efektiivne riskikommunikatsioon.