Täna algab „Parim Talu 2022“ valimise ringkäik 

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
09.08.2022 

 

Täna algab „Parim Talu 2022“ valimise ringkäik 

Täna, 9. augustil 2022.a., algab selle aasta parima talu konkursil osalevate talude ringreis. Kolmepäevase ringreisi raames külastatakse kokku 10 talu erinevates Eesti maakondades.

„Eesti talud on väga olulisel kohal kogu maaelu edendamisel. Viimaste aastate kriisid on selgelt tõestanud toidujulgeoleku ja seda tagava kohaliku jätkusuutliku toidutootmise tähtsust. Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkursiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Parimat talu valitakse Eestis juba 29ndat aastat. Parimad talud selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu ning lisaks kuulutatakse välja üldvõitja.

Sel aastal võistlevad tiitlile „Parim talu 2022“:

  • Varisoo OÜ Lääne-Virumaalt;
  • Veinimäe talu Võrumaalt
  • Tarmere TÜ (Mahe kanep) –Valgamaalt;
  • Järiste Veinitalu Tartumaalt
  • Ravling OÜ Pärnumaalt
  • Arude talu Pärnumaalt;
  • Mahlametsa OÜ Pärnumaalt
  • Tõrvaaugu talu Pärnumaalt
  • Uue-Hansu talu Hiiumaalt
  • Lepiku talu Raplamaalt

Parima talu aitab välja selgitada žürii, kuhu kuuluvad Kerli Ats ja Gelis Pihelgas (ETKL), Meelis Annus (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Alex-Sander Puhm (Maaeluministeerium), Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liit) ja Teele Üprus (Postimees Maa Elu). Parimaid talusid aitab välja selgitada ka maaeluminister härra Urmas Kruuse.

Parimad talud kuulutatakse välja 3. septembril Põhjala tehases toimuval suurel talutoidu laadal „Maa tuleb linna“.

Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu ja Alexela.

 

Lisainfo:

Gelis Pihelgas

Tel. +372 553 1571

E-post: info@taluliit.ee

Selgusid selle aasta parimad talutooted!

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
01.08.2022.a 

 

Eelmisel nädala neljapäeval, 28. juulil kogunes Tallinnas, Academic Food Labis 10-liikmeline hindamiskomisjon, et valida välja Eesti parimad talutooted. Hinnatud sai rekordkogus tooteid. 

2022. aasta Parim talutoit selgitati välja üheksas kategoorias ning sel aastal oli konkursile hindamiseks saadetud rekordkogus tooteid – 108. Hindamiskomisjoni külastas ka maaeluminister Urmas Kruuse, kes kinnitas, et parima talutoiduvalimisekonkurss on väga oluline meie toidutootjate – kohalike ettevõtjate jaoks. „On märkimisväärne, et sel aastal valitakse parimaid rohkem kui 100 toote seast. See näitab, et meie maaelu edeneb, kohalikud ettevõtted arenevad ja toidutööstus muutub mitmekesisemaks.,“ sõnas maaeluminister ning lisas, et konkursil osalevad ettevõtjad on väga palju vaeva näinud nii toote sisu kui ka pakenditega ning ekspertide tagasiside esitatud toodete kohta annab võimaluse taludel tegeleda edasise tootearendusega. Maaeluminister tõi välja ka, et talutoodete arv kauplustes on üha suurenev ning märkis, et see on hea näide järjest teadlikumate tarbijate valikusoovidest ja kaupluste valmisolekust kohalikke ettevõtjaid toetada. „Mina olen kasvanud metsaandide ja aiasaaduste keskel ja seega on talutoidul minu jaoks oluline tähendus. Soovin kõikidele tegijatele jõudu ja jaksu. See on toit, mida me vajame, tahame tarbida ning tunnustada,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Žürii esimees, TFTAK-i toiduteadlane, Rain Kuldjärv võttis aga päeva kokku järgnevalt: „Parima talutoidu valimine oli tõeline maitserännak Eestimaa eri paikadesse, sest leidus nii rabade maitseid, seeni ja marju Eestimaa metsadest, piima Eestimaa parimatest lautadest ja kõike muud head, mida kohalikud talud tublilt valmistavad. Rännak oli ka loomulikult väsitav, sest tooteid oli rekordiliselt palju ning kõigil oli oma põnev maitsebukett ja lugu. Tubli hindamisžürii pidas aga terve teekonna vastu ning päeva lõpuks oldi küll väsinud, kuid samas õnnelikud, sest kinnitust sai tõsiasi, et Eesti talud teevad tublit tööd ning Eesti talutoit on kõrge kvaliteediga!“

Taluliidu projektijuht ning konkursi Parim talutoit eestvedaja, Gelis Pihelgas tunnistas, et sel aastal oli konkurss mitmes mõttes eriline. „Rekordarv tooteid ja tootjaid muutis konkurentsi väga tihedaks. Maitsete poolest domineerisid eriti just puhtad ja värsked maitsed. Kõige rohkem üllatas aga see, et enim esitati tooteid jookide kategooriasse.“

Üldvõitja „Parim talutoit 2022“ avaldatakse 3. septembril toimuval „Maa tuleb linna“ suurel talutoidu laadal, mille kohta saab rohkem infot aadressil https://www.taluliit.ee/maa-tuleb-linna. Lisaks auhinnatakse seal pidulikult kõiki Parima talutoidu kategooriate võitjaid. Suurele talutoidu laadale oodatakse kõiki, kes peavad lugu heast ja kohalikust toidust, samuti on väiketootjatel kuni 12. augustini võimalik kauplema registreerida SIIN.

Parim talutoit 2022 kategooriate võitjad on:

Parim alkoholivaba jook 2022 – Öselwise OÜ – Wösel rabarberi-vaarika Shrub (Saaremaa)
Parim juust 2022 –Andre juustufarm –  Andre Musc Old (Tartumaa)
Parim piimatoode 2022 – Nopri Talumeierei OÜ –  Mustika kissellimaius (Võrumaa)
Parim maius 2022 – Minna Sahver – „Rabade Maitsed“ Minna mahe marmelaad tumedas šokolaadis (Raplamaa)
Parim valgutoode 2022  –  Sigwar OÜ – täissuitsuvorst Sigwar (Ida-Virumaa)
Parim alkoholiga jook 2022  – Öselwise OÜ – Söul Gin 12 Botanicals (Saaremaa)
Parim lisand 2022 –  Marjatar OÜ – Puravikusinep (Läänemaa)
Parim tervisetoode 2022  – Madila Mahe – tudraõli (Harjumaa)
Parim pagaritoode 2022 – Samliku Pekker OÜ – Seemneleib (Pärnumaa)

Pildigalerii Parima talutoidu valimisest leiad siit: https://ETKL.pixieset.com/parimtalutoit2022/
Fotod: Rene Riisalu

Taust:

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Talutoidu konkursi peaauhinnaks on väiketootjale turundustugi. Võitja saab ise valida, milliseid turundustegevusi ta vajab. Näiteks on auhinnaga loodud oma toodetele uus kaubamärk, toodetud persoonilugusid, toote postreid jne. Teiste kategooriate võitjad saavad oma toodetele vastava märgise. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.  

Konkurss toimus „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Lisainfo:

Gelis Pihelgas
Tel: +372 5531571
E-mail: gelis@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ

 

Põllumajandusliku tegevusega alustavad noored ettevõtjad saavad edaspidi riigilt rohkem tuge

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.07.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse määruse muudatuse, millega tõstetakse noortele põllumajandustootjatele mõeldud toetuse maksimaalset summat 40 000 eurolt 60 000 euroni.

Maaeluministri sõnul toetab määruse muudatus noortel põllumajandustootjatel põllumajandusliku ettevõtlusega alustamist ja investeeringute tegemist. See on eriti tähtis praegusel ajal, kus on tõusnud märkimisväärselt erinevate sisendite hinnad. „Põllumajandusliku majapidamise sisseseadmiseks ja eduka ettevõtte käivitamiseks on tähtis aidata noortel teha vajalikud investeeringud,“ sõnas Kruuse.

Alates sellest aastast on noortel põllumajandustootjatel kohustus läbida enne taotluse esitamist ettevõtlusalane infopäev. „Vaadates eelnevaid aastaid võib eeldada, et aastas lisandub juurde üle saja uue põllumajandustootmisega alustava noore ettevõtja. Eduka ettevõtluse aluseks on oluline aru saada, kuidas kavandatavaid tegevusi ja ressursse paremini mõtestada ja planeerida” selgitas minister.

