Maamajanduse mitmekesistamiseks määrati 177 ettevõtjale üle 13 miljoni euro toetust 

Pressiteade
6. jaanuar 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Maamajanduse mitmekesistamiseks määrati 177 ettevõtjale üle 13 miljoni euro toetust 

7.-21. septembril 2022 võeti PRIAs vastu maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse taotlusi. Investeeringutoetust sai taotleda projektidele, mis aitavad mitmekesistada maapiirkondade majandustegevust väljaspool põllumajandustootmist. Toetust määrati 177 ettevõtjale kokku 13 091 820 euro ulatuses.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Kristel Võsu sõnul on sarnaselt eelmistele taotlusvoorudele kõige populaarsemad päikeseelektri tootmisega seotud investeeringud, aga ka puidu ja metalli töötlemiseks mõeldud seadmete ostmine. Toetust saanud projektid on väga erinevad ning nende hulgast leiab näiteks ka lemmikloomadele mõeldud teenustega seotud investeeringuid. „Tuletame meelde, et toetust saanud tegevuste elluviimiseks on aega kaks aastat ja seega tuleks tegevustega alustada esimesel võimalusel. Kindlasti tuleb jälgida etteantud tähtaegu ning teisi kohustusi, mis toetuse saamisega kaasnevad,“ lisab Kristel Võsu.

Septembris toimunud taotlusvooruks oli eraldatud üle 19,2 miljoni euro. Kokku määrati 50 põllumajandusettevõtjale toetuseks 4 900 216 eurot ning 127 mittepõllumajanduslikule ettevõtjale 8 191 604 eurot.

Järgnevas tabelis on toodud toetuse jagunemine maakondade lõikes:

Täpsem info toetusesaajate kohta on leitav PRIA kodulehelt.

 

 Põllumajandus- ja Toiduamet ootab mahepõllumajandusliku toodangu andmeid 1. veebruariks

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.01.2023

 Põllumajandus- ja Toiduamet ootab mahepõllumajandusliku toodangu andmeid 1. veebruariks

1. veebruariks tuleb mahetootmisega tegelevatel ettevõtjatel esitada Põllumajandus- ja Toiduametile oma 2022. aasta mahepõllumajandusliku toodangu andmed. Eestis toodetud mahetoodangu kogused on väärtuslik info nii tarbijatele, toitlustajatele kui ka mahetoodangu väärindajatele.

Ettevõtjatel, kes tegelevad mahe taimekasvatuse, mitteharitavalt alalt taimede või seente korjamise, loomakasvatuse ja mesindusega, tuleb esitada 2022. aasta kohta järgmised andmed:

  • üleminekuaja läbinud põllumajandusmaal kasvatatud põllumajanduskultuuride, seente ja/või katmikkultuuride saagi kogused;
  • mitteharitavalt alalt korjatud taimede ja/või seente kogused;
  • üleminekuaja läbinud loomadelt ning lindudelt saadud looma- ja linnukasvatussaaduste kogused ning mesilasperedelt saadud mesindussaaduste kogused;
  • ettevõttes peetud üleminekuaja läbinud loomade ning lindude arvud liikide ja vanusegruppide kaupa ning mesilasperede arvud eelmise aasta 31. detsembri seisuga.

Kui ettevõttes olid 2022. aastal ainult 1., 2. või 3. aasta üleminekuaja põllud ja/või üleminekuaja loomad, linnud ja mesilased, siis mahetoodangu andmeid esitada vaja ei ole.

Mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialisti Pille Edovaldi sõnul tuleb andmed mahepõllumajandusliku toodangu koguste kohta esitada ka juhul, kui mahetoodang turustati tavapõllumajanduslikuna.

„Ettevõtjatel, kes tegelevad mahetoidu ettevalmistamisega ja mahesööda tootmisega turuleviimise eesmärgil, tuleb esitada andmed ettevõttes eelmisel aastal ettevalmistatud ja mahedalt märgistatud tootegruppide toodangu mahu kohta,“ kommenteerib Edovald.

