Autor: Andra Savtšuk

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
08.05.2018

Ka sel aastal on võimalik põllumajandustoetuste taotlemisel kasutada tasuta nõuannet

7. mail 2018 allkirjastasid Maaeluministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) 1. juulil 2015. a sõlmitud käsunduslepingu nr 180 muutmise kokkulepe, et võimaldada kasutada põllumajandustootjatel/maa valdajatel kalendriaastas kaks tundi tasuta nõustamisteenust.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsleri Toomas Kevvai sõnul on kõigi ühine huvi, et toetuste taotlemine oleks sujuv ja taotlejatel oleks vajalik tugi, mis hoiaks ära uute teenuste kasutamisest tulenevad ebatäpsused. „Ministeeriumile on oluline, et võimalikult paljud toetuste taotlejad, aga ka teiste e-teenuste kasutajad saaksid nõu, kuidas neid teenuseid efektiivselt ja vigadeta kasutada,“ lisas Kevvai.

„PRIA on järjest üle minemas elektroonilisele toetuste taotlemisele. Põllumajandustootjad, kel pole elektrooniliste taotlustega veel piisavalt kogemusi, vajavad aga toetuse taotlemisel asjatundlikku abi. Seetõttu jätkab Maaeluministeerium MES-i nõuandeteenistuse kaudu selle võimaluse pakkumisega. Teenus on klientidele kalendriaastas kahe tunni ulatuses tasuta,“ märkis Toomas Kevvai.

Muutmise kokkulepe annab võimaluse hüvitada toetuse taotlemisega, sealhulgas elektrooniliste andmekogude kasutamise nõustamisega seotud nõustamisteenuse maksumus 100% ulatuses ühe kliendi kohta kuni kaks tundi kalendriaastas. Nõustamisteenust, mis ületab kahte tundi kalendriaastas, toetatakse 90% teenuse maksumusest. Seni oli toetuse taotlemise nõuandeteenuse toetusmäär 80% teenuse maksumusest. Toetust ei saa taotleda rohkem kui 1500 eurot teenuse kohta.

 

Eestimaa Talupidajate Keskliidul on hea meel teatada oma liikmetele uuest koostööpartnerist Niidustuudio OÜ, kelle juurest saavad meie liikmed kõik vajaliku aia- ning põllutöötehnika.

Niidustuudio OÜ on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis tegeleb peamiselt Husqvarna®, Jonsered®, McCulloch®, Gardena®, Klippo® ja John Deere® kaubamärki kandvate aia- ning metsatööriistade müügi, hoolduse ning remondiga.

Niidustuudio OÜ pakub ETKL-i kliendikaardi omanikule püsivat soodustust -10% kõikidelt tavahinnaga toodetelt.  (Soodustus ei laiene kampaaniatoodetele)

Kuni juuni lõpuni kehtivad ETKL-i liikmetele eripakkumised:

1. Husqvarna 545FR universaalne rohulõikur – eripakkumishind 700.- EUR, tavahind 819.- EUR. Masinat näeb täpsemalt siit: http://niidustuudio.ee/tooted/rohuloikurid/husqvarna-345fr
2. 300-seeria AWD raideriga tasuta kaasa 112cm laiune niidukorpus. (Kuna masin tuleb tehasest ilma lõikekorpuseta ning sellele on võimalik juurde osta kas 94, 103 või 112cm laiune niidukorpus, siis on võimalik saada kõige laiem kingitusena raideriga kaasa.) Sellise niidukorpuse väärtus on 1349.- EUR. Kampaaniapakkumine kehtib mudelitele R320 AWD, R316T AWD, R316TS AWD ja R316TXS AWD. Pakutavate raiderite kohta saab lähemalt vaadata siit: https://www.husqvarna.com/ee/search/?searchText=raiderid ja pakutav lõikekorpus siin: https://www.husqvarna.com/ee/tarvikud/loikekorpused/loikekorpus-combi-112-cm/967188501/
   
3. Murutraktor Husqvarna TS238 erihinnaga 2280.- EUR. Pakutavat traktorit saab näha siit: http://niidustuudio.ee/tooted/murutraktorid/husqvarna-taktorid/husqvarna-ts238. Hetkel on traktoril kuni mai lõpuni tavahinnaga ostes kingitusena kaasas järelkäru. (Liikmele kehtib ainult soodushind. Kui mai kuus soovib liige ka järelkäru, siis lisandub soodushinnale 265.- EUR järelkäru maksumus ning kokku maksaks traktor koos järelkäruga 2545.- EUR.)

