Autor: Gelis Pihelgas

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
19.12.2022

Eestisse jõudis hobuste haigus nõlg

 Hobuste riikidevahelise veo nõuete eiramise tulemusena toodi Eestisse loomadega kaasa hobuste nakkushaigus nõlg. Veoses olnud loomad on teistest eraldatud ja nende edasine liikumine ei ole lubatud. Rohkem loomi haigestunud pole. Põllumajandus- ja Toiduamet koostas pettuseteate Hollandi vastavale asutusele, kes asus juhtumit uurima.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul saabus haigestunud loom Eestisse novembri lõpus. „Saaremaale tuli ühe veosega neli hobust Hollandist ja üks Saksamaalt. Sama veosega suundus üks hobune Saksamaalt ka Läänemaale. Üks Hollandi hobustest haigestus teekonnal,“ kirjeldas Jaarma. Loom hakkas tatistama, tekkis palavik ja lümfisõlmed läksid turse.

Saaremaal võeti hobuselt proov ning tuvastati hobuste nõle tekitaja. Samast veosest haigestus veel kaks hobust.

Uurimise käigus selgus, et Hollandist toodud loomad olid siia saabunud mittenõuetekohaselt. „Hollandist pärinevatel hobustel puudus veterinaarse ülevaatuse teostamist kinnitav sertifikaat, kaasas olid vaid identifitseerimist võimaldavad  hobuste passid,“ selgitas Jaarma juhtunut. Saksamaalt toodud hobustel olid veterinaarsertifikaadid olemas.

Hobuste liikumisel ühest riigist teise peab hobusega kaasas olema hobuse pass ja veterinaarsertifikaat. Veterinaarsertifikaat tõendab, et hobune on identifitseeritud, puuduvad haigustunnused ega pole kokku puutunud haige loomaga ning ta on pärit kohast, millele ei ole kehtestatud liikumispiiranguid.

Nõlg on bakteri Streptococcus equi poolt põhjustatud hobuste nakkushaigus. Haigusele iseloomulikud tunnused on halb enesetunne, palavik ja nõrevool ninast (kollane ja vedel). Seejärel areneb peapiirkonna lümfisõlmede turse, mis lõpeb nende mädase põletikuga. Reeglina paranevad loomad ravi tulemusel täielikult. Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigust köhimisel, puristamisel või aevastamisel ninanõrega, kuid samuti põletikus lümfisõlmede mädaga. Lisaks võib haiguse tekitaja üle kanduda haige looma eritistega saastunud sööda, allapanu, hooldusesemete jms.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.12.2022

Kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonid saavad taotleda tunnustust

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega määratakse kalaliigid, mille ühiseks tootmiseks ja turustamiseks tootjaorganisatsioonina saab taotleda tunnustust.

„Tootjaorganisatsioonide tunnustamisel majanduslikult oluliste liikide loetelu kehtestamine“ eelnõu hakkab kehtima 1. jaanuaril 2023. aastal. Määrusega sätestatud loetelu hõlmab nii kalapüügitoodete tootmise valdkonna kalaliike kui ka vesiviljelustoodete tootmise valdkonna kalaliike. Kalapüügitoodete tootmise valdkonna majanduslikult olulisteks kalaliikideks loetakse kilu, räim, ahven, meritint, latikas ja koha. Ainsaks liigiks vesiviljelustoodete tootmise valdkonnas on vikerforell.

Ühise kalanduspoliitika elluviimisel on üheks olulisemaks turukorralduslikuks üksuseks kalandustoodete tootjaid koondavad ühendus ehk tootjaorganisatsioon. Sellise ühistegevuse üksuse eesmärgiks on parandada oma liikmete toodangu turustustingimusi ning aidata edendada kestlikku püüki ja vesiviljelust. Tootjaorganisatsiooni võivad moodustada kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmisega tegelevad ettevõtted ühest või mitmest Euroopa Liidu liikmesriigist. Selle juriidiline vorm on tulundusühistu, kuhu kuulub vähemalt viis kalapüügi- ja/või vesiviljelustoodete tootmisega tegelevat liiget.

Pressiteade
Maaelu Edendamise Sihtasutus
14.12.2022

 

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eluaseme kaaslaenu sihtpiirkond laienes

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu kinnitas 9. detsembril eluaseme kaaslaenu meetme uuendatud tingimused, millega laienes programmi sihtpiirkond. Nüüd on aktsepteeritud piirkondadeks kuni 1000 elanikuga asutusüksused Eestis, välja arvatud linnad ja Harjumaa tervikuna. Välistatud piirkondade täpne nimekiri on leitav https://www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen .

„Madala tagatisväärtuse tõttu ei saa pangad anda kodulaene igasse Eesti väiksemasse paika summas, millega kapitaalselt renoveerida, ehitada või osta uus elamu. MESi kaaslaenu eesmärk on aidata peredel maapiirkonda rajada linnaga samaväärsed kodud. Uute kodudega loodame saada maale peresid, kes soovivad ennast piirkonnaga pikemaks ajaks siduda ja lüüa kaasa piirkonna arengus – olles ettevõtjatele tööjõud, uute töökohtade loojad, seltsielus kaasalööjad või kohalike väiketootjate saaduste tarbijad,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Eluaseme kaaslaen on MESi välja töötatud finantstoode, mis põhineb kaaslaenu meetodil laenude väljastamisel maapiirkonnas elamistingimuste parandamiseks või soetamiseks. MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot. Laenu saab elamu, sealhulgas paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks.

Maale elama asumist soodustava pilootprogrammiga alustati 2021. aasta novembris, algselt rakendati kaaslaenu kahes Eesti piirkonnas: Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Käesoleva aasta 17. novembri Vabariigi Valitsuse istungil toetati meetme piirkonna laiendamist ka muudesse Eesti maapiirkondadesse, kus asustusüksuses elab alla 1000 elaniku ning on raskusi laenu saamisega. 9. detsembril kinnitas Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu eluaseme kaaslaenu laiendatud sihtpiirkondadega meetme.

Programmi rahastab Maaelu Edendamise Sihtasutus, projekti maht on kokku 5 miljonit eurot.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.12.2022

 

Brüsselis toimus põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus ühe suure teemana arutati ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade hetkeseisu ja uusi katsumusi.

Maaeluminister Urmas Kruuse teatas, et uue ühise põllumajanduspoliitika riikliku strateegiakava raames on tehtud palju tööd, et minna üle uuele perioodile esimesest jaanuarist. Ta sõnas, et toetuste rakendamine olukorras, kus kõik rakendusreeglid ei ole selged, on kindlasti kõigile liikmesriikidele keeruline. „Euroopa Liidu õigusaktide, strateegiakava ning riigisiseste õigusaktide väljatöötamist samaaegselt tuleb tulevikus kindlasti vältida,“ ütles minister Kruuse.

Kruuse lausus, et Eesti peamine prioriteet on praegu strateegiakava riiklike rakendusaktide väljatöötamine. „Vastasel juhul pole võimalik pindala- ja loomapõhiseid toetusi, nii otsetoetusi kui ka maaelu arengu toetusi tähtaegselt rakendada,“ põhjendas maaeluminister Kruuse prioriteedi vajadust. Ta ütles, et Euroopa Komisjon peab arvestama ka Venemaa agressiooni Ukrainas, mis avaldab põllumajandusele olulist mõju.

Maaeluminister Kruuse märkis, et makseasutusele ning kaasatud kontrolliasutustele pakub piiratud ajaraamis väljakutseid olla valmis toetuste nõuetekohaseks rakendamiseks. „Oluline ülesanne on uue kohustusliku pinnaseiresüsteemi loomine, mis on eelduseks pindalapõhiste toetuste rakendamisele,“ tähendas Urmas Kruuse. Ta ütles, et küsimus on ka taotlejate valmisolekus uute reeglitega kohaneda. „Loodame komisjoni paindlikule ja mõistvale suhtumisele strateegiakavade rakendamise esimestel aastatel,“ oli minister lootusrikas.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.12.2022

Maaeluminister nimetas ametisse uue põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri

Maaeluminister Urmas Kruuse nimetas avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni ettepanekul Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleriks Madis Pärteli. Madis Pärtel alustab asekantslerina tööd alates 16. veebruarist 2023.

