Autor: Gelis Pihelgas

Pressiteade
21. november 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Tänasest saab e-PRIAs esitada taotlusi erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saamiseks

Alates 1. jaanuarist 2023. aastal muutub erimärgistatud diislikütuse ostu ja müügi kord. Põllumajanduse valdkonnas alustas PRIA automaatsete ostuõiguste andmisega 15. novembril, kalanduse valdkonnas alustatakse automaatsete ostuõiguste andmisega 2022. aasta detsembri alguses. Täna, 21. novembril avati ostuõiguse taotluste vastuvõtt ettevõtjatele, kes automaatselt ostuõigust ei saa.

2023. aastast saavad erimärgistatud diislikütust osta ainult juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel ostuõigus, ning nende esindajad, kellele on antud esindusõigus erimärgistatud diislikütuse ostmiseks.

21. novembri seisuga on uueks aastaks ostuõiguse saanud 7022 ettevõtjat. Automaatselt saadud ostuõigus kehtib seni, kuni ettevõtja vastab automaatse ostuõiguse nõuetele. Taotluse alusel saadud ostuõigus kehtib üks aasta ning taotlusi võetakse vastu aastaringselt.

PRIA registrite osakonna juhataja asetäitja Kristi Võikar ütleb: „Automaatselt saavad ostuõiguse ettevõtjad, kellel on 2022. aasta pindalatoetuse menetlemise käigus kindlaks tehtud vähemalt 1 hektar põllumaad või kes peavad põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 1 loomühikut loomi või kellel on vähemalt 10 mesilasperet. Samuti saavad automaatselt ostuõiguse need ettevõtjad, kellel on 2023. aastaks kaluri kalapüügiluba. Lisaks kontrollime, et ettevõtja ei oleks raskustes, sest raskustes olevatele ettevõtjatele ei tohi riigiabi anda. Viimati mainitud kontrolli käigus on selgunud, et 1111 ettevõtja puhul tuleb andmeid täpsustada ning neile saadame sellekohase info. Enamusel neist on äriregistrile esitamata 2021. aasta majandusaasta aruanne.“ Kristi Võikar rõhutab, et erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saanud isikud peavad jälgima, et nad võivad sellist kütust kasutada üksnes kindlaksmääratud tegevusaladel ja masinates.

Ettevõtjad, kes automaatselt ostuõigust ei saa, saavad esitada taotluse erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saamiseks, kui nad tegelevad põllumajandustoodete tootmisega või põllumajandusliku teenustöö osutamisega. Täpsed taotluse esitamist puudutavad nõuded on kirjas maaeluministri 30.09.2022 määruses „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“.

Palume kindlasti tutvuda erimärgistatud diislikütuse kasutamise tingimustega Maksu-ja Tolliameti kodulehel juhendis “Eriotstarbelise diislikütuse kasutamine”.

Lisainformatsiooni erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse kohta leiab PRIA kodulehelthttps://www.pria.ee/registrid/edkr, helistades PRIA registrite osakonna infotelefonil 731 2311 (E-R 9.00-16.00) või saates e-kirja aadressil edkr@pria.ee.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.11.2022

 

Turba kasutamisele puuduvad head alternatiivid

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus lõunalauas kohtuti Soome delegatsiooniga, et arutada turba kasutamist põllumajanduses.

Turbamaad hõlmavad üle viiendiku meie maismaast ja sellepärast on Eestil pikk turba tootmise ja kasutamise traditsioon. Kuna Eestis leidub palju turvast, siis eksporditakse seda 120 riiki. Siiski jääb Eesti eksporditavast turbast suur osa Euroopa Liitu.

Maaeluminister Urmas Kruuse tunnistab, et aiandusturbal on oluline roll toidutootmisel, mistõttu on turba kaevandamise ja kasutamise järsk piiramine keeruline. „Seoses Vene sõjalise agressiooniga Ukrainas, üha suureneva linnastumisega, põllumajandusmaa pindala vähenemisega ja põllumuldade degradeerumisega on oluline, et ei satuks ohtu toidu tootmine,“ tunneb minister muret toidujulgeoleku pärast. „Turvas on maailmas hinnatud sellepärast, et selle peal saab kasvatada taimi 90% väiksema veekulu ja 60% väiksema väetiste osakaaluga,“ avab Kruuse turba kasutamise tausta.

