Autor: Gelis Pihelgas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2022

 

24. mail toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu (AGRIFISH) istungi keskseks teemaks oli põllumajandusturgude olukord pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Lisaks kiideti heaks strateegiline lähenemisviis linnugripi täiendavaks ennetamiseks.

„Põllumajandussektorile avaldavad jätkuvalt negatiivset mõju kasvavad sisendihinnad ja sisendite kättesaadavus – kõrged sisendihinnad mõjutavad nii lihasektorit kui ka teravilja ning piima ja piimatoodete tootmist,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse istungil, lisades, et probleemiks on ka kunstlikud piirangud Euroopa Liidu siseturul, mida tuleks vältida.

Euroopa Komisjon on varasemalt välja tulnud erinevate meetmetega kriisiolukorra leevendamiseks. Euroopa Liidu tasandil on vastu võetud põllumajandussektorile mõeldud erakorraline toetuspakett. Selle raames eraldati 500 miljonit eurot sektori toetamiseks, avati sealiha eraladustamise meede, vaadati üle osa tootmist piiravaid rohestamise nõudeid, anti võimalus teha pindala- ja loomatoetuste ettemakseid ning võeti vastu ajutine riigiabi kriisiraamistik.

Mitmed riigid, sh Eesti, rõhutasid, et sõjategevusega Ukrainas ei tohi ära harjuda. Oluline on riikidevaheline kiire infovahetus ja paindlik tegutsemine, et toetada põllumajandust kriisiga toimetulekul ja toidujulgeoleku tagamisel. Tuleb vältida toidu ekspordipiiranguid ja ekspordikeeldusid, mis võivad ühtse turu toimimist piirata. Ka maailma toiduturg on väga keerulises ja haavatavas olukorras ilma Ukraina toodetud toiduta, millest hinnanguliselt sõltub 400 miljoni inimese toidulaud.

„Peame igal võimalusel Ukrainat aitama. Meretranspordiga on omad keerukused, kuna sadamad on blokeeritud. Samas on see ainuke võimalus, kuidas päriselt kogu Ukraina teravili eksporditud saaks,“ sõnas minister Kruuse.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Prantsusmaa rõhutas kohtumisel, et sel aastal on olnud seni raskeim lindude gripi olukord Euroopas ja ülemaailmselt. Kehtivad tauditõrjemeetmed (taudistunud alade piiramine ja kodulindude hukkamine) on tekitanud rahulolematust, mistõttu kiideti heaks strateegiline lähenemisviis linnugripi täiendavaks ennetamiseks. Liikmesriigid rõhutasid oma sõnavõttudes, et linnugripi ennetamise põhielementideks on endiselt bioohutus ja järelevalve. Bioturvalisuse kõrval nähakse täiendava võimalusena vaktsineerimist. Minister Kruuse rõhutas oma sõnavõtus vajadust koostada EFSA riskihinnang ning märkis, et kindlasti tuleb võtta ka arvesse tehnilisi ja teaduslikke asjaolusid tagamaks, et vaktsineerimisega ei kaasne kaubanduspiiranguid.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.05.2022

 

Eelmisel aastal võttis amet toidus esinevate erinevate saasteainete määramiseks 458 proovi ning toitu lisatavate lisaainete määramiseks 101 proovi.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kristi Kallipi sõnul analüüsib amet saaste- ja lisaaineid igal aastal. „Toidust uuritavate saasteainete sisalduse määramise eesmärgiks on kontrollida erinevate saasteainete esinemist toidus. Toidus kasutatavate lisaainete analüüsimise eesmärgiks on kontrollida, kas toidukäitleja kasutab neid nõuetekohaselt,“ selgitas Kallip.

Endiselt tekitavad saasteainetest enim probleeme akrüülamiidide ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) piirnormiületused, mis tekivad toidu valmistamise käigus. „16-l juhul tuvastasime PAHide ületusi suitsutatud liha ja kalatoodetes, mis olid valmistatud põhiliselt eraelamus toidu valmistaja poolt,“ kirjeldas Kallip. Akrüülamiididele seatud normide ületusi tuvastati 19-l juhul. Enim rikkumisi tuvastati toitlustusasutustest võetud tarbimisvalmis friikartulite proovidest, leivatootetest ja ka imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhistest töödeldud toitudest.

Toitu lisatavatest lisaainetest tuvastati sulfititele kehtestatud piirnormi ületus ühest Türgi päritolu kuivatatud aprikoosi partiist. Lisaks tuvastati ühest „E-vaba“ märgistust kandvast viineri proovist säilitusvaba tootele lubatust kõrgem naatriumnitriti sisaldus. „Juba looduslikult esineb lihas väikeses koguses naatriumnitritit ning kuna analüüsimetoodika ei suuda eristada looduslikku lisatud naatriumnitritist on teadlaste poolt kinnitatud piir, millest alates võib järeldada, et tootesse on lisatud naatriumnitritit,“ lisas Kallip. Naatriumnitritit lisatakse lihatoodetesse bakterite kasvu pidurdamise ja roosa värvuse säilitamise eesmärgil.

Nõutele mittevastavuse avastamisel informeeris amet käitlejat, kes oli seejärel kohustatud, vastavalt rikkumisele, kas nõuetele mittevastavad tooted turult kõrvaldama, viima tootmisprotsessid nõuetele vastavaks või tootmise ajutiselt peatama.

„Saasteained toidus 2021“ aruanne on leitav siit ja „Toidu lisaainete seire loomses ja mitteloomses toidus 2021“ aruanne siit.

Taust

Toidu lisaained ehk E-ained on ained, mida lisatakse toidule kvaliteedi omaduste parandamiseks, näiteks säilivusaja pikendamiseks, värvi andmiseks või magustamiseks.

Saasteainete puhul on tegemist ainetega, mis satuvad toitu keskkonnast, põllumajandusliku tootmise tõttu või siis toidu tootmise käigus.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.05.2022

 

Selleks, et tarbijatele oleks esitatud korrektne info ning tagatud oleks aus konkurents, korraldas Põllumajandus- ja Toiduamet selge ja ühese ülevaate saamiseks virtuaalse ümarlaua, mille käigus selgitati, mida tuleb silmas pidada puuvilja- ja marjaveinide märgistamisel, et need vastaksid nõuetele.

Ümarlauast võtsid osa tootjad, maaletoojad ning jaekauplejad. Esmalt said osalejad väga hea ülevaate puuvilja- ja marjaveini, puuviljavahuveini, vahutava puuviljaveini, gaseeritud-, aromatiseeritud-, kangendatud puuviljaveini, puuviljaliköörveini, siidri ja perry erinevustest ning seejärel põhjaliku sisendi, mida tuleb toodete märgistamisel silmas pidada.

„Kuna alkohoolse joogi puhul on tegu toiduga, siis kehtivad sellele toidualase teabe avaldamise nõuded,“ ütles PTA kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialist Vivika Eha. „Kohustuslik on toote siltidel kuvada alkohoolse joogi nimetus; joogi tootmisel või valmistamisel kasutatav allergiat või talumatust põhjustav mis tahes koostisosa või abiaine; joogi netokogus; minimaalse säilimisaja tähtaeg või tarvitamise tähtaeg; mis tahes eritingimused säilitamise ja/või kasutamise kohta; toidukäitleja nimi või ärinimi ja aadress; päritoluriik või lähtekoht, kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid eksitada; tarvitamisjuhis, kui ilma selleta oleks toidu asjakohasel viisil tarvitamine keeruline ja tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides (vastavalt vajadusele liitrites, sentiliitrites, milliliitrites), loetles Eha puuvilja- ja marjaveinide märgistamisel kohustusliku teabe esitamise nimekirja.

„Alkohoolsete jookide etikettidel ei tohi esitada tervisealaseid väiteid, mis viitavad või annavad mõista, et alkohoolsel joogil või ühe selle koostisosa ja tervise vahel on seos (nt „Terviseks!“ või „Tõstab toonust.“). Samuti ei tohi alkohoolsete jookide siltidel olla väiteid, mis viitavad või annavad mõista, et antud joogil on teatavad kasulikud toitainelised omadused (nt „Suhkruvaba“, „Ilma lisatud suhkruta“ või „Sisaldab C-vitamiini“),“ rõhutas Eha.

*Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) teostab riiklikku järelevalvet toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise, müügiks esitlemise ning riikliku alkoholiregistri toimimisega seonduvate nõuete täitmise üle.

Pressiteade
23. mai 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

17. juunini saab PRIAle esitada taotlusi pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste saamiseks. Taotluste esitamine toimub ainult elektroonselt e-PRIA vahendusel. Käesolevast aastast toimub pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt uues e-PRIAs.

Seoses COVID-19 viiruse jätkuva levikuga ei rakendata erandkorras 2022. aastal toetuste vähendamist pindala- ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluse esitamise eest hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell rõhutab, et kuigi taotlusi saab esitada kuni 17. juunini, soovitame taotlemist mitte jätta viimastele päevadele. Sel juhul jääb põllumeestel esmaste kontrollide järgselt piisavalt aega teha taotlustel vajalikke täpsustusi.

Toetusi on kokku viisteist. Euroopa Liidu ja Eesti riigieelarvest on toetuste maksmiseks 2022. aastal eraldatud kokku üle 251 miljoni euro.

Kui taotleja soovib taotlust esitama tulla PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse, siis palume enne teenindusbüroosse tulemist kindlasti eelnevalt broneerida aeg taotluse esitamiseks kas meie kodulehe kaudu aadressil https://web.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroosse.

Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

Jooksvalt on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste esitamise statistika eelmise päeva seisuga näha PRIA kodulehe toetuste statistika leheküljel.

Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679 või pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Konsulentide kohta leiab täpsemat infot MES nõuandeteenistuse kodulehelt.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.05.2022

 

Selleks, et tarbijatele oleks esitatud korrektne info ning tagatud oleks aus konkurents, korraldas Põllumajandus- ja Toiduamet jaemüüjatele ümarlaua, mille käigus selgitati  jaemüüjatele e-poodides alkohoolse joogi müügil kohustusliku  teabe avaldamise nõudeid ja erisusi.

Ümarlaual tutvustas kalapüügi- ja turukorralduse osakonna peaspetsialist Kadri Pajur osalejatele kohustuslikku teavet, mis peab e-poes alkohoolse joogi müümise juures kindlasti avaldatud olema ja andis hea ülevaate e-poes  veini, puuvilja– ja marjaveini ning piiritusjookide seaduslike nimetuste nõuetekohase märkimise kohta.

„Kuna alkohoolse joogi puhul on tegu toiduga, siis  kehtivad sellele ka kaugmüügil toidualase teabe avaldamise nõuded, kuid teatud erisused,“ ütles Pajur.

„Alkohoolse joogi jaemüügil tuleb e-poes koos müügihinnaga avaldada alkohoolse joogi liik ja  nimi,“ sõnas Pajur ja lisas, et esitatud kohustuslik teave peab olema e-poes kindlasti esitatud ka eesti keeles.

Pajur tuletas meelde, et kaupade kohta esitatud teave peab olema tõene, vastama nõuetele ega tohi olla tarbijat eksitav. „Kohustuslik info peab kättesaadav olema ka e-poes, et tarbija saaks alkohoolse joogi ostmisel teha teadliku valiku enne lõplikku ostu sooritamist,“ rõhutas Pajur.

„Kohustuslik on e-poes kuvada alkohoolse joogi nimetus; joogi tootmisel või valmistamisel kasutatav allergiat või talumatust põhjustav mis tahes koostisosa või abiaine; joogi netokogus (vastavalt vajadusele liitrites, sentiliitrites, milliliitrites); mis tahes eritingimused säilitamise ja/või kasutamise kohta; toidukäitleja nimi või ärinimi ja aadress; päritoluriik või lähtekoht (kui selle puudumine võib tarbijat eksitada; (viinamarja)veinide puhul kohustuslik); tarvitamisjuhis, kui ilma selleta oleks toidu asjakohasel viisil tarvitamine keeruline ja tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides (…%vol); vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta (kindlaksmääratud termin, nt kuiv, magus); geograafilise tähisega alkohoolsete jookide puhul ka selle kaitstud nimetus ,“ loetles Pajur kohustusliku teabe kuvamise nimekirja.

Pajur pani jaemüüjatele südamele, et e-poes peab alkohoolse joogi müügil kohustuslik teave olema tarbijatele esitatud enne ostu sooritamist; kohustuslik teave, sh seaduslikud nimetused (liigid) ja nimed peavad olema korrektselt kirjas ning esitatav teave ei tohi tarbijaid eksitada.

*Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) teostab riiklikku järelevalvet toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise, müügiks esitlemise ning riikliku alkoholiregistri toimimisega seonduvate nõuete täitmise üle.

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
20.05.2022

 

„Kuigi taimiku kasv on sellel aasta aeglane ja Eesti eri paigus erinev, eeldame siiski, et 21. nädalal on rohukasv seire alustamiseks piisav,“ on söötade ja jääkide labori peaspetsialist Ann Akkoptimistlik. „Esimesed andmed plaanime meie kodulehel üle panna 25. mail.“

Kvaliteetse ja suurima võimaliku toiteväärtusega loomasööda valmistamisel tuleb põllumajandustootjal lähtuda nii oma piirkonna ilmastikust kui ka heintaimede liigilisest koosseisust.

Siloseire käigus võetakse proovid Eesti eri piirkondadest ja vaadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.

PMK söötade ja jääkide laboris määratakse rohuproovist kuivainesisaldus, kuivaine seeduvuse protsent ning kuivaine proteiini-, happekiu- ja neutraalkiusisaldus.

Iga nädal avaldatavaid analüüside tulemusi kommenteerivad Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld.

Siloseire jaoks vajalikud proovid võetakse 23. mail, 30. mail, 6. juunil ja 13 juunil. Nende põhjal pannakse kokku konkreetse nädala sileerimisinfo, mis avaldatakse PMK veebilehel igal kolmapäeval kuni jaanipäevani.

Siloseire tulemused: https://pmk.agri.ee/et/laborid/siloseire

Lisateave:
PMK söötade ja jääkide labor
tel 672 9120
ann.akk@pmk.agri.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.05.2022

 

Eile, 18. mail toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kustutvustati, milliseid sektoreid ja millises mahus on kavas erakorraliselt toetada ning mis tingimustel toetust antakse.

„Kohtumise eesmärk oli pidada sektori esindajatega dialoogi erakorralise toetuse tingimuste ja jaotuse üle. Põhimõttelise kokkuleppe saavutasime, mõningad nüansid jäid veel edasiseks aruteluks. Soovime saada täpsed tingimused paika esimesel võimalusel, kuna esimesed toetused peavad olema välja makstud juba 30. septembriks,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Euroopa Liidu tasandil on vastu võetud põllumajandussektorile mõeldud erakorraline toetuspakett. Selle raames eraldati 500 miljonit eurot sektori erakorraliseks toetamiseks, avati sealiha eraladustamise meede, vaadati üle osa tootmist piiravaid rohestamise nõudeid, anti võimalus teha pindala- ja loomatoetuste ettemakseid ning võeti vastu ajutine riigiabi kriisiraamistik.

500 miljoni euro suurusest erakorralisest toetuspaketist eraldati Eestile 2,5 miljoni eurot, millele on Eesti valitsus otsustanud eraldada lisaeelarvega juurde veel 9,1 miljonit eurot. Osa sellest läheb Euroopa Liidu erakorralise toetuse kaasrahastamiseks, ülejäänu makstakse riigiabina.

Erakorralist toetust on kavas maksta sea-, piimalehma-, lihaveise-, lamba-, kitse- ja linnukasvatajatele ning aiandussektori ettevõtetele. „Toetatavate sektorite valikul oleme arvesse võtnud toodangu, sööda ja muude sisendite hindasid ning sektori esindusorganisatsioonide hinnangut, millised sektorid on hetkel kõige enam kahju kannatanud,“ selgitas Kruuse.

Maaeluministeeriumi ettepaneku kohaselt jaotatakse erakorralisest toetusest 4,5 miljonit eurot seakasvatusele; 1,5 miljonit eurot piimalehmakasvatusele; 1,2 miljonit eurot lihaveisekasvatusele; 0,4 miljonit eurot lamba- ja kitsekasvatusele; 2,5 miljonit eurot linnukasvatusele ja 1,4 miljonit eurot aiandusele.

Samuti langetatakse vastu võetud lisaeelarvega valitsuse ettepanekul erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär miinimumtasemele, milleks on 21 eurot 1000 liitri kütuse kohta. „Põllumeestel võimaldab see sel aastal kulusid kokku hoida 4–5 miljoni euro ulatuses, aidates seeläbi leevendada sisendite hinnatõusu ja vähendada survet toiduhinnale,” lisas minister.

Maaeluministeeriumi ettepanekul eraldati lisaeelarvest ka 450 000 eurot, mis võimaldab hoiustada Eestis delegeeritud laovaruna u 45 000 tonni teravilja ning suurendada seeläbi riiklikku toidujulgeolekut.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.05.2022

 

Kaheksas üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu 23. ja 24. juulil ning registreerimise lõppedes oli oma osalemisest teada andnud 279 talu ja ettevõtet.

„Tänavusel avatud talude päeval soovib oma uksed ning ka südamed avada 279 talu ja maaettevõtet üle Eesti. Rasked ajad pole vähendanud maapiirkonnas elavate aktiivsete ja ettevõtlike inimeste huvi tutvustada oma tegemisi kõigile huvilistele,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Avatud talude päeval osalevate talude nimekirja vaadates on valik päris mitmekesine, aga eks iga külastaja saab juulikuus oma marsruudi ise koostada, sõltuvalt sellest, mis talle rohkem huvi pakub.“

Ministri sõnul leidub tänavu eelmistele aastatele sarnaselt avastamist igale maitsele: saab näha erinevaid loomi ja linde ning põllumajandustootmise n-ö köögipoolt. Kindlasti on põnev näha ka seda, kuidas tootmine toimub ehk seda, kuidas kodumaine toit meie lauale jõuab ning kui palju tööd tuleb selleks teha. Talud on meie toidujulgeoleku tagajad.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lamburi sõnul on avatud talude päeval osalejate seas uusi tulijaid 61, mida on kümmekond rohkem kui eelmisel aastal. 52 talu avavad oma ettevõtmise vaid pühapäeval, ülejäänud 80% on avatud nii laupäeval kui ka pühapäeval.

Sel aastal on üllatanud talude rohkusega Kesk-Eesti: Järvamaal (18), Raplamaal (16) ja Jõgevamaal (11) on oma maakonna kohta rekordiliselt palju avatud talusid. Sel aastal paistab silma, et lisandunud on rohkem n-ö elustiilitalusid, kes soovivad näidata, kui tore ja hea maal on elada ja mida kõike seal saab ette võtta. Üha rohkem saab avatud talude päeva kirjeldada kui mitmekesist ja põnevat.

Avatud talude päeva veebileht asub aadressil www.avatudtalud.ee. Sealt leiab külastaja ka avatud talude kaardi, kuhu lisanduvad enne üritust ka talude programmid. Facebookis on avaldatud üritus „Üle-eestiline avatud talude päev 2022“, kus jagatakse samuti infot toimuvast. Avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 24. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud. Samas võib avada oma talu ka juba laupäeval, 23. juulil ning seda võimalust kasutab tänavu neli viiendikku taludest.

2021. aastal oli üle Eesti avatud 299 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Taludele on toeks ka kohalikud Leader-tegevusrühmad. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse „Eesti maaelu arengukavast 2014–2020“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

PRESSITEADE
18.05.2022

 

Käesoleval aastal möödub 80. aastat eestlaste seas armastatud kartulisordi ‘Jõgeva kollane’ aretamisest. Selle raames pöörame rohkem tähelepanu köögiviljade ise kasvatamisele  ja kodumaisele toidule.

Olulise sündmuse väärikaks tähistamiseks kasvatab Eesti Taimekasvatuse Instituut sel aastal taas kartulit Tartu kesklinnas koos Tartu Peetri kooliga ja on kaasanud enam kui 80 lasteaeda.

Neljapäeval, 19.05.2022 kell 12:00, panevad Tartu Peetri kooli 3. klassi õpilased Tartu kesklinnas Kaubamaja ja Vanemuise vahelises pargis maha kartulit ‘Jõgeva kollane’ ja rajavad kaunvilja peenrad. Nõu annab ETKI kaunviljade teadur Lea Narits.

Kaubamaja ja Vanemuise vahelisse parki rajatakse kokku 50 ruutmeetrile peenrad, kuhu ühele peenrale pannakse maha kartulit ‘Jõgeva kollane’ ning teise erinevaid kaunvilju. Tegevus toimub koostöös Tartu 2024 Elurikkuse projektiga eesmärgiga tuua maakeskkonda linnainimesele lähemale ja pöörata rohkem tähelepanu köögiviljade ise kasvatamisele ja kodumaisele toidule. Kartuli maha paneku ja kaunviljade külvamist teostavad Tartu Peetri kooli 3. klassi õpilased.

Reedel, 20.05.2022 kell 9:00, panevad lapsed Tartu lasteaias Lotte koos maaeluminister Urmas Kruuse ja Tartu linnapea Urmas Klaasiga mugulad mulda. Kell 12:00 paneb haridusminister Liina Kersna kartulit koos lastega maha Valga lasteaias Kaseke.

Tartu Lotte ja Valga Kasekese lasteaedade lapsed panevad reedel kartulit maha üle-eestilise projekti raames.

• Projektis osaleb kokku 86 lasteaeda üle Eesti. Lasteaedu osaleb nii maalt kui linnast, nii mandrilt kui saartelt.
• Igasse osalevasse lasteaeda saadetakse kasvatuskomplekt kartuli kasvatamiseks, mis koosneb kasvatuskastist, mullast, väetisest, seemnekartulist ‘Tiina’ ja juhendist (koostanud kartuli teadur Terje Tähtjärv).
• Projekt kestab maist septembrini. 16.-20. mai jõuavad kasvatuskomplektid lasteaedadesse. Lasteaiad otsustavad ise kartuli maha paneku aja, aga kartulid pannakse maha enne mai lõppu. Suve jooksul saavad lapsed jälgida kartuli kasvamist ja õitsemist ning seda väetada ja hooldada. Septembris võetakse kartul üles ning lapsed saavad enda  kasvatatud kartulit süüa.

 

Miks? – Projekti eesmärk on, et lapsed saavad käed mulda pista ja oma silmaga jälgida, kuidas kasvab meie toidulaual niivõrd sageli esinev köögivili nagu kartul. Tänasel päeval tuleb enamusel toit otse poest, ei pruugita endale teadvustada, milline on taime kasvuprotsess ning kui palju aega ning vaeva võtab niivõrd tavalise toidu saamine. Koostöös lasteaedadega saame näidata lastele protsessi algusest lõpuni, et lapsed saaksid kogeda kodumaise toidu ja ise kasvatamise rõõme. Tegemist on igati vahva ja inimesi puudutava väljakutsega, lisaks ‘Jõgeva kollase’ sünnipäevale on teema oluline ka rohepöörde ja toidu julgeoleku vaatest.

Kontaktisik:

Kai Aet Salvan
projektijuht
Tel. +372 525 1458
e-mail: kai.salvan@etki.ee