Autor: Gelis Pihelgas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.06.2022

 

Maaeluministeerium plaanib tänavu käivitada pilootprojekti, millega toetatakse koole ja lasteaedu, kes pakuvad lastele mahetoitu. Täna, 7. juunil saatis maaeluminister Urmas Kruuse asjakohase määruse eelnõu kooskõlastusringile.

„Lastele pakutav toit peab olema tervist toetav ja värske – nii saavad lapsed juba noores eas kujundada häid toitumisharjumusi,” põhjendas maaeluminister Urmas Kruuse projekti vajalikkust.

Praegu on Eestis ligikaudu 50 mahetoitu pakkuvat lasteasutust, kus vähemalt 20% toidu valmistamiseks kasutatud toorainest pärineb mahepõllumajandusest. Eesmärk on aasta lõpuks kahekordistada mahetoitu pakkuvate koolide hulka.

Ministri sõnul on projekt kasulik mitmel põhjusel. „See on ühelt poolt investeering kasulike toitumisharjumuste kujunemisse. Teisalt toetatakse seeläbi kohalikke mahetootjaid, kes saavad enam võimalusi turustada oma toodangut tootmiskohale võimalikult lähedal,” lisas Kruuse.

Ettevõtmise jaoks on riigieelarves selleks aastaks ette nähtud 673 500 eurot lasteasutustele mahe- ja tavatoidu hinnavahe kompenseerimiseks ning 100 000 eurot mahetoidust huvitatute (koolipidajate, koolide ja köögipersonali) koolitamiseks.

Toetust saavad kõik koolid ja lasteaiad, mille toitlustaja kasutab toidu valmistamiseks vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ning on oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit teavitanud.

Määrus jõustub eeldatavalt tänavu juunis. Toetust makstakse koolidele tagasiulatuvalt alates 2022. aasta teisest kvartalist. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.06.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet on alustanud iga-aastast viljapuu-bakterpõletiku seiret. Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond ning selle haiguse tekitaja Erwinia amylovora ei ole siin levinud. Kõikide viljapuu-bakterpõletiku leidude korral kehtivad kohustuslikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitatakse. Seire kestab oktoobrini, tehakse nii visuaalseid vaatlusi kui võetakse proove.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakter Erwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, kuna head viisi tema leviku peatamiseks ei ole ning haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi. Olulisemad peremeestaimed on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu ja ebaküdoonia.

Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul levib viljapuu-bakterpõletik nakatunult taimelt tervele tuule ja vihmaga, lisaks võib haigus levida näiteks oksakääridega, kui lõigatakse haiget oksa ja seejärel tervet taime. „Putukad ja linnud võivad samuti bakterit edasi kanda, ent põhiline levik uutesse piirkondadesse toimub inimtegevuse tagajärjel, istikute ja taimede viimisel ühest kohast teise,“ kommenteerib Ilau.

Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks, sellise staatuse annab Euroopa Komisjon riikidele või piirkondadele, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, ent mille territooriumi see soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab.

Kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet igal aastal viljapuu-bakterpõletiku seiret. Seire eesmärk on veenduda, et kahjustajat Eestis ei esine ning samas tuvastada haiguskolded võimalikult varakult enne, kui kahjustaja on edasi levinud. „Viljapuu-bakterpõletiku seire käigus kontrollime põhjalikult peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal,“ sõnab Ilau, lisades, et erilist tähelepanu pööravad nad viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvatele puukoolidele. „Kõigis sellistes puukoolides teeme igal aastal seiret kolmel korral ning kord aastas võtame proovid viljapuu-bakterpõletiku laboratoorseks määramiseks.“

Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti sõnul tähendab kaitstava piirkonna staatus muu hulgas seda, et Eestisse tohib tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad. „Ka Lätis ja Leedus on teatud piirkondades viljapuu-bakterpõletiku leide, täielikult vaba on sellest taimekahjustajast peale Eesti veel vaid Soome,“ märgib ta.

Õunapuu, pirnipuu ja teiste peremeestaimede istikuid ostes peab veenduma, et taimedel oleks alati küljes taimepass, millel on peal märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“. See tagab, et istikud pärinevad viljapuu-bakterpõletikust vabadest piirkondades ning Eestis toodetud istikute puhul kontrollitud tootmiskohtadest, kus on igal aastal viljapuu-bakterpõletiku määramiseks proovid võetud.

Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad pruuniks. Iseloomulikuks tunnuseks on piimvalge või kreemika bakterilima eritumine haigestunud taimeosadest. Väga tihti on nähtav ka nn karjusekepi sümptom, mille puhul kõverduvad haigestunud võrsetipud 180° allapoole.

Eestis tuvastati viljapuu-bakterpõletik esimest korda 2012. aastal, tõrjemeetmete rakendamisega kahjustaja edasine levik peatati ning kaitstava piirkonna staatus säilis. Teist korda tuvastati viljapuu-bakterpõletik Eestis 2019. aasta suvel, nakatunud istikud hävitati ning kahel järgneval aastal korraldati kahjustaja leiukohtade läheduses seire, mille käigus viljapuu-bakterpõletikku ei tuvastatud ning taas säilitati kaitstava piirkonna staatus.

Viljapuu-bakterpõletiku esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.

 

Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel:

https://pta.agri.ee/taimekahjustajad#viljapuu-bakterpolet

https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/koduaed-maa-ja-mets/taimede-kahjustajad-ja-kaitse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.06.2022

 

Maaeluminister esitas kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse põllumajandussektorile seoses tõusnud sisendihindade ja kehtestatud kaubanduspiirangutega ettenähtud erakorralise toetuse tingimused.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on erakorraline toetus vajalik eelkõige mõjude tõttu, mis on tekkinud seoses Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungiga Ukrainasse. „See mõjutab nii toidutootmist kui ka tarneahelaid, sealhulgas Eesti põllumajandustootjaid. Arvestades Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni tähtsust põllumajandussaaduste ja tootmissisendite globaalses kaubanduses, avaldab kriis suurt mõju teravilja, loomasööda, gaasi ja väetiste pakkumisele. Muu hulgas toob see kaasa energia- ja söödahindade edasise tõusu,” selgitas minister.

Maaeluministri hinnangul aitab sisendihindade tõusust tulenevat survet tootmissaaduste hinnatõusule leevendada ka see, et valitsus langetas erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära aasta lõpuni miinimumtasemele.

Toetuse eelarve on 11,7 mln eurot, millest Eesti riigi osa on 9,1 mln eurot. Eelnõu kohaselt toetatakse põllumajanduslikke esmatootmise tegevusvaldkondi, mida on tõusnud sisendihinnad ja kaubanduspiirangud kõige enam mõjutanud: piimatootmine; sealiha tootmine; lamba- ja kitsekasvatus; veiseliha tootmine; kartulikasvatus; köögiviljakasvatus avamaal; maasikakasvatus; köögivilja-, maitsetaime-, maasika- ja lillekasvatus köetavas kasvuhoones; broilerikasvatus; munakanakasvatus ja vutikasvatus.

„Tutvustasime erakorralise toetuse esialgseid ettepanekuid ja jaotuspõhimõtteid põllumajandussektori esindajatele 18. mail toimunud põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istungil. Pärast arutelu täpsustasime toetuse tingimusi sektorite esindajate ettepanekute põhjal; samuti on riigiabi piirmääradest ja ettevõttepõhistest limiitidest tulenevalt mõnevõrra muutunud eelarve sektoritevaheline jaotus,“ sõnas Kruuse.

Eelnõu kohaselt saab toetust taotleda 29. juunist kuni 6. juulini PRIA e-teenuste keskkonna kaudu. Erakorraline kohandamistoetus makstakse taotlejale hiljemalt 30. septembril ja riigiabitoetus hiljemalt 31. detsembril.

Määruse eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Taust 

Toetuse kavandatav sektoritevaheline jaotus:

• sealiha tootmine 4,5 mln eurot;
• piimatootmine 2,51 mln eurot;
• lamba- ja kitsekasvatus 0,6 min eurot;
• veiseliha tootmine 2 mln eurot;
• kartuli, maasika ja avamaaköögivilja kasvatus koos köetavate kasvuhoonetega 1,58 mln eurot;
• broileri, munakana ja vutikasvatus 0,36 mln eurot.

Põllumajandussaaduste hinnad on tõusnud oluliselt aeglasemalt kui sisendite hinnad. Eestis on 2022. aasta nelja kuu ja 2021. aasta augusti võrdluses sigade kokkuostuhind tõusnud 1,8%. Samal ajal on hind tõusnud söödaodral 49%, elektril 43%, piimal 31% ja rapsikoogil 53%.

Ka taimekasvatus on silmitsi sisendihindade kiire tõusuga ning väetiste pakkumise vähenemisega. Eesti väetisetarned sõltuvad Venemaa turust 67% ulatuses. Väetiste hinnatõus on seotud gaasihinnaga, mis 2022. aastal võrdluses 2021. aasta augustiga on tõusnud üle kahe korra. Väetiste hind on samal ajal kallinenud 1,5–4 korda. Lisaks on oluliselt kallinenud kütuse hind (2022. aasta nelja kuu võrdluses 2021. aasta augustiga 52%).

Erinevalt teistest sektoritest on teravilja- ja rapsikasvatuses kokkuostuhinnad tõusnud seni enam kui vajalike sisendite hinnad. Taimekasvatuse sisendikulu kandub omakorda üle loomakasvatuse söödakuludesse. Väetiseid ostetakse kallima hinnaga vähem ning loomasöödas asendatakse kallimaid, energiarikkamaid komponente odavamatega, mis omakorda mõjutab taimekasvatuses saagikust ja loomakasvatuses loomade tootlikkust.

Eestis ei kata põllumajandustoodangu väärtus ilma toetusteta tootmiseks vajalikke kulusid; näiteks aastatel 2019 kuni 2021 kokku oli põllumajandussektori kogutoodangu väärtus 3,043 miljardit eurot ning kulud (vahetarbimine; kulum; tööjõu-, intressi- ja rendikulu) kokku 3,402 miljardit eurot; seega toodangu väärtuse ja kogukulude suhe oli 0,89 ehk 11% kuludest olid toodangu väärtusega katmata. Praeguste hinnaarengute juures see suhtarv halveneb.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
1.06.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) üheks prioriteetseks valdkonnaks on oliiviõlide järelevalve. Plaaniliste kontrollide käigus kontrollitakse oliiviõlide märgistuse vastavust Euroopa Liidu (EL) õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning võetakse proove vastavuskontrollide läbiviimiseks. Plaaniliste kontrollide eesmärgiks on hinnata toote vastavust märgistusel esitatud kategooriale.

„Selleks, et oliiviõli saaks turustada teatava kategooria all, peavad oliiviõli omadused vastama piirnormidele, mis on EL õigusaktidega vastavale kategooriale kehtestatud,“ ütles PTA kalapüügi- ja turukorralduse peaspetsialist Ave Raie ning lisas selgituseks, et oliiviõli omadused jagunevad füüsikalis-keemilisteks omadusteks nagu näiteks happesus, peroksiidarv, rasvhapete sisaldus ja steroolne koostis) ja organoleptilisteks (meeltega tajutavateks omadusteks: nagu näiteks puuviljalisus ja organoleptiliste defektide puudumine).

Alates 2020. aastast on Eestist võetud oliiviõlide proovid hindamiseks Saksamaale saadetud. Seal analüüsib oliiviõlisid Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud hindamiskomisjon.

Raie sõnul teostati aastatel 2020-2021 Eestis kokku 16 oliiviõlide vastavuskontrolli. „Neist seitsmel korral tuvastati ka kategooria nõuete rikkumist,“ meenutas Raie ja kinnitas, et PTA jätkab oliiviõli kontrollidega ka 2022. aastal.

2022. aasta märtsis ja aprillis kontrollis PTA Kreeka ja Itaalia päritoluga ekstra neitsioliiviõlisid. Ekstra neitsioliiviõli on oliiviõli kategoorias kõige kõrgemate kvaliteedinõuetega. Kontrollide käigus tuvastati üks kategooria nõuetele mittevastav oliiviõli. Oma organoleptiliste omaduste (maitse, lõhn, välimus) poolest osutus see neitsioliiviõli kategooriale vastavaks tooteks.

„Mittevastavaks osutunud partiist võeti proov ettevõtte laost. Jaemüüki selle partii tooted ei jõudnud,“ ütles Raie.

Raie sõnul hindavad ametnikud lisaks proovivõtule ka kõikide kategooriate oliiviõlide märgistusi ja reeglina vaadatakse üle kõik kaupluses olevad tooted.

„Amet jätkab oliivõlide kontrollidega ka edaspidi,“ kinnitas Raie.

Neitsioliiviõlid liigitatakse kolme kategooriasse – ekstra-neitsioliiviõliks, neitsioliiviõliks ja lambiõliks. „Lambiõli ei ole oma madalate kvaliteediomaduste tõttu mõeldud jaemüügis turustamiseks ja seda kasutatakse tööstuses,“ selgitas Raie.

Eesti Leader Liit
02.06.2022
PRESSITEADE

 

Eestis rakendatakse esmakordselt Euroopa Komisjoni algatatud arukate külade lähenemist, mille tulemusena valmisid 24 aruka küla strateegiat. Strateegiad loodi koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ raames, kuhu on kaasatud lisaks Eesti LEADER tegevusrühmadele, riiklikele organisatsioonidele ning kohalikele külaarendajatele ka rahvusvahelised eksperdid ja Euroopa arukate külade eestvedajad.

Programmis osalenud külad ja piirkonnad asuvad erinevates Eestimaa paikades, mistõttu on igal kogukonnal oma nägu ja väljakutsed. Läbi arukate külade strateegiate leitakse kogukonda kaasates üles piirkonna tugevused ja pannakse need enda kasuks tööle. Programmis osaleva Navi küla aruka küla strateegiline eesmärk on luua avatud ja kestlik kogukond. „Soovime olla avatud nii erinevatele osalejatele kui uutele algatustele, väärtustades küla väärikat ajalugu, tuues kokku erinevaid osapooli, koostööpartnereid ja huvirühmi, et koos elu edasi edendada. Hetkel on Navi küla kavandatud aruka küla strateegia avatud aruteluks nii sotsiaalmeediakanalites, kui ka edastatud külaseltsi liikmetele ettepanekuteks,“ sõnab Navi Külaseltsi juhatuse liige Mai Timmi.

Läbi strateegiaprotsessi otsitakse piirkonna arenguks uuenduslikke ideid, et tõsta külade elukvaliteeti ja luua uusi väärtusi. Näiteks on Luunja vallal plaanis luua kogukonnaäpp, et koondada piirkonna oluline info ühele platvormile. Neeme küla sooviks on üles ehitada külakino, et läbi kultuuri ja filmikunsti külakogukonda ühendada. Otepää vallas kavandatakse läbi aruka küla strateegia viia läbi noorte ja kogukonna kaasamise projekti „Külaelu noorte abil TikTok ́i“ ning käivitamisel on üritustesari „Tule külla“.

Arukate külade arenguprogrammil on ka rahvusvaheline tasand. „Eesti arenguprogrammile on eeskujuks Euroopa Komisjoni rahastatud projekt „Smart Rural 21“, mille läbi on meie külad saanud tutvust teha põnevate ja leidlike külaelu arendavate lahendustega, olles samal ajal ka ise osalised tervet Euroopat hõlmavas võrgustikus. Antud projektis osaleb Eestist Virtsu alevik, kus on fookusesse võetud taastuv energia ja loomemajandus,“ lausub Tiina Ivask Arukate külade arenguprogrammi üks eestvedajatest. Euroopa arukate külade võrgustik (www.smartrural21.eu) on koondanud aruka küla häid praktikaid üle Euroopa, näiteks on Prantsusmaa Loches külas rajatud jäätmevaba mobiilne toidupood ja Taanis Torupis saavad kogukonna liikmed läbi „Tools & Talents“ veebiplatvormi laenata aiatööriistu või leida töötegijaid.

LEADER koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ eesmärk on pakkuda programmis osalevatele küladele ja piirkondadele tuge aruka küla strateegia loomiseks ja innovaatiliste teenuste rakendamiseks. Strateegia valmimise protsess hõlmas seminare ja koolitusi erinevatest valdkondadest, näiteks turism, vajaduspõhine transport, kogukonnateenused, visualiseerimine, strateegia loomine, kommunikatsioon ja kaasamine. Kuid olulisel kohal oli ka mentortugi, kogemuste vahetus läbi õppereisid ja omavaheline võrgustamine. Arenguprogrammi järgmiseks etapiks on piloottegevuste elluviimine, millele anti hoogu läbi märtsis toimunud Ideeteritaja seminari.

Rohkem infot arukate külade arenguprogrammist ja strateegiatest: https://leaderliit.eu/arukad-kulad/arukate-kulade-arenguprogramm/

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.05.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldas kolmapäeval Vinni vallas Piira farmis suu- ja sõrataudi väliõppuse.

Põllumajandus- ja Toiduameti strateegilise planeerimise ja analüüsi osakonnajuhataja Heidi Käär sõnas, et õppuse eesmärgiks oli harjutada sündmuspaigal tööde juhtimist ja koostööd kaasatud asutustega ning välitöid taudi tõrjumiseks. „Harjutati läbi taudipunkti lokaliseerimine, desopunkti ülesseadmine ja bioturvalisuse meetmete rakendamine, sh loomade hindamine ja loendamine. Õppuse läbimängul on peamine roll ameti Ida regiooni töötajatel,“ kirjeldas Käär.

Õppusele olid kaasatud ka teised asutused, sh Päästeamet, Transpordiamet ja ka Vinni valla esindajad, kelle territooriumil õppus toimus. „Täname kõiki, kes õppusel osalesid, eriti Päästeameti esindajaid, kes demonstreerisid oma võimekust ja varustust inimeste ja sõidukite desinfitseerimiseks. Samuti oleme tänulikud farmiomanikule Kalmer Visnapuule, kelle juures õppus aset leidis,“ oli Käär tänulik.

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab aastas mitmeid lauaharjutusi ja väliõppuseid, et harjutada ja olla valmis võimalikeks loomataudideks.

Taust:

Loomataud loetakse eriti ohtlikuks, kui see levib kiiresti loomapopulatsioonis, põhjustab ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust ning sellega võib kaasneda suur majanduslik kahju. Ohtlik on ka selline loomataud, mis kujutab tõsist ohtu inimese elule ja tervisele. Eriti ohtlikud loomataudid on näiteks sigade Aafrika katk, suu- ja sõrataud ning lindude gripp.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.05.2022

Elusloomade, paljundusmaterjali ja teatud loomsete saaduste liidusiseseks liikumiseks ettenähtud veterinaarsertifikaatide allkirjastamiseks on loodud digitaalne lahendus.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Darja Trohhatšova sõnul on tegemist olulise lihtsustusega. „Varasemalt väljastati veterinaarsertifikaate paberil, kuid antud lahendus aitab aega kokku hoida. Digitaalselt allkirjastatud PDF-sertifikaat on samaväärne paberil väljastatud veterinaarsertifikaadiga, millel on käsitsi kirjutatud allkiri ja pädeva asutuse pitsat,“ kirjeldas Trohhatšova.

Trohhatšova lisas veel, et sertifikaadil on omad eristavad turvamärgid ja dokument on kättesaadav kõigile asjaosalistele. „Juurdepääsu veterinaarsertifikaadile TRACES NT süsteemis omavad kõik teekonnaga seotud osapooled, nt loomade vedaja, loomade saatja või saaja, loomade siht- ja lähtekoha loomapidaja. Lisaks saab TRACES NT süsteemist veterinaarsertifikaate alla laadida. See tegevus muidugi eeldab, et isikul on olemas konto TRACES NT süsteemis ja konto on seotud oma ettevõttega.“

Veterinaarsertifikaadi saamiseks on jätkuvalt nõutud esitada taotlus kliendiportaali kaudu vähemalt 48 tundi enne saadetise teise riiki lähetamist. Ametnik teostab enne elusloomade, paljundusmaterjali ja teatud loomsete saaduste liidusisesest liikumist vajalikud kontrollid. Sertifikaadi väljastamisega seotud järelevalvetoimingute teostamise eest võetakse veterinaarjärelevalvetasu. Sertifikaate väljastatakse ameti tööajal (E-R kl 08.00-16.30). Vajadusel saadab PTA järelevalveametnik digitaalallkirjastatud veterinaarsertifikaati loomapidaja ja/või vedaja e-maili peale.

Sertifikaadi taotlemise ja väljastamisega saab täpsemalt tutvuda siin.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.05.2022

 

Ohutusnõudeid on kohustatud järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad – nii professionaalsed põllumehed kui ka hobiaednikud, karuputke tõrjujad, haljastajad, maanteede ja raudteede hooldajad ning teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.

Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonnajuhataja Eva Lind tuletab meelde, et majandus- ja kutsetegevuses tohib taimekaitsevahendeid kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja omab kehtivat taimekaitsetunnistust. „Taimekaitsetunnistust peab omama ka avalikus kohas tõrjetööde teostaja. Professionaalne kasutaja järgib head taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust,“ kirjeldas Lind.

Lind lisas, et taimekaitsetunnistuseta võivad vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid kasutada hobiaednikud koduaias ja oma tarbeks kasvatatavatel kultuuridel. „Ka sel juhul tuleb rangelt järgida kõiki ohutusnõudeid, et mitte ohtu seada ennast, oma lähedasi ja ümbritsevat keskkonda,“ rõhutas Lind.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. „Selline registreering puudub üldjuhul kolmandatest riikidest ja ka teistest EL riikidest toodud või interneti teel tellitud vahenditel. Turule mitte lubatud taimekaitsevahendi puhul ei ole teada nende mõju inimesele, loomadele, keskkonnale ja  seetõttu võib nende kasutamine põhjustada pöördumatuid kahjusid. Samuti võib keelatud vahenditega töödeldud saak ohustada tarbija tervist,“ selgitas Lind.

Oluline on meeles pidada, et:

• Pritsimistöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on kõrgem kui 25°C ja tuule kiirus suurem kui 4 m/s. Arvestada tuleb ka tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine.
• Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õitsvate taimede pritsimise keeld. Seda nõuet peaks  järgima ka näiteks sipelgatõrjevahendi puistamisel koduaias. Õitsvatele taimedele sattunud vahendiga puutuvad kokku ka tolmeldajad ja selline kokkupuude on neile suureks ohuks. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada  varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00 – 05.00).
• Et vältida taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette on oluline kinni pidada veekaitsevööndis kehtivatest piirangutest ning kõigist teistest kasutuspiirangutest.
• Taimekaitsetööde tegemise ajal on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli.
• Taimekaitsetöödel peab järgima kõiki seadusandluses kehtestatud nõudeid, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale.

Eestis lubatud taimekaitsevahendid on leitavad taimekaitsevahendite registrist. Taimekaitsetunnistuse kehivust on võimalik kontrollida siit.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.05.2022

 

Valitsus kiitis täna, 26. mail heaks “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” muudatusettepanekud ning volitas maaeluminister Urmas Kruuset vajaduse korral Eestit esindama arengukava muudatustega seotud läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga.

Olulise arengukava täiendusena muudetakse põllumajandustoodete töötlejate jaoks abikõlblikuks energia varustuskindluse tagamiseks vajalikud investeeringud. „Eesti toiduainetööstuste esindajad on ühe kõige pakilisema probleemina esile toonud energiajulgeoleku tagamise senisest suuremal määral, mis omakorda on oluline ka meie toidujulgeoleku tagamise seisukohast,” põhjendas maaeluminister Urmas Kruuse.

Põllumajandustootjatele mõeldud investeeringutoetuse puhul on kavas samuti mitmed tingimusi leevendavad muudatused. Abikõlblikuks muudetakse mittestatsionaarsete seadmete ostmine, samuti mobiilsete masinate ja seadmete ostmine kõigi põllumajandustootjate jaoks juhul, kui investeering on suunatud keskkonna- või kliimaeesmärkide täitmisele.

Samuti on kavas eemaldada loomakasvatusinvesteeringute toetusmäärade puhul loomakoha maksumuse piirmäärad. „Viimastel aastatel on ehitushinnad märkimisväärselt tõusnud ning senised piirhinnad ei ole enam ajakohased ega motiveerivad,” märkis Kruuse.

Muudatustega suurendatakse ka arengukava tehnilise abi kogueelarvet 8 387 880 euro võrra pinnaseiresüsteemi väljatöötamiseks. „Tegemist on valdavalt satelliidiandmetel põhineva süsteemiga, mis võimaldab tulevikus regulaarselt ja süstemaatiliselt vaadelda, jälgida ja hinnata põllumajandusmaal tehtavaid tegevusi,” selgitas minister. Pinnaseiresüsteemi loomine on liikmesriikidele eeltingimuseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue, aastate 2021–2027 finantsperioodi strateegiakava pindalapõhiste toetuste rakendamisel.

Eesti maaelu arengukava hõlmab perioodi 2014–2022 – aastad 2021 ja 2022 on n-ö üleminekuaastad uuele finantsperioodile. Arengukava keskendub kuuele Euroopa Liidu prioriteedile maaelu arengu valdkonnas ning seda kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.