Kruuse näeb, et turba väärindamist tuleks soodustada ja turbale kui laialt kasutatavale substraadile tuleks aktiivsemalt otsida alternatiive. „Teadus-arendusprojektide abil tuleb uurida, milliste ainete, materjalidega ja tehnoloogiatega on võimalik turvast aianduses asendada,“ leiab maaeluminister. Samas usub Kruuse, et peame teadlaste poole pöörduma, et leida võimalusi vähendada turba kasutamisest tekkivat heidet.

Maaeluminister Urmas Kruuse teab, et Eesti turbatootjad pööravad ise väga palju tähelepanu kliimaeesmärkidele. „Turvast saab substraadina taaskasutada; osa kasutatud kasvusubstraadist on võimalik ladustada taastavatesse soodesse või kasutada seda uute toodete valmistamiseks,“ räägib Kruuse. Minister mõistab, et ringmajandusele tuginevad ärimudelid muutuvad järjest olulisemaks ja turbatootjatel on selles mängida oma osa.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.11.2022

  

Põllumajandus- ja Toiduamet: loomaarstide puudus seab ohtu loomade tervise ja heaolu

Loomaarstide puudus ning loomaomanike vähene teadlikkus enda kohustustest on probleemid, millega tuleb nii ametil kui ka erinevatel organisatsioonidel koostöös tegeleda. 

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Katrin Reili juhtis ameti kliendinõukoja kohtumisel tähelepanu loomaarstide puudusele nii PTAs, farmides kui ka väikeloomakliinikutes. „Eriti keeruline on ametisse leida loomaarste, kes hindaksid toiduohutuse, loomatervise- ja heaolu nõuete täitmist. Tegemist on laiema probleemiga, kuivõrd loomaarstide tõsine puudus on ka erasektoris,“ rõhutas Reili. Oluline on siinkohal kõigi asutuste koostöö, et tagada loomaarstide järelkasv. „Jätkame lahenduste otsimist koostöös loomaarstide esindusorganisatsioonidega, Maaeluministeeriumi ja Eesti Maaülikooliga,“ kinnitas Reili.

17. novembril toimunud Põllumajandus-ja Toiduameti kliendinõukoja kohtumise fookuses olid veel loomakaitse juhtumid ning organisatsioonide vaheline koostöö, korduvkasutatavate nõude ja pakendite järelevalvetulemused ning kohtumise käigus tutvustati ka PTA strateegiat.

Kohtumisel tõdeti, et loomaomanike teadlikkust tuleb veelgi enam tõsta. „Kõige olulisem on loomapidajaid harida selles vallas, mis on lubatud ja mis mitte. Looma võtmisega kaasneb ka vastutus ning väga selgelt on vaja teadvustada looma vajadusi ning kehtivaid nõudeid,“ lisas Reili. Parandada tuleb tarbijate teadlikkust ka toiduohutuse ja -kvaliteedi teemadel, sealhulgas korduvkasutatavate nõude ja pakendite kasutamisel.

Kliendinõukoja liikmete hulka kuulub 20 suuremat valdkondade ühingut, liitu ja seltsi. Nõukoda juhib Põllumajandus-ja Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar. PTA Kliendinõukoda tegutseb alates 2021. aastast.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.11.2022

Kalandussektor saab üle 5 miljoni euro erakorralist abi

10. novembril toimunud „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava” seirekomisjoni istungil kiideti heaks erakorralised toetusmeetmed. Need võimaldavad hüvitada kalandusega tegelevatele ettevõtjatele lisakulud, mida nad on kandnud Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja põhjustatud turuhäirete ja nende mõju tõttu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarneahelale.