„Ettevõtjatel, kes tegelevad üksnes mahetoodete turustamisega, sh ladustamisega, ei ole vaja esitada turustatud mahetoodete mahtusid ja teada tuleb anda vaid, milliseid tootegruppe turustati ja/või ladustati,“ lisab Edovald.

Mahepõllumajandusliku toodangu andmeid saab esitada Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu.

Mahetoodangu andmete esitamise kohustus tuleb põllumajandusministri määrusest nr 25„Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded“.

Küsimuste korral palun pöörduge oma ettevõtte järelevalveametniku poole, kelle kontaktandmed leiab PTA kodulehelt või võtke ühendust mahepõllumajanduse ja seemne osakonna spetsialistidega:

Olvia Laur (mahetootjad)

Mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist

5038 460

olvia.laur@pta.agri.ee

Pille Edovald (mahekäitlejad)

Mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist

5342 0819

pille.edovald@pta.agri.ee

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: mahetootmine peab tuginema riskide hindamisele ning ettevaatus- ja ennetusmeetmete kasutamisele

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.01.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: mahetootmine peab tuginema riskide hindamisele ning ettevaatus- ja ennetusmeetmete kasutamisele 

Seoses juhtumiga, kus 21 maheettevõtja tatra toodangus esines keelatud aineid, juhib Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) maheettevõtjate tähelepanu sellele, et nad regulaarselt hindaksid ja ajakohastaksid oma ennetus- ja ettevaatusmeetmeid. See aitab vältida mahetoodete saastumist lubamatute ainete või mittemahepõllumajanduslike toodetega.

PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialisti Marge Thetloffi sõnul esines 21 tootja mahetatra toodangus fosetüül-alumiiniumi ja fosfoonhappe jääke, mis on mahepõllunduses keelatud ja mida nüüd lisaks muudele toimeainete jääkidele kontrollitakse. „Fosetüül-alumiiniumi ja fosfoonhappe jääkide mahetoodangusse sattumise põhjused võivad olla seotud kas mahetootmises lubamatute taimekaitsevahendite või mineraalväetiste kasutamisega,“ kommenteerib Thetloff, lisades, et sarnaste juhtumite vältimiseks tuleb ettevõtjatel püsivalt hinnata oma meetmete tõhusust ja tegevuse usaldusväärsust. Näiteks saab ettevõtja ennetusmeetmena kirjeldada, milliste mahetootmise nõuetega kooskõlas olevate võtetega tagatakse mullaviljakuse säilimine ja taimekahjustajate tõrjumine.

PTA sama osakonna peaspetsialisti Pille Edovaldi sõnul tuleb maheettevõtjatel esmalt kindlaks teha oma tegevuses kriitiliselt tähtsad etapid, kus saastumine lubamatute toodete või ainetega võib olla võimalik. Seejärel tuleb saastumise vältimiseks võtta kasutusele ennetus- ja ettevaatusmeetmed, mis vajavad regulaarset läbivaatamist ning ajakohastamist. „Ennekõike on maheettevõtja ise vastutav mahemääruse nõuete täitmise eest ning ettevaatus- ja ennetusmeetmete rakendamine aitab ettevõtjal neid lihtsamini täita,“ räägib Edovald. „Kui ettevõtja haldab oma tegevusi ja maandab riske, siis on tal kergem leida põhjused, mis tingisid mittevastavused ning need kõrvaldada,“ jätkab ta. „Lisaks saab dokumenteeritud tegevuse kaudu tagantjärele tõendada oma tegevuse nõuetekohasust.“ Samuti on ennetus- ja ettevaatusmeetmete rakendamine ettevõtjale Euroopa Liidu mahemäärusega pandud kohustus.

Kui maheettevõtjal on kahtlus, et mahetoode võib sisaldada mahepõllumajanduses lubamatuid aineid, siis tuleb tal PTA-d koheselt teavitada ja teha ka ametiga koostööd saastumise põhjuste kontrollimisel ja kindlakstegemisel. „Heameel on tõdeda, et on ettevõtteid, kelle ettevaatus- ja ennetusmeetmed töötavad ning maheda nimetusega toode ei jõua kokkuostukohast kaugemale. See tõstab ettevõtja usaldust nii tarbijate kui ka järelevalveasutuse silmis,“ lausub Edovald.

Mahetootmises võib kasutada vaid mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobilikke väetiseid, mullaomaduste parandajad ja taimekaitsevahendeid, mille nimekirja leiad siit Taimekasvatus | Põllumajandus- ja Toiduamet (agri.ee).

Tööd alustas Maaelu Teadmuskeskus

Maaelu Teadmuskeskus
PRESSITEADE
03.01.2023

 

Tööd alustas Maaelu Teadmuskeskus

Alates 1. jaanuarist alustas tööd riigi teadus- ja arendusasutus Maaelu Teadmuskeskus (METK), kuhu koonduvad Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) varasemad ülesanded. Uue asutuse direktor on Andre Veskioja.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et METKi loomine on vajalik osa valitsemisalas läbiviidavast riigireformist. „Me korrastame riigisisest valdkondlikku teadus- ja arendustegevust ning koondame kõik sarnased teadmised ühte kohta kokku,“ ütleb Kruuse. Ta leiab, et Maaelu Teadmuskeskus on valdkonna juhtiv teadus- ja arendusasutus.

„METK pakub põllumajanduse ja maaelu valdkonnas kvaliteetseid teenuseid. Tema ülesandeks saab tulevikus olema kogu põllumajanduse teadmiste ja informatsiooni süsteemi eestvedamine nii nõuande, teadmussiirde kui innovatsiooni osas. Läbi teadmistepõhise majandamise tagatakse toidujulgeolek ja jätkusuutlik toidutootmine,“ seletab Kruuse METKi vajalikkust.

Andre Veskioja sõnul on ETKI ja PMK liitmine suur meekonnatöö, kuhu on panustanud mõlema organisatsiooni töötajad. „Maaelu Teadmuskeskuse juhtkonnas jätkavad asedirektoritena senine PMK direktor Pille Koorberg ja asedirektor Andrus Rahnu. Mõlemad olid minuga samaväärsed kandidaadid loodava asutuse direktori ametikohale“, selgitab METKi vastne juht.

Teaduse valdkonna asedirektorina alustab tööd Marko Kass. „Arvestades põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid, siis METKi järgmise kümnendi suurimaks ülesandeks saab olema kaasa aidata toidutoomisega kaasneva keskkonnamõju vähendamisele, kliimamuutustega kohanemisele ja elurikkuse säilitamisele“ ütles Kass. „Ma olen veendunud, et Teadmuskeskusest kujuneb nutikas partner soodustamaks riigi, teadusasutuste ja ettevõtete vahelist koostööd“, lisas Kass.

„Oleme saanud METKi meeskonda uuendustele avatud ja laia maailmavaatega asedirektori,“ ütles Veskioja.

„Tänu kahe asutuse liitumisele saab maaettevõtja endale partneri, kes on võimeline nõustama ning pakkuma innovatsiooniteenuseid kogu toidutootmise valdkonnas,“ kirjeldab uue asutuse võimalusi Pille Koorberg.

Andrus Rahnu kinnitab, et Maaelu Teadmuskeskus on usaldusväärne partner riikliku kontrollisüsteemi rakendamisel ja kindlalt on tagatud ka põldkatsete sõltumatu korraldamine.

 

Taust
1. jaanuarist 2023 alustas tööd Maaelu Teadmuskeskus (METK). Uus asutus täidab kõiki Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse seniseid ülesandeid. Liitmise käigus jääb alles asutuste senine taristu, peakontorid Sakus ja Jõgeval ning katsekeskused üle Eesti.

