Autor: Eliise-Mariin Sepp

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
31.08.2023

 

Algas Eesti toidu kuu

Eile sai avalöögi juba üheksandat korda toimuv Eesti toidu kuu, mille raames korraldatakse septembris üle Eesti arvukalt toidufestivale, laatu ja muid üritusi. Kuu programmi koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eesmärgiga väärtustada kohalikku tootmist ja siinset toidukultuuri. Lisaks juhitakse tarbijate tähelepanu läbimõeldud ja säästlikule tarbimisele.

Fotod avasündmuselt. Fotograaf Karli Saul.

„Peame oluliseks kohaliku toidutootmise säilimist ning väärtustame tööd ja maaelu, mille kaudu toit meie lauale jõuab. Järgneva kuu jooksul kutsun kõiki eestimaalasi osalema erinevatel toiduga seotud üritustel, kus saab soetada sügissaaduseid ning maitsta eri toidupiirkondade ja toidutootjate traditsioonilisi ja uuenduslikke tooteid,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Ürituste programm on Eesti toidu kuule omaselt mitmekesine ning viib põnevale üle-eestilisele maitserännakule. Septembri viimane nädal on pühendatud toidutööstustele ja selle raames tutvustatakse tarbijatele tööstuste igapäevatööd, pöörates erilist tähelepanu toidu tootmist kestlikumaks muutvatele tegevustele.

Kuu jooksul juhitakse tarbijate tähelepanu ka teadlikule ja läbimõeldud tarbimisele eesmärgiga vähendada toidu raiskamist. Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes iga inimese kohta keskmiselt 61 kg toidujäätmeid, millest toidukadu ehk raisatud toit moodustab 26 kilogrammi.

Toidu raiskamise vähendamiseks kodudes pani Fotografiska peakokk ja Eesti maitsete eestkõneleja Peeter Pihel kokku nullkulumenüü kogu perele, mille eesmärk on innustada Eesti inimesi kokkama ilma toorainet raiskamata ja üleliigseid jäätmeid tekitamata. Muu hulgas jagas Pihel üritusel kasulikke nõuandeid, kuidas igast toiduainest maksimum võtta, ning esitas kahe lapse emale Anni Rahulale väljakutse kokata paar päeva kodus vaid nullkulu põhimõtteid järgides.

„Teemakuu raames tahame juhtida tähelepanu teadliku ja läbimõeldud tarbimise tähtsusele. Kui meist igaüks mõtleb läbi oma tarbimisharjumused ja teeb selle tulemusel kasvõi väikese muudatuse oma käitumises, siis oleme sellega astunud suure sammu keskkonna ning toidusektori hüvanguks, “ ütles Eesti toidu kuu eestvedaja, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toidu müügiedendamise valdkonna juht Kerli Nõges.

Eesti toidu kuu programmi, Peeter Piheli nullkulumenüü ja toidukadude vähendamise nippe leiab veebilehelt www.eestitoit.ee ning teemakuu ja ministeeriumi kontodelt Facebookis ja Instagramis.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.08.2023

 

Valminud on taimekatsevahendi jääkide aruanne 2022

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) analüüsib igal aastal taimekaitsevahendite jääke. Kokku võeti 349 proovi, millest seitsme puhul tuvastati rikkumine.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kaisa Orgusaare sõnul näitab üldine arengusuund seda, et Eesti ja lähiriikide toiduained sisaldavad taimekaitsevahendi jääke vähem. „Näiteks lähistroopilisest või troopilisest kliimavöötmest pärinevad toiduained sisaldavad eestimaisetest märgatavalt rohkem ja märksa erinevamaid taimekaitsevahendite jääke,“ kirjeldas Orgusaar.

Nõuetele mittevastavus tuvastati 2%-l analüüsitud toodetes, mis näitab, et olukord oli parem kui 2021. aastal.