Ettevõtlusalase infopäevade toimumise ning registreerimise kohta saab teavet Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse portaalist www.pikk.ee.

Toetust saavad taotleda 18–40-aastased mikro- või väikeettevõtjad, kes alustavad esimest korda põllumajandusliku tegevusega ning on läbinud ettevõtluse infopäeva. Toetust saab kasutada äriplaanis kavandatud põllumajandustoodete tootmisega või nende töötlemise arendamisega seotud tegevusteks.

Sellel programmiperioodil on toimunud kokku kuus taotlusvooru ning toetust on määratud 629 noorele põllumajandustootjale kogusummas 25 miljonit eurot. Selle aasta oktoobrikuus avatava taotlusvooru eelarve on üle 4,1 miljoni euro.

Toetust makstakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ raames. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

Avatud talude päev saab avalöögi juba sel laupäeval Viljandimaal

Maaeluministeerium
PRESSITEAD

21.07.2022

 

Tänavuse avatud talude päeva avaüritus toimub laupäeval, 23. juulil kell 12 Viljandimaal Pajumäe talus. Mahepiimandusega tegelevas talus saab tutvuda meierei ning erinevate põllumasinatega, nautida kohalikku toitu ja maahõngulist meelelahutust ning kuulata lõõtsamuusikat.

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsub kõiki üles kindlasti avatud talude päeval osalema. „Eelseisval nädalavahetusel avavad oma väravad külastajatele üle 300 talu, mis annab inimestele hea võimaluse tutvuda, kuidas jõuab lettidele kodumaine toit, milline on tänapäevane talupidamine või põllumajandusettevõte ning kuivõrd mitmekesine on meie maaelu,“ ütles minister Kruuse.

„Sellel aastal on äärmiselt hea meel anda nädalavahetusele avalöök just Pajumäe talus, kus tegeletakse mahepiimandusega. See talu on oma tegevusala tõttu avaürituseks väga sobilik, sest tänavuse toidupiirkonna fookusteemaks on just piimasaadused ning avatud talude päeva maskotiks vasikas Viss,“ sõnas minister Kruuse.

Pajumäe talu peremees Viljar Veidenbergi sõnul tuleb eelseisev nädalavahetus sündmusterohke. “Pajumäe talul on hea meel avaüritust võõrustada ning kõiki endale nädalavahetuse jooksul külla oodata. Talu on avatud nii laupäeval kui ka pühapäeval ning meie juures saab näha piimatoote valmimist algusest lõpuni – alustades rohumaast, põllutööriistadest ja lehmadest ning lõpetades kohupiimakreemi, jogurti või juustu valmimise ning pakendamisega. Usun, et põnevat avastamist jagub kõigile,“ ütles talu peremees.

Avaüritusel tervitavad külalisi maaeluminister Urmas Kruuse, Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg ning Põllumajandusuuringute Keskuse, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad. Muusikat mängib ansambel Lõõtsavägilased. Kohapeal saab uudistada meiereid, tutvuda erinevate põllumasinatega ning tegeleda mitmesuguste talutegevustega. Kehakinnituseks pakutakse eestimaisest toorainest suupisteid ning degusteerimiseks talu mahepiimatooteid. Üritus on kõigile tasuta.

Kaheksas üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu pühapäeval, 24. juulil, kui külastajatele avab oma väravad üle 300 talu ja maaettevõtte üle Eesti. Neist neli viiendikku on avatud ka laupäeval, 23. juulil. Avatud talude päeval osalevate talude kaarti näeb ürituse ametlikul veebilehel avatudtalud.eening paberkaardi leiab vaid Maalehe 14. ja 21. juuli numbri vahelt.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ning Maaleht. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

KUTSE talunikele ja põllumajandustootjatele osaleda märgalaviljeluse projektis

Head talunikud ja põllumajandustootjad!

Kutsume teid kaasa lööma märgalaviljeluse võimalusi uurivas ja tutvustavas algatuses! Täpsemalt ootame osalema Eesti põllumajandustootjaid ja talunikke, kes märgasid või taastatud veerežiimiga turbaalasid aktiivselt majandustegevuses kasutavad (näiteks kasvatavad seal musta leppa, hundinuia, pilliroogu jne).

Eesmärk on koondada kasulikku infot erinevate märgalaviljeluse näidete, võimaluste ja kitsaskohtade kohta ning luua põllumajandustootjatele ja talunikele võimalus üksteise kogemustest õppida. Ühtlasi soovime koostada kogutud info põhjal ettepanekud toetusskeemide loomiseks. Kõigile osalejatele pakume tasuta nõustamist ja võimalust külastada teisi märgalaviljelusega tegelevaid ettevõtjaid, samuti katame ajakulu.

Miks tegeleda märgalaviljeluse uurimise ja tutvustamisega?

Baltimaades on kokku ligi 21 000 km2 turbaalasid, mis on suurimad süsiniku sidujad maismaal. Enam kui poolte turbaalade olukord on metsanduse, turbakaevandamise ja põllumajanduse tõttu halvenenud. Kuivendamise tagajärjel on varem süsinikku sidunud turbaaladest saanud hoopiski heite tekitajad. Kuivendatud turbaalad ja turba kasutus kokku tekitavad Eestis kasvuhoonegaase rohkem kui transpordisektor.

Üks võimalus rikutud turbaalasid kasutada on märgalaviljelus. Taastatud kõrge veerežiimiga turbaaladel on võimalik tegeleda aastaringselt põllu- või metsamajandamisega nõnda, et vaatamata inimtegevusele turbakiht säilib või isegi kasvab. See eeldab veetaseme tõstmist maapinna lähedale kuivendussüsteemide sulgemise abil, et takistada turbakihi lagunemist ja soosida märgalakultuuride kasvu. Sarnaselt traditsioonilisele põllu- või metsamajandusele kogutakse perioodiliselt kokku märgadesse oludesse sobivate kultuuride maapealne taastuv biomass ning kasutatakse seda näiteks energia tootmiseks, ehitusmaterjalina või loomasöödana.

SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) soovib võtta koostöös põllumajandustootjate ja talunike ning välispartneritega luubi alla turbaalade maakasutusviisid, maaharimisvõtted, mulla koostise ning majandamise kulud-tulud. Kogutud info põhjal valmivad praktilised infomaterjalid ning ettepanekud toetusskeemide väljatöötamiseks. Nõnda saame täita lüngad, mis on senini takistanud ulatuslikumat märgalaviljelust, ning julgustame laialdasemalt sellega tegelema.

Mida pakume osalevatele talunikele ja põllumajandustootjatele?

●  Võimalust külastada teisi märgalaviljelusega tegelevaid Eesti talupidajaid ja põllumajandusettevõtteid ning nendega kogemusi vahetada.

●  Tasuta nõustamist märgalaviljeluse teemal, mida pakuvad konsulendid ja projektis osalevad ekspertorganisatsioonid.

●  Suuremad huvilised saavad osaleda 19.–23. septembril 2022 toimuval märgalaviljeluse õppereisil Saksamaal.

●  Katame osalevate talunike ja põllumajandustootjate ajakulu, mis on hinnanguliselt kuni 80 tundi (perioodil juuli 2022–november 2023).

Millist panust ootame osalevatelt talunikelt ja põllumajandustootjatelt?

●  Valmisolekut jagada perioodil juuli 2022–november 2023 ekspertidele infot maaharimisvõtete, saagikuse ning tulude-kulude kohta turbaalal, kus on soole sarnane veerežiim (nt mittetoimiv kuivendussüsteem, soostuv või soostunud ala).

●  Luba, et eksperdid saaksid võtta perioodil juuli 2022–november 2023 turbaalalt mullaproove ning teha tulevikus temaatilisi teadusuuringuid (näiteks kasvuhoonegaaside mõõtmine, biomassi omaduste ja juurdekasvu hindamine).

●  Valmisolekut võõrustada märgalaviljeluse huvilisi kokku kuni kahel külastuspäeval ajavahemikul september 2022–oktoober 2023. Otsesed külastuspäevaga seotud kulud katab Eestimaa Looduse Fond.

●  Huvi osaleda märgalaviljelusega seotud algatustes ka tulevikus.

Oma osalemissoovist palume teada anda kateriina@elfond.ee hiljemalt 25. augustil 2022.
Tegevusi rahastab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI) rahvusvahelise projekti “Carbon capturing by Baltic peatland farmers” raames.

Rohkem infot:

Kateriina Rumvolt Märgalaviljeluse kaasprojektijuht Eestimaa Looduse Fond
tel: +372 5358 7223 kateriina@elfond.ee

www.elfond.ee/teoksil/margalad/margalaviljelus-baltimaades

Suvine suursündmus avatud talude päev toimub juba sel nädalavahetusel

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.07.2022

 

Kaheksanda üle-eestilise ürituse raames avavad huvilistele oma väravad üle 300 talu ning ettevõtte.

Avatud talude päeva põhipäev on küll pühapäeval, 24. juulil, kuid enamik taludest on külastajatele avatud juba päev varem.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on tegu iga-aastase suvise suursündmusega. „Avatud talude päev annab suurepärase võimaluse näha, kuidas kasvab kodumaine toit, mida kujutab endast üks tänapäevane talupidamine ning kui mitmekesine on maaelu,“ ütles minister Kruuse.

„Juba kaheksandat korda ootavad nii suuremad farmid kui ka väiksemad talud kõiki huvilisi külla. Külastajaid ootavad põnevad loomad ja taimed, huvitav põllumajandustehnika, päris talutoit, ekskursioonid, töötoad ja veel palju huvitavat. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma eripärasid, ning iga külastaja leiab kindlasti endale sobivast piirkonnast mõne toreda talu, mida avastada. Talude kaetus on üle Eesti väga hea,“ lisas minister.

Selleaastase ürituse maskott on vasikas Viss. Vasikas on tänavu eriti sobilik esindusloom, sest Eesti 2022. aasta toidupiirkond Järvamaa tõstab esile just piimandust.

Avatud talude päeval osalevate talude kaarti näeb ürituse ametlikul veebilehel või skannides nutiseadmega ürituse visuaalidelt QR-koodi. Tänavu rõhutakse taas kord keskkonnahoidlikkusele: talude paberkaart on leitav vaid 14. juuli ja 21. juuli Maalehe paberlehe vahelt.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ning Maaleht. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

10 PRAKTILIST NÕUANNET AVATUD TALUDE PÄEVAKS

Tutvu eelnevalt talude programmidega. Avatud talude veebilehel on talude programmide all välja toodud tegevused ning kellaajad.

Riietu nii, et farmielu ja ilm su tuju ei rikuks. Vihmase ilma korral võta kaasa kummikud ja vihmariided.

Ole kena ja järgi vastuvõtjate juhiseid. Järgi pererahva juhiseid, kuhu parkida, kus jalga puhata või ringi liikuda ning kuhu prügi visata.

Ära toida talu loomi. Loomad peavad sööma just neile ette nähtud toitu. Kui tingimata soovid loomadele midagi pakkuda, siis küsi kindlasti enne pererahvalt üle.

Võta kindlasti kaasa hea tuju ja uudishimulik meel. Küsi pererahvalt küsimusi ka, nii saad kõige paremini teada, kuidas see Eesti toit ikkagi kasvab ja kuidas maaelu käib.

Võta kaasa sularaha. Kuigi enamik külastusi on tasuta, siis võib programmis olla tasulisi tegevusi. Samuti saab paljudes kohtades osta maitsvat talutoitu või käsitööd.

Jäta võimalusel oma lemmikloom koju. Säästad nii taluloomi kui ka oma karvast sõpra. Kui pead looma siiski kaasa võtma, siis helista palun ette ja räägi pererahvaga läbi.

Võta kaasa oma tass ja söögiriistad. Nii aitad vältida tarbetut plastnõude kasutamist, vähendad tekkivat prügi ja säästad loodust.

Tee vahvast päevast pilte. Pilte saad jagada nii Instagramis kui ka avatud talude päeva Facebooki lehel märkega #avatudtalud.

Oluline on kvaliteet, mitte kvantiteet. Ära kiirusta talust tallu, vaid võta aeg maha ning hinga värsket maaõhku. Avalda tänu taludele, kes oma kiirete tegemiste vahelt aega leiavad.

Mahepõllumajandusettevõtjatele väljastatakse uue kujundusega sertifikaate

PRESSITEADE
Põllumajandus- ja Toiduamet
07.07.2022

 

Alates 2022. aasta algusest väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) mahepõllumajandusega tegelevatele ettevõtjatele uuendatud kujunduse ja turvaelementidega tunnustamise otsuseid ehk sertifikaate.

2022. aasta algul rakendus Euroopa Liidus (EL) uus mahepõllumajanduse määrus*, millega muutus ka ettevõtjale väljaantava sertifikaadi kujundus ning sellel kajastuv informatsioon, lisandusid turvaelemendid.

Uut tüüpi sertifikaat on võrreldes varasemaga märksa üldisem dokument, mille olemasolu kinnitab, et ettevõtja tegevusalad (tootmine, ettevalmistamine, turustamine/turule viimine, ladustamine, import, eksport) on kooskõlas mahepõllumajanduse määrusega. PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Pille Edovaldi sõnul on sertifikaadi esimeses osas toodud andmed ettevõtja, järelevalveasutuse ja -koodi, tegevusalade, tootekategooriate ja tootmismeetodite kohta. Samuti on sertifikaadil selle väljastamise kuupäev ja kehtivusaeg. Sertifikaadi teise osa täitmine on liikmesriikide järelevalveasutustele vabatahtlik, kuid võimaldab vajaduse korral lisada täpsemat informatsiooni näiteks ettevõttes toodetavate toodete, nende koguste, ettevõtja erinevate tegevuskohtade või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute kohta. Eestis tunnustatud ettevõtjate puhul on täpsem informatsioon leitav mahepõllumajanduse registrist.

Sertifikaadi päisesse lisandus QR-kood, mille nutiseadmega skaneerimisel on võimalik kontrollida sertifikaadi tõesust ja kehtivust. Sertifikaadi väljastamisel lisatakse sellele ka võltsimisvastane vesimärk ning kinnitatakse järelevalveasutuse digitempliga.

Mahepõllumajanduse sertifikaat antakse välja Euroopa Komisjoni kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemisTRACES (Trade Control and Expert System). „Kuigi TRACES-ese kaudu muutub sertifikaatide väljastamine liikmesriikidele kohustuslikuks alles 2023. aastal, kasutab PTA koos teiste Põhja- ja Baltimaade järelevalveasutustega süsteemi võimalusi juba käesolevast aastast,“ vahendas Edovald ja lisas, et TRACES-es väljaantud mahesertifikaadid on kõigile soovijaile igas liikmesriigi keeles nähtavad, kättesaadavad ja väljaprinditavad. Seoses Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti liitmisega väljastatakse nüüdsest tunnustatud ettevõtjale üks terviklik kõiki tegevusalasid kajastav sertifikaat. 7. juuli seisuga on uue kujundusega sertifikaadi saanud Eestis 58 mahepõllumajandusettevõtjat.

Euroopa Liidus mahepõllumajandusega tegelevate ettevõtjate ja neile väljastatud sertifikaatide avalik andmebaas (List of Organic operators in the EU) on leitav Euroopa Komisjoni veebilehelt. Eestis tunnustatud mahepõllumajandusettevõtjad ning nende tegevuse täpsemad andmed leiabmahepõllumajanduse registrist.

*Mahepõllumajanduse määrus nr 2018/848

Mahesertifikaat

Peagi selgub aasta parim metsamajandaja

Eesti Erametsaliit
5. juuli 2022

 

Üle-eestilist ringsõitu alustas metsamajandajate konkursi hindamiskomisjon, kelle ülesandeks on 12 kandidaadi seast välja selgitada tänavune parim metsamajandaja.

Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse poolt korraldataval metsamajandajate konkursil osaleb sel aastal 12 metsaomanikku üle Eesti. Neid kõiki külastab neljaliikmeline hindamiskomisjon, kelle ülesandeks on tutvuda metsaomanike tegevuse ja põhimõtetega oma metsa majandamisel.

Metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ja Rakvere Metsaühistu juht ning metsakonsulent Meelis Matkamäe, SA Erametsakeskuse kontrolliüksuse spetsialist ja metsakonsulent Veljo Kütt, 2021. aasta parima metsamajandaja tiitli omanik Gunnar Lepasaar ning Luua Metsanduskooli metsanduse õpetaja Dimitri Randoja.

  1. aasta parima metsamajandaja tiitlile kandideerivad:

Andrus Niit Valgamaalt

Eve Reose Raplamaalt

Ilmar Josua Lääne-Virumaalt

Ivo Valter Jõgevamaalt

Kalju Pukk Võrumaalt

Kalmer Rattik Tartumaalt

Ly Kokla Hiiumaalt

Mart Kase Valgamaalt

Mihkel Pavelson Valgamaalt

Raivo Roosi Viljandimaalt

Rene Verlin Pärnumaalt

Siim Tamm ja Gerly Trolla Võrumaalt

Eesti Erametsaliidu poolt ellu kutsutud metsamajandajate konkurss toimub tänavu juba 29. korda. Koos Erametsakeskusega korraldatava konkursiga soovitakse tutvustada Eesti erametsade ja nende majandajate mitmekesisust ning tunnustada metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda jätkusuutlikult majandavad. Metsamajandajate konkursi tulemused kuulutatakse välja 27. augustil Jõhvis toimuval kogu pere metsapäeval.

Fotol komisjoni liikmed Meelis Matkamäe, Gunnar Lepasaar, Dimitri Randoja ja Veljo Kütt.

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus määrati 69 taotlejale 

Pressiteade
4. juuli 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

13.-21. aprillil võttis PRIA vastu väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetusetaotlusi. Toetus määrati 69 ettevõttele summas 974 231 eurot.  

Väikeettevõtete toetamisega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele. Toetus on mõeldud väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et selle aasta taotlusvoorus muudeti taotlemise nõudeid, mis võimaldas taotleda toetust põllumajandusliku standardkogutoodangu (SKT) väärtuse alusel. Muudatus andis võimaluse tulla taotlema ka neil, kelle müügitulu pole varasemalt nõuetele vastanud.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot arengukava programmiperioodil. Käesoleva vooru eelarve on 3 miljonit eurot.

Tabelis on välja toodud toetuse jagunemine maakondade lõikes:

Toetuse esimene osa (kuni 75% määratud toetusest) makstakse välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile välja kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Maaeluministeeriumi valitsemisalasse luuakse ühendlabor

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.07.2022

 

Maaeluministeeriumi valitsemisalasse hakatakse looma ühendlaborit. Alates tänasest, 1. juulist viiakse Põllumajandusuuringute Keskusest (PMK) taimekaitsevahendite jääkide ja mükotoksiinide määramise laboriteenus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi (VTL) koosseisu.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on laborite konsolideerimine osa toimuvast riigireformist. „Me liidame laborid, et laboriteenuse, seadmete ja kinnisvara kasutuse ning ka investeeringute planeerimise kvaliteeti tõsta. Suurim probleem seni on olnud teenuste dubleerimine riigi erinevate laborite ja tegevuskohtade vahel – laborite konsolideerimisega saame seda lahendada,” sõnas minister.

Järgmise aasta 1. jaanuarist liituvad VTLiga Terviseameti Terviseohutuslabori Tartu, Kohtla-Järve ja Tallinna laborid (välja arvatud nakkushaiguste uuringud ja füüsikalised mõõtmised).

Ühendlabori tegevuse peamine eesmärk on pädevate asutuste riikliku tellimuse täitmine, sealhulgas riskihindamine. Lisaks riiklikule tööle jätkub erasektori klientide teenindamine neis valdkondades, kus eralaborid teenust ei paku.

Suurim teenuse maht tuleb toidutarneahela valdkonna teenindamisest tulenevalt Põllumajandus- ja Toiduameti tellimusest ja selle sektori teenindamisest. Väiksemas mahus jäädakse teenindama Terviseametit vee-, keskkonna- ja tooteohutuse valdkondades.

PMK laboriteenuste valdkonnaks jääb seemnete, taimekahjustajate, väetise, mulla, taimse materjali, sööda ja muu materjali laboratoorsete analüüside tegemine, riikliku referentlaboratooriumi ja volitatud laboratooriumi ülesannete täitmine.