Algavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava tutvustusüritused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.11.2022

 

Algavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava tutvustusüritused

8. novembrist detsembri keskpaigani tutvustatakse järgmisest aastast käivituva uue perioodi ÜPP peamisi eesmärke, sekkumisi ja ajakava 12 kohas üle Eesti.

Tasuta infopäevadel annavad kõigile soovijatele ÜPP strateegiakavast ülevaate maaeluministeeriumist kantsler Marko Gorban ning mitmed osakonnajuhatajad. Ettekandjatele saab kohapeal esitada küsimusi. „Strateegiakava on väga mahukas, peaaegu 700 leheküljeline dokument. Selleks, et pakkuda alternatiivi selle läbitöötamisele ja aidata huvilisi kõigi uue perioodi toetuste mõistmisel, käime üle Eesti dokumenti tutvustamas. Julgustan kõiki huvilisi kohale tulema, see on võimalus saada kogu informatsioon järgmisest aastast avanevatest ÜPP toetusvõimalustest põllumeestele, toiduainesektorile, maaettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele,“ rääkis maaeluminister Kruuse.

„Oleme ÜPP strateegiakava läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga lõpusirgel ning käib siseriiklike õigusaktide ettevalmistamine selleks, et järgmisest aastast uue perioodi toetused käivituksid. Järgmise viie aasta jooksul on Euroopa Liidu ja Eesti riigi toel põllumajandusse ja maaelu arengusse läbi ÜPP kavas suunata enam kui 1,6 miljardit eurot. ÜPP-l on oluline roll, et meie põllumajandus-, toiduainesektori- ja muud maaettevõtted on edukad, keskkond on hoitud ning kohalikud kogukonnad ja maapiirkonnad on elujõulised,“ lisas maaeluminister Urmas Kruuse.

ÜPP strateegiakava aastateks 2023–2027 hõlmab otsetoetusi ning maaelu arengu toetusi. Rohkem infot strateegiakavast, tutvustamise üritustest ja nendele registreerimisest leiab Maaeluministeeriumi kodulehelt https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

Toimumised:

T, 8.11 – Läänemaa, Oru kultuurisaal

K, 9.11 – Raplamaa, Rapla kultuurikeskus

R, 11.11 – Viljandimaa, Viljandi, Sakala keskus

T, 15.11 – Pärnumaa, Pärnu, Strand SPA & Konverentsihotell

K, 16.11 – Lääne-Virumaa, Jäneda, PMK hoone suur saal

R, 18.11 – Jõgevamaa, Jõgeva kultuurikeskus

T, 29.11 – Saaremaa (koht täpsustamisel)

K, 30.11 – Hiiumaa, Kärdla kultuurikeskus

R, 2.12 – Ida-Virumaa, Jõhvi, Tammiku rahvamaja

T, 6.12 – Võrumaa, Võru, kultuurimaja “Kannel”

K, 7.12 – Viljandimaa, Karksi-Nuia kultuurimaja

R, 9.12 – Tartumaa, Elva kultuurimaja

 

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldas teabepäeva hobusepidajatele

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.11.2022

Teabepäeval anti ülevaade hobuste märgistamisest, registreerimisest ja veterinaarnõuetest hobuste teise riiki liikumisel.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul oli teabepäeva eesmärgiks selgitada hobuste liikumisega seotud nõuete muudatusi seoses loomatervise määrusest loomapidajatele tulenevate kohustustega hobuste märgistamisel ja registreerimisel. „Oluliseks muudatuseks on see, et hobuste parema jälgitavuse tagamiseks tuleb Eestis sündinud hobused märgistada mikrokiibiga, mis sisaldab Eesti riigikoodi. Jälgitavus on oluline seetõttu, et ennetada loomataudide levikut ning taudiolukorras ka tõhusalt reageerida. Lisaks selgitati ka, et hobuse Eestist välja viimisel peab loomaga kaasas olema pass ja veterinaarsertifikaat,“ kirjeldas Jaarma.

Kuna Eestis on üle 13 000 hobuse, siis on väga oluline, et nad oleksid identifitseeritavad ning nende liikumine jälgitav. „Enne kuuendat elukuud peab hobusel olema kiip ja pass. Unikaalseid hobustele paigaldatavaid kiipe väljastab Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS kutsetegevuse loaga veterinaararstile. Passi väljastab hobusele aretusühing,“ kirjeldas Jaarma kiipimise ja passi väljastamise protsessi.

Juhul kui hobune müüakse või temaga minnakse näiteks võistlustele välismaale, peab loomaga kaasas olema sertifikaat. Viimase väljastab loomale Põllumajandus- ja Toiduamet.

Teabepäeval esitatuga on võimalik tutvuda siin.

Sigade Aafrika katk ringleb Põlvamaal

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.10.2022

 

Sigade Aafrika katk ringleb Põlvamaal

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas taas sigade Aafrika katku (SAK) viirust Põlvamaal

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Helen Prommiku sõnul polnud Põlvamaal SAKi viirust leitud ligi neli aastat. „Augustis tuvastati esimene SAKi viirusega metssiga Põlvamaal. Suvine leid ei jäänud aga viimaseks, sest oktoobrikuus on viirus tuvastatud kolmel kütitud ja ühel surnuna leitud metsseal,“ kirjeldas Prommik.

Prommiku sõnul näitavad need leiud, et viirus ringleb aktiivselt Põlvamaal ning on ohuks seakasvatusettevõtetele. „Selleks, et vähendada haiguse leviku riski metsast seafarmidesse, on väga oluline vähendada metssigade arvukust ja järgida jahipidamisel bioturvalisuse meetmeid. Samuti on oluline, et seakasvatajad oleksid bioturvalisuse meetmeid rakendades järjekindlad ning ei jätaks kasutamata ühtegi võimalust taudi oma loomadest eemal hoidmiseks.“

Kokku on PTA sellel aastal SAKi tuvastanud 50 metsseal, 17 juhul oli tegemist SAKi viiruse leiuga. Aktiivset viirust on tuvastatud Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Põlva ja Võru maakonnas. Nende leidude alusel saab öelda, et SAKi viiruse aktiivne levik ei piirdu ainult Põlvamaaga ning endiselt on ohus kõik seapidajad.

Prommik juhib tähelepanu, et olukord pole parem ka meie lõunanaabritel. „Alates augustist on Eestiga piirnevatest Valka, Aluksne, Smiltene ja Gulbene piirkondadest SAKi viirus tuvastatud neljal metsseal,“ lisas Prommik.

Surnud metssea leidmisel palume teavitada SAKi rakenduse kaudu https://seakatk.ee/teata, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab metssigade leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767. Metssiga tuleks jätta puutumatult sinna, kus ta leiti.

 

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust taotleb 177 noort ettevõtjat

Pressiteade
25. oktoober 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust taotleb 177 noort ettevõtjat

19. oktoobril lõppes PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Esialgsetel andmetel esitas taotluse 177 noortalunikku. Kokku taotletakse toetust üle 10 miljoni euro.

 

Noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetust said taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Käesoleval aastal on toetuse maksimaalne suurus 60 000 eurot. Eelarves on toetuseks ette nähtud 4,14 miljonit eurot.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss nendib, et huvi noortalunike toetuse vastu on suur. Taotluseid esitati 177, kuid potentsiaalseid taotlejaid, kes osalesid toetuse taotlemiseks mõeldud kohustuslikel infopäevadel, oli üle 400. „See näitab, et noored tunnevad põllumajandusega tegelemise vastu suurt huvi,“ ütleb Märss.

Kõige rohkem taotlejaid oli Tartumaalt (24), Võrumaalt (18) ja Pärnumaalt (17). Populaarsed tegevusvaldkonnad on köögi-, puuvilja- ja teraviljakasvatus, loomakasvatus ja mesindus.

Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 11. jaanuaril 2023. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada

Maaelu Edendamise Sihtasutus
Pressiteade
25.10.2022
Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasi laekunud 4 miljonit eurot on ettevõtjatel võimalik uuesti laenurahana kasutada. Ettevõtjad saavad taas taotleda laenu muu hulgas taastuvate energiaallikate kasutamise hõlbustamiseks, milleks on ette nähtud MAKi meede 6.4 (5C). Meetmesse on suunatud tagasilaekunud vahenditest 1 miljon eurot.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on tagasilaekunud raha uuesti teenistusse andmine ainumõeldav otsus. „Meie ettevõtjad vajavad praegu toetamist ning taoliste meetmetega saame me seda neile ka pakkuda. Fondi tagasilaekunud raha uuesti välja laenamine annab tunnistust, et ka varasemad otsused on olnud tõhusad,“ ütles minister Kruuse.

„Kiirelt tõusvate energiahindade keskkonnas on paljud väikeettevõtted küsimuse ees, kuidas ettevõttele vajalik energia ise toota. MAKi meede 6.4 (5C) on mõeldud just selleks, et mõte saaks investeeringuks tehtud,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Jätkuvalt saavad ettevõtjad laenu taotleda ka teistest MESi pakutavatest MAK 2014-2020 meetmetest. Lisainfo ja taotlusvormid laenutoodete kohta leiab sihtasutuse veebilehelt https://www.mes.ee/laen-maki-rahastamisvahendist.
Rahastamisvahendist finantseeritakse kavandatavaid investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid. Rahastamisvahend on suunatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja põllumajandussektori konkurentsivõime suurendamiseks, keskkonnahoiu ning ressursitõhususe ja kestva ning kvaliteetse tööhõive edendamise toetamiseks.

Kruuse: Toidutootmine on strateegiline sektor!

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.10.2022

Kruuse: Toidutootmine on strateegiline sektor!

Täna toimub Luksemburgis põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu, kus arutelu peamine fookus on põllumajandusturgude olukorral ja kaubandusküsimustel.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, Venemaa agressioonil Ukraina vastu on märkimisväärne mõju nii tootjatele kui tarbijatele. „Põllumajandus- ja toidusektor on väga energiamahukad ja tõusvad sisendite hinnad toovad kaasa kõrgemad tootmiskulud ja põhjustavad toiduainete hinnatõusu,“ toob välja Kruuse. Ta leiab, et erakorraline kohandamistoetus oli vajalik, et aidata ettevõtetel suurenenud energiakuludega toime tulla. „Riigiabi ajutise kriisiraamistikutingimused on hetkel ülevaatamisel, toetame raamistiku pikendamist ja piirmäärade suurendamist,“ mis võimaldaks Kruuse hinnangul põllumehi täiendavalt toetada.

Kruuse on seisukohal, et toidutootmine on julgeoleku seisukohast strateegiline sektor. “Prognooside kohaselt ei ole lähiajal näha energiahindade langust, mistõttu oleme mures meie põllumajandusettevõtete ja toiduainesektori konkurentsivõime pärast,“ arvab minister. Maaeluminister Urmas Kruuse  näeb, et pikas perspektiivis on oluline püsivate lahenduste leidmine inimeste ja ettevõtete toimetuleku tagamiseks.“ Tuleb säilitada aus konkurents siseturul, vältida eelkõige ekspordipiiranguid ning tagada vabakaubandus ja jätkusuutlik kaubanduspoliitika,“ leiab Kruuse.

Maaeluministeeriumit esindavad Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil Maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Eesti maaelu algatus „Lambavillast pakkematerjali tootmine“ pälvis Euroopas suure tunnustuse

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
13.10.2022

 

Eesti maaelu algatus „Lambavillast pakkematerjali tootmine“ pälvis Euroopas suure tunnustuse

Eelmisel nädalal, 6. oktoobril kuulutati Brüsselis Euroopa maaeluvõrgustiku konkursi “Inspireeriv maaelu” auhinnatseremoonial rohelise tuleviku kategooria võitjaks Woola OÜ projekt „Lambavillast pakkematerjali tootmine“. Woola tegevus paistis tihedas konkurentsis silma kestliku ja keskkonnahoidliku lähenemise poolest, otsides lahendusi plasti ületarbimisele ja lambavilla vähesele kasutusele.

Enamasti kasutatakse postipakkide transportimisel keskkonnakahjulikke plastmaterjale, samal ajal aga jääb Eestis kasutamata 90% lambavillast.

„Kasutame ära materjali, mis tihtilugu ära visatakse – lambavilla ülejäägid –, ning toodame sellest mullikilele keskkonnasäästliku alternatiivi,“ sõnas Woola OÜ tegevjuht ja kaasasutaja Anna-Liisa Palatu. „Täiuslikku pakendit pole olemas, aga on olemas pakendeid, mis on plastikust oluliselt paremad. Mullikile põhineb fossiilkütustel ja on ühekordselt kasutatav — need on kaks olulisemat probleemi, mida Woola villaümbrik lahendab,“ räägib Anna-Liisa, kes on seejuures väga õnnelik, et nende pingutusi Euroopas tunnustatakse.

„Meil on hea meel, et Eesti Leader-projekt „Lambavillast pakkematerjali tootmine“ pälvis Euroopas suure tunnustuse. Tegu on väga innovaatilise projektiga, mis tõestab, et läbi Leader-meetme on võimalik luua põllumajandustoodetele selliseid kasutusviise, mille peale keegi teine ei tuleks. Kindlasti jätkub Woola OÜ edu ja innovaatilisus ka edaspidi,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Woola on saanud oma tegevustele toetust maaelu arengukava Leader-meetmest Lääne-Harju Koostöökogu kaudu. Projekti raames soetati vajalikud tootmisvahendid. Konkursi „Inspireeriv maaelu“ eesmärk on suurendada põllumajanduse ja maaelu arengu nähtavust, tunnustades ja tuues esile häid näiteid, mis kaasavad maapiirkondade noori, on uuenduslikud või millel on suur ülekantavuse potentsiaal.

Rohkem infot Eesti maaeluvõrgustiku veebilehelt:  https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=9724&page=3265&action=article&

TAUST

Juba neljandat aastat korraldataval konkursil keskenduti seekord noortele; konkursi teema oli “Noored on tulevik”.

Konkursil said osaleda projektid, mis said toetust Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) perioodil 2014–2020. Kokku osales 111 projekti 24 riigist. Konkursile oodati noorte algatusi neljas kategoorias: roheline tulevik, digitaalne tulevik, elujõuline tulevik ning sotsiaalselt kaasav ja uuenduslik tulevik. Finaali valiti 24 projekti üle Euroopa, sealhulgas ka kolm Eesti projekti – lisaks Woola OÜ näitele ka Tartumaa Arendusseltsi projekt „Tartumaa aktiivsed ja ettevõtlikud noored“ ning MTÜ PAIK projekt „Pandivere piirkond tuntuks läbi digiloovuse“.

Toetust saanud häid näiteid sai konkursile esitada vaid läbi riiklike maaeluvõrgustike. Eestis täidab maaeluvõrgustiku ülesandeid Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond.

Fotod:
Woola meeskond (FOTO: erakogu)
Kategooria „Roheline tulevik“ auhind (FOTO: Meeri Maastik)

Alates 12. oktoobrist saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust, eeltäitmine on avatud

Pressiteade
5. oktoober 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Alates 12. oktoobrist saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust, eeltäitmine on avatud.
12. oktoobril algab PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Taotlusi võetakse vastu 19. oktoobrini.Nüüd saab e-PRIAs taotlusi eeltäita.
Noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetus on loodud, et hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.
PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Katrin Märsi sõnul on tänavuses taotlusvoorus muutunud lävendi hindamise kord. Kui varem lähtuti lävendi arvutamisel kõigist taotlemise hindamiskriteeriumitest, siis sel aastal arvestatakse ainult äriplaani jätkusuutlikkuse kriteeriumit. „Seega soovitan taotlejatel oma äriplaan hoolikalt läbi mõelda ja alustada ettevalmistustega varakult,“ sõnas Märss.
Toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemusega kuni 40-aastane isik.
Avaneva taotlusvooru eelarve on 4,14 miljonit eurot. Toetuse maksimaalne suurus on 60 000 eurot.
Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 11. jaanuaril 2023. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.
Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehe toetuse lehelt.
Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

Amet kontrollis Sulbi mihklilaadal lambaliha, liha- ja kalatooteid

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
05.10.2022

 

Amet kontrollis Sulbi mihklilaadal lambaliha, liha- ja kalatooteid

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis kaheksat lambaliha, liha- ja kalatoodete müüjat. Kolmel tuvastati puuduseid.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Triinu Allika sõnul võib kontrolli tulemustega rahule jääda. „Enamus müüjatest olid ametit teavitanud ning neil olid nõuetekohased dokumendid kaasas. Loomulikult võiks see tulemus olla veelgi parem, kuid nii müüjad kui ka laadakorraldajad on nõuetest teadlikumad,“ kirjeldas Allika.

Kolmel juhul tuvastati mittevastavused. Kaks käitlejat lõpetasid ametliku kontrolli raames oma tegevuse laadal, sest polnud ametit oma tegevusest teavitanud ning ühel juhul tuli müügilt eemaldada toode, millel puudusid saatedokumendid.

Koostöö laadakorraldajate ja kohalike omavalitsustega on paranenud, mistõttu on ka müüjad teadlikumad. „Amet korraldas kevadel infopäevad kaubanduskeskuste esindajatele ja kohalikele omavalitsustele. On väga oluline, et kõik osapooled pingutaksid selle nimel, et meie inimesteni jõuaks vaid ohutu toit,“ lisas Allika.

„Laada kontrollil oli selgesti näha, et nii kohalik omavalitsus kui ka laadakorraldaja on omalt poolt panustanud, et toidu müüjad või valmistajad oleksid teadlikud oma kohustustest ning kehtivatest toiduohutuse nõuetest,“ tõi Allika välja olulise tähelepaneku.

 

Laadal toitu müües ja/või valmistades tuleb järgida toiduohutusnõudeid ning teavitada oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit. Lisaks teavitusele peab tootega kaasas olema saatedokument ning kiiresti riknevad toidud peavad olema hoitud õigel säilitustemperatuuril. Rohkem infot avalikul üritusel toidu käitlemise kohta leiab ameti kodulehelt.

Erimärgistatud diislikütust saab uuest aastast soetada üksnes ostuõigusega

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.10.2022

Erimärgistatud diislikütust saab uuest aastast soetada üksnes ostuõigusega
Põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatakse erimärgistatud diislikütust, mida tohib seaduse järgi kasutada põllumajandustootmises kasutatavates masinates ning ka kutselisel kalapüügil. Erimärgistatud diislikütusele kohaldub tavadiisliga võrreldes soodsam aktsiisimäär, mistõttu on läbi aastate seda ostnud ka isikud, kes pole seotud ei põllumajanduse ega kalandusega. Seadusemuudatuste kohaselt saavad põllumajanduses ja kalanduses kasutatavat erimärgistusega diislikütust alates 2023. aastast osta üksnes asjakohases registris arvel olevad ostuõigusega juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d).
Möödunud nädalal vastava rakendusmääruse allkirjastanud maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on ostuõiguse andmise eesmärk ennetada aktsiisisoodustuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist riigieelarvesse. Samas tagab see samaaegselt erimärgistatud diislikütuse kättesaadavuse põllumajandus- ja kalandussektorile. „Maksu- ja Tolliameti andmetel oli väärkasutuse riskiga isikute aktsiisisoodustuse maht 2020. aastal 1,63 miljonit eurot ning 2019. aastal 2,18 miljonit eurot. Kui muudatuste jõustumisel ostavad tänased väärkasutuse riskiga isikud tavaaktsiisimääraga diislikütust, siis paraneb aktsiisilaekumine samuti mitme miljoni võrra,“ tõdes minister Kruuse.
Erimärgistatud diislikütuse ostuõigus hakkab kehtima ainult põllumajanduse ja kutselise kalandusega tegelevatele juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE), keda on hinnanguliselt kuni 8000. „Meie jaoks on nende toetamine ja nende huvide eest seismine väga oluline. Soodsam aktsiisimäär lisab nendes valdkondades tegutsevatele isikutele kindlustunnet ning aitab leevendada üldise hinnatõusu mõju,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
Ostuõiguse saamine on põllumajandus- ja kalandussektorile võimalikult lihtsaks tehtud. Hinnanguliselt 99% sektoris tegutsevatest ettevõtjatest saavad ostuõiguse automaatselt. Selle kohta saavad ostuõigusega ettevõtjad novembrikuus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) ka teavituse. Aktsiisisoodustus saadakse kütuse ostmise hetkel ning ostulimiite ei kehtestata.
Erimärgistatud diislikütuse ostuõiguseid haldab PRIA. Kui põllumajandusega tegelev ettevõtja ei saa ostuõigust automaatselt ning ei ole sellekohast PRIA teavitust saanud, siis on võimalik seda alates 15. novembrist 2022 e-PRIA-s taotleda.
Erimärgistatud diislikütuse uus ostuskeem hakkab kehtima 1. jaanuaril 2023. Täpsemalt muudatustest annab PRIA infot novembri esimesel nädalal enda infokirjas ja koduleheküljel.

Maaeluministeerium soovib ühtlasi tänada erimärgistatud diislikütuse müüjaid ning Eesti Õliühingut meeldiva koostöö eest!