Autor: Gelis Pihelgas

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
19.04.2022

Märtsikuuga lõppesid 2022. aasta ohtlike kartulikahjustajate kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus), kartuli- pruunbaktermädaniku (Ralstonia solanacearum), Epitrix spp. ja kartulivähi (Synchytrium endobioticum) seired. Tuvastati üks kartuli-ringmädaniku haiguskolle Viljandimaal, teisi ohtlikke kartulikahjustajaid seirete käigus ei leitud.

Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Mart Kinkari sõnul kontrolliti 2022. aasta seire käigus 61 tarbekartuli tootjat ning erinevatest kartulipartiidest võeti kokku 121 mugulaproovi kartuli-ringmädaniku ning kartuli-pruunbaktermädaniku määramiseks.

„Kartuli-ringmädanikku on Eestis ka varem leitud, ent alates 2010. aastast on ringmädaniku haiguskollete arv Eestis märgatavalt vähenenud,“ sõnab Kinkar ja lisab, et viimati tuvastati ringmädaniku haiguskolle seire käigus 2019. aastal samuti Viljandimaal. Seevastu kartuli-pruunbaktermädanikku Eestis kasvatatud kartulil avastatud ei ole.

Kartuli-ringmädanik inimese tervist ei ohusta. Kartulit, millest haigus tuvastati, on võimalik endiselt tarbida söögikartulina. Laialdasema leviku korral võib ringmädanik põhjustada suurt kartuli saagikuse ning kvaliteedi kadu. Haigusest lahti saamiseks ei tohi saastunud põllul kasvatada kartulit ega teisi ringmädaniku peremeestaimi vähemalt järgneva kolme aasta jooksul. Samuti on vajalik põhjalikult desinfitseerida kõik hoidlad, põllutööriistad ja muud vahendid, mis on võinud kokku puutuda saastunud kartuliga.

Tarbekartuli tootjatel on kindlasti tähtis meeles pidada, et igal aastal tuleb uuendada 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga, mis tagab kõrge kvaliteediga saagi ning aitab tõkestada kartuli ringmädaniku ja teiste karantiinsete kartulikahjustajate levikut.

Põllumajandus- ja Toiduamet teeb igal aastal seiret ohtlike (karantiinsete) taimekahjustajate leidmiseks. Kartuli bakterhaiguste (ringmädanik ja pruunbaktermädanik), Epitrix spp. ja kartulivähi seireid tehakse talvisel perioodil tarbekartuli hoidlates. Bakterhaiguste tuvastamiseks võetakse mugulaproovid haigustekitajate laboratoorseks määramiseks, kuna haigus võib kartulis peituda ilma haigustunnuseid avaldamata. Epitrix spp. ja kartulivähi tuvastamiseks uuritakse kartulimugulaid kõigepealt visuaalselt, laboriproovid võetakse vaid kahjustustunnuste esinemise korral. Proovid analüüsitakse Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.

Pressiteade
19.aprill 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 18. aprillil lõppes loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Kokku esitas piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotluse 1255 klienti.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Aitäh taotlejatele. Taas saame öelda, et taotluste vastuvõtt sujus koostöös meie klientidega tõrgeteta.“

Piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK) saamiseks esitati 575 taotlust, piimalehma kasvatamise otsetoetuse saamiseks Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus (PTK2) 84 taotlust ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks 636 taotlust.

Tabelis on toodud kõigi loomakasvatuse otsetoetuste taotluste arv maakondade kaupa.

Taotluste vastuvõtt toimus 2.-21. märtsil ning pärast seda sai toetusi hilinenult taotleda veel 18. aprillini.

PRIA kinnitab piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse ühikumäärad 1. detsembriks 2022. a.

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2022. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2022. a kuni 30. juunini 2023. a.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.04.2022

Maaeluminister Urmas Kruuse pidas 18. aprillil Riigikogu ees kõne Eesti toidu- ja maaelupoliitika väljakutsetest muutuvas majandus- ja julgeolekukeskkonnas.