Külasta ka Niidustuudio OÜ veebilehekülge: http://www.niidustuudio.ee/et

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.05.2018

Mahepõllumajanduse jaoks leitakse ligi 10 miljonit eurot lisaraha

Riik ja Maaeluministeerium on koostöös leidnud võimaluse mahepõllumajandust toetada lisaks ligi 10 miljoni euroga. Sel aastal leiti 1,7 miljoni ulatuses täiendavaid vahendeid ning tootjatele makstakse toetused välja maksimaalses mahus. Riigi eelarvestrateegias kokkulepitu põhjal eraldatakse järgmisel neljal aastal mahepõllumajandusele kokku 8 miljonit eurot lisaraha.

„Mahemajanduse edendamine on üks valitsuse prioriteete,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist loome tingimused mahetoodete ekspordi edendamiseks, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti.” Mahetootmise soodustamiseks investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul täiendavalt üle kaheksa miljoni euro Eesti maaelu arengukava ja riigieelarvelisi vahendeid.

„Mul on hea meel, et oleme leidnud 1,7 miljoni euro ulatuses täiendavad vahendeid, et maksta veel sellel aastal tootjatele välja toetus maksimaalses mahus,“ lisas Tamm.

2017. aastal arenes mahepõllumajandussektor kiirelt edasi ning tekkis olukord, kus kõigi nõuetele vastavate mahepõllumajanduse toetuse taotluste rahastamise eelarvest jäi puudu 3,7 miljonit eurot. Kõigis maaelu arengu toetuste andmist reguleerivates õigusaktides, kaasa arvatud mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul, on ette nähtud võimalus toetuse ühikumäära vähendamiseks olukorras, kus kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab eelarveaastaks määratud eelarve. Maaeluministeerium otsis olukorrale parimat lahendust ning leidis mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavad vahendid maaelu arengukava sisemiste vahendite arvelt.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
07.05.2018

Toidutööstused kutsuvad taas külla

21.– 27. maini kutsuvad Eesti toiduainetööstused endale külla kodumaise toidu sõpru. Avatud toiduainetööstuste nädala raames saavad huvilised alates tänasest, 7. maist  registreeruda tööstustes toimuvatele ekskursioonidele.

„Eesti toiduainetööstused on väga mitmekülgsed ning tegelevad pidevalt uute ja põnevate toodete väljatöötamisega. Pole palju riike, kelle poelettidel nii rikkalik ja laialdane valik kodumaiseid tooteid. Avatud toiduainetööstuste nädal pakub tarbijatele hea võimaluse kodumaistele toiduettevõtetele külla minna, Eesti toidu meistritega tuttavaks saada ning oma silmaga näha, kuidas nii juba poelettidelt tuttavad kui ka uued ja huvitavad tooted valmivad,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Maaeluministeeriumi Eesti toidu projektijuht Kadi Raudsepp lisas: „Kui varem oleme avatud toiduainetööstuste nädalat korraldanud sügisel, mil pikemaid reise linnadest välja vähem ette võetakse, siis sel aastal on hea võimalus külastada Eestimaa erinevates piirkondades asuvaid toidutööstusi kevadisel ajal ning avastada uusi kohti ja ettevõtteid, kelle tooted veel nii tuttavad pole.“

„EV100 juubeliaasta valguses on oluline hinnata Eesti toidutootmise traditsiooni pikaajalisust, mis ulatub samuti vähemalt saja aasta tagusesse aega. Sellel, et saame täna katta oma toidulaua peaaegu täielikult vaid kodumaise toodanguga, on hindamatu väärtus. Tänu selle eest võlgneme aga tublidele Eesti toidutööstustele, keda soovin väga kiita. Just kohalikud tootjad seisavad hea kodumaise toidutootmise olemasolu, kvaliteetsuse ja jätkusuutlikkuse eest ning arvestavad seejuures alati ka tarbijate soovidega,“ kommenteeris Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

„Eestis tegutseb ühtekokku ligi 450 toidutööstusettevõtet. Paljud tööstused on viimastel aastatel teinud läbi tohutu arengu, igal aastal pakutakse tarbijaile rohkesti uusi maitsvaid ja kvaliteetseid tooteid. Meie tööstustes toodetud toit on kvaliteetne, vastab kõrgetele toiduohutuse nõuetele ning Eesti toidutööstused on teinud olulisi investeeringuid oma hoonete ja seadmete uuendamiseks. Kvaliteetse toidu teekond algab hoolikalt valitud toorainest – olgu selleks siis värske ja antibiootikumivaba toorpiim, kvaliteetse kohaliku söödaga toidetud loomade liha või lähedal asuval põllul kasvav vili. Toidutootjad kannavad hoolt ka selle eest, et tooraine päritolu oleks võimalikult hästi tuvastatav,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron.

Kokku võõrustavad külalisi 27 toidutööstust Eesti nii suurematest kui ka väiksematest kohtadest. Oma uksed avavad huvilistele A. Le Coq, Andre Juustufarm, Balbiino, Balsnack INH, Breti (Luke meierei), Chocolala, Ecofarm, Esko talu, Jaanihanso, Kalev, Leibur, Lõuna Pagarid, Minna Sahver, Moe, Nopri Talumeierei, OG Elektra (pagari- ja vorstitsehh), Pajumäe talu, Põltsamaa Felix, Rakvere Lihatööstus,  Saaremaa Piimatööstus, Saku, Salvest, Santa Maria, Scanola (Olivia), Tallegg, Tamme Aiandustalu ja UVIC

Kohtade arv toidutööstuste külastamiseks on piiratud, seetõttu tuleb ekskursioonidel osalemiseks end eelnevalt registreerida veebilehel: http://eestitoit.ee/et/content/avatud-toidutoostuste-nadal-2018

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Avatud toidutööstuste nädal on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädal ja avatud talude päev. Avatud toidutööstuste nädalat rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020.

Avatud toidutööstuste nädal on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. 2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähemat infot juubeliürituste kohta saab veebilehelt www.EV100.ee

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
04.05.2018

Euroopa Komisjon astus esimese sammu EL-i otsetoetuste ühtlustamise suunas.

2. mail esitas Euroopa Komisjon EL-i mitmeaastase finantsraamistiku eelnõu aastateks 2021–2027. Komisjoni ettepaneku kohaselt on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarve 365 miljardit eurot, millest esimesse sambasse, mille alla kuuluvad otsetoetused ja turukorraldusmeetmed, on planeeritud 286 miljardit eurot ning teise sambasse, mille alla kuulub maaelu arengu poliitika, on kavandatud 79 miljardit. Võrreldes praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga väheneb ettepaneku kohaselt ÜPP eelarve 5% võrra.

Komisjon on teinud otsetoetuste puhul ettepaneku, et liikmesriikidel, kelle otsetoetuste tase jääb alla 90% Euroopa Liidu keskmisest, vähendatakse liikmesriigi 2020. aasta taseme ja EL-i keskmisest 90% taseme vahet 50% võrra. „See on samm õiges suunas, aga otsetoetuste ühtlustamisega tuleb edasi tegeleda,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.  „Eesti eesmärk on jõuda oma otsetoetuste tasemega Euroopa Liidu keskmiseni, sest Euroopa Liidu põllumehed tegutsevad ühisel turul ja seisavad silmitsi samasuguste väljakutsetega. Seetõttu pole põhjendatud ka toetustasemete ebavõrdsus,“ lisas Tamm.

Ettepanekus rõhutas Euroopa Komisjon ka uue ÜPP rakendusmudeli ja strateegiaplaani kasutuselevõtu olulisust. Uue mudeli abil soovitakse suurendada liikmesriikide paindlikkust poliitika rakendamisel ning arvestada rohkem kohalike eripäradega. Euroopa Liidu tasandil seatakse küll ühised eesmärgid, kuid liikmesriigid saavad strateegiakavades arvesse võtta kohalikke tingimusi ning poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud.

Uuel finantsperioodil on suure tähelepanu all kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide täitmine ja selleks peavad kõik Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad panustama vähemalt 25% oma eelarvest. Komisjonil on plaanis reformida ka ÜPP kriisireservi, et suurendada valmisolekut erinevateks kriisideks, mis põllumajandustootjaid võivad ohustada. Ettepaneku põhjal peavad liikmesriigid  strateegiakavades nägema ette ka riskijuhtimismeetmed, et saada juurdepääsu kriisireservile.