Energiahindade jätkuv kiire tõus on tinginud vajaduse reageerida toimuvatele muutustele, et tagada edaspidiselt ettevõtjate konkurentsivõime. Maaeluminister Urmas Kruuse märgib, et fondist on juba tehtud olulisi investeeringuid säästavamatele energiaallikatele üleminekuks, kuid rahaliste vahendite maht ning ülemineku kiirus seavad siin omad piirid. „Kalapüügil ei ole veel häid alternatiivseid lahendusi, millega oleks võimalik merel kalapüügiks kasutatavat laevakütust asendada mõne muu alternatiivsema energiakandjaga,“ selgitas Kruuse otsuse tagamaid.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava (EMKF) muudatusega plaanitakse hüvitada vesiviljelustoodete tootjatele ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale suurenenud kulutused elektrienergiale. Traalpüüdjatele plaanitakse hüvitada püügil kasutatava kütuse hinnatõus. Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõjast tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks on plaanis hüvitada nii elektrienergia hinna tõusu kui ka traalpüügil kasutatava kütuse hinnatõusu. Sellest tulenevalt oleme valinud hüvitiste perioodiks ajavahemiku 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal.

Kalandussektori tegevus on suuresti suunatud ekspordile, seepärast on oluline teha kõik selleks, et säilitada sektori välisturgudel konkurentsivõime. „Kütuse ja elektri hindade hüppeline kasv on tõstnud sisendkulusid, mille pärast kalandussektori konkurentsivõime ning kasum vähenevad,“ täpsustas maaeluminister Urmas Kruuse toetuse vajalikkust.

Traalpüüdjatele on kütuse hinna tõusuosa kompenseerimiseks ette nähtud kokku 2,18 miljonit eurot, millest ühe taotleja kohta on ette nähtud maksimaalselt 500 000 eurot. Kalatöötlejatele ning vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele on elektri hinna tõusuosa kompenseerimiseks ette nähtud kokku 2,87 miljonit eurot, millest ühe taotleja kohta arvestatakse maksimaalselt 200 000 eurot.

Maaeluministeeriumis on erakorralist hüvitist võimaldav meetmemäärus väljatöötamisel, mille jõustumise korral saavad kalandussektori ettevõtjad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu hüvitist taotleda. Hetkeseisuga plaanitakse hüvitise taotlemiseks avada taotlusvoorud 2023. aasta veebruaris – märtsis.

Toetust antakse „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014‒2020“ vahenditest. Sellest 75 protsenti makstakse fondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti Vabariigi eelarvest.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.11.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: raviväiteid musta pässiku toodetel kasutada ei tohi

Eelmisel reedel toimus infotund, kus oli fookuses must pässik. Eesti tootjatele ja turustajatele anti ülevaade musta pässikut sisaldavate toidulisandite ohutuse uuringust ning nõuetest toodete tootmiseks ja turustamiseks, sh nõuetest, mis keelavad raviväidete ning eksitava toidualase info esitamist juba mitmeid aastaid.

Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi riskihindamise osakonna peaspetsialist Jüri Ruut tutvustas uuringu tulemusi, mille käigus hinnati musta pässiku toidulisandite toidualast teavet ning analüüsiti raskmetallide, mineraalainete, vitamiinide ja oksalaatide sisaldust. Uuring näitas, et toodete pakenditel olev teave vastab üldjuhul nõuetele, kuid veebipoodides kasutatakse hulgaliselt eksitavaid ja keelatud väiteid. Järeldati, et musta pässiku toodetest saadavad raskmetallide ja alumiiniumi kogused ei kujuta endast ohtu täiskasvanutele, kuid võib olla risk lastele. Analüüsid näitasid, et mineraalainete sisaldus mustas pässikus on väike ja vitamiinide sisaldus väga väike. Kuid must pässik sisaldab palju oksalaate, mistõttu selle tarbimisest peaksid hoiduma neerukivide tekke soodumusega inimesed.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Airika Salumetsa sõnul ei tohi keelatud väiteid esitada müügipakenditel ega ka toote reklaamis. „Ettevõtetele selgitati, et ravivaid ja eksitavaid tervisealaseid väiteid ei tohi esitada toote reklaamis, näiteks sisuturunduses, veebipoes, kodulehel ega ka sotsiaalmeedias. Sellised väited tuleb koheselt eemaldada,“ rõhutas Salumets.