Urmas Kruuse kõne keskmes oli toidujulgeoleku tagamine. „Toidujulgeoleku ja varustuskindluse olulisust on näidanud nii koroonakriis kui ka sõda Ukrainas. Praeguses julgeoleku- ja majandusolukorras on hinnatõus jõudnud toidu tootja ja tarbijani. On ülioluline, et säiliks piisav toidutootmise võimekus ja tootjad tegevust ei lõpetaks,” sõnas minister. „Maailm ei ole enam selline, mis enne 24. veebruari – toidujulgeolek on muutunud samaväärseks muu julgeolekuga.”

Seejuures pidas Kruuse oluliseks, et toidujulgeoleku eesmärgid saavutataks kestlikul viisil – looduse elurikkust ja inimeste tervist hoides.

Eesti soovib ministri sõnul saada ringbiomajanduse arenduskeskuseks ning Maaeluministeeriumil on selles suunas liikumisel juhtroll. 2022. aasta jooksul koostatakse koos teiste ministeeriumidega ringbiomajanduse arendamise teekaart nii suurematele piirkondadele kui ka kogu Eestile.

„Soovime luua uusi majandusharusid ning muuta tootmise võimalikult keskkonnahoidlikuks. Samuti tuleb leida lisandväärtuse kasvatamise võimalusi, mis võimaldaks kõik senised toidukaod, -jäätmed jms ressursid nutikalt rahaks teha,” tõi Kruuse välja.

Toiduraiskamise vähendamisele tuleb panna senisest rohkem rõhku. „Kolmandik maailmas toodetud toidust läheb raisku, Eestis on toidukadu keskmiselt 54 kg leibkonna kohta aastas. Toitu ära visates ei raiska me mitte ainult enda raha, vaid ka ohtralt muid ressursse – näiteks põllumaad, vett, energiat ja tööjõudu.”

Ministri sõnul tuleb aktiivsemalt tegeleda laste tervist toetavate toitumisharjumuste kujundamisega. Seetõttu alustatakse tänavu esimest korda pilootprojektiga, millega toetatakse neid haridusasutusi, kes pakuvad lastele mahetoitu. Projekti jaoks on riigieelarves selleks aastaks ette nähtud 800 000 eurot.

Kruuse puudutas oma kõnes ka teisi olulisi maaelu edendamise viise – ühistegevust, projekti „Kodu maale” ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uute kohalike arengustrateegiate koostamist.

Lisaks tõi minister välja maaeluga arvestamise metoodika, millega eelhinnatakse riigi poliitikasuundade mõjusid. „Teame, et pealtnäha ühetaoline arengukava tegevus või seadus võib linna-, maa- ja rannapiirkonnale mõjuda väga erinevalt. Seega enne, kui riik midagi ette võtab, tuleb uurida selle mõju Eesti eri paigus – iga küla loeb!”

Maaeluminister Urmas Kruuse kõnet saab täistekstina lugeda Maaeluministeeriumi veebilehelt.

Taust

Eelmisel aastal vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ leppisid riigikogu ja valitsus kokku, et vähemalt kord aastas peab iga valitsuse liige Riigikogus ettekande, milles annab ülevaate oma vastutusvaldkonna tegevustest ja tulemustest.

Uus protsess annab riigikogu liikmetele võimaluse saada aasta jooksul ülevaate suurematest muutustest, olulisematest saavutustest ja planeeritud initsiatiividest kõigis poliitikavaldkondades. Praktika eesmärk on edendada nii riigikogu ja valitsuse liikmete vahelist kui ka avalikku diskussiooni riigi pikaajaliste sihtide saavutamiseks.

„Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia, mille loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka mitmekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia suunab meie riigi järgmise 15 aasta otsuseid ning on aluseks eurotoetuste planeerimisele ja riigieelarve koostamisele. Samuti lähtuvad strateegiast “Eesti 2035” valdkonna arengukavad.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.04.2021

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas investeeringutoetuse eelnõu muudatuse, millega võimaldatakse mikro-  ja väikeettevõtjatel toodete turustamiseks vajaliku seadme ostmist või ehitise ehitamist.