Ettepanek näeb ette suuremate põllumajandusettevõtete toetuste vähendamist. „Toetuste piiramist või nende ümberjagamist ei peaks kohustulikus korras reguleerima Euroopa Liidu tasandil. Nende meetmete rakendamine peaks olema iga liikmesriigi enda otsustada, et arvestada põllumajandussektori struktuuri erinevustega,“ märkis maaeluminister Tarmo Tamm. „Komisjoni ettepanekuga on küll toodud eelarve üldised raamid, kuid detailsemad ÜPP õigusaktide eelnõud esitab Euroopa Komisjon 29. mail ning läbirääkimiste protsess seisab alles ees,“ sõnas minister.

Ühine põllumajanduspoliitika on andnud olulise panuse Eesti põllumajanduse ja maaelu arendamisse. Näiteks on Eesti põllumajanduse ja maaelu toetamine Euroopa Liidu eelarvest aastate jooksul kasvanud ligi 3 korda. Kui 2004. aastal eraldati Eesti põllumajandusele 83 miljonit eurot, siis 2017 aastal 244 miljonit eurot.

PRESSITEADE

Tartu, 2. mai 2018

Algab pindalatoetuste taotluste vastuvõtt

2. mai südaööl  avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks. Taotluste liike on kokku ligi paarkümmend, nende maksmiseks on eelarves üle 196 miljoni euro.

Tööpäeva alguseks oli kümmekond taotlust juba laekunud, eeldatavalt esitatakse neid tänavu kokku üle 14 500.

Esimest korda toimub taotluste vastuvõtt ainult e-PRIA vahendusel. Selle süsteemi abil saab põllumees lisaks taotlusvormide täitmisele joonistada oma põldude ja poollooduslike koosluste piirid, vaadata infot oma kohustuste ja toetusõiguste kohta, jälgida rohumaade vanust, rohestamise nõudeid, põldude pindalasid ja palju muud.

Juba 2017.a esitasid 92% pindalatoetuste soovijatest taotluse e-PRIAs. Selle kasutajaid abistavad nii elektroonilised juhendid ja abiinfo e-PRIAs kui ka PRIA teenindusbüroode töötajad. Maakondlikes teenindusbüroodes saab kasutada e-PRIA kliendiarvuteid. Abi saab küsida ka infotelefonil 7377 679. Konsulentide kontaktid leiate veebilehel www.pria.ee/et/ePRIA/kontakt .

Toetuste hulgas on põllumeestele varasematest aastatest tuttavad otsetoetused, maaelu arengukava (MAK) toetused keskkonnasõbralikuks ja mahepõllumajanduslikuks tootmiseks, kohalikku sorti taimede ja ohustatud tõugu loomade kasvatamiseks, poollooduslike koosluste ja Natura-alade hooldamiseks jne. Esmakordselt saab taotleda MAK piirkondliku veekaitse toetust, et hoida nitraaditundlikel aladel põllumaad rohumaana või talvise taimkatte all.

Erakorralist toetust võivad saada teraviljakasvatajad, kel jäi mullu sügisel rohkete sademete tõttu talivili külvamata või külvatud talivili hävines liigniiskuse tõttu.

Otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell soovitab toetustega seotud nõuetega põhjalikult tutvuda infomaterjalide abil, mis on kättesaadavad kodulehelt www.pria.ee . „Abiks taotlejatele on kõigi toetuste kohta koostatud põhjalikud juhendid, mida võib küsida ka maakondlikest teenindusbüroodest. Büroodes jagatakse trükiseid toetuste põhitõdede ja nõuetele vastavuse kohta. Mitme meetme reeglites on tänavu muudatusi, millele infomaterjalid tähelepanu juhivad.”

Taotluste esitamise põhiperiood kestab 21. maini, pärast seda saab taotlusi hilinenult esitada ja varem esitatud taotlustele põlde lisada kuni 15. juunini. Selleks kuupäevaks peab taotlejal olema taotlusaluse maa kohta kasutusõigus ning põllukultuurid peavad olema külvatud, istutatud või maha pandud.