Euroopa Liidus keelatud taimekaitsevahendi jääke tuvastati eelmisel aastal kuuest EL-i päritolu tootest: Itaalia ja Poola päritolu õuntest, ühest Hispaania päritolu maasikast ja kahest Itaalia päritolu spinatist ehk 1,7% kõikidest analüüsitud tavatoodetest. Lisaks tuvastati kahest Itaalia päritolu spinatist ja ühest Türgi päritolu greibist piirnormi ületus. Taimekaitsevahendi jääkide proove võeti nii hulgiladudest, jaemüügist kui ka esmatootjate juurest.

Mahepõllumajanduslike esmatootjate juures võeti samuti proove ning ühes proovis tuvastati taimekaitsevahendi jälg. Kohe alustati uurimist, kuid ei suudetud tuvastada taimekaitsevahendi sihipärast kasutamist.

Kõige vähem tuvastati taimekaitsevahendi jääke peedist, kartulist, kurgist, kaerast, nisust ja peakapsast, kus taimekaitsevahendi jääke või jälgi ei leitud peaaegu ühestki analüüsitud tootest. Kõige rohkem erinevaid TKV toimeaine jääke ühe proovi kohta tuvastas PTA greibi (14 jääki), viinamarjaveini (12 jääki) ja maasika (9 jääki) proovidest.

Orgusaar lisas, et Eesti toidu puhtus on veel üks argument, kinnitamaks, et Eesti toidutootjad on olulised Eesti toidu varustuskindluse ja toidujulgeoleku tagamisel.

Põllumajandus- ja Toiduamet jätkab teavitamist, kui tuvastatakse taimekaitsevahendi jäägi piirmäära ületus.

Aruandega on võimalik tutvuda siin.

 

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
24. august 2023

 

Regionaalminister: Narva sobimatud tänavanimed asendatakse uutega

Regionaalminister Madis Kallas kinnitas Narva Linnavalitsusele saadetud kirjas, et ministeerium läheb linna sobimatute kohanimede vahetamise protsessiga edasi ning palus alustada linnavalitsusel ettevalmistustega uute tänavanimede siltide tellimise ja paigaldamisega.

„Tänaseks on uute tänavanimede kohta tagasiside andmise tähtaeg möödas ning põhjendatud ettepanekuid tänavanimede muutmata jätmiseks ei laekunud. Seega lähme me plaanipäraselt edasi Narva sobimatute kohanimede muutmisega,“ kinnitas regionaalminister Madis Kallas. „Jutt käib nendest tänavanimedest, mis on Eesti aja- ja kultuurilooga selgelt sobimatud kohanimed ning mida ei ole seni ära muudetud.“

Minister tegi Narva linnale 29. märtsil ettepaneku muuta sobimatud kohanimed kahe kuu jooksul ehk hiljemalt juuni alguseks. „Paraku otsustas Narva Linnavolikogu 17. augusti istungil säilitada kehtivad tänavanimed ning seetõttu tuleb seadusega vastuolus olevate nimede muutmisega tegeleda riigil,“ selgitas regionaalminister Kallas. „Riik hüvitab linnale sellega kaasnevad kulud.“

Enne sobimatute kohanimede muutmist küsiti nende kohta kohaliku omavalitsuse arvamust ja avalikustati uue kohanime määramise eelnõu, mille kohta said linnaelanikud oma ettepanekuid esitada.

Regionaalministrile annab õiguse kohanimesid muuta märtsi keskel jõustunud kohanimeseaduse muudatus. Seadus nägi ka enne muudatust ette, et kui ilmneb kohanime sobimatus Eesti aja- ja kultuurilooga ning pühendusnimele esitatavate nõuetega, on omavalitsus kohustatud algatama taolise seadusevastase kohanime muutmise menetluse 30 päeva jooksul. Küll aga ei sätestanud senini kehtinud seadus tagajärge, mis saab siis, kui omavalitsus ei ole ministri ettepanekust hoolimata uut kohanime määranud. Tänavu muudetud kohanimeseadusega anti riigile konkreetsemad hoovad selgelt sobimatute tänavanimede vahetamiseks juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole valmis seda ise tegema. Taoliseks juhtumiks on  näiteks olukord, kui kohanimi on seostatav Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute, sümbolite või sündmustega.