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas maaelu arengukava raames makstava mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega hakatakse toetama toodete turustamiseks vajaliku seadme ostmist või ehitise ehitamist.

Maaeluministri sõnul muudeti määrust sektori vajadusi arvestades. „Mikro- ja väikeettevõtjad on välja toonud, et oma toodete välisturgudele müümise osakaalu suurendamiseks on neil vaja teha lisainvesteeringuid turustamiseks vajalikesse seadmetesse ning ehitistesse. Alates 2015. aastast on mikro- ja väikeettevõtjad saanud toetust taotleda turustamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks üksnes juhul, kui nad taotlevad toetust ka töötlemiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks. Määruse muudatusega võimaldatakse toetust taotleda ka üksnes turustamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks, “ lisas minister.

Tegemist on „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetmega 4.2 „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda need mikro- ja väikeettevõtjad kuni 40% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kelle tegevusalaks on toiduainete tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10) või joogitootmine (EMTAK-i jao C alajagu 11). Toetuse maksimaalne suurus on 750 000 eurot ühe taotleja kohta kogu arengukava programmiperioodi jooksul.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.04.2022

Leovandar Grupp OÜ seentest tuvastati Euroopa Liidus seenekasvatuses lubamatu pestitsiidi jääk, mis ületas piirnormi. Ettevõte on seente kasvatamise lõpetanud, kuid turustab Poola päritolu seeni.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kairi Sisaski sõnul tuvastati eelmisel kevadel ettevõtte seentest lubamatu pestitsiidi (2-fenüülfenool) jäägi piirnormi ületus. „Toimeaine on Euroopa Liidus registreeritud kasutamiseks nii biotsiidi kui ka taimekaitsevahendina, kuid Eestis antud toimeainet seenekasvatuses kasutada ei tohi. Piirnormi ületus tulenes keelatud biotsiidist, mida kasutatakse seente kasvatamisel desinfitseerimise vahendina (toimeaine 2-fenüülfenool). Nõuetele mittevastavad seened eemaldati kaubandusvõrgust ning ettevõtte tegevus peatati,“ selgitas Sisask.

Sügisel alustas ettevõte taas seente kasvatusega, kuid ka siis tuvastas PTA ettevõtte seentest sama toimeaine piirnormi ületuse. „Kuna saastumise allikat ei õnnestunud kindlaks teha, siis lõpetas ettevõte seente kasvatuse. Ettevõte vahendab edaspidi Poola päritolu seeni, millel amet pestitsiidide jääkide piirnormi ületusi pole tuvastatud,“ kirjeldas Sisask.

Pestitsiidid on ained, millega tõrjutakse, ennetatakse või hävitatakse kahjureid. Pestitsiidi ja taimekaitsevahendit kasutatakse sageli samas tähenduses, kuid tegelikult on pestitsiid laiem termin, mille hulka kuulavad lisaks taimekaitsevahenditele ka biotsiidid. Biotsiid on toode, mis võitleb inimesele kahjulike organismide vastu ja taimekaitsevahend taimekahjustajate vastu. Sama toimeaine (nt 2-fenüülfenool) võib olla registreeritud kasutamiseks nii biotsiidis kui taimekaitsevahendis.

Amet võtab jätkuvalt proove, et tuvastada taimekaitsevahendite jääke toidus. Sedasi on võimalik tuvastada võimalik ohtlik toode ning see müügilt kõrvaldada. Taimekaitsevahendite jääkide aruandeid avaldab amet kord aastas. Varasemate aruannetega on võimalik tutvuda siin.

Taimekaitsevahendite kohta saab rohkem lugeda siin.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.04.2022

Kannabidiooli ja kanepi lehtedest või õlidest saadud ekstraktid on Euroopa Liidus keelatud, mistõttu ei tohi neid toidus kasutada. Põllumajandus- ja Toiduamet korraldas täna infotunni CBD müüjatele, kus selgitas kehtivaid nõudeid. Amet on alustanud kontrollidega, et keelatud tooted turult kõrvaldada.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peaspetsialisti Airika Salumetsa sõnul tõhustab PTA CBD toodete kontrolli Eestis. „PTA on edastanud kõigile ametile teadaolevatele müüjatele kirja ebaseadusliku toidu turustamise kohta. Juhul kui  eiratakse müügi keeldu on ametil õigus teha ettekirjutus ning rakendada sunniraha kuni 9600 eurot,“ kirjeldas Salumets.

„Kõik toiduna müügil olevad sh lemmikloomadele mõeldud CBD tooted on keelatud. Kuna CBD puhul pole teada, kas see on ohutu inimese tervisele, siis selliseid tooteid müüa ei tohi,“ selgitas Salumets.

Samuti loetakse lubamatuks õlid, mis on märgitud välispidiseks kasutamiseks, sest seda võtet kasutatakse müügikeelust kõrvale hiilimiseks. CDB õlide turustamist alustati toiduna ning jätkuvalt propageeritakse erinevates kanalites, et õlisid tuleb tilgutada keele alla.

Rohkem infot kanepi ja CBD kohta leiab ameti kodulehelt.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.04.2022

Euroopa Liidus (EL) müüdavatele kanamunadele ja nende pakenditele kehtivad märgistusnõuded, mis aitavad tarbijal teha teadliku valiku ning panna korvi just sellisest linnukasvatusettevõttest pärinevad munad, mis vastavad ostja eelistusele. Kanamunade tootmisviis peab olema märgitud munakarbile.

Kuna lihavõttepühade eel tõuseb poodides hüppeliselt munade müük, on sobiv aeg üle korrata EL-is müüdavate kanamunade märgistusnõuded ja nende pakenditele kehtivad erimärgistuse nõuded.

Kanamune toodetakse nelja tüüpi linnukasvatusettevõtetes ja neid eristatakse munadele prinditava tootekoodi alusel. Esimene number koodis tähendab järgmist:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevad munad – mahepõllumajandusettevõttes kasvatatavatele kanadele antakse süüa vaid mahedalt toodetud sööta ja -lisandeid, tänu millele saab ka neid mune nimetada mahedateks. Kanadele on tagatud piisav ruum, liikumisvabadus ja võimalus liigiomaste tegevustega tegelemiseks.

1 – vabalt peetavate kanade munad – kanade vabalt pidamine tähendab, et lindudele on tagatud pidev ligipääs piisava suurusega jooksualale, kus nad saavad lisaks ringiliikumisvõimalusele ka siblimissoovi rahuldada.

2 – õrrekanade munad – õrrekanadel on võimalik lindlas vabalt ringi liikuda, nad saavad allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.

3 – puuris peetavate kanade munad – EL-is on kehtestatud kanade puuridele ning nendes koos peetavatele kanadele kindlad tingimused, lähtudes lindude heaolunõuetest. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks.

Tähelepanelik tasub olla väljaspool EL-i ehk kolmandates riikides toodetud kanamunadega, sest seal võivad, aga ei pruugi loomade heaolustandardid olla vastavuses EL-is kehtivatega. Esimesel juhul peab olema Euroopa Komisjon sellekohase kinnituse avaldanud. Sellistest kolmandatest riikidest pärinevad munad peaksid saama märgistatud samadel alustel EL-is toodetud munadega nii, et munale prinditud esimene number näitab linnukasvatusettevõtte tüüpi, sellele järgnev tähekombinatsioon tootjariigi tunnust (nagu näiteks EE tähistab Eestit, LV Lätit, LT Leedut jne) ning seejärel ettevõtte tunnustamise number.

Kui aga turustatakse mune sellistest kolmandatest riikidest, kus loomade heaolunõuded ei ole veel võrdväärsed meil kehtivatega, kohalduvad erinõuded. Munapakendite välispinnal peavad muust tekstist selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas olema märgitud päritoluriik ja märkus „tootmisviis ei vasta EÜ normidele“. Niisuguse erimärgistusega karpides ei tohi munadel peal olla märgistust algusnumbritega 0, 1 või 2, mis tähistab kõrgendatud heaolustandardiga tootmisviise ja oleksid seetõttu tarbijat eksitavad. Kõnealustest kolmandatest riikidest pärinevate munade märgistus tohib alata vaid numbriga 3.

Loe rohkem siit.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.04.2022

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis eelmisel aastal veebipoodides toidualase teabe esitamist. 2021. aasta veebipoodide kontrollid tuvastasid, et 61% toidualasest teabest ei vasta nõuetele.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Brigitte Salmuse sõnul tuleb veebis toite turustades esitada nõuetekohane toidualane teave enne ostu sooritamist, et tarbija saaks teha teadlikke valikuid. „Kohustuslik info peab olema eesti keeles nii tootekirjelduses veebipoes kui ka kätte toimetamise ajal pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel,“ kirjeldas Salmus.

Põllumajandus- ja Toiduameti 2021. aasta kontrollide käigus hinnati e-poodides 484 toodet, millest 61% toidualases teabes esines puudusi. „Kõige rohkem kontrolliti valmistoite, kokku 120 toodet, millest 48% toodete märgistustest ei vastanud nõuetele. Kõige enam tuvastati puuduseid lisaainete toidualases teabes, vastavalt 14-l juhul 15st ja pähklipuuviljade, õliseemnete, õliviljade ja nendest valmistatud toodete puhul 12-l juhul 13st. Kõige vähem puuduseid tuvastati mee märgistamisel, kokku nelja toote puhul 14st,“ selgitas Salmus tulemusi. Kontrollide käigus kohustati teavet parandama, kui seda ei tehtud, siis järgnes veebipoele ettekirjutus.

Levinumateks puudusteks kontrollidel olid allergeensete koostisosade eristamatus ning keelatud toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamine. Allergiat või talumatust põhjustavaid aineid tuleb esitada koostisosade loetelus muudest koostisosadest trükikirjas eristuvana. Toitumis- ja tervisealased väited peavad olema tõesed ega tohi tarbijat eksitada. Toidule ei tohi esitada meditsiinilisi väiteid.

Toidu e-kaubandusest tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada. Amet teostab järelevalvet teavitanud ettevõtetele riskipõhise sagedusega. Tarbijal on võimalik Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemist kontrollida, millised ettevõtted on ameti järelevalve all.

E-kaubandus on pidevas tõusujoones ja Eesti turule on uusi ettevõtteid lisandunud viimastel aastatel mitmesaja ringis. 2022. aasta alguse seisuga on Eestis 1167 toidu jaemüügiga tegelevat veebipoodi. E-kaubandusega on täpsemalt võimalik tutvuda ameti kodulehel.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.04.2022

Mahepõllumajandusliku tootmise ja mesindusega alustajad saavad Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) esitada kuni tänaseni, 11. aprillini tunnustamise taotlusi. Tunnustuse olemasoluta ei tohi tooteid mahedana turustada.

Taotlusi saab esitada MEMi kliendiportaalis, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna piirkondliku esinduse ametnikule või esinduses kohapeal, leppides kohtumisaja eelnevalt kokku. Koroonaviiruse leviku tõttu eelistame suhtlust elektrooniliste kanalite kaudu.

„Mahedana võib turustada tooteid üksnes ettevõtja, kellel on vastav tunnustus. Kõigil käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel avaneb võimalus oma tegevus registreerida ja saada vastav tunnustus,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Olvia Laur.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad tootjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“. PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtted peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed. Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiavad ettevõtjad PTA kodulehelt.

Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Selleks on 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või korjeala puhul 24 eurosenti hektari kohta. Riigilõiv võib ettevõtja kohta kokku ulatuda kuni 5000 euroni aastas.

Üksnes mahepõllumajandusliku seemne või vegetatiivse (nt kapsa- või tomatiistikud) paljundusmaterjali, ettevalmistamise ja turule viimisega tegeleval ettevõttel tuleb tasuda riigilõivu 120 eurot.

Riigilõivu ja järelevalvetasude kohta leiate infot PTA veebilehelt.

Juhime tähelepanu asjaolule, et alates 1. jaanuarist 2022 kohaldus uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007“. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Täiendavat infot leiad PTA kodulehelt.