Autor: Gelis Pihelgas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.03.2022

 

Alates 25. märtsist on võimalik taotleda sealiha eraladustamise abi seitsme erineva tootekategooria puhul. Sõltuvalt ladustamisperioodist ja tootekategooriast on abisumma täna Euroopa Liidu Teatajas avaldatud õigusakti kohaselt 157–423 eurot tonni kohta.

„Sealiha tootmist on viimastel aastatel mõjutanud mitmed negatiivsed arengud. Koroonaviiruse levikust tingitud piirangud, Aafrika seakatku levik mitmesse Euroopa Liidu liikmesriiki ja sealiha eksportimise aeglustumine Hiina turule ning Venemaa sissetung Ukrainasse on kaasa toonud tõsiseid turuhäireid,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Eraladustamise meetme avamisega püütakse vähendada tasakaalu puudumist nõudluse ja pakkumise vahel. Sealiha eraladustamise rakendamine on esimene liidu tasandil rakendatav meede toidutootjate keerulise olukorra leevendamiseks.“

„Sarnaselt teiste liikmeriikidega on Eesti juba toetanud oma sealihasektorit erakorralise toetusega. Oleme Eestis sealihatootjatele viimase enam kui poole aasta jooksul maksnud erakorralist toetust kahel korral,“ ütles Urmas Kruuse.

Tegemist on Euroopa Liidu turukorraldusmeetmega, mille raames hüvitatakse taotlejale osaliselt ladustamiskulud. Nõuetele vastav sealihakogus peab olema vähemalt 10 tonni konditustatud toodete ja 15 tonni muude toodete puhul. Toode, millele eraladustamise toetust taotletakse, ei tohi olla eelnevalt ladustatud. Taotlused peavad hõlmama 60-, 90-, 120- või 150- päevast ladustamise aega ühe tootekategooria kohta. Toetuse taotlejal tuleb tasuda tagatis – 20% vastava kategooria toodetele makstavast toetusest.

Homsest avatud taotlusvoor toimub vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele2022/470

Eraladustamise toetust menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse osales täna, 21. märtsil Brüsselis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel, kus olulisima päevakorrapunktina arutati sõjaolukorda Ukrainas ja sellest tingituna Euroopa Liidu toidutootjate erakorralist toetamist. Kohtumisel osales ka Ukraina põllumajandusminister Roman Leštšenko.

Ministrite ees esinenud Roman Leštšenko tuletas meelde, et käimasolev sõda ei ohusta ainult Ukrainat. „See on rünnak ühiste väärtuste, demokraatia ja toiduga varustatuse vastu kogu Euroopale.“ Meie inimeste võimalused toidule juurdepääsuks ahenevad, humanitaarabi raames on üha keerulisem jõuda kõikide abivajajateni“ tunnistas Leštšenko.

Kruuse sõnul on Venemaa agressioonil laiemad majanduslikud tagajärjed kogu toidutootmisele ja tarneahelate toimimisele. „Ühelt poolt on kõik liikmesriigid valmis abistama Ukrainat katastroofilises humanitaarolukorras, aga teisalt vajab uues olukorras hakkama saamiseks abi kogu Euroopa Liidu põllumajandus- ja toidusektor. Kaaluda tuleb kõikide toidutootmist piiravate meetmete ülevaatamist, et tagada toidujulgeolek,“ sõnas Kruuse.

Euroopa Komisjon tuli täna välja abipaketiga, mis aitab toime tulla kuludega, mille puhul kiire hinnatõus ei ole jätkusuutlik. „Abipakett võimaldab liikmesriikidel toetada kõige enam mõjutatud sektoreid. Arvestades, et tänase kriisi mõjud väljenduvad eelkõige kasvavates sisendihindades, siis näeme, et abipaketi liikmesriikide vahelisel jaotamisel arvestataks enam kuludega, mida toodangu tootmiseks tehakse. Komisjoni ettepaneku kohaselt on Eesti osa 500 miljoni euro suurusest abipaketist 2,5 miljonit eurot,“  vahendas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministