Autor: Andra Savtšuk

11.10.19

Eestimaa Talupidajate Keskliit annab teada, et on jõustunud või kohe jõustumas Keskkonnaministri määrused.

Alljärgnevalt leiate määrused koos seletuskirjade ja lisadokumentidega.

• Keskkonnaministri määrus nr 52 „Põlluraamatusse kantavate andmete loetelu ja põlluraamatu pidamise kord“ on vastu võetud 08.10.19 ja jõustub 13.oktoobril 2019.

Seletuskiri:  P9lluraamat_SK

Määrus:  Põlluraamat, määrus

• Keskkonnaministri määrus nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ on vastu võetud 03.10.19 ja jõustus 7.oktoobril 2019.

Seletuskiri:  Vaetise_kasutamise_ ja_ hoidmise_ n9uded_SK

Määrus:  Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks

• Keskkonnaministri määrus nr 46 „Põllumajandusloomade välitingimustes pidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded“ on vastu võetud 01.10.19 ja jõustus 5.oktoobrist 2019.

Seletuskiri: Põllumajandusloomade pidamine SK

Määrus:  KeM määrus nr 46 01.10.19

 

 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
10. oktoober 2019

205 ettevõtjat taotlevad maamajanduse mitmekesistamiseks 12,8 miljonit eurot toetust

Eile lõppes maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlusvoor. Ettevõtjatel oli võimalus taotleda PRIA vahendusel investeeringutoetust projektidele, mis aitavad mitmekesistada maapiirkondade majandustegevust väljaspool põllumajandustootmist.

Kokku laekus põllumajandusettevõtetelt 58 taotlust 2 992 507 euro saamiseks, mittepõllumajandusettevõtetelt 147 taotlust 9 829 304 euro saamiseks.

Maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) meetme 6.4  eesmärk on maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades, eelduste loomine uute sobivate ja atraktiivsete töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit.

Käesoleval MAK perioodil on maaelu mitmekesistamise toetusmeetme eelarve 57 mln eurot, sellest 12 mln on eraldatud käesolevaks, neljandaks taotlusvooruks. Põllumajandusettevõtjatele ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjatele on tänavu eraldatud 4,8 mln eurot ja  mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 7,2 mln eurot. Kuna toetuse-soove on eelarvest rohkem, otsustatakse toetuste määramine nõuetekohaste taotluste paremusjärjestuse alusel. Taotlusi hinnatakse määruses sätestatud hindamiskriteeriumide põhjal. Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest.

Otsused kinnitab PRIA hiljemalt 21. jaanuariks 2020, projektide elluviimisega võivad ettevõtjad alustada kohe taotluse esitamisele järgneval päeval.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.10.2019

Koostööfestival „Kõik söögiks!“

Ülikoolide koostöös toimub juba viiendat korda koostööfestival, kus teadlased näitavad, millega saavad ettevõtjatele kasulikud olla.

Kui tark on meie tänane toidulaud? Kui palju teadust sinna sisse on juba mahtunud ning palju veel mahub?

Millised on tervislikud toiduained, kuhu liigub mahetoidu ja supertoidu tootearendus ning millised peaksid olema keskkonda säästvad pakendid ja  jäätmekäitlus tulevikus?

Nii nendele kui ka teistele küsimustele pakub vastuseid ADAPTERi koostööfestival, mis selle aastal kannab nime „Kõik söögiks!“.

Festivali märksõnadeks on tootmine, keskkond, toitumine.

Programmi täidavad nii teadlased kui ka ettevõtjad. Kuulata saab erinevaid ettekandeid ning arutelusid. Erinevates paneelides on ülikoolide ja teadusasutuste teadlased ning toiduainetööstuse suurettevõtted.  Kaasa räägivad esindajad firmadest Salvest AS, Valio Eesti AS, Rimi Eesti AS, Estiko Plastar AS, Sangaste Linnas AS, Organic Estonia, Tactical Solution OÜ, BugBox OÜ.

Festival toimub 14. novembril Tartus, Teguri 28A (Tartu Kammivabriku tehasehoone).

Festival on tasuta, kuid vajalik on registreerimine. Festivali päevakava ja registreerimine asub siin.

Ürituse  leiab ka FB-s: https://www.facebook.com/events/727277321034026/

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
PRESSITEADE
2. oktoober 2019

Täna maksab PRIA välja mesilasperede toetuse 1383 mesinikule.

1. maist kuni 15. maini 2019 said mesinikud taotleda PRIAst toetust mesilasperede pidamise eest. TARU toetuse taotluse esitas 1384 taotlejat, toetust taotleti kokku 30 809 mesilasperele. Toetuse saamiseks pidi taotleja pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2019. aastal on eelarve suuruseks 600 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub toetuse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud mesilasperede arvust. 27. septembril kinnitas PRIA peadirektor käskkirjaga 2019. aastal mesilaspere toetuse ühikumäära, milleks on 19,48 eurot mesilaspere kohta.

Kokku määrati mesilaspere toetust 1383 mesiniku 30 783le mesilasperele summas 599 653 eurot. Ühe taotleja taotlus jäeti rahuldamata, kuna kohapealses kontrollis leiti 3 mesilaspere asemel 2 mesilasperet ning mesilasperede arvu vähenemine ei olnud tingitud vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemisest.

Toetus makstakse taotlejatele välja täna, 2. oktoobril. Taotlejatel on võimalik tema kohta tehtud toetuse otsusega tutvuda elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA. Pärast e-PRIAsse sisse logimist tuleb liikuda vanasse e-PRIAsse, valides menüürealt „Vana e-PRIA“. Otsus on leitav „Dokumendid“ menüü vahelehelt „Saabunud“.

Toetuse saajate nimekiri lisatakse kodulehele nädala lõpuks.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.09.2019

Kalanädalal valmistati toitu poolest tonnist kalast

Sel nädalal Eesti toidu kuu raames toimunud kalanädalal valmistasid peakokad kümnes Eesti kutsekoolis koos kokanduseriala õpilastega kalaroogasid ligi 600 kilost kalast.

„Kalanädal oli edukas ja loodan, et kui praegused kokaõpilased tulevikus oma restoranid avavad, siis näeme nende menüüdes ka Eesti kalast tehtud toite,“ ütles Kalanduse Teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. „Kokku valmistasid kokad õpilastega 1300–1500 portsjonit kalaroogasid ligi 600 kilost kalast,“ lisas Armulik.

„Värske kodumaine kala võiks jõuda sagedamini Eesti elanike toidulauale,“ ütles Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. „Kalanädal on tänuväärne üritus ja kuna see toimub igal aastal eri paigus erinevatele inimestele, siis usun, et see aitab kaasa kalatarbimise suurenemisele.“

Kümnes kalanädalal osalevas kutsekoolis käis ühel päeval külas tippkokk, kes õpetas koolide kokanduseriala õpilastele kohalikust kalast roogasid valmistama.

Kalanädalal osalesid Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekoht, Olustvere Kutsehariduskeskus, Viljandi Kutseõppekeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tallinna Teeninduskool.

Tippkokkadest külastasid koole restorani Mimosa peakokk Juhan Heinsalu, Restorani Dominic peakokk Allar Oeselg, Monster Pizza peakokk Oleg Belousov, Snoob peakokk Aleksandr Nikoškov, Ö ja Kaks kokka peakokk Martin Meikas, Peppersacki peakokk Madis Põld, kohvik Ylicool peakokk Urpo Reinthal, Villa Wesset peakokk Mart Kukk, Markofka peakokk Inga Paenurm ning Vabariigi Presidendi Kantselei peakokk Taigo Lepik.

Kalanädalat korraldab Kalanduse Teabekeskus ja korraldamist rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.09.2019

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.09.2019 

Kalanduspiirkondade arengus hakatakse rohkem tähelepanu pöörama eesmärkide saavutamisele

Maaeluministeerium saatis eelnõude infosüsteemis ministeeriumitele kooskõlastamiseks kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise toetuse määruse muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta algatusrühmade tegevus läbipaistvamaks ja tõsta projektitoetuse taotluste hindamise kvaliteeti.

Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome sõnul pööratakse projektitoetuste muudatustega rohkem tähelepanu eesmärkide saavutamisele, võttes arvesse seniseid kogemusi ja algatusrühmade võimekust.

Kalasadamate uuendamise projektitaotluste eelarve ei tohi olla suurem kui 45% algatusrühmale programmiperioodiks ehk kuni aastani 2022 määratud kogueelarvest. Muudatustega tõstetakse protsendimäära 15% võrra. Kohalik omavalitsus (KOV) ja selle üksuse asutus võib programmiperioodi jooksul saada projektitoetust kokku kuni 35% kohalikule algatusrühmale määratud programmiperioodi kogueelarvest.

„Projektitoetuse maksimaalse suurusega välditakse muu hulgas toetuste koondumist väikese ringi või üksikute toetusesaajate kätte,“ lisas Ain Soome. „Samas annab KOVile projektitoetusteks ette nähtud piirmäära tõstmine haldusreformi tulemusena liitunud omavalitsusüksustele parema võimaluse oma eesmärgid saavutada. Piirmäära tõstetakse selleks, et täita rakenduskava eesmärke, näiteks luua kalanduspiirkondades uusi ettevõtteid ja töökohti ning säilitada seniseid.“

Samuti täpsustatakse eelnõuga, milliseid andmeid peab projektitoetuse taotluse hindamise kord kindlasti sisaldama. Töökorda lisatakse ka hindamiskomisjoni liikme valiku protseduur ja nõuded, töötasu, ekspertide kaasamine ning hindamiskomisjoni liikme projektitoetuse taotluse hindamisest taandamine.

Kalanduspiirkondade kestliku arengu kindlustamiseks ja rakenduskava eesmärkide saavutamiseks on programmperioodi lõpuni välja töötatud eelarvevahendite kasutamise põhimõtted. Erinevate rahastamisallikate kaudu soovitakse suurendada projektitaotluste esitamise arvu ja soodustada ühistulist tegevust, samuti tagatakse vahendid, et projektide juhtimine oleks tõhus.

Eelnõu eelnõude infosüsteemis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.09.2018

Maaeluministeeriumis paljastatakse soolebakterite õnne saladus

Reedel, 27. septembril avab Maaeluministeerium Teadlaste Öö festivali raames uksed. Suures saalis tehakse huvitavaid katseid ning tutvustatakse põllumajandus- ja toiduteaduse tulemusi.

„Putukad, õunad, hallitusseened, mikroobid ‒ saab näha nähtamatut ja maitsta teaduse vilju,“ ütles teadus- ja arendusosakonna juhataja Sirli Pehme. „Lisaks sellele uurime, mis teeb soolebakterid õnnelikuks.“

Maaeluministeerium on avatud 27. septembril kell 18‒21.

Programm

·         Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus tutvustab erinevaid õunu – vaatame, kuidas õunu kuivatada, räägime sordiaretusest, eri sorti õunte tunnustest ning sellest, kuidas töötlemine muudab õunte omadusi.

o   Koostame oma maitsemeelte „ämblikuvõrgu“. Maitseme värskeid õunu, mille käigus koostatakse sensoorse analüüsi profiilikaart ehk n-ö ämblikuvõrk.

o   Maitsemeelte kontroll. Eri sorti õunte degusteerimine külmkuivatatult ja kokkuviimine värske õunaga.

·         Põllumajandusuuringute Keskuse töötoas räägitakse hallitusseentest – mikrobioloogia kollektsiooni hallitusseente väljakülvi saab vaadelda Petri tassidelt nii palja silmaga kui ka mikroskoobi all.

·         Põllumajandusuuringute Keskuse seemnekontrolli labor näitab erinevaid seemneid.

·         Eesti Taimekasvatuse Instituudiga saab vaadelda mikroskoobi abil elurikkust, mis mõjutab põllukultuuride saagikust ja kvaliteeti ning seeläbi ka meie toitu.

·         Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus õpetab oma töötoas erinevate katsete abil hindama, kas Sinu toit sisaldab piisavas koguses kiudaineid, et Su soole mikrobioom oleks õnnelik ja toetaks seedesüsteemi sujuvat toimimist.

Lisainfo: Facebooki sündmus