„Konkurss asekantsleri kohale oli tihe, osales väga häid kandidaate nii ministeeriumist kui ka väljastpoolt. See näitab, et ühiskond teadvustab üha enam põllumajanduse ja toidutootmise olulisust ning valdkond pakub inimestele väljakutset,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

„Põllumajandus ja maaelu seisavad silmitsi mitmete oluliste katsumustega. Praeguses julgeolekupoliitilises olukorras on toidujulgeolek saanud uue tähenduse. Peame leidma tasakaalu, kuidas selle kõrval oleks tagatud majanduslikult kestlikud sissetulekud ettevõtjatele, keskkond oleks hoitud ning maapiirkonnad ja kohalikud kogukonnad oleks elujõulised. Selleks, et me ettevõtjatele ja inimestele selles appi saaksime tulla, tuleb lähiajal ette valmistada ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi rakendamine. Usun, et Madis saab nende katsumustega tegelemisega hästi hakkama,“ lisas minister Kruuse.

„Madis kaasaegse juhina mõistab ühiskonna kasvanud ootusi avalikule sektorile ja pakutavatele teenustele. Selleks on oluline tunda ettevõtjaid ja inimesi, kelle jaoks me igapäevaselt töötame, et pakkuda sektorile võimalusi tuleviku väljakutsetega toimetulekul. Madis oma kogemuste ja kompetentsidega suutis valikukomisjonile pakkuda kõige terviklikuma tulevikuvisiooni,“ selgitas minister asekantsleri valikut.

Madis Pärtel on ministeeriumis töötanud enam kui 10 aastat. Selle aja jooksul on ta rotatsiooni korras töötanud ka Riigikantseleis, stažeerinud Euroopa Komisjonis, täiendanud ennast põllumajanduse valdkonnas Cornelli ülikoolis New Yorgi osariigis ning mitmetes tippjuhtide järelkasvuprogrammides. Madisel oli oluline roll Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ettevalmistamisel põllumajanduse valdkonnas ning viimased paar aastat on ta juhtinud põllumajandustalitust Brüsselis asuvas Eesti Vabariigi alalises esinduses Euroopa Liidu juures.

Riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon kuulutas avaliku konkursi asekantsleri ametikohta täitmiseks välja tänavu oktoobris, pärast seda kui senine põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban alustas alates septembrist tööd ministeeriumi kantslerina.

Foto: Kaisa-Maarja Pärtel

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.12.2022

Põllumajandus- ja Toiduamet: ettevõtja peab esitama CE-märgisega väetise kohta teavituse

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) juhib tähelepanu, et kui ettevõtja soovib CE-märgisega ELi väetisetoodet Eestis edaspidi turustada, peab ta selle kohta esitama teavituse.

Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialisti Katrin Tammvere sõnul saab turule tuua ainult neid CE-märgisega väetisetooteid, mis on toodetud ja hinnatud kehtiva Euroopa Liidu (EL) määruse alusel. „Tootja vastustab selle eest, et toode vastab enne CE-märgise lisamist kõikidele asjaomastele nõuetele. Kui toode pole toodetud EL nõuete kohaselt või ei ole läbinud vastavat hindamist, ei tohi sellisele tootele ka CE-märgist lisada,“ lisas Tammvere.

Tammvere sõnul näitab CE-märgis, et toode vastab Euroopa Liidu ohutus-, tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele. „Tarbijale avaneb laiem, ühtlustatud normidel põhinev tootevalik, millega liigutakse seniselt ressursimahukalt lähenemiselt ringmajanduse põhimõtte suunas – kõik, mis eri tootmisharudes tootmisel üle jääb, saame tulevikus seaduslikult taaskasutada,“ kirjeldas Tammvere.

CE-märgisega ELi väetisetoote käitlemise alustamisest saab teavitadakliendiportaali kaudu.

ELi väetisetooteid (CE märgisega) ei kanta väetiseregistrisse, vaid nende kohta avaldatakse nimekiri PTA kodulehel. ELi väetisetoodete kohta ei pea esitama lisadokumente ega tasuma riigilõivu, aga kindlasti tuleb märkida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1009 I lisa 1. osas kehtestatud ELi väetisetoodete toimekategooria.

Tootjad saavad jätkata Eesti siseturul kehtivatele nõuetele vastavate väetiste tootmist ja turustamist ning need väetised kantakse väetiseregistrisse endistel tingimustel.

Maaelu Edendamise Sihtasutus
Pressiteade
08.12.2022

 

Aasta konsulent 2022 on Sirje Madisson

Eile, 7.detsembril kuulutas Maaelu Edendamise Sihtasutus välja aasta konsulendi 2022, kelleks on maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent Sirje Madisson Võrumaalt.

Kolleegide sõnul on Sirje Madisson maaettevõtjate ja põllumajandustootjate jaoks oluline tugiisik. Klientide tagasiside Sirje tööle on positiivne, ta on aus ja konkreetne. Kolleegid hindavad Sirje sõbralikkust ja abivalmidust. Et end pidevalt täiendada, osaleb ta aktiivselt koolitustel ja infopäevadel, samuti korraldab ta neid ise ning võtab aktiivselt osa ka Võrumaa Talupidajate Liidu tegevusest.

MES nõuandeteenistuse juht Leho Verk ütles, et tal on hea meel Sirje Madissonile aasta konsulendi tunnustus üle anda: „Sirjel on konsulendina kogemust juba üle 25 aastat ning ta on hinnatud nii oma klientide kui kolleegide seas.“

Nõuandeteenistus on parimaid konsulente tunnustanud juba alates 2007. aastast.  Aasta konsulendi valimisel võetakse arvesse kolleegide hinnangud kandidaatide töö kvaliteedile ja klientidelt saadud tagasiside, lisaks ka lõppeval aastal sõlmitud nõustamislepingute arv, rahaline maht ja nõustatud klientide hulk.

Maaelu Edendamise Sihtasutus korraldab põllu- ja maamajanduse alast nõuandetegevust kogu Eestis. MES nõuandeteenistusega on lepinguliselt seotud erinevatest valdkondadest üle 60 konsulendi. Konsulendid on põllu- ja maamajanduse valdkonnas tegutsevad nõustajad.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.12.2022

 

Turustatav külviseeme peab vastama nõuetele

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) 2022. aasta kontrollide käigus tuvastati pakendamise ja turustamise nõuetele mittevastavusi viiel korral. Turult eemaldati 1016 idanevusnõuetele mittevastavat seemnepakendit.

PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõuniku Piia Puusepa sõnul tegid nad 2022. aasta jooksul 73 külviseemne pakendamise ja turustamise kontrolli, mille käigus tuvastati nõuetele mittevastavusi viiel korral. „Kolme juhtumi puhul oli tegemist Euroopa Liidu ühtsesse sordilehte registreerimata või sealt kustutatud sortide seemnete turustamisega,“ kommenteerib Puusepp. „Ühe juhtumi puhul puudusid keemiliselt töödeldud seemnete pakendil ohutuslaused ning ühe juhtumi puhul turustati idanevuse nõuetele mittevastavat seemet,“ jätkab ta.

Aasta esimese kolme kuu jooksul võeti köögiviljaseemnete hulgimüügiga tegelevate ettevõtete kontrollide käigus 111 kontrollproovi seemne idanevuse määramiseks. „Idanevuse nõuetele mittevastavaid seemnepartiisid tuvastati 13 korral,“ sõnab Puusepp ja lisab, et selle tulemusel eemaldati turult 1016 idanevusnõuetele mittevastavat seemnepakendit.

Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab meelde, et põllu- ja köögiviljakultuuride puhul on lubatud turustada vaid Euroopa Liidu ühtsesse põllu- või köögiviljakultuuride sordilehte võetud sordi sertifitseeritud ja nõuetele vastavat seemet.

