Mart Järvik tutvustab Lõuna-Koreas Eesti digilahendusi põllumajanduses

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.09.2019

Mart Järvik tutvustab Lõuna-Koreas Eesti digilahendusi põllumajanduses

Maaeluminister Mart Järvik sõitis Lõuna-Koreasse, et osaleda Seoulis toimuval OECD ja Korea põllumajanduse-, toidu- ja maaeluministeeriumi koostöös korraldatud konverentsil „Maapiirkondade heaolu tagamine“. Lisaks toimuvad visiidi raames ka mitmed kahepoolsed kohtumised.

Täna, 25. septembril toimunud konverentsil esines maaeluminister ettekandega, milles tõi ta välja, et maaelu arengu võti peitub inimese ettevõtlikkuses ja elukestvas õppes. Mart Järvik lisas: „Esmatähtis on tagada maapiirkondade elujõud,  leida efektiivsed võimalused haritud noorte perede maale elama asumise soodustamiseks, eluasemekohtade rajamiseks ning ettevõtlusega alustamiseks.  Samas peame senisest enam rõhku panema nii digitaalse kui ka muu infrastruktuuri arendamisele maapiirkondades. Lisaks peame tegelema maaelu mainega, et rohkem noori sooviks maal elada ja tegutseda.“

Maaeluministri sõnul peab põllumajandus olema uuenduslik ja just digitaalsed lahendused võivad sektori noorte jaoks atraktiivseks muuta. „Tehnoloogilised edusammud viimastel kümnenditel on olnud muljetavaldavad. Meie kõigi ülesanne koostöös OECD-ga on rakendada need nüüd nii väikeste kui ka suurte, noorte kui ka vanade, tänaste ja homsete põllumeeste jaoks tööle, et maal oleks elu arvestatav ja kestlik,“ lisas minister Järvik lõpetuseks.

Maaeluminister viibib Lõuna-Koreas kuni 28. septembrini ning teda ootavad ees mitmed kahepoolsed kohtumised. Kohtumiste eesmärk on esile tõsta, millised on Eesti eksportijate probleemid külmutatud koore sertifitseerimisprotsessi juures, ja uurida võimalusi kahepoolse koostöö süvendamiseks. Samuti plaanib minister tutvustada Eesti digilahendusi põllumajandussektoris. Mart Järvikut saadab visiidil Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann.

Maaeluminister Järvik: põldude lupjamine aitab täita kliimaeesmärke

  • Maaeluministeerium
    PRESSITEADE
    24.09.2019

    Maaeluminister Järvik: põldude lupjamine aitab täita kliimaeesmärke

    Maaeluminister Mart Järvik osales 23.–24. septembrini Helsingis toimunud ELi põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul kohtumisel, kus räägiti põllumajanduse panusest kliimamuutuste vähendamiseks.

    Kohtumisel peeti oluliseks leida täiendavaid võimalusi orgaanilise süsiniku talletamiseks mullas, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. „Sellele on kaasa aidanud nii maaelu arengukava vastavad meetmed kui ka teadlikkuse kasv,“ ütles maaeluminister Mart Järvik. „Oleme sellel eesmärgil rakendanud muu hulgas pikaajaliste rohumaade toetamise meedet turvas- ja erodeeritud muldadel ning Natura poollooduslikel rohumaadel.“

    „Põllumeestel on võimalik õigete maaharimisviisidega aidata kaasa nii mullaviljakuse säilimisele ja parandamisele kui ka kliimaeesmärkide saavutamisele,“ ütles Järvik. „Oleme teinud ettepaneku, et põllumuldade lupjamine oleks läbi ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetatav, kuivõrd muldade lupjamine võimaldab pikaajaliselt muldade süsinikuvaru suurendada.“

    Kohtumisel osalesid lisaks Mart Järvikule Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai ning põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Maal Elamise päev saab Sõmerul avalöögi

EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT
PRESSITEADE
23.09.2019
Maal Elamise päev saab Sõmerul avalöögi
Kolmapäeval, 25. septembril korraldab Rakvere vald Sõmeru kandis Maal Elamise päeva näidisprogrammi, mille sarnaseid saavad kõik huvilised laupäeval näha 35 Eestimaa vallas.
„Näidisprogrammi külastajad saavad osa Veltsi Lasteaed-Algkooli õuesõppe tunnist, kus on läbi põimunud haridusasutuse ja kogukonna tegevused. Ubja külakeskuses on teine koostöönäide, kus noorsootöö, noortekeskuse ja sotsiaalkorterite pidamine on delegeeritud külaseltsile,“ raporteeris Rakvere vallavanem Maido Nõlvak. Samuti tutvutakse näidisprogrammi raames puidutöötlemisettevõtte FER Puit OÜga. Laupäevasel Maal Elamise päeval ootab Rakvere vallas külastajaid aga juba 18 asutust ja organisatsiooni. Sõmerul toimuval avaseminaril tutvustavad maaelu edendamise plaane nii rahvastikuminister Riina Solman kui ka riigihalduse minister Jaak Aab. Maaeluministeeriumi esindab põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.
„Toetan algatust Maal Elamise päev ja ka teisi inimesi maale kutsuvaid initsiatiive kahel käel,“ ütles rahvastikuminister Riina Solman. „See missioon – viia eestimaalased taas maapiirkondadesse – ei ole kerge. Pole ju tänapäeval tegu konkurentsiga meie oma linnade, vaid kogu maailmaga. Samas saab paljude inimeste ideaal maal elamisest täituda, kui kõrvaldada maale kolimise takistused. See tähendab, et lisaks kaunile elukeskkonnale meelitavad maale vajalik taristu, teenused, haridusasutused ja hädavajalik kaubandus,“ märkis Solman. Tema sõnul tuleb lastega peredele maal elamiseks vajalike tingimuste arendamist järjepidevalt jätkata nagu ka maal elamise võimaluste tutvustamist.
„Riik pakub juba praegu mitmesugust abi erinevate regionaalsete toetuste näol, et inimene saaks soovi korral maale kolida. Ühe näitena saab tuua hajaasustuse programmi, mille vahendusel on riik toetanud maapiirkondades asuvaid perekondi 2,2 miljoni euroga aastas,“ tõi välja riigihalduse minister Jaak Aab. „Osa inimesi kolib maalt linna töö tõttu. Seepärast viib valitsus riigipalgalisi töökohti maakohtadesse ja pakub kaugtöö võimalust. Otsime uusi võimalusi toetada töökohtade loomist ja eluaseme soetamist maapiirkonnas,“ lisas ta.
„Tänased väljakutsed maale asumiseks ei ole seotud üksnes teadmiste ja kutseoskuste arendamisega, vaid ka hoiakute kujundamisega maaelu jätkumiseks ja arenguks. Oluline on, et jätkuks mitmekülgne kultuuriline isetegevus maal, et siinne koolivõrk säiliks, et säiliks põlvkondade järjepidevus külades ja valdades,“ ütles maaeluminister Mart Järvik Maal Elamise päeva sissejuhatuseks.
„28. septembril esmakordselt toimuv Maal Elamise päev loob kõigile maale elama asumisest mõtlevatele inimestele võimaluse tutvuda omavalitsuses pakutavate teenustega ning saada osa külakogukonna igapäevaelust,“ ütles sündmuse peakorraldaja, Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. Ta lisas, et päev on mõeldud ka kohalike elanike endi jaoks, sest vallad ja külad korraldavad põnevaid üritusi ning saab lähemalt kaeda nii oma
kui ka naabervalla asutustes pakutavat.
​
Maal Elamise päev on üle-eestiline algatus, mille eesmärk on tõsta teadlikkust maal elamise eelistest ning tutvustada maapiirkondades pakutavaid avalikke teenuseid. Külastajatele avavad oma uksed 35 valda ja üle 500 asutuse, sh koolid, külamajad ja ettevõtted. Kogu info Maal Elamise päeva kohta on koondatud temaatilisele kodulehele. Valdades toimuva kohta saab infot aadressilt maalelamisepäev.ee/programm ning avatud asutused
leiab aadressilt maalelamisepäev.ee/kaart.
Lisainfo:
Krista Habakukk, Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige
tel 55533990
krista@kodukant.ee

Tänasest peatati kohapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.09.2019

Tänasest peatati kohapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Täna, 24. septembril peatati Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel kohapüük, sest koha lubatud aastasaak on piirkonnas ammendumas.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kutselise kaluri kalapüügilubade alusel on tänavu püütud vähemalt 625,55 tonni koha. Piirkonna lubatud aastane saak on 695,06 tonni. Sellega on lubatud aastane kohasaak ammendunud vähemalt 90% ulatuses ja kalapüügiseaduse (§ 49 lg 1) kohaselt püük peatati.

Lisaks peatati kalapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järel avaveevõrguga, põhjanooda ehk mutnikuga ja püüvõrguga.

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas eile käskkirja, mille alusel kohapüük peatati.

Kutselise kalapüügi peatamise käskkiri on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Maaeluministeeriumi veebilehel ning on edastatud vastavatele erialaliitudele.

Lõppes sügisene metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.09.2019 

Lõppes sügisene metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval sügisese rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.

VTA projektijuhi Enel Niine sõnul ei tohiks haiguse taaspuhkemise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril endiselt märkimisväärne. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda kas metsloomade rändega või mitte nõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Näiteks levis marutaud metslooma vahendusel eelmisel sügisel taas üle riigipiiri Leedu aladele, “ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.

Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

„Vaktsineerimist teostatakse puhveraladel kevadel ning sügisel nädalase perioodi jooksul. Madalalt kulgevad lennud ning lemmikloomade liikumise piiritlemise vajadus võivad inimesi siiski häirida. Oleme tänulikud nii koostööpartneritele koostöö kui ka kohalikele elanikele mõistva suhtumise eest, “ lisas Niin.

Taust:

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud. Haiguse taastekke vältimiseks on Eestis kohustuslik regulaarselt vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2020 aasta kevadel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006–2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011–2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

Lisainformatsioon:

Enel Niin
Veterinaar- ja Toiduamet
peaspetsialist
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee

Kalanädalal kokkavad peakokad kümnes kutsekoolis

Maaeluministeerium
Kalanduse Teabekeskus
PRESSITEADE
23.09.2019

Kalanädalal kokkavad peakokad kümnes kutsekoolis

Täna, 23. septembril algab Eesti toidu kuu raames kutsekoolides kalanädal. Kümnesse kutsekooli üle Eesti lähevad külla tippkokad, kes õpetavad koolide kokanduseriala õpilastele kohalikust kalast roogasid valmistama.

„Kalanädal toimub juba neljandat aastat järjest ja sel korral viime kokku praegused ja tulevased peakokad,“ ütles Kalanduse Teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. „Tutvustame kalanädalal tippkokkadega õpilastele kohalike kalakasvanduste kalasid, millest on võimalik valmistada maitsvaid roogasid. Kui praegused kokaõpilased tulevikus oma restoranid avavad, siis loodame, et nende menüüdes näeb ka kodumaisest kalast tehtud toite,“ lisas Armulik.

„Kutsun kõiki ka oma pereringis Eesti toidu kuu raames toimuvast kalanädalast osa võtma,“ ütles Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. „Eesti kala on värske ja maitsev ning miks mitte tähistada kalanädalat kodudes ja valmistada terve nädala jooksul kodumaisest kalast roogasid või proovida mõnda uut kalatoitu.“

Kalanädalal osalevad Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekoht, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Viljandi Kutsehariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Pärnu Kutsehariduskeskus, Tallinna Teeninduskool ja Rakvere Ametikool.

