Täna, 25. aprillil külastas Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski Maaeluministeeriumi, kohtudes ministeeriumi ja põllumajandussektori esindajatega. Kohtumiste keskmes oli turuolukord ja toiduga kindlustatus seoses sõjaga Ukrainas ning ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava.
Kohtumistel tõdeti, et sõjal Ukrainas on laiahaardeline mõju globaalsele toidujulgeolekule. „Ukraina toidutootmine on saanud oluliselt kahjustada ning see omakorda mõjutab ka põllumajandustoodete ja põllumajandustootmiseks vajalike toorainete ülemaailmseid turge,” sõnas Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saron.
„Kuigi hetkel ei ole Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis toidust puudus, siis maailmaturgudel kerkivad probleemid avaldavad meile kahtlemata mõju. On väga oluline tagada vabakaubanduse tõrgeteta toimimine,” lisas kantsler.
Saron avaldas volinikule tänu Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud abimeetme paketi eest. „ELi põllumeestele suunatud erakorralised toetused on olulised – vajalik on kompenseerida tõusnud sööda, väetiste ja kütusekulusid, et stabiliseerida toiduainete hindu ning säilitada põllumeeste konkurentsivõime.”
„Samas tuleks kaaluda ka paindlikku lähenemist erinevate toidu tootmist piiravate rohenõuete osas, mis võivad mõjutada toidujulgeolekut. Toidutootmise suurendamiseks võiks ajutist paindlikkust lubada ka püsirohumaade kasutamise puhul,” märkis kantsler.
„Soovime Euroopa Liidu algatuste puhul võtta paremini arvesse liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone,“ kinnitas põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski.
Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann tunnustas komisjoniga koostööd Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava koostamisel. Komisjoni 2018. a juunis avaldatud uue perioodi ÜPP reformipaketi eesmärke realiseeritakse läbi riiklike ÜPP strateegiakavade.
„Sõda on toonud senisest teravamalt esile Euroopa isevarustatuse olulisuse. Ka ÜPP strateegiakava koostamisel on oluline leida hea tasakaal toidutootmise ja keskkonnahoiuga seotud eesmärkide vahel. Rohkem tähelepanu peaks pöörama näiteks valgukultuuridele,” märkis asekantsler.
„Kõige ajamahukam on siiani olnud strateegiakava keskkonnamõjude strateegilise hindamise protsess ning lähiajal on planeeritud komisjoniga veel mitu kohtumist, et anda Eesti strateegiakavale viimane lihv,” lisas Tiidemann.
Eestis visiidil viibiv põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski külastas lisaks Maaeluministeeriumile ka Kiltsimäe mahetalu ja Crocus OÜ-d.
Maaeluminister Urmas Kruuse saatis kooskõlastamisele eelnõu, millega pikendatakse kolmes toetusmeetmes investeeringute tegemise tähtaega.
„Ettevõtjad on sattunud raskesse olukorda COVID-19 piirangute tagajärjel tekkinud majanduslike mõjude tõttu, mis on näiteks ehitusvaldkonnas toonud kaasa ootamatud hinnamuutused. Lisaks on tõusnud märkimisväärselt erinevate sisendite nagu näiteks elektri, gaasi või tooraine hinnad, mis paratamatult on mõjutanud ka toetuse saajaid nende kavandatud tegevuste elluviimisel. Toetusmeetmetes pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega, mis loob paindlikumad võimalused vajalike investeeringute lõpetamiseks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
Maaeluministri sõnul võimaldab tähtaja pikendamine toetuse saajatel kavandatud tegevused ellu viia ning seeläbi on tagatud ka toetusraha parem ja täielikum ärakasutamine.
Investeeringute tegemist pikendatakse järgmistes toetusmeetmetes:
Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatusega pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega nendel toetuse saajatel, kes esitasid taotlused kuuendas taotlusvoorus ajavahemikul 27. detsembrist 2018 kuni 16. jaanuarini 2019 ühe aasta võrra ehk kuni 2023 aasta märtsini ning seitsmendas taotlusvoorus ajavahemikul 4. novembrist kuni 12. novembrini 2020 taotluse esitanud ja toetust saanud ettevõtjatel, kelle kavandatav investeering on seotud ehitustegevusega, kuni 2022. aasta 30. septembrini.
Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse puhul pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaegu ühe aasta võrra nendel toetuse saajatel, kes taotlesid toetust neljandas taotlusvoorus ajavahemikul 21. novembrist kuni 28. novembrini 2018 ning viiendas taotlusvoorus ajavahemikul 4. detsembrist kuni 11. detsembrini 2019. See tähendab, et neljandas taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjatel pikeneb investeeringu tegemise tähtaeg kuni 2023. aasta märtsini ning viiendas taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjatel kuni 2023. aasta veebruarini.
Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse muudatusega pikendatakse toetatava tegevuse elluviimise tähtaega kolmandas taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjatel seniselt kolmelt aastalt viie aastani ehk kuni 2024. aasta märtsini.
Kui vilja- või silohoidla on hakanud vajuma, ei pea kohe alustama keerulise hüdraulilise tõste või mehhaanilise kaldesuuna muutmisega, nagu on siiani tehtud Pisa torni puhul. Teadaolevalt pole torni vajumise osas olnud tulemus püsiv. Seetõttu uuendab URETEK iga paari aasta tagant Pisa torni halduritele tehtud pakkumist, juhul kui asi peaks kriitiliseks muutuma – siis saab URETEK koheselt tegutseda.
Äravajunud põrandad ja praod laudas, viljakuivatis või silohoidlas on selge viide, et on viimane aeg üle kontrollida hoone aluspinnas ning lasta seda vajadusel tihendada. Eestis tegeleb vajunud ehitiste stabiliseerimisega URETEK Baltic, kes parandab pinnast keskkonnasõbralike geopolümeeridega kiirel ja tolmuvabal meetodil, mis ei häiri loomade rahu ega inimeste tööd. „Hoone vajumine võib olla tingitud nõrgast pinnasest, ehituse ajal tehtud kehvast tihendusest, liiga suurest koormusest põrandale, puudulikust drenaažist või maa-aluse veetoru lõhkemisest, mis uhub pinnase ära. Põllumajandusettevõtetes tehakse tööd suurte masinatega, mis lisaks koormusele tekitavad ka vibratsiooni, mis omakorda võib põhjustada ehitiste või nende põrandate vajumisi. Pragu seinas või põrandas annab märku, et mingi liikumine toimub ning edasiste suuremate probleemide ärahoidmiseks on mõistlik kutsuda kohale spetsialist, kes hindab olukorda ning annab edasised soovitused,” räägib URETEK Baltic OÜ tehniline juht Jarmo Luht.
Põllumajandushoonete puhul on tema sõnul sageli probleemide algallikaks liigne koormus hoone põrandale, seda eriti viljatornide ja -hoidlate puhul. „Koormus ehitisele on meeletu, kui salved vilja täis pannakse. Samas on tegemist tornidega, mis tähendab, et rõhk ühele punktile on suur. Lisaks saab näiteks talivili ju valmis alati konkreetsel ajal ning selleks alustatakse ladude vundamendi ehitamist talvel külmunud pinnasele. Kui aga kevadel pinnas sulama hakkab, on oodata ka vajumist. Seda kõike saaks vältida.”
Ta lisab, et mured algavad tegelikult erinevatest situatsioonidest. „Näiteks on palju muresid silohoidlatega, kuna need lekivad – silo hape söövitab betooni ning lekib pinnasesse. Edasi tekib oht, et kahjulikud ained jõuavad põhjavette, jõkke või kõrvalasuva viljapõllu mulda. See probleem on keskkonnareostuse seisukohalt juba väga tõsine!” räägib Luht.
Silohoidla stabiliseerimine Baltikumi piimafarmis
Silohoidla rennid ei juhtinud silomahla korrektselt – renni liitekohtadest toimus happelise silomahla leke pinnasesse ning kõrvalasuvale põllule. „Meie ülesandeks oli leida lahendus, et leke ühenduskohtadest peatada,“ kirjeldab Luht. „Kohapeal uurides selgus, et silomahl oli ka betoonrennid n-ö tühjaks söönud ning rennide tagused vajasid parandamist. Lekkest tingituna olid betoonplaadid vajunud ning liidetesse tekkisid murdekohad.“ Lahendusena täideti rennide tagused URETEK´i meetodil, injekteerides pinnasesse paisuvaid geopolümeere, mis peatasid lekke. „Oleme täheldanud, et nii mõnegi uue betoonpinna jaoks kipub silohoidla pH-tase olema liig: hape sööb läbi betooni, sellest saavad aga alguse lekked ja vajumised,“ kirjeldab Luht.
Samad murekohad on ka tapamajade ning lautade vundamentidega. Esimesel juhul kasutatakse ruumide pesuks suurt veesurvet, aga pidev veevool uhub pinnast minema ning tekivad vajumised, nagu juhtus Leedus ühes kanafarmis, kuhu URETEK´i meeskond appi kutsuti. Lautade ja farmide puhul kipub virtsavesi voolama sinnapoole, kuhu on põrand kaldu ehk sageli seina ja põranda vahele ning sealt edasi pinnasesse.
Vao Agro OÜ lüpsihalli põranda stabiliseerimine Eestis
Luht toob näiteks ka Vao Agro lüpsialal tehtud töö. Antud olukorras vajus ära betoonpõrand ning selle tõttu hakkasid loomade väljaheited ja pesuvesi jooksma äravoolu trappidest eemale. Objekti põrandad olid projekteeritud kahelt poolt keskele kaldu, et kogunevat virtsa põranda keskele juhtida. Paraku põranda vajudes õige kalle kadus ja virts kogunes seinte äärde. „Siinkohal suutsime URETEK´i tehnoloogia abil põrandaaluse pinna stabiliseerida. Selleks, et põrand loodi saada tõstsime seinaäärseid plaate geopolümeervaikudega 8-15 cm. Lisaks oli tööde teostamiseks ajaaken maksimaalselt 4 tundi. Oleme rahul, et ettevõtte igapäevatööd segati minimaalselt vähe ning tavapäraste lüpsiaegadega probleeme ei tekkinud,” nendib Luht.
Muul meetodil poleks probleemi nii valutult saanud lahendada, sest kui lehmade lüpsiaja vahe on vaid 4 tundi, siis selle ajaga ei jõua kuidagi põrandat üles võtta, pinnast tihendada ning uut põrandat valada. URETEK´i tehnikud saavad aga tööd teha etappide kaupa, kindlates ajaakendes või öösiti – nii, et ei teki tööseisakuid ega tootmises pause.
URETEK´i tehnoloogiaga ei kaasne tolmu ning geopolümeervaigud on keskkonnasõbralikud, seega on nende kasutamine põllumajanduses või toiduainetööstuses laialt levinud. Üheks heaks näiteks on ka Lätis asuv loomsete jäätmete töötlemise tehas, kus tuvastati drenaažitorude lekkimisest tingitud kandva konstruktsiooniposti vajumine koos vundamendiga. Selgus, et alloleva
pinnase kandevõime oli ebapiisav, kohati isegi kuni 4,2 meetrini. URETEK´i tehnoloogia abil stabiliseeriti posti aluspinnas, taastati kandevõime ning looditi post uuesti. Töö kestis vaid 6 tundi ning klient võitis nii ajas kui ka rahas.
Alavere viljasalve stabiliseerimine
Alavere viljakuivati ja viljasalve näol on tegu Põhja-Euroopa kõrgeima viljasalvega. Selleks, et objekt sügiseks valmis saada, tuli ehitamisega alustada talvel ja nii kaevati üles jäätunud pinnas. Paraku ei tihendatud tagasitäidet piisavalt ning kaks ehitusjärgus viljasalve põhja ja vastuvõtupunker vajusid ära. „Kui objektiga tutvuma läksime, olid viljasalved juba püsti pandud – need olid vajunud 50 mm ning vastuvõtupunker omakorda 60 mm. Objekti õigessse asendisse tõstmiseks kulus 6 tundi, kusjuures klient ei pidanud sel ajal muid ehitustöid katkestama,“ kirjeldab Luht, kelle sõnutsi on talvel tehtud põhjade puhul analoogseid probleeme ilmnenud mujalgi Eestis ning Baltikumis. Alternatiivne võimalus oleks olnud viljasalve mahavõtmine ja uued betoonitööd, mis aga oleks tähendanud liigset ajakulu ning viljasalv poleks õigel ajal valminud.
Põranda tõstmine toimub kiirelt ja tolmuvabalt
„Põranda lõhkumisele, pinnase tihendamisele ning seejärel põranda uuesti valamisele kuluks vähemalt kuu-poolteist. Meie meetod on aga oluliselt lihtsam ja kiirem. Injekteerime läbi puuraukude põrandasse geopolümeervaike, jaotades punktkoormuse ja vibratsiooni ühtlaselt. Meie suureks eeliseks on, et igapäevategevus hoones ei pea katkema ning seadmeid, loomi ja muud inventari pole vaja välja kolida. Saame oma tööd teha öösel, vajadusel ka etappide kaupa või kliendi poolt soovitud ajavahemikus,” selgitab Luht.
Soomes üle 45 aasta ning Eestis üle 6 aasta tegutsenud ettevõttena on URETEK Baltic´u meeskonnale äärmiselt oluline kvaliteet ning kliendi rahulolu. „Tahame alati saavutada maksimaalset tulemust,” tunnistab Luht. „Meie vaigud omavad
kõiki vajalikke keskkonna- ja ohutussertifikaate ning oma materjalidele anname 10-aastase garantii.”URETEK on välja töötanud paarkümmend geopolümeeride segu, et pakkuda pinnase tihendamiseks püsivat lahendust nii põllumajandusrajatistele ning infrastruktuuridele kui ka eramajadele, korterelamutele, tööstustele, logistika- ja kaubanduskeskustele. Laboritingimustes on tõestatud, et geopolümeeride eluiga on vähemalt 100 aastat, seega on tegemist kauakestva ning stabiilse lahendusega.
Visuaalne vaatlus ja mõõdistus URETEK´i spetsialisti poolt, mille käigus tehakse esmane mõõdistus ja ülevaatus, et saada aru problemaatilise ala suurusest ning olemusest. Peale visuaalset vaatlust ja mõõdistust URETEK´i spetsialisti poolt saab teha kliendile esmase hinnapakkumise. Visuaalne vaatlus ja mõõdistus on kliendile tasuta.
Vajadusel tehakse põrandaaluse pinnase kontroll. Juhul kui probleem on tõsisem, puuritakse vajadusel kliendi nõusolekul põrandasse auk ning kaameraga fikseeritakse põranda all olevad tühimikud, mis on tekitanud põranda ja hoone vajumise. Esmane põrandaalune kontroll on kliendile tasuta.
Vajadusel geoloogilise uuringu teostamine. Mõningatel juhtudel on vajalik pinnase hetkeseisukorra kaardistamiseks teostada ka geoloogiline uuring, mille saab klient tellida ise või URETEK Baltic´u spetsialistide abil. Geoloogiline uuring näitab, millised pinnased hoone all on, kui sügaval on probleem ning milles seisneb selle olemus.
Kui tingimused ja lõplik hinnapakkumine kliendile sobivad, lepitakse koos kliendiga kokku ajaline tegevusplaan ning alustatakse töödega.
Põllumajandus- ja Toiduamet PRESSITEADE 22.04.2022
Põllumajandus-ja Toiduamet (PTA) osaleb Maamessil kõigil kolmel päeval, 21.-23.04.22 ning keskendub seekord taimekasvatusele, mille osatähtsus on suurenemas seoses sõjaolukorraga Ukrainas ja ülemaailmse hindade tõusu tõttu.
Meie stendil ootavad teid taimekaitse ja väetise, taimetervise ja paljunduse ning mahepõllunduse spetsialistid, kes jagavad infot, kuidas õigel ajal tehtud tarkade valikutega saada preemiaks terve taim, hea saagikus ja puhas keskkond. Anname nõu, millega e-poest seemneid ja istikuid tellides arvestama peab, ning selgitame, miks on vajalik fütosanitaarsertifikaat.
Jagame värskeid trükiseid hobiaednikele lopsaka saagi tarvis ning põllumehele taimekaitsevahendite soetamise ning kasutamise kohta. Niisamuti leiab meie stendilt trükisooja voldiku teabega sujuvaks ja probleemivabaks piiriületuseks, kui on plaanis enda tarbeks Eestisse tuua või tellida taimi, toitu, sh lemmikloomatoitu.
Vastused küsimustele saavad ka lemmikloomapidajad, sest kohal on PTA loomade heaolu valdkonna spetsialist. Messikülastajatel on võimalus vestelda endale huvipakkuval teemal ka meie jaekaubanduse- ja toitlustusettevõtete järelevalve spetsialistiga.
Ootame lapsi meie boksi värvima värvimiselehti taimekahjustajatest ning panema kokku puslesid, mängima kaardi- ja lauamängu. Täiskasvanud messikülastajatele oleme välja pannud kohvrimängu, mille eesmärk on juhtida tähelepanu keelatud toiduainete, puuviljade ning taimede kaasa ostmise kohta kolmandatest riikidest.
Mitu kitsaskohta olid teada juba varem, kuid nüüd on need veelgi võimendunud. Minister Kruuse tõi välja suure sõltuvuse imporditavatest väetistest ja loomasöödast ning tõstis esile toiduainetega isevarustatuse olulisuse: „Praegune olukord näitab selgelt, kui tähtis on riikide võime tagada toiduga isevarustatus. Meie isevarustatus olulisimate toiduainetega on tagatud üle riikliku vajaduse ning kaupa jätkub ka ekspordiks. Meie isevarustatus piimatoodanguga on ligikaudu 160%, teraviljatoodanguga 230% ja kalatoodanguga 400% ning ka mitmes muus olulisemas toidugrupis katavad meie toodangumahud suures ulatuses riigisisese tarbimise.“
Läti põllumajandusministri Kaspars Gerhardsi sõnul leiab Läti, et Euroopa Komisjon peab hindama praeguse geopoliitilise kriisi mõju toiduga kindlustatusele Euroopas ja maailmas, sh Euroopa rohelise kokkuleppe strateegiate eesmärkide mõju toiduga kindlustatusele, kuna Euroopa Liidu tasandi lahendus on nüüd oluline. Arvestades olukorda põllumajandustoiduainete turgudel saaks liit teha rohkem.
Läti minister rõhutas seejuures kolme aspekti:
edendada tuleb lisaks tootmisele Euroopa Liidu tasandil ka toiduga kindlustatust piirkondades, mis sõltuvad Venemaa ja Ukraina teravilja pakkumisest;
Euroopa Komisjon peaks jälgima lisaks liidu tasandile ka piirkondi, mis kannatavad Ukrainast ja Venemaalt pärit teravilja tarnehäirete all;
komisjon peaks uurima võimalusi toetada igas liikmesriigis toiduvarude moodustamist, säilitamist ja taastamist.
Leedu minister Kęstutis Navickas rõhutas solidaarsuse ja toetuse olulisust Ukrainale, kes on olnud oluline panustaja toidujulgeolekusse nii Euroopas kui ka maailmas laiemalt. Venemaa sissetung Ukrainasse suurendas niigi pingelisel põllumajandusturul ebastabiilsust veelgi. Ülioluliseks pidas Leedu minister jätkusuutlikkuse tagamist põllumeestele nii, et jätkuda saaks toidutootmine, mis on aluseks nii toidujulgeolekule, ekspordile kui ka teiste aitamisele.
Leedu ootab samuti Euroopa Komisjonilt pidevat olukorra jälgimist ning vajadusel kiiret reageerimist, kuna turu ebakindlust ning haavatavust võib prognoosida pikaks ajaks.
Ministrid leidsid ühiselt, et olukord põllumajandusturgudel on kõigis riikides keeruline. Tootjad peavad oma tegevust kavandama kallinevate sisendite ja uute turusituatsioonide tingimustes.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse tuleb uues valguses vaadata ka riikide Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade sisu. Kavade kontekst peab vastama nii Eesti ja Euroopa pikaajalisetele eesmärkidele kui ka riikide ees seisvatele uutele katsumustele.
Ministrid külastasid ka Maamessi ekspositsioone.
Pildil vasakul Läti põllumajandusministri Kaspars Gerhardsi, keskel maaeluminister Urmas Kruuse, paremal Leedu minister Kęstutis Navickas.
Muutuvad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning samuti keskkonnasõbraliku majandamise toetuse, loomade heaolu toetuse ja mesilaspere toetuse nõuded.
Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas sel nädalal määruse muudatuse, mille tulemusel muutuvad mitmed erinevate toetustega seotud tingimused.
Nõuetele vastavuse süsteemis muudetakse kaht maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) nõuet. HPK nõuet 3 täiendatakse ohtlike ainete kasutamise ja hoidmise nõudega. Põllumajanduslikus majapidamises kasutatavaid nõukogu direktiivi 80/68/EMÜ lisas nimetatud ohtlikke aineid, mis sisalduvad õlis ja määrdeaines, väetises, taimekaitsevahendis, pesu- ja desinfektsioonivahendis, biotsiidis või jäätmetes, ei tohi põhjavette juhtida ning neid aineid sisaldavate toodete kasutamine ja hoidmine ei tohi kahjustada keskkonda.
2022. aastal rajatava 30% talvise taimkatte nõude täitmist (HPK 4) arvestatakse edaspidi põllumaa ja püsikultuuride aluse maa kohta, mitte kogu põllumajandusmaa kohta nagu seni. Pindalaliselt nõue ei laiene ja jääb kehtima Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina, Rõuge, Antsla, Kambja, Kanepi, Nõo ja Võru vallas haldusreformile eelnenud valla piirides. Sellega sarnaselt muutub ka keskkonnasõbraliku majandamise (KSM)toetuses talvise taimkatte baasnõue, mida nüüd arvestatakse samuti põllumaast ja püsikultuuride alusest maast. Endiselt peavad kõik KSM toetuse taotlejad täitma ka talvise taimkatte põhinõuet, hoides vähemalt 30% toetusõiguslikust maast põllumajanduskultuurist koosneva taimkatte all.
Lisaks muutub KSM toetuses mesilasperede arvu teavitamise kord. Mesilasperede arv tuleb teavitada 30. aprilli seisuga hiljemalt 5. maiks. Selleks ajaks registreeritud mesilaspered võetakse mesilaste korjealade rajamise lisategevuse taotlemisel aluseks.
Ka mesilaspere toetuse puhul on olulisemad muudatused tähtaegades. Alates sellest aastast on võimalik toetust taotleda nende mesilasperede kohta, keda taotleja pidas 30. aprilli seisuga ja kelle pidamisest on ta registripidajat teavitatud hiljemalt 5. maiks.
Loomade heaolu toetuse muudatused on seotud terminikasutuse täpsustusega ega too taotlejale kaasa muudatusi toetuse taotlemisel. Muudatusega täpsustatakse, et põllumajandusloomade pidamiseks vajalik loomakasvatushoone või nõuetekohane rajatis peab olema registreeritud põllumajandusloomade registris tegevuskohana.
Täna õhtul Anija mõisas toimunud tänuüritusel lõpetati pidulikult Põhja-Eesti maitsete aasta ning anti üle sümboolne vineerist rändkahvel, mis liigub maikuus edasi Järvamaale tutvustama uue piirkonna toidukultuuri.
Aasta toidupiirkonda sümboliseeriva rändkahvli vastu võtnud Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saron tänas Põhja-Eesti piirkonda maitsete aasta sisustamise eest. „Toidupiirkonna tiitliga koos rändab mööda Eestit ka selle sümbol – rändkahvel. Aitäh, et olete seda hästi ja uhkusega hoidnud! Kõik senised toidupiirkonnad on olnud oma nägu. Mõni piirkond on silma paistnud toiduüritustega, mõnes on olnud palju väikeseid tublisid toidutootjaid, mõnel tugevad toidupakkujad ja kohvikukultuur,“ sõnas kantsler. „Toidupiirkonna valimisest on tõuke saanud uued traditsioonid ja algatused ning toidu tootjate ja pakkujate koostöövormid. Põhja-Eesti maitsete aastast jäi kindlasti meelde avatud triiphoonete päev. Loodame, et selle korraldamine saab samuti traditsiooniks.“
Tiina Saroni sõnul on aasta toidupiirkonna tiitel ühelt poolt tunnustus juba tehtud töö eest toidukultuuri edendamisel, aga samal ajal ka innustus tulevikuks – see on võimalus esitleda laiemale avalikkusele piirkonna parimaid maitseid. See, kui hästi maitsete aasta õnnestub, sõltub eelkõige piirkonna ettevõtete koostöövalmidusest, uuenduslikest ideedest ja ühiste sõnumite edastamisest.
Põhja-Eesti maitsete aasta projektijuhi Eha Paasi sõnul aitas toidupiirkonnaks olemine tuua Põhja-Eesti piirkonna rohkem nähtavale ja kutsus kohalikke toiduettevõtjaid võrgustikuga liituma.
„Alustasime Põhja-Eesti maitsete aastat 54 ettevõtjaga. Nüüdseks on meiega liitunud juba 71 kohalikku väike- ja pereettevõtet, kes peavad oluliseks puhast kohalikku toorainet ja Põhja-Eesti toidupärimust,” sõnas Paas. Lisaks andis tähtis aasta põhjust uusi traditsioone luua ja vanu elavdada.
„Algatasime täiesti uue ürituse – avatud triiphoonete ja aedade päeva, millega jätkame ka sellel aastal. Kõik on septembri esimesel nädalavahetusel oodatud külastama Põhja-Eesti aedu, verandasid ja kasvuhooneid ning nautima hooajalist omakasvatatud toitu. Värske hingamise sai ka traditsiooniline Lahemaa restoranide nädal, kuhu kaasasime lõppenud aastal suurema ringi restorane kogu Põhja-Eestist ehk Viimsist Väike-Maarjani. Kohalikku toitu sai nautida erinevates atmosfäärides mõisarestoranist kõrtsini. Restoranide nädal toimub ka saabuval sügisel, täpne teave on meie kodulehel.”
Põhja-Eesti maitsete aasta lõpusündmusena nägi ilmavalgust ka Põhja-Eesti toiduraamat, mille koostasid Ene Lill ja Arno Kannike. Raamatu esitlus toimus samuti tänuürituse raames.
Põhja-Eesti toidupiirkonna tunnuslause on “Paepealsed maitsed”, kuna piirkond asub paepealsel rannamaal, kus paas on näha ja käega katsuda. Põhja-Eestis olulised toiduained on aegade vältel olnud kartul, oder, kala ja viin. Lisaks on kujundanud Põhja-Eesti toidukultuuri kaunite mõisate olemasolu; suurima panuse maitsete aasta elluviimisesse andsid oma tegevustega Sagadi, Palmse ja Anija mõis. Pärimuse kohaselt muudavad piirkonna eriliseks ka suveköögid ja triiphooned. 19. sajandil hakati mõisate juurde rajama seoses aianduse osatähtsuse tõusuga arvukalt kasvuhooneid, vanema nimetusega triiphooneid (saksa Treibhaus). Lisaks eksootilisemate taimede kasvatamisele nauditi seal ka sügistalviseid kohvijoomisi. Sellest kujunes ka maitsete aasta üks kesksemaid märksõnu. Augustis korraldati piirkonnas avatud triiphoonete ja verandade päev. Esimest korda avasid oma aiad, verandad ja triiphooned Põhja-Eesti mõisad, talud ja kodukohvikud.
Toidupiirkonna valimise eesmärk on tugevdada piirkondi läbi toidukultuuri. Toidupiirkonna tiitlit on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa.
Maaeluministeerium osaleb koos oma valitsemisala asutustega 21.–23. aprillil Tartus toimuval Maamessil. Koos jagatakse teavet põllumajanduse, maaelu ja toidutootmise teemadel.
„Maamess on hea koht, kus saab ministeeriumi töötajatega vahetult suhelda ja täpsemalt uurida, mille olulisega meie majas parasjagu tegeletakse,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Tänavu on maailmas valitseva olukorra taustal kahtlemata fookusesse tõusnud toidujulgeolek. Eesti on ajalooliselt olnud väga tugev põllumajandusmaa ja jääb selleks ka edaspidi. Tänu meie põllumeeste ja toidutootjate tööle on enamiku põhitoiduainete puhul isevarustatus tublisti üle riikliku vajaduse, kaupa jagub ka ekspordiks ning Eesti majanduse edendamiseks.“ Lisaks rõhutas minister, et Maaeluministeerium soovib põllumeestele ja toidutööstustele pakkuda igakülgset tuge, et keerulistest aegadest edukalt läbi tulla.
Samuti külastavad minister Urmas Kruuse kutsel külla saabunud Leedu põllumajandusminister Kęstutis Navickas ja Läti minister Kaspars Gerhards Maamessi 21. aprillil.
Tõsisemate teemade kõrval tutvustavad ministeerium ja valitsemisala asutused ühisstendil oma populaarsemaid üritusi, näiteks 30. aprillil toimuvat avatud kalasadamate päeva ja 23.–24. juulil toimuvat avatud talude päeva. Jagatakse infomaterjale, toredaid tegevuslehti ja raamatuid lastele ning saab küsida nõu Maaeluministeeriumi ja valitsusala ametite spetsialistidelt.
Messil on ühise väljapanekuga kohal Maaeluministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajandusuuringute Keskus ja Eesti Taimekasvatuse Instituut. Täpsemat teavet saab messi kodulehelt.
Ühisväljapanek asub C-hallis stendil C-35. Kohtume Maamessil!
Valitsuskabinet otsustas teisipäeval lisaeelarves eraldada põllumajandussektorile ligikaudu 9,1 miljonit eurot erakorralist toetust toidu varustuskindluse tagamiseks, lisaks otsustati erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär langetada miinimumtasemele.
„Venemaa sissetung Ukrainasse mõjutab nii toidutootmist kui tarneahelaid, seal hulgas siinseid põllumehi. Erinevate sisendhindade hüppeline kallinemine mõjutab ettevõtete tootmisvõimalusi ja sissetulekuid,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Toidu varustuskindluse tagamiseks otsustas Euroopa Liit maksta põllumeestele erakorralist toetust. Eestile on ette nähtud 2,57 miljonit eurot. Valitsus omalt poolt eraldab põllumajandussektori toetamiseks 9,1 miljonit eurot. Toetuse jaotuse põhimõtted ja tingimused töötatakse välja lähiajal,“ lisas maaeluminister.
Maaeluministri sõnul otsustas valitsuskabinet samuti langetada põllumajanduses ja kalanduses kasutatava erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära seniselt tasemelt ELis ettenähtud miinimumini, milleks on 21 eurot 1000 liitri kütuse kohta.
„Nn sinise diisli aktsiisilangetus Baltimaade madalaimale tasemele aitaks ohjata kütuse hinnatõusu,“ selgitas Urmas Kruuse. „Selle meetmega saaksime toetada põllumajanduses ja kalanduses tegutsevaid ettevõtteid kuni 6,5 miljoni euro ulatuses aastas, mis peaks aitama vähendada ka survet toiduhindade tõusule. Soodustus saadakse kohe kütuse ostuhetkel, mis oleks sektori jaoks oluline tugi.“
Lisaks eraldati Maaeluministeeriumi ettepanekul 450 000 eurot, mis võimaldab hoiustada Eestis delegeeritud laovaruna ca 45 000 tonni teravilja ning suurendada seeläbi riiklikku toidujulgeolekut. „45 000 tonni tähendab suures pildis inimtarbimise kuue kuu varu ning kogutarbimise ühe kuu varu,“ selgitas maaeluminister.
Täna õhtul Anija mõisas toimuva tänuüritusega tõmmatakse pidulikult joon alla Põhja-Eesti maitsete aastale ning sealse toidupiirkonna esindaja annab Maaeluministeeriumile hoiule sümboolse rändkahvli, mis liigub peagi edasi tutvustama uue piirkonna toidukultuuri.
Tänuüritusel võtab Põhja-Eesti maitsete aasta projektijuht Eha Paas aasta kokku ning samuti antakse üle Põhja-Eesti toiduvõrgustiku kohaliku toidu märgised. Ühist toiduvõrgustikku hakkas piirkond arendama juba 2011. aastal. Eha Paasi sõnul aitas toidupiirkonnaks olemine tuua Põhja-Eesti piirkonna rohkem nähtavale ja kutsus kohalikke toiduettevõtjaid võrgustikuga liituma. Maitsete aasta alguses oli Põhja-Eesti kohaliku toidu märgisekandjaid 53, nüüdseks on neid juba 71.
Põhja-Eesti maitsete aasta lõpusündmusena nägi ilmavalgust ka Põhja-Eesti toiduraamat, mille esitlus toimub samuti tänuürituse raames. Sõna saavad raamatu koostajad Ene Lill ja Arno Kannike.
Toidupiirkonna projekti eestvedajad tänavad üritusel inimesi, kes panustasid tänavusse maitsete aastasse. Samuti antakse Maaeluministeeriumi kantslerile Tiina Saronile üle toidupiirkonda sümboliseeriv kahvel, mis rändab peagi edasi järgmisse piirkonda, et tõmmata tähelepanu sealsetele maitsetele.
Põhja-Eesti toidupiirkonna tunnuslause on “Paepealsed maitsed”, kuna piirkond asub paepealsel rannamaal, kus paas on näha ja käega katsuda. Põhja-Eestis olulised toiduained on aegade vältel olnud kartul, oder, kala ja viin.Lisaks on kujundanud Põhja-Eesti toidukultuuri kaunite mõisate olemasolu; suurima panuse maitsete aasta elluviimisesse andsid oma tegevustega Sagadi, Palmse ja Anija mõis. Pärimuse kohaselt muudavad piirkonna eriliseks ka suveköögid ja triiphooned. 19. sajandil hakati mõisate juurde rajama seoses aianduse osatähtsuse tõusuga arvukalt kasvuhooneid, vanema nimetusega triiphooneid (saksa Treibhaus). Lisaks eksootilisemate taimede kasvatamisele nauditi seal ka sügistalviseid kohvijoomisi. Sellest kujunes ka maitsete aasta üks kesksemaid märksõnu. Augustis korraldati piirkonnas avatud triiphoonete ja verandade päev. Esimest korda avasid oma aiad, verandad ja triiphooned Põhja-Eesti mõisad, talud ja kodukohvikud.
Toidupiirkonna valimise eesmärk on tugevdada piirkondi läbi toidukultuuri. Toidupiirkonna tiitlit on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa.
Põhja-Eesti maitsete aasta tänuüritus algab kolmapäeval kell 18 Anija mõisa aidamajas.
This website uses cookies to improve your experience while you navigate through the website. Out of these cookies, the cookies that are categorized as necessary are stored on your browser as they are essential for the working of basic functionalities of the website. We also use third-party cookies that help us analyze and understand how you use this website. These cookies will be stored in your browser only with your consent. You also have the option to opt-out of these cookies. But opting out of some of these cookies may have an effect on your browsing experience.
Necessary cookies are absolutely essential for the website to function properly. This category only includes cookies that ensures basic functionalities and security features of the website. These cookies do not store any personal information.
Any cookies that may not be particularly necessary for the website to function and is used specifically to collect user personal data via analytics, ads, other embedded contents are termed as non-necessary cookies. It is mandatory to procure user consent prior to running these cookies on your website.