Täna allkirjastatud regionaalministri määrusega „Narva linna aadressikohtade uute kohanimede määramine“ asendatakse alates 1. septembrist Narva linnas kohanimeseaduse nõuetega vastuolus olevad ehk Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatud järgmised tänavanimed:

• „Aleksei Juhhanovi tänav“ asendatakse kohanimega „Väike-Rakvere tänav“;
• „Arsenti Bastrakovi tänav“ asendatakse kohanimega „Masina tänav“;
• „Igor Grafovi tänav“ asendatakse kohanimega „Madise tänav“;
• „Mihhail Gorbatši tänav“ asendatakse kohanimega „Seedri tänav“;
• „26. juuli tänav“ asendatakse kohanimega „Juuli tänav“.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
17.08.2023

 

Regionaalminister alustas omavalitsustega konsultatsioone tulubaasi täiendavateks muudatusteks

Regionaalminister Madis Kallase kutsel arutasid kohalike omavalitsuste juhid koos ministeeriumi ekspertidega, milliseid muudatusi linnad ja vallad oma tulude kujunemiseks vajaksid, et pakkuda kõikjal üle Eesti kvaliteetseid ja kättesaadavaid kohalikke teenuseid. Eesti Linnade ja Valdade Liit lubas saata omavalitsuste ettepanekud 5. septembriks ministeeriumile.

“Eestimaa on tervik suurematest ja väiksematest linnadest ning asulatest. Kõikjal neis elavad meie inimesed, kes väärivad häid avalikke teenuseid nagu lasteaiad, koolid või seda, et inimesed oleksid hästi hoitud ning et neil oleks hea elukeskkond,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Selle pakkumiseks vajavad kõik omavalitsused raha, olenemata nende asukohast või kaugusest pealinnast. Me peame senisest jõulisemalt kaasa aitama regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele ning leidma uued jätkusuutlikumad viisid, kuidas omavalitsuste tulubaasi korraldada nii, et raha jätkuks elementaarsete teenuste pakkumiseks nii jõukamatel kui ka vähem jõukamatel omavalitsustel,” sõnas minister Kallas.

Järgmiseks, 2024. aastaks, on esimesed sammud selleks astutud: uuest aastast muudetakse omavalitsustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Suurendatake riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 2,5%-le ning vähendatakse samal ajal muult tulult arvestatud üksikisiku tulumaksumäära 11,89%-le. “See tähendab seda, et jõukamate omavalitsuste tulubaas kasvab mõnevõrra vähem ning selle arvelt saavad leevendust need linnad ja vallad, kus tööealisi elanikke on jäänud vähemaks,” selgitas minister Kallas. “Mõistagi ei ole see ideaalne ega kõiki omavalitsusi rahuldav lahendus. Ent see oli kiireim abi, mida saame 2024. aastaks paljude omavalitsuste väga kriitilise seisu parandamiseks ellu viia, sest riigieelarve kehva olukorra tõttu ei ole realistlik omavalitsuste tulubaasi suurendada. Ülejärgmiseks, 2025. aastaks, saame juba rohkemat ära teha ning seda üheskoos kohalike omavalitsuste endiga, kellelt palume Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaudu ettepanekuid, kuidas muuta omavalitsuste rahastamist kaasaegsemaks.”

Pikemaajaliste lahenduste otsimiseks 14. augustil kogunenud omavalitsuste ja ministeeriumi esindajad nentisid, et tulubaasi arvestusse on muutusi vaja. “Meie jaoks on siin võtmetähtsusega omavalitsuste endi sisend, mille põhjal saame koostöös leida jätkusuutlikemaid lahendusi. Selge on see, et omavalitsustel on juba ainuüksi nende asukohast tulenevalt väga erinevad väljakutsed – kes peab leidma raha järjest uute lasteaedade ehitamiseks, kes peab leidma viise senistegi töös hoidmiseks. Seetõttu me ootamegi omavalitsuste endi tunnetust, kuidas nende hinnangul saaks muuta rahastamissüsteemi paremaks,” lausu Kallas.

Ühe lahendusettepanekuga oli laual omavalitsuste finantsautonoomia suurendamine, mis annaks linna- ja vallajuhtidele paindlikumad võimalused oma tulude kasvatamiseks, sh seda läbi uute kohalike maksude kehtestamise. “Arutletud on näiteks turismimaksu üle. Sellest võidaksid ennekõike omavalitsused, kus puhkusteperioodil kasvab hüppeliselt avalikke teenuste kasutajate hulk,” tõi minister Kallas näite.

,,Eesti Linnade ja Valdade Liidu jaoks on omavalitsuste tulubaasi ümberkorraldamine ja kohalikele omavalitsustele suurema finantsautonoomia tagamine väga oluliseks küsimuseks ja prioriteediks töölaual,“ ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei. „Tunnustame regionaalministri initsiatiivi avada arutelu omavalitsuste tulubaasi ümberkorraldamiseks. Kindlasti vajab omavalitsuste rahastusmudel kaasajastamist ja lisavõimalusi omavalitsuste tulude suurendamiseks. Olgu selleks näiteks üksikisiku pensionitulult tulumaksuosa suurendamine, osa juriidilise isiku tulumaksust andmine töökohtade arvu alusel omavalitsustele, võimaluse andmine omavalitsustele kohalike maksude kehtestamiseks või toetusfondi toetuste andmine tulubaasi,“ lisas Trei.

Eesti Linnade ja Valdade Liit arutab omavalitsustega läbi liidupoolsed ettepanekud omavalitsuste tulubaasi ümberkorraldamiseks. „Kaasame aruteludesse kohalikud omavalitsused, samuti korraldame liidu siseseid arutelusid rahanduse ja maksupoliitika riigieelarve läbirääkimise töörühmas. Samuti kujundame liidu seisukohad juhatuses ja esitame sejärel liidupoolsed ettepanekud regionaalministrile,“ rääkis Trei. „Liidu ootus keskvalitsusele on igal aastal olnud, et riik tõstaks üksikisiku tulumaksu protsendi määra ja suurendaks seeläbi omavalitsuste tulubaasi, milles eest saavad kohalikud omavalitsused arendada elukeskkonda, pakkuda avalikke teenuseid ning korraldada avalikke investeeringuid infrastruktuuri,“ lisas Trei.

Sügise esimeses pooles kohtuvad regionaalminister Kallas ja omavalitsusjuhid uuesti, arutamaks üheskoos, milliste esitatud ettepanekutega edasi minnakse ja millises ajaraamis seda plaanitakse teha.

PRESSITEADE
18.08.2023
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT

 

Taluliit ootab riigilt põhjalikku automaksu mõjuanalüüsi 

Eestimaa Talupidajate Keskliit avaldab muret kavandatava mootorsõidukimaksu pärast, eriti arvestades selle negatiivset  mõju maapiirkondade elanikele.

Maapiirkondade inimestele on autod asendamatud, kuna Eesti ühistranspordivõrk ei taga eluks vajalikke liikumisvõimalusi. Võttes arvesse Eesti geograafilist jaotust ja infrastruktuuri eripära, on auto sageli ainus vahend näiteks tööl või poes käimiseks, lapse kooli või trenni viimiseks. Mõistame, et autode kasutamine toob kaasa keskkonnamõjusid, kuid samal ajal tuleb mõista ka maapiirkondade elanike vajadusi ja võimalusi.

Sellel nädalal kolmepäevast, viisteist talu hõlmavat “Parima Talu” konkursi tuuri läbi viies, ning üle Eesti erinevate taludega suheldes on selge kõigi üks ja ühine murekoht. “Enne sellise olulise maksueelnõu väljatöötamist  on hädavajalik läbi viia põhjalik mõjuanalüüs, mis keskenduks eriti maapiirkondade elanike olukorrale. Meie teadmiste kohaselt pole sellist analüüsi seni tehtud,” märgib Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Mõjuanalüüs aitaks selgitada, kuidas mootorsõidukimaks mõjutaks maapiirkondi, kus inimeste sissetulekud ja elustandard võivad oluliselt erineda suurlinnade omadest. “Peame mõtlema, kuidas see maks võib mõjutada maapiirkonna inimeste rahalist olukorda, tarbimisharjumusi ja elukvaliteeti.” Lisab Ats

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovitab Vabariigi Valitsusel tõsiselt kaaluda mootorsõidukimaksu eelnõu väljatöötamisest loobumist, arvestades eelnimetatud  aspekte ja eelkõige maapiirkondade elanike vajadusi. Erandina võiks kaaluda mootorsõidukimaksu kehtestamist  luksusautodele.

“Eestimaa Talupidajate Keskliit mõistab, et riigieelarve tasakaal ja rahanduse jätkusuutlikkus on olulised, kuid esmalt  tuleks riigil rakendada kokkuhoidu ja loobuda ebamõistlikest kulutustest tagades samal ajal, et maksupoliitika ei karista teatud elanikkonnarühmi ebaõiglaselt.” rõhutab Ats.

 

Lisainfo:
Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel.+372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee
www.taluliit.ee
www.talutoit.ee
www.agroturism.ee

 

Pressiteate edastas:
Liilit Kirss
liilit.kirss@gmail.com
+372 58 448 101

 

PRESSITEADE
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
16.08.2023

 

Täna alustab hindamiskomisjon “Parim talu 2023” ringsõitu, kandideerib rekordarv talusid

Eestimaa Talupidajate Keskliit alustab täna, 16. augustil, järjekordset ringsõitu “Parim talu 2023” hindamiskomisjoniga. Juba 30. korda valib organisatsioon Eestimaa parimaid talusid, keda tunnustatakse viimasel neljal aastal koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega. Tänavusel konkursil esitati rekordiline arv talusid, millest valiti välja 15 talu, mida külastatakse 16. kuni 18. augustini.

Eestimaa parima talu konkurss kannab suurt tähendust, sest see toob esile Eesti maaelu mitmekesisuse. Konkursi eesmärk on näidata, et kiiresti muutuvas toidutootmise keskkonnas, kus suurem osa toidust pärineb suurtest põllumajandusettevõtetest, on peretaludel oma kindel koht. Need talud mitte ainult ei rikasta meie toidulauda kvaliteetse kodumaise toodanguga, vaid on samuti olulised maaelu jätkusuutlikkuse tagamisel.

Parimad talud valitakse kolmes kategoorias: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ja parim noortalunik. Lisaks kuulutatakse välja ka tiitli “Parim talu 2023” võitja.

 

Hindamiskomisjoni koosseisu kuuluvad sel aastal:

– Meelis Annus, Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatusel liige

– Teele Üprus, Postimees Maa Elu peatoimetaja

– Marika Parv, Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja Võrumaa Talupidajate Liidu juht

– Kaul Nurm, endine pikaajaline Taluliidu juht

– Oskar Lepik, Regionaal- ja Põllumajandusministri nõunik

– Riho Terras, Euroopa Parlamendi liige

– Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht

 

Hindamiskomisjon külastab kolme päeva jooksul järgnevaid nomineeritud talusid:

OÜ Ahisilla taluaed, Harjumaa

FIE Imbi Jäetma Lahemaa Lammas, Harjumaa

Sandre talu OÜ, Järvamaa

Olemari Talu OÜ, Jõgevamaa

Vinkymon, Lääne-Virumaa

Gennadi Liiva Rehe talu, Pärnumaa

Tori-Agro OÜ, Pärnumaa

Piesta Kuusikaru talu, Pärnumaa

Sepa Veised OÜ, Pärnumaa

Meemeistrid OÜ, Jõgevamaa

Risto Ränk Farming-Saaremaa Zoo, Saaremaa

KODAS Siidrikoda OÜ, Põlvamaa

Hallimäe Farm OÜ, Valgamaa

Auksi Agro OÜ, Viljandimaa

Väikemetsa talu, Võrumaa

Võitjad kuulutatakse välja 2. Septembril Tallinnas Põhjala tehases toimuval “MAA TULEB LINNA” suurel talutoidu laadal.

 

Lisainfo:

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht
Telefon: +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

 

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
14.08.2023

 

Tänasest saab tutvuda Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalidega

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi avalik väljapanek algab täna, 14. augustil ja kestab 15. septembrini. Elektriühenduste eriplaneeringuga seotud materjalidega saab tutvuda veebilehel www.liivielekter.ee. 

Elektriühenduse kavandamiseks koostatakse riigi eriplaneering, mille esimene dokument – asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm – on nii avalikuks väljapanekuks kui avalikeks aruteludeks valmis. „Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmiga määratletakse planeeringu eesmärk ja antakse ülevaate üldistest põhimõtetest, millest planeerimisprotsessis lähtuda,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise nõunik Anne Martin. „Oleme selles koondanud peamised lahendatavad ülesanded ja kaardistanud esmased vajalikud uuringud. Samuti määratlenud eeldatavad mõjud, mis elektriühenduste rajamisega kaasneda võivad,“ lisas Martin.

Riigi eriplaneering on alles algusjärgus ja praegu ühtegi asukohta ära valitud ei ole. „Kõikidel on võimalus planeerimisprotsessis kaasa mõelda ja rääkida kohe algusest peale ning ootame kõiki huvilisi seda ka tegema,“ kutsus Martin. „Võimalikult sujuvaks planeerimiseks on mõistlik juba protsessi varajases staadiumis kokku leppida, millised asjaolud ühes või teises kohas trassikulgemist välistaksid. Sealt edasi saame minna juba kindlamate võimalike asukohtade suunas.“

Meretuulepargis toodetud elekter on kavandatud jõudma Eleringi põhivõrku ja see tähendab elektriühenduse rajamist kas Audru, Sindi või Kilingi-Nõmme alajaama. Seetõttu hõlmab planeeringuala Eesti merealal Liivi ja Pärnu lahte, maismaal Pärnu maakonnas Häädemeeste, Tori, Kihnu ja Saarde valda ning Pärnu linna.

Planeeringu materjalidega saab lisaks veebilehele tutvuda ka paberkandjal Audru osavallakeskuses, Häädemeeste vallavalitsuses, Kihnu vallavalitsuses, Paikuse osavallakeskuses, Pärnu riigimajas, Sauga teenuskeskuses, Saarde Vallavalitsuses, ja Sindi raamatukogus nende lahtioleku aegadel.

Avaliku väljapaneku jooksul on kõigil huvilistel võimalik avaldada riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi kohta arvamust ning esitada küsimusi. Kutsume seda üles tegema kirjalikult, saates need Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile aadressil info@agri.ee. Väljapaneku järgselt toimuvad septembri lõpus ja oktoobri alguses avalikud arutelud kõikides planeeringuala omavalitsustes. Info nende kohta on samuti leitav aadressil www.liivielekter.ee.

Liivi lahe meretuulepargi ja elektriühenduste rajamise eesmärk on panustada Eesti taastuvenergia toodangu ja varustuskindluse tõstmisse Läänemere piirkonnas. Elektriühenduste riigi eriplaneering on iseseisev protsess, aga selle realiseerumine sõltub Liivi lahe meretuulepargi rajamise võimalikkusest.