Kutsekoolide kokanduse eriala õpilastega valmistavad kalaroogasid peakokad Juhan Heinsalu, Allar Oeselg, Oleg Belousov, Aleksandr Nikoškov, Martin Meikas, Madis Põld, Urpo Reinthal, Mart Kukk, Taigo Lepik ja Inga Paenurm. Süüa valmistatakse tuurast, angersägast, angerjast, karpkalast ja forellist.

Kalanädalat korraldab Kalanduse Teabekeskus ja korraldamist rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Copa and Cogeca jagab ettepanekuid ELi põllumajanduse kliimameetmete ühtlustamiseks

Copa and Cogeca
19/09/19
PRESSITEADE

#FarmersClimAct – Copa and Cogeca jagab ettepanekuid ELi põllumajanduse kliimameetmete ühtlustamiseks

Mõni päev enne järgmisel nädalal Helsingis toimuvat põllumajandusministrite mitteametlikku kohtumist esitleb Copa and Cogeca uut kliimameetmeid käsitlevat seisukohta, tutvustades konkreetseid tegevusi ja poliitilisi võimalusi, mis peaksid võimaldama EL-i põllumajandustootjatel ja ühistutel jääda kliimamuutuste vastases võitluses esirinda.

Kommenteerides dokumendi avaldamist ütles Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen: „Euroopa põllumehed, metsaomanikud ja nende ühistud tunnevad esimesena kliimamuutuste mõju. Euroopa põllumajanduse kogukonnas ei ole kliimamuutuste eitajaid. Oleme pühendunud Pariisi kokkuleppe ja selle eesmärkide rakendamisele, mida ei ole võimalik saavutada ilma põllumajanduse ja metsanduse täieliku kaasamiseta. Ükski teine ​​sektor ei suuda Euroopas atmosfääri heitkoguseid looduslikult eemaldada. Kuid oma täieliku potentsiaali kasutamiseks on vaja nii järjepidevat poliitikat kui ka üldsuse tuge. ”

Mitmekülgsetel, kohalikel ja peretalude struktuuril põhinev ELi põllumajandusmudel on maailma kõige tõhusamate põllumajandussüsteemide hulgas. See on võimaldanud ELi põllumajandusel suurendada oma üldist tootlikkust 25% võrra alates 1990. aastast, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20%, eraldades tõhusalt kliimamõjud tootmise kasvust. Sellegipoolest tunnistavad ELi põllumajandusorganisatsioonid ka tõsiasja, et kohanemise ja mõjude vähendamise edendamiseks tuleb tänapäeval ja ka tulevikus veel palju ära teha. Praeguse poliitilise raamistiku kohaselt on põllumajanduse heitkoguste edasine vähendamine hinnanguliselt piiratud – 2030. aastaks 0,5–3%.

On olemas nii lahendusi kui ka näiteid parimate tavade kohta, nagu on näidatud spetsiaalsel veebiplatvormil www.farmersclimact.eu, mille Copa and Cogeca käivitas koos oma seisukohtade dokumendiga, julgustades kogu Euroopa põllumehi ja ühistuid oma igapäevases ClimActsis rohkem suhtlema.

Copa-Cogeca sõnul on ainus viis põllumajanduse heitkoguste edasiseks vähendamiseks, ilma et see avaldaks tootmisele survet ja põhjustaks sellega süsinikulekke, leevenduspraktikate kasutuselevõtu edendamine. Mis tahes jõupingutused ELi põllumajanduse heitkoguste vähendamiseks, välja arvatud toetuste ja lisateenuste pakkumine, tooksid kaasa ELi põllumajandussektori kokkutõmbumise ja selle konkurentsipositsiooni kaotamise. EL-i põllumajandusettevõtted toetavad süsinikukrediidi skeemide ideed eraviisiliselt rahastatavate algatuste arendamise kaudu.

Kaubanduse osas tuletas Copa and Cogeca meelde, et EL-i praeguse põllumajandustoodete piirikaitse nõrgenemine võib dramaatiliselt kahjustada heitkoguste vähendamise püüdlusi, eriti loomakasvatussektoris, ning võib hästi takistada heitkoguste ülemaailmset netomäära vähenemist. Kliimameetmete kiireloomulisuse tõttu tuleb kõigisse vabakaubanduslepingutesse lisada peatükk kliimameetmete rakendamise kohta.