Teave seemne keemilise töötlemise kohta märgitakse etiketile ja pakendile või selle sisse. Kui seemne keemiliseks töötlemiseks kasutatakse taimekaitsevahendit, siis esitatakse taimekaitsevahendi nimetus, taimekaitsevahendis sisalduva toimeaine nimetus, hoiatuslaused ja vajaduse korral taimekaitsevahendi loas esitatud riskide vähendamise meetmed.

Seemne turustamiseks loetakse selle müügiks pakkumist, müügi eesmärgil omamist, müümist või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmist.

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
07.12.2022

Kui moodsad Eesti talud ikkagi on? Valminud on põnev podcasti sari „Moodne Talu“

Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Maaeluministeeriumi koostöös on valminud uhiuus 5-osaline podcasti (eesti keeli taskuhääling) sari nimega „Moodne Talu“ kus tuuakse kuulajateni lugusid moodsatest Eesti taludest.

Taluliit on alustanud podcasti seeriatega „Moodne talu“ eesmärgiga tutvustada põnevaid lugusid laiemalt toidutootjatele ja tarbijatele: põllumajandustootjatele, hobi-talunikele, profikokkadele, aga ka kirglikele kodukokkadele, ja kõigile eesti toidu nautijatele, kes mõjutavad seda, kuidas me praegu toitu toodame, valmistame ja sööme. Moodsa talu podcastides toome teieni inspireerivaid lugusid Eesti taludest.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul on tegemist põneva sarjaga, mis toob kuulajateni lood Eesti väiketaludest. „Podcastis räägime, et piim ei ole vaid piim ja õun vaid õun vaid, et puhta toidu tootmine on ka poliitiline ja sügavalt isiklik avaldus selle kohta, kes me tahame olla ja millises maailmas loodame elada.“

Eestimaa Talupidajate Keskliit lõi 2018. aastal Eestis agroturismi võrgustiku, kuhu kuuluvad põllumajandustootjad, kes on oma tegevust mitmekesistanud turismiteenustega ja seda peamiselt selle eesmärgiga, et oma tootmist ja toodangut tarbijatele laiemalt tutvustada. Eesti  agroturismi talude tuntuse suurendamiseks viib läbi Eestimaa Talupidajate Keskliit erinevaid tutvustavaid tegevusi. Sel aastal soovisime agroturismi tutvustada ka uute kanalite kaudu ning selleks valisime tänases maailmas väga populaarseks saanud podcast-i, ehk taskuhäälingu formaadi. Podcast-ides räägime erinevate agroturismi taludega ning läbi selle toome inimesteni lood toidutootmisest, põllumajandusest ja maaettevõtlusest laiemalt. Podcastidest on valminud ka videod, mida on võimalik peagi jälgida meie Taluliidu Youtube kanalis. Soovime selle teavitusvormiga kõnetada rohkem noori ja ka käsitletud teemad erinevates episoodid on just selle suunitlusega valminud. Agroturismi podcast-id toetavad ETKLi üldist kommunikatsiooni agroturismi tutvustamiseks.

Moodsad talulood toob teieni Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaeluministeeriumiga.

Podcastid on kuulatavad Spotifys: https://open.spotify.com/show/3yOoJTw5g0xg3GrAtL4Jwx?si=8c2a77e84d754069
ning peagi nähtavad ka videopildiga youtube kanalil: https://www.youtube.com/@eestimaatalupidajatekeskli8024/videos

Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa kaasa igapäevases talutöös. Agroturism ei võrdu maaturismiga, vaid on selle oluline tugiharu. Kui maaturismiga saavad tegeleda pea kõik maapiirkonnas tegutsevad turismitalud, siis agroturismiteenust saab pakkuda vaid ettevõte, kelle põhitegevusalaks on erinevate põllumajandus- või kalandustoodete valmistamine.

Lisainfo:

Kerli Ats
ETKL tegevjuht
kerli@taluliit.ee
+372 5647 5660