 

Kõik senised kontaktandmed jäävad mõneks ajaks kehtima, paralleelselt töötavad ka uued aadressid kujul eesnimi.perekonnanimi@metk.agri.ee.

Maaelu Teadmuskeskuse koduleht on metk.ee, kuid esialgu toimivad ka etki.ee ja pmk.agri.ee veebilehed.

Lisainfo:
Krista Kõiv
511 2562 | krista.koiv@metk.agri.ee
turundus- ja kommunikatsioonijuht
Maaelu Teadmuskeskus (METK)
J. Aamisepa 1, Jõgeva, 48309 Jõgeva maakond
www.metk.ee

22 aasta jooksul on PRIA välja maksnud üle 5 miljardi euro toetusi 

Pressiteade
2. jaanuar 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on 22 tegevusaasta jooksul põlluharijatele, kalameestele ning loomapidajatele välja maksnud üle 5 miljardi euro toetusi.

PRIA peadirektor Jaan Kallas ütleb: „Oleme jõudnud uude programmperioodi, PRIAl on uus arengukava – liigume uude toetuste maailma. Rõõm on tõdeda, et maal elavate inimeste toetamine jätkub, aga veelgi suurem rõõm on öelda, et tulevikus muutub toetuste taotlemine maaelu arendajate jaoks lihtsamaks ning teadmuspõhiseks. Tulevikus põhinevad toetused olemasolevate andmete põhjal tehtavatel tarkadel otsustel ning toetuste taotlemine muutub võimalikult suurel määral automatiseerituks. Juba 2022. aastal toimus esimene sündmuspõhine taotlusvoor ning sellest aastast hakkame otsetoetuste puhul rakendama pinnaseiret. Kõik need on sammud lihtsama toetussüsteemi poole.“

„Kindlasti ei saa ära unustada, et Eesti riik liigub oma tegevustes suurema toidujulgeoleku tagamise suunas ning koostöös Maaeluministeeriumi ja teiste valdkonna asutustega anname ka meie sinna oma panuse. Aitäh kõigile klientidele ja koostööpartneritele edasiviiva koostöö eest! Tänan ka meie töötajaid, kelle igapäevase töö tulemusena jõuavad toetused võimalikult kiiresti klientideni ning seeläbi saab Eesti maaelu areneda ning säilitada oma elujõulisuse,“ lisab PRIA peadirektor.

Järgnevalt Eesti kaardilt on näha, kui palju toetusrahasid on Eesti maakondadesse 22 aasta jooksul välja makstud:

 

Põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse riigiabi on taotlejatele välja makstud

Pressiteade
30. detsember 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse riigiabi on taotlejatele välja makstud

29. juunist 6. juulini sai esitada põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse taotlusi. Tänase seisuga on PRIA 1615 taotlejale riigiabina välja maksnud ligi 4 miljonit eurot. Erakorralise toetuse kohandamistoetus maksti taotlejatele välja septembris.

Erakorralise riigiabiga toetatakse veiseliha tootmist, köögiviljakasvatust avamaal, maasika- ja kartulikasvatust, köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatust köetavas kasvuhoones ning broileri-, munakana- ja vutikasvatust.

Järgnevas tabelis on välja toodud erakorralise toetuse riigiabi saajate arv ja määratud summad maakondade lõikes:

Veiseliha tootmise eest sai toetust 1188 taotlejat, avamaaköögivilja, maasika- ja kartulikasvatuse eest 392 taotlejat,köetavas kasvuhoones köögivilja, köögiviljataimede, maitsetaimede, maasikate või lillede kasvatamise  eest 20 taotlejat, broilerikasvatuse eest 3 taotlejat, munakanakasvatuse eest 87 ning vutikasvatuse eest 9 taotlejat. Kuna taotleja võis toetust taotleda mitmest valdkonnast, siis erineb erakorralise riigiabi saajate koguarv valdkondade summaarsest toetusesaajate arvust.

2023. aastal tuleb ülesharitud püsirohumaad tagasi rajada

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.12.2022

 

2023. aastal tuleb ülesharitud püsirohumaad tagasi rajada

Ühise põllumajanduspoliitika üks periood on lõppemas ning koos sellega lõppeb kliima- ja keskkonnatoetus ehk rohestamise toetus. Toetusega kaasnenud püsirohumaa säilitamise nõue ja tagasirajamise kohustus jätkuvad järgmisel perioodil tingimuslikkuse süsteemis. Tagasirajamise kohustus kantakse üle uude, aastate 2023–2027 programmiperioodi.

Kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse saamise üks kohustuslikke nõudeid on  püsirohumaade säilitamine. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5% võrreldes 2015. aastal fikseeritud võrdlusarvuga. Iga aasta lõpus arvutab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumajandustootjate deklareeritud püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa pindala alusel püsirohumaa säilitamise suhtarvu.

2022. aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud andmete põhjal on Eestis taas kord tuvastatud püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle lubatud taseme. Taotlejaid, kes on vaatamata keelule püsirohumaa kasutusotstarvet muutnud, on kokku 245 kogupindalaga 2287,66 hektarit. Suhtarvu ületamisse on panustanud ka need taotlejad, kellele on juba varem pandud kohustus rohumaid tagasi rajada, kuid kes ei ole seda täitnud.

Püsirohumaade säilitamise kohustusest on kuni 2022. aasta lõpuni vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning väikepõllumajandustootjate kavaga liitunud taotlejad. Alates 2023. aastast kuulub püsirohumaade säilitamine tingimuslikkuse süsteemi maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete hulka, mida peavad järgima erandita kõik põllumajandustootjad. Kohustuse täitmata jätmine toob seetõttu edaspidi kaasa rangemad tagajärjed. Senise 2015. aasta võrdlussuhtarvu asemel hakkab aga kehtima uus, 2018. aasta võrdlussuhtarv, mis saab aluseks perioodi 2023–2027 iga-aastase suhtarvu järgimisel.

Täpsemad juhised koos individuaalsete tagasirajamise kohustustega määrab PRIA käesoleva aasta 31. detsembriks.

Maaelu Edendamise Sihtasutus pakub Ukraina kriisi laenukäendust kuni 2023. aasta lõpuni

Pressiteade
Maaelu Edendamise Sihtasutus
22.12.2022

Maaelu Edendamise Sihtasutus pakub Ukraina kriisi laenukäendust kuni 2023. aasta lõpuni

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) laenukäenduse meetme „Ukraina kriisi laenukäendus väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (sh mikroettevõtjatele) ning suurettevõtjatele“ kehtivuse tähtaeg pikeneb kuni 31.12.2023. Soodustingimustel pakutava Ukraina kriisi laenukäenduse eesmärk on võimaldada Ukraina kriisist mõjutatud ettevõtjatele juurdepääs käibevahenditele. Laenukäendust saavad taotleda põllumajandussaaduste esmatootjad, kalandus- ja vesiviljelusettevõtjad ning neid ühendavad esindusorganisatsioonid.

„Kahjuks pole sõda lõppenud ja see hoiab jätkuvalt paljude tarvikute ja energiakandjate hinnad üleval. See põhjustab ettevõtjatele täiendavate käibelaenude võtmist, milleks ei pruugi enam tagatisi jätkuda. Soodustingimustel käendus aitab seda probleemi leevendada,“ rääkis MES-i juhatuse liige Meelis Annus.

Laenule käenduse saamiseks tuleb esmalt pöörduda panga poole. Konkreetsele laenule vajaliku käenduse ulatuse otsustab panga esindaja. Käenduse saamiseks esitab laenuandja MES-ile vormikohase käenduse taotluse. Sihtasutusel on koostöölepped enamike Eestis tegutsevate krediidi- ja finantseerimisasutustega.

Täpsem info tingimuste kohta on leitav kodulehelt www.mes.ee.

PRIA kinnitas põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse riigiabi ühikumäärad

Pressiteade
21. detsember 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

PRIA kinnitas põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse riigiabi ühikumäärad

PRIA kinnitas põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse riigiabi ühikumäärad. Toetuste väljamaksmisega on juba alustatud ning toetused makstakse toetusesaajatele välja hiljemalt 31. detsembril 2022.

Põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse taotlusi võeti vastu 29. juunist 6. juulini. Erakorralist toetust antakse kohandamistoetuse ja riigiabina. Kohandamistoetus maksti taotlejatele välja septembris.

Erakorralise riigiabiga toetatakse veiseliha tootmist, köögiviljakasvatust avamaal, maasika- ja kartulikasvatust, köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatust köetavas kasvuhoones ning broileri-, munakana- ja vutikasvatust.

Erakorralise riigiabi 2022. aasta ühikumäärad on järgmised:

–          veiseliha tootmine – 30,46 eurot ammlehma, sealhulgas ristandi, ja vähemalt kaheksa kuu vanuse lihatõugu lehmmullika kohta;

–          veiseliha tootmine – 21,32 eurot lihatõugu veise (v.a ammlehm ja vähemalt kaheksa kuu vanune lihatõugu lehmmullikas), sealhulgas ristandi, ja vähemalt kahe kuu vanuse piimatõugu pulli kohta;

–          avamaaköögivilja, maasika- ja kartulikasvatus – 421,77 eurot hektari kohta;

–          broilerikasvatus – 2,25 eurot broileri kohta;

–          munakanakasvatus – 2,50 eurot munakana kohta;

–          vutikasvatus – 0,50 eurot vuti kohta.

Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud. Lõplikud andmed makstud riigiabi kohta avaldame oma kodulehel siis, kui kõik otsused on kinnitatud.

PRIA poolt makstavad aasta suurimad toetusrahad jõuavad jõuludeks klientideni

Pressiteade
20. detsember 2022

 

PRIA poolt makstavad aasta suurimad toetusrahad jõuavad jõuludeks klientideni

PRIA alustas otsetoetuste väljamaksmist 7. detsembril. Tänase, 20. detsembri seisuga on rohkem kui 13 tuhandele põllupidajale välja makstud hektaripõhised otsetoetused, üle 600 loomapidaja on kätte saanud piimalehma kasvatamise ning üle 600 loomapidaja ute ja kitse kasvatamise otsetoetused. 

Otsetoetuste maht moodustab enam kui kolmandiku PRIA aasta jooksul makstavatest toetustest. Käesoleval aastal on otsetoetuste eelarve üle 193,5 miljoni euro.

  1. aastal väljamakstud toetussummad ning toetusesaajate arvud 20. detsembri seisuga:

– ühtne pindalatoetus – 125 490 256 eurot, 12 555 toetusesaajat;

– kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 56 137 814 eurot, 12 536 toetusesaajat;

– väikepõllumajandustootja toetus – 739 677 eurot, 927 toetusesaajat;

– noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 790 213 eurot, 532 toetusesaajat;

– puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 532 395 eurot, 206 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus – 4 396 222 eurot, 549 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 1 011 567 eurot, 84 toetusesaajat;

– ute ja kitse kasvatamise otsetoetus – 517 822 eurot, 602 toetusesaajat.

Toetusesaajate nimekirjad koos määratud summadega avaldatakse PRIA kodulehel nii konkreetse toetuse leheküljel kui ka Toetuse saajate lehel (lisanduda võivad üksikute klientide andmed, kelle toetuste kohta pole veel otsuseid kinnitatud). Taotleja kontole laekuv summa võib kodulehel avaldatud määratud summast erineda, sest vajadusel teeb PRIA määratud summalt enne väljamakset vajalikud vähendused ja tasaarveldused, samuti on füüsiliste isikute toetustelt kinni peetud tulumaks.