Salumetsa sõnul võib musta pässikut Euroopa Liidus, sh Eestis turustada vaid toidulisandina. „Oluline on välja tuua, et toote nimetamine ei muuda seda toidulisandiks. Selleks, et toode vastaks toidulisandile peavad olema tagatud teatud tingimused. Kuna musta pässikut võib kasutada ainult toidulisandites, siis ei tohi musta pässikut lisada tavatoidule nagu näiteks kohvile või küpsistele. Kuna tegemist on juba mitmeid aastaid kehtinud nõuetega, on oluline, et sellised valekasutused kõrvaldatakse võimalikult kiiresti.“

Ohutuse uuringu alusel tuleks toiduohutuse tagamiseks tarbijaid hoiatada, et toode ei sobi lastele ja neile, kellel on oht neerukivide tekkeks ning vältida tuleks musta pässiku toodete tarbimist imetamise ja raseduse ajal. Ettevõtetele anti soovitus vältida toodete C-vitamiini või seda sisaldavate koostisosade lisamist, et vähendada neerukivide tekke riski. Arvestades, et Eesti ettevõtjatele on usaldusväärsus ning vastutustundlikkus olulised, on amet veendunud, et ettevõtjad leiavad võimaluse vajalike hoiatuste lisamiseks, et vähendada võimalikke terviseriske toodete tarbimisel.

Musta pässikut (chaga) sisaldavate toidulisandite ohutuse uuringuga saab tutvuda siin.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.11.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetab tegevuse Paldiski Lõunasadamas

Alates 1. detsembrist lõpetab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kaupade kontrollimise Paldiski Lõunasadama piiripunktis ning jätkab tegevust Eestisse või Eesti kaudu meritsi kaubavedude üle üksnes Muuga sadamas.

PTA lõpetab oma tegevuse Paldiski Lõunasadama piiripunktis hoonete valdaja otsuse tõttu hooneid enam mitte sellel eesmärgil kasutada. Kaupade kontrolli toiduohutuse ning looma- ja taimetervise nõuete täitmise üle enamasti kaupade sissevol ELi välistest riikidest hakatakse edaspidi tegema vaid Muuga sadamas.

PTA Muuga sadam on avatud tööpäeviti kella 8st 17ni. Laupäeval ja pühapäeval, sh riiklikel pühadel on sadam suletud.

Täpsema info ja kontaktid Muuga sadama piiripunkti kohta leiad PTA veebilehelt.

Maaelu Edendamise Sihtasutus
Pressiteade
07.11.2022

 

Eesti, Läti, Leedu ja Soome maamajanduse nõuandeorganisatsioonide juhid kohtuvad Tartus

7.-8. novembril külastavad Eestit põllu- ja maamajanduse nõuandeorganisatsioonide juhid Soomest, Lätist ja Leedust. Kohtumise eesmärk on jagada kogemusi põllumeeste ja maaettevõtjate nõustamisest erinevates riikides ning vahetada mõtteid eesootavate muutuste kohta, mis on seotud  Euroopa Liidu vahendite kasutamise uue reeglistikuga.

Lisaks Tartus toimuvale omavahelisele kohtumisele külastatakse Eesti Taimekasvatuse Instituuti ja Maaelu Edendamise Sihtasutust, mis on alates 2015. aastast korraldanud põllu- ja maamajanduse alast nõustamist Eestis.

“Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamine uute reeglite järgi toob alates järgmisest aastast kaasa terve hulga muudatusi kõigile põllumeestele. Nõuandel on suur roll põllumeeste toetamisel uute, senisest rangemate reeglitega kohanemisel. Ka nõustamine ise on muutustes. Aina tähtsamaks muutuvad digitaalsed tööriistad ja -platvormid, koostöö teadus-arendusasutustega, rahvusvaheline koostöö. Kõigil neil teemadel kolleegidega mõtteid vahetamegi,” ütles Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse juht Leho Verk.

Tunnustusena Eesti nõuandesüsteemile toimub lisaks tänasele regionaalsele kohtumisele järgmise aasta märtsis Eestis ka üle-euroopalise nõuandeorganisatsioonide katusorganisatsiooni EUFRAS (European Forum for Agricultural and Rural Advisory Services) konverents ja aastakoosolek, kuhu kogunevad 47 liikmesorganisatsiooni esindajad 28 riigist.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
03.11.2022

 

Euroopas levivad lammaste ja kitsede rõuged võivad jõuda Eestisse

Hispaanias diagnoositi üle pika aja lammaste ja kitsede rõuged. Kokku on tuvastatud 17 haiguspuhangut, haigestunud loomad hukatakse. Haigus võib jõuda Eestisse, kui ei olda piisavalt tähelepanelikud.

Lammaste ja kitsede sissevedu Hispaaniast Eestisse ei toimu, kuid haigus võib levida haigustekitajatega saastunud seadmete, sõidukite, sööda, allapanu või inimeste vahendusel, mistõttu on haiguse Eestisse levimise vältimiseks oluline rakendada loomapidamises bioturvalisuse meetmeid.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Luisa Leinbergi sõnul pole haigust  Eestis kunagi diagnoositud. „Kuna haigusele puudub ravi ja tegemist on väga nakkava haigusega, tuleb taudi leviku piiramiseks ja suure majandusliku kahju vältimiseks kõik haigestunud loomad hukata,“ lisas Leinberg.

„Viimane Eestile lähim haiguspuhang oli oktoobris 2021, kui Venemaal Leningradi oblastis Volossovo rajoonis diagnoositi lammaste ja kitsede rõuged.“ Haigust esineb peamiselt enamikus Aafrika ja Lähis-Ida riikides.

Hispaanias esines haigust viimati 50 aastat tagasi. „Haigus diagnoositi 19. septembril ning praeguseks on tuvastatud kokku 17 haiguspuhangut kahes Hispaania piirkonnas – Andaluusias ja Castilla-La Manchas. Viimati diagnoositi haigus riigis 1968. aastal,“ kirjeldas Leinberg. Kokku on haiguskolletes hukatud 29 604 looma (29 518 lammast ja 86 kitse).

Hetkel on haiguspuhangud lokaalsed, sest Andaluusia ja Castilla-La Mancha ametivõimud on viivitamatult vastu võtnud Euroopa Liidu määrustes sätestatud kontrollimeetmed. Kehtestatud on 3 km raadiuses piirangutsoon ja 10 km raadiuses järelevalvetsoon, samuti kõrvaldatakse korjused töötlemisettevõttes, farm puhastakse ja desinfitseeritakse ning bioturvalisuse- ja järelevalvemeetmeid tugevdatakse.

Lammaste ja kitsede rõuged on eriti nakkav loomataud, mida põhjustav viirus levib piisknakkusena otsese kontakti korral loomaga, kellel on limaskestadel haavandunud sõlmjad moodustised. Haiguse iseloomulikud tunnused on palavik, hingeldamine, loidus, pisaratevool, punased laigud ja nahakahjustused, eelkõige villavabadel aladel. Kliinilised tunnused varieeruvad suuresti ja olenevad tabandunud loomast (immuunsus, vanus, tõug) ja viiruse virulentsusest. Haiguse karja levides nakatub kuni 90% loomadest kellest sureb iga kümnes nakatunu. Haiguse kahtluse korral tuleb kohe informeerida veterinaararsti.

Pressiteade
3. november 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

PRIA esimese sündmuspõhise taotlusvooru toetused on haridusasutustele välja makstud

23.-30. septembrini oli e-PRIAs avatud haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetusetaotlusvoor. See on esimene sündmuspõhine taotlusvoor, mille PRIA avas. Haridusasutustele maksti välja 320 805 eurot.

Toetus on mõeldud haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetamiseks. 

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et mahetoidu pakkumise toetus ja sündmuspõhine taotlusvoor on taotlejatelt saanud palju positiivset tagasisidet. „On kiidetud nii taotlemise lihtsust kui ka toetuse vajalikkust. Haridusasutuste huvi mahetoidu pakkumise vastu on suur ning kindlasti võime oodata, et järjest rohkem haridusasutusi antud skeemiga liitub,“ lisab Katrin Märss.

Oktoobri lõpu seisuga on PRIA poolt välja makstud kõik toetused 2022. aasta teise ja kolmanda kvartali eest. Toetust maksti 44 koolieelsele asutusele kokku summas 122 451 eurot ja 58 koolile kokku summas 198 354 eurot.

Järgnevas tabelis on toodud toetussummade jagunemine maakondade kaupa: