Autor: Gelis Pihelgas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.05.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse külastab 20. mail Tartu lasteaeda Lotte ja pistab koos lastega mugulad mulda, et lapsed näeksid, kuidas toit kasvab. 

„Paljudel tänapäeva lastel pole enam maavanaemasid, kelle juures suvel aiatööd harjutada või loomi toita. Toit ei tule poest, vaid selle taga on põllumeeste ja toiduainetööstuste suur töö. Usun, et lastel on põnev ise käed mullaseks teha ja oma silmaga jälgida, kuidas kasvab meie toidulaual niivõrd tavaline köögivili nagu kartul,“ lisas minister.

Tänavu möödub 80 aastat eestlaste seas armastatud kartulisordi „Jõgeva kollane“ aretamisest. Juubeliaasta raames pöörab Maaeluministeerium koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudiga rohkem tähelepanu köögiviljade ise kasvatamisele, kodumaisele toidule ja sellele, mida igaüks saab ise teha, et tagada toidujulgeolek.

Olulise sündmuse väärikaks tähistamiseks kasvatatakse sel aastal Tartu kesklinnas kartulit ja jagatakse 86 lasteaiale üle Eesti kasvatuskastid koos mugulatega. Maist septembrini kestva aktsiooni käigus saavad lapsed kartulid maha panna, neid kasta, väetada ja hooldada ning lõpuks koos ära süüa. Tänu sellele saavad lapsed oma silmaga jälgida, kuidas kasvab meie armastatud köögivili ning kogeda rõõmu ise toidu kasvatamisest.

Pressiteade
17. mai 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Eile, 16. mail lõppes mesilaspere toetuse (TARU) taotluste vastuvõtt. Kokku esitas taotluse 2001 mesinikku 39 558 mesilaspere kohta.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska sõnul on hea meel näha, et taotluse esitajate arv on ka sel aastal kasvanud. „Võrreldes eelmise aastaga on taotlejate arv 43 mesiniku võrra suurem ja taotletud mesilasperede arv suurenes 1496 mesilaspere võrra,“ lisab Taska.

Kõige rohkem taotlejaid oli Harjumaal (252 mesinikku), aga kõige suurem mesilasperede arv, kellele TARU toetust taotleti, oli Tartumaal (5196 mesilasperet). Vaata maakondade kaardilt, mitu mesinikku 2022. aastal TARU toetust taotles ning kui paljudele mesilasperedele toetust taotleti:

Võrdlust eelmise kahe aasta taotlemisega saab vaadata PRIA kodulehe toetuste statistika leheküljel (kerides lehekülje lõppu).

2022. aastal on riigieelarvest makstava toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2022. a.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.05.2022

 

15. mail vaktsineeriti Pärnumaal Saarde vallas kokku 81 koera ja kassi marutaudi vastu.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna nõunik Maarja Kristian sõnas, et huvi vaktsineerimise vastu oli suur. „Inimesed mäletasid, et ka varasemalt on loomaarstid käinud külades vaktsineerimas ning lootsid, et järgmisel aastal tullakse taas. Kaitsva vaktsiinisüsti said 48 koera ja 33 kassi,“ lisas Kristian.

Lemmikloomade vaktsineerimist teostasid kutsetegevusloaga veterinaararstid ning kasutatud vaktsiini ja selle süstimise kulud kandis Põllumajandus- ja Toiduamet. „Saarde vallavalisus oli ametile oluliseks partneriks inimeste teavitamisel, see oli kindlasti üheks eelduseks, miks nii palju lemmikuid said vaktsineeritud,“ jagas Kristian kiidusõnu.

Kuigi oleme marutaudivaba riik, piirneb Eesti idast riigiga, kus marutaudi oht meid vahetult varitseb. Seega on oluline, et koerad ja kassid nii mujal Eestis kui antud piirkonnas oleksid selle haiguse vastu vaktsineeritud.

Marutaud ohustab nii lemmikloomi kui ka inimest ning haigestumisel lõpeb looma või inimese surmaga. Lemmikloomade vaktsineerimine on kohustuslik ja vajalik, selleks, et kaitsta lemmikloomi ja selle läbi ka inimest marutaudi nakatumise eest. Inimesed nakatuvad valdavalt läbi vahetu kokkupuute lemmikloomadega, eelkõige koerahammustuse tulemusel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.05.2022

 

Järgmisel nädalal toimub Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu (AGRIFISH) kohtumine, kus ühe teemana käsitletakse põllumajandusturgude olukorda.

Kohtumisel osaleva maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on Venemaa sissetung Ukrainasse häirinud põllumajandustoodete ja põllumajandustootmiseks vajalike toorainete (energia, väetised) ülemaailmseid turge. „Kuigi Euroopa Liidus otsest toidupuudust pole, on tootmisele kõige suurema mõjuga sisendihindade tõus ning söödaimpordi ja väetiste impordi tõrge, millest tulenevalt hinnad kasvavad,” märkis minister.

Euroopa Komisjon on välja tulnud ettepanekutega käesoleva kriisiga toimetulekuks, millest olulisimad on kriisireservi rakendamine ja ajutise riigiabi raamistiku loomine. Põllumajandussektorit toetatakse Euroopa Liidu poolt 500 miljoni euro ulatuses, millest Eestile eraldatakse 2,5 miljonit eurot. Eesti riik panustab omalt poolt veel 9 miljoni euroga.

„Me ei saa viivitada lisaeelarve vastuvõtmisega. Et saada Euroopa Liidu kaasrahastatavat toetust kasutada, peame kogu toetussumma välja maksma 30. septembriks. Mida hiljem võtab Riigikogu lisaeelarve vastu, seda suuremas ohus on põllumeestele mõeldud toetused,” rõhutas Kruuse.

“Maaeluministeerium omalt poolt teeb kõik selleks, et toetusraha tähtaegselt põllumeesteni jõuaks ja seeläbi sisendite hindade survet põllumeeste sissetulekutele vähendada,“ lisas minister.

Maaeluminister on käesolevaks nädalaks kokku kutsunud sektori esindusorganisatsioonide esindajatest koosneva Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istungi, kus on kavas tutvustada erakorralise toetuse sektorite vahelist jaotusettepanekut ning arutada toetustingimuste üle.

14. mail kuulutati pidulikult välja Järvamaa maitsete aasta. Uue algatusena plaanitakse korraldada põnevate piimakokteilide ehk pokteilide retseptide väljamõtlemise ja valmistamise võistlus.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnas avamisel, et piim on kahtlemata Järvamaa valge kuld, mille kaudu piirkonda laiemale avalikkusele tutvustada: „Jääme põnevusega ootama uusi piimast alguse saavaid ja piimaga seotuid maitseid, eriti pokteile.“ Toidupiirkonna tiitliga koos rändab mööda Eestit ka selle sümbol – kahvel. „Hoidke seda uhkusega! Edukat koostööd maitsete aasta läbiviimisel!“  lisas minister Kruuse.

„Toidupiirkonnaks valimine innustab Järvamaa toidutootjaid ja -kohti kohalikule toorainele rohkem tähelepanu pöörama ja tootearenduseks mõtteid pakkuma,” ütles toidupiirkonna projektijuht Kristina Gudinas. „Ning mõistagi avaneb maitsete aasta maakonnale võimalus end toidu kaudu reisisihina väljapaistvamaks muuta.” Tunnusfraasiga „Piimajõed ja pudrumäed” soovitakse rõhutada, et toit saab alguse piimast, mis on küllusele teed rajav etniline tooraine.

Aasta jooksul on plaanis üle maakonna mitmesuguseid toiduga seotud ettevõtmisi, nt A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel saab pärimustoidu näitust „Täissöönul pole isu ja nälginul pole toitu“ uudistades heita pilgu sajanditetagusesse kirjanduslikku toidukultuuri ja kesksuvel, 14. juulil peetakse Imaveres Eesti Piimandusmuuseumis lehmale pühendatud piimapäeva.

2022. aasta toidupiirkonna projekti Järvamaal viivad ellu maakondlik arenduskeskus SA Järvamaa koostöös kahe Järva maakonnas tegutseva Leader-tegevusrühmaga – Järva Arengu Partnerid ning Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Toidupiirkonna ettevõtmisi kajastatakse veebilehel www.jarvamaakohaliktoit.ee ja sotsiaalmeedias.

Aasta toidupiirkonna tiitlit on varem kandnud ja oma kandi maitseid külastajatega jaganud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa ning Põhja-Eesti.

Ürituse fotogalerii (fotograaf Helje Mets)

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.04.2022

 

Maaeluministeeriumi ja Kalanduse Teabekeskuse korraldatud avatud kalasadamate päeval osalesid kümned tuhanded huvilised. Üle Eesti tehti sadamatesse esialgsetel andmetel ligi 35 000 külastust.

„Ilus ilm ja värske kala kutsus sadamatesse rekordarv inimesi. Esialgsetel andmetel tehti 24 sadamasse kokku ligi 35 000 külastust,“ ütles kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik.

Enim külastati Japsi kalasadamat (5000 külastust), järgnesid Dirhami (ligi 3500) ja Lindi (ligi 3000). Palju huvilisi oli ka Pärnu Fishing Village Kalurikülas, Varnjas ja Kolkjas (2500).

Esindusüritusel Võsul tervitas rahvast maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti on kalariik, aga võrreldes Euroopa Liidu keskmisega süüakse meil kala põhjendamatult vähe. Kodumaist toitu väärtustav avatud kalasadamate päev andis hea võimaluse saada värsket kohalikku kala otse kaluri paadist ja loodame, et inimesed leiavad tee kaluriteni ka pärast üritust. Kala kõlab ju hästi!“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

„Tänan korraldajate nimel kõiki osalenud sadamaid ja tõelisi kalasõpru, kes kalanduse pidupäeval käisid,” lisas Armulik.

Avatud kalasadamate päeval sai külastada 24 kalasadamat üle Eesti. Harjumaa kalanduspiirkonnast osalesid avatud kalasadamate päeval Hara ja Tilgu sadam ning Tallinna kalasadam; Hiiumaalt Haldi, Kõrgessaare ja Roograhu sadam; Läänemaalt Dirhami, Puise ja Sviby; Pärnumaalt Japsi, Virtsu, Lindi ja Võiste sadam ning Pärnu Fishing Village; Peipsiäärest Kolkja, Räpina ja Varnja Sadam; Saaremaalt Nasva jõesadam ja Turja sadam; Virumaalt Eisma, Toila ja Võsu sadam ning Võrtsjärvelt Limnoloogiakeskuse ja Valma sadam.

Sadamates olid kohal kalateadlased, kalakokad; kohapeal sai osaleda käsitöö- ja õpitubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutasid paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimusid kalaõpitoad, virtuaalreaalsus, teadusteater ja õngekoolitused.

2019. aastal külastas üritust 28 000 inimest, 2018. aastal 25 000 ja 2017. aastal 6000. Avatud kalasadamate päeva korraldasid Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ja seda rahastati Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Galerii. Fotod: Martti Sepp

Pressiteade
29. aprill 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Alates pühapäevast, 1. maist saab taas taotleda mesilaspere toetust. Taotlusi võetakse e-PRIA kaudu vastu kuni 16. maini.

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb: „Käesoleval aastal on muutunud mesilate ning mesilasperede registreerimise tähtajad. Palume taotlejatel väga tähelepanelikult jälgida, et mesilad ning mesilaspered oleksid põllumajandusloomade registrile teavitatud õigeaegselt. Sel juhul kulgeb taotluse esitamine kiiresti ning probleemideta.“

Mesila, milles asuvate mesilasperede kohta toetust taotletakse, peab olema põllumajandusloomade registris registreeritud hiljemalt käesoleva aasta 30. aprillil. Toetust saab taotleda mesilaspere kohta, keda taotleja 30. aprilli 2022. a seisuga registri andmetel pidas ning kelle pidamisest ta teavitab registrit hiljemalt 5. maiks 2022. a. Kui mesilasperede arv on registrile teada antud 31.12.2021 või hiljem ja see ei ole vahepeal muutunud, siis arvu uuesti teavitama ei pea.

Kui mesila ning mesilaspered on registrisse kantud, tuleb kindlasti esitada ka mesilaspere toetuse taotlus. Taotlusi võetakse vastu 16. maini. Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana.

2022. aastal on riigieelarvest makstava toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2022. a.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonilt 737 7679.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.04.2022

 

 Maaeluministeerium pikendab kaheksandale üle-eestilisele avatud talude päevale talude registreerimist 10. maini, et kõik soovijad jõuaksid end kirja panna. Avatud talude päev toimub tänavu 23.–24. juulil.

„Otsustasime ka sellel aastal pikendada registreerimistähtaega avatud talude päevale. See annab ettevõtetele aega kaaluda oma võimalusi ning hinnata valmisolekut uksed suvel avada,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Kutsun kõiki huvitatud maapiirkonna ettevõtteid ja põllumajandustootjaid üritusel osalema. See on suurepärane šanss oma toodete-teenuste pakkumiseks ja tutvustamiseks. Ettevõtmise laiem eesmärk on tutvustada, kust tuleb Eesti toit.“

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lamburi sõnul on märgata, et uusi tulijaid on tänavu vähem, aga on ka täiesti uuendusliku lähenemise ja ideedega esmaseid proovijaid. „Sarnaselt varasematele aastatele on tegevusvaldkondade valik väga lai ning näitab jätkuvalt maaelu mitmekesisust: on loomi, joogi- ja söögitootmist, ilu- ja maitsetaimeaedu, kunsti ja käsitööd, muuseume ja põnevaid tegelusi,“ lisas Reve Lambur. „Loodame, et talusid tuleb veel juurde, sest külastushuvi on püsinud aasta-aastalt kõrge. Iga aasta on toonud uue külastusrekordi.“

Avatud talude päeval esimest korda osalevatel ettevõtetel soovitame vaadata järele 30. märtsil toimunud infopäeva. Ettekanded ja infopäeva videosalvestised on avaldatud maaeluvõrgustiku veebilehel.

Registreerimisel peab talu olema hoolikas kaardil oma asukohta määrates. Kui see kohe ei õnnestu, siis saab täpsed koordinaadid panna kirja hiljem, kui on saadud andmete muutmise link. Samuti peab varuma kannatust talu avalikule veebilehele ilmumiseks, sest enne avalikustamist kontrollitakse kõik andmed üle. Kui registreerimine mingil põhjusel ei õnnestu, siis võtke ühendust Reve Lamburiga meiliaadressil reve.lambur@pmk.agri.ee.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel. Registreerimine lõpeb 10. mail. Palume registreerimisel kindlasti teada anda, kas talu on avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 24. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud.

2021. aastal oli üle Eesti avatud 299 talu ja ettevõtet, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse. Tegu oli uue avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium koostöös Põllumajandusuuringute Keskusega. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse „Eesti maaelu arengukavast 2014–2020“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.04.2022

Laupäeval, 30. aprillil toimub neljas üle-eestiline avatud kalasadamate päev. 24 sadamat kutsuvad endale külla, et tutvustada kalandust ja kalasadamate igapäevaelu.

„ÜRO on kuulutanud tänavuse aasta rahvusvaheliseks rannakalanduse ja vesiviljeluse aastaks. Seega on igati paslik pöörata tähelepanu traditsioonilise rannakalandusega tegelevate inimeste igapäevatoimetustele, mille abil värske kala jõuab meie toidulauale – selleks annab avatud kalasadamate päev hea võimaluse,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

„Avatud kalasadamate päev on koguperepäev! Kindlasti tulge koos lastega, sest paljud tegevused on mõeldud just nooremale publikule. Tasub aga meeles pidada, et meri on meri, ja uurida enne tulekut ilmateadet,” ütles avatud kalasadamate programmide koordinaator Toomas Armulik.

Külastajad saavad üritusel kaasa osta ja maitsta värsket kala ja kalatooteid ning osa võtta meelelahutuslikust kogupereüritusest. Igal sadamal on oma programm. Sadamates on kohal kalateadlased ja kalakokad; osaleda saab käsitöö- ja õpitubades ning käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutavad paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimuvad kalaõpitoad ja õngekoolitused.

Avatud kalasadamate päeva esindusüritus toimub Lääne-Virumaal Võsu sadamas. Ürituse ametlik osa toimub kell 12, mil külalisi tervitavad korraldajate ja Maaeluministeeriumi esindajad ning kuulutatakse välja aasta kalandustegu. Kohal on kalakokk Vladislav Koržets, esineb Singer Vinger ja toimub palju muud põnevat.

Harjumaa kalanduspiirkonnast osalevad avatud kalasadamate päeval Hara ja Tilgu sadam ning Tallinna kalasadam; Hiiumaalt Haldi, Kõrgessaare ja Roograhu sadam; Läänemaalt Dirhami, Puise, Sviby ja Virtsu kalasadam; Pärnumaalt Japsi, Lindi ja Võiste sadam ning Pärnu Fishing Village; Peipsiäärest Kolkja, Räpina ja Varnja Sadam; Saaremaalt Nasva jõesadam ja Turja sadam; Virumaalt Eisma, Toila ja Võsu sadam ning Võrtsjärvelt Limnoloogiakeskuse ja Valma sadam.

Lisainfo: www.avatudsadamad.ee.

Avatud kalasadamate päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ning seda rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.