 

Euroopa põllumeeste ja ühistute läbiviidud projektid ja parimad tavad leiate aadressilt www.farmersclimact.eu

 

Copa and Cogeca seisukohtade kohta koos Taani põllumajanduse ja toidunõukogu (Landbrug & Fødevarer) direktori Niels Peter Nørringiga tehtud videoesitlus on saadaval ka aadressil https://www.youtube.com/watch?v=3S47Yu2D1Vk

 

konverents „Väikekäitlejad – kas tüütud putukad või piimanduse mitmekesistajad?“

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab 4. oktoobril  2019 Rakvere AQVA Konverentsikeskus piima väikekäitlejatele konverentsi „Väikekäitlejad – kas tüütud putukad või piimanduse mitmekesistajad?“

Konverentsi modereerib EPKK juhatuse liige Tiina Saron

P Ä E V A K A V A

  9.30 –  10.00   Registreerumine ja tervituskohv
10.00 – 10.10    Konverentsi avamine – Tiina Saron, EPKK

I Sessioon

10.10 – 10.30    Piimasektori väikekäitlejad – koht ja roll Eesti piimanduses ning riiklikud toetusmeetmed – Kristel Maidre, Maaeluministeerium
10.30 – 11.00    Väikekäitleja koht tarneahelas ja tarbija ootused (Poola näite varal) – Mirek Sienkiewcz, Agrovis Sp. J. arendusjuht ja FACEnetwork  asepresident;
11.00 – 11.30    Väikekäitleja koht tarneahelas ja tarbija ootused (Austria näite varal) – Karl Fraissler, Austria väikekäitlejate esindaja
11.30 – 12.00     Küsimused/vastused/arutelu
12.00 – 13.00    Lõunasöök AQVA Hotel & Spa restoranis Fiore

II Sessioon

13.00 – 13.20    Eesti Talumeiereide Liit – senised kogemused ja õppetunnid – Tiit Niilo, Nopri talumeierei
13.20 – 13.40     Millist koolitust ja abi vajab väikekäitleja – Mirjam Pikkmets, Mätiku talumeierei
13.40 – 14.00    Järelevalvekorralduse muudatused piimahügieeni valdkonnas – Edward-Tuudor Sooba, Veterinaar- ja Toiduamet
14.00 – 14.15    Katusorganisatsiooni roll ja võimalused väikemeiereide tegevuse toetamisel – Tiina Saron, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
14.15 – 14.30    Küsimused/vastused/arutelu

Ingliskeelsed ettekanded tõlgitakse eesti keelde.

NB! Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, mida palume teha hiljemalt 26. septembriks sellel vormil.

Ootame rohket osavõttu!

Lisainfo: EPKK juhatuse liige Tiina Saron, tiina.saron@epkk.ee, tel 51 31 535

Konverents toimub MAK 2014-2020 teadmussiirde ja teavituse toetuse meetme rahastusel ja on osalejatele tasuta.

Jahimehed saavad toetust ulukite esmatöötlemiskohtade parendamiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.09.2019

Jahimehed saavad toetust ulukite esmatöötlemiskohtade parendamiseks

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille eesmärk on toetada investeeringuid kütitud ulukite esmatöötlemiskohtade ehitistesse ja seadmetesse.

„Väga oluline on luua jahiseltsidele senisest paremad tingimused kütitud ulukite kiireks ning bioohutuse nõuetele vastavaks esmatöötlemiseks kohapeal. See aitab tagada saaduste paremat kvaliteeti, samuti hoida efektiivsemalt ära taudide, sealhulgas seakatku, levikut,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Toetusmeetme abil saab luua uusi ja parendada seniseid käitlemiskohti mitte üksnes metssigade, vaid ka teiste jahiulukite esmaseks töötlemiseks kõiki vajalikke nõudeid silmas pidades. „Meetme avamine on jahimeestele väga oluline. Seakatkust tulenevalt on metssigu vaja küttida aastaringselt, käitlemiskohtade ehitamine annab võimaluse jahiseltsidele neid paremini töödelda ja bioohutusnõudeid täita,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Toetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik (nt jahiselts), kes on esitanud toiduseaduse alusel majandustegevusteate kütitud uluki esmatootmiseks või kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemiseks. Taotlejal peab taotluse esitamise ajal olema kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba või peab ta olema seda luba omava jahindusorganisatsiooni liige. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 20 000 eurot.

Jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetus eelnõude infosüsteemis.

Taimekaitse tõttu ei hukkunud sel aastal teadaolevalt ühtegi mesilasperet

PÕLLUMAJANDUSAMET
VETERINAAR- JA TOIDUAMET
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTI KUTSELISTE MESINIKE ÜHING
EESTI MESINIKE LIIT

PRESSITEADE
19.09.2019

Taimekaitse tõttu ei hukkunud sel aastal teadaolevalt ühtegi mesilasperet

Põllumajandusameti, Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu ja Eesti Mesinike Liidu esindajate kohtumisel arutati 2019. aasta mesilastega seotud kaebuseid ning omavahelist koostööd.

„Põllumajanduskoda on oma liikmete nimel selgelt välja öelnud, et taimekaitse tõttu ei tohi hukkuda ükski mesilaspere. Tänavu suudeti seda põhimõtet hoida,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo. „Mesinike, põllumeeste ja ametnike ühine panustamine koostöösse on andnud tulemusi,“ tõdes Tõnissoo.

Sel aastal laekus Põllumajandusametile kokku viis kaebust, milles täheldati mesilaste suurenenud suremust tarudes. Ühegi juhtumi puhul ei olnud tegemist mesilaste ulatusliku hukkumisega, teated laekusid hobimesinikelt. Kõikidel juhtudel võeti proovid, mida analüüsiti Põllumajandusuuringute Keskuses ning vajadusel viidi piirkonnas läbi taimekaitsevahendite kasutajate põhjalikum seire. Analüüsid ei tuvastatud taimekaitsevahendi jääke, mistõttu ei ole hukkumise põhjusena alust kahtlustada taimekaitsevahendi kasutamist. Mõnel juhul võis mesilastele saatuslikuks saada mesiniku enda tegevus, aga mõnel juhul jäi põhjus ka selgusetuks.

Mesindusorganisatsioonide esindajad rõhutasid üksmeelselt, et ametnikud on operatiivselt reageerinud juhtumitele ja koostöö toimib. Hea meel on tõdeda, et mesilaste heaolule pööratakse suuremat tähelepanu. Kõikide mesilate saamine registrisse on jätkuvalt nii mesinike, taimekasvatajate kui ka ametnike huvi.

„Olukord on üldiselt hea, tõusnud on mesinike ja põllumeeste teadlikkus, suurenenud on mesilate arv PRIA põllumajandusloomade registris. Teadlikkust tuleb tõsta parasiiditõrjevahendite õigel kasutamisel mesilas ja ka sipelgatõrjevahendite kasutamisel koduaias, sest ka selliste ainete väärkasutamine võib ohustada mesilasi,“ ütles VTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Harles Kaup möödunud hooaega kokkuvõttes.

„Tänu omavahelisele suhtlusele ja üksteisega arvestamisele ei hukkunud taimekaitse tõttu tänavu ühtegi mesilasperet,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp. „Kuid õitsvate taimede ja tolmeldajate sümbioosi nimel  tuleb taimekaitsetöödel ikka ja alati järgida ohutusnõudeid, nagu näiteks õitsvate taimede pritsimise keeldu,“ lisas Raudsepp.

Ohutusnõudeid peavad järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad: nii põllumehed kui ka hobiaednikud, maanteede ja raudteede hooldajad, karuputke tõrjujad, haljastajad ning teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.