Toetused aitavad tootjatel katta maaharimisega ning kultuuride ja loomade kasvatamisega seotud kulutusi. Samuti motiveeritakse toetustega keskkonnasäästlikku ja mahetootmist, pärandkoosluste ning loodusliku elurikkuse säilimist. Toetusi rahastatakse Euroopa Liidu ja Eesti riigi eelarvest.

Eestimaa Talupidajate Keskliit kuulutab avatuks konkurssi EESTI PARIMAD TALUD 2018.

Palume Teil esitada oma organisatsiooni kandidaadid, täites kandideerimisavalduse järgneval lingil: https://goo.gl/forms/gXV9kfFmGTjQcC8I2    hiljemalt 22. juuniks 2018.a.

Parimad talud kuulutatakse välja üle-eestilisel Talupäeval, mis toimub sel aastal koostöös Saarema Talupidajate Liiduga Saaremaal 25. Augustil Suure Tõllu Puhkekülas. Ühtlasi lisage see oluline kuupäev endale kalendrisse. Talupäevade osas edastame täpsema info hiljemalt järgmise nädala lõpuks.

 

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
30.04.2018

Avatud talude päevale saab oma talu kirja panna veel 8. maini

Viimastel päevadel on registreerumine 22. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale märkimisväärselt kasvanud, seega pikendatakse registreerumistähtaega 8. maini.

„Kevadisel ajal on maainimesel käed-jalad tööd täis, seetõttu otsustasime avatud talude päevale registreerumist nädala võrra pikendada,” ütles avatud talude päeva projektijuhtKertu Kärk Maaeluministeeriumist. „Soovime, et kõik külalislahked talud ja põllumajandustootmised saaksid end kirja panna, seega ongi uus registreerumise tähtaeg 8. mai. Tänase seisuga on end registreerinud 209 talu.”

„Maaeluministeerium kingib Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul Eestile kuus toidusündmust ja kutsub tänavu üles katma juubelilauad kodumaiselt; avatud talude päev on üks nendest sündmustest. Nii on kõigil osalevatel taludel hea võimalus ka selles suures kingituses osaleda ning oma panus anda,“ lisas Kertu Kärk.

Populaarseks pereürituseks kujunenud üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal pühapäeval, 22. juulil. Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida veebilehel http://www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreeruda on võimalik kuni 8. maini.

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust. 2017. aastal külastati 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet üle 120 000 korra. Avatud talude päeva vajalikkust väljendab ka keskmine külastajate arv talu kohta, mis 2017. a ulatus 450 külastajani.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajate koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

2018. aasta avatud talude päev on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. 2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähemat infot juubeliürituste kohta saab veebilehelt  www.EV100.ee.

Avatud talude päeva veebileht

Talude registreerimine

Avatud talude päev Facebookis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2018

 

Eesti toetab neonikotinoidide keelustamist avamaakasvatuses

Euroopa Komisjon esitab  hääletamisele eelnõud, mis keelustavad neonikotinoidsete toimeainete kasutamise avamaakasvatuses. Eesti toetab eelnõusid.

„Meie jaoks on esmatähtis tagada taimekaitsevahendite ohutus nii inimeste kui ka loomade tervisele ning keskkonnale,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Kuna on piisavalt tõendeid nende toimeainete negatiivsest mõjust tolmeldajatele, siis oleme seisukohal, et nende kasutamine avamaakasvatuses tuleb keelustada. Seetõttu toetab Eesti  hääletamisel Euroopa Komisjoni ettepanekuid keelustada neonikotinoidsete toimeainete kasutamine avamaakasvatuses.“

Eestis mõjutab selline piirang peamiselt suvirapsikasvatust, kus neonikotinoidseid toimeaineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid kasutatakse külvatava seemne puhtimiseks, et ennetada maakirbukahjustusi. „Oleme teadlikud, et neonikotinoidide keelustamine mõjutab oluliselt meie suvirapsikasvatust, kuid kõrgetasemelise kaitse tagamiseks ei saa siinkohal järeleandmisi teha,“ lisas Tamm. „Alternatiivsete kultuuridena on külvikorras võimalus suvirapsi asemel kasutada uba või hernest ja suurendada talirapsi kasvatamise osakaalu. Niisamuti on võimalik maakirbu tõrjumiseks kasutada agrotehnilisi võtteid.“

Taust:

• Neonikotinoidid kuuluvad süsteemselt toimivate putukatõrjevahendite ehk insektitsiidide klassi, mis tähendab, et toimeaine transporditakse taime kõikide osade kudedesse ja nii pakub see kaitset putukkahjurite vastu. Neonikotinoide kasutatakse kas pritsitava preparaadina või seemnete töötlemiseks mitmesuguste põllukultuuride puhul.
• Eestis on neonikotinoidide peamiseks kasutusalaks just külvatava rapsiseemne puhtimine, et ennetada maakirbu tehtavaid kahjustusi kevadel tärkavale rapsitaimikule.
• 27. aprillil esitab Euroopa Komisjon hääletamisele eelnõud, mille kohaselt keelustatakse neonikotinoidsete toimeainete imidaklopriidi, klotianidiini ja tiametoksaami kasutamine avamaakasvatuses.
• Euroopa Komisjoni eelnõude ettepanekute põhjuseks on asjaolu, et on olemas piisavalt teaduslikku materjali, mis tõendab nende toimeainete negatiivset mõju tolmeldajatele.
• Kõrgetasemelise kaitse tagamiseks tuleb riskide vähendamise võimalusena ette näha piiranguid nende toimeainete kasutamisel. Selleks keelatakse neonikotinoidseid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine välitingimustes.
• Erandina säilib õigus kasutada eelnimetatud toimeaineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid püsivates kasvuhoonetes tingimusel, et põllukultuur püsib seal kogu oma elutsükli.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

26.04.2018

 

Põllumajandusele eraldatakse riigieelarvest täiendavalt 7,4 miljonit eurot

Valitsus kiitis täna heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2019‒2022, millega eraldatakse 2019. aastal põllumajandusele täiendavalt 7,4 miljonit eurot.

„Riigi eelarvestrateegias on maaelu, põllumajandus ja toiduainetööstus väga oluline tegevusvaldkond, mille arengu toetamine on üks valitsuse prioriteete. Tehtud otsused aitavad lahendada peamisi põllumajanduse valupunkte,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Eelarvestrateegia kokkulepped annavad Maaeluministeeriumile ka üle 1,9  miljoni euro lisaraha taimetervise ja mahepõllumajanduse järelevalve ning seemnete sertifitseerimise tagamiseks, toiduohutuse seirete laiendamiseks ja järelevalveks.

„Lahenduse leiab pikka aega probleemiks olnud veterinaarõppe ja veterinaararstide palgaküsimus,“ ütles Tamm. Järgmisel neljal aastal toetab riik 300 000 euroga aastas tõhusama praktilise veterinaarõppe korraldamist. Lisaks tõusevad Veterinaar- ja Toiduameti veterinaaride töötasud järgmisest aastast 29%.

Mahetootmise soodustamiseks investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul täiendavalt üle kaheksa miljoni euro Eesti maaelu arengukava ja riigieelarvelisi vahendeid. „Mahemajanduse edendamine on üks valitsuse prioriteete. Rõõm on näha, et leiti lahendus mahemajanduse toetamiseks,” ütles Tamm.

Mesilasperede toetuseks on riigieelarvest igal aastal ette nähtud pool miljonit eurot. „Mul on hea meel, et saame aidata kaasa mesindussektori kestlikule arengule,” lisas Tamm.

Riik suunab 3,1 miljonit eurot kaasaegse sisseseadega teraviljade aretuskeskuse väljaarendamisse ja uute sordiaretustehnoloogiate kasutuselevõttu, mis suurendab oluliselt Eesti Taimekasvatuse Instituudi katse- ja analüüsivõimekust ning kiirendab Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobivate sortide aretamist. Tamme sõnul parandab investeering Eesti teraviljakasvatuse konkurentsivõimet ja suurendab toidusektori ekspordipotentsiaali. Lisaks paraneb seeläbi Eesti sortide konkurentsivõime meie lähiturgudel.

Taustainfo
·        Tänavust riigi eelarvestrateegiat ehk RESi tehes lähtutakse valitsuse suurtest eesmärkidest: edendada majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.
·        Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende.
·        Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.
·        Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle hiljemalt aprilli lõpul ning Riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka 2019. aastal hiljemalt mai lõpul.
·        Sügisel menetlevad valitsus ja Riigikogu järgmise aasta riigieelarvet, siis selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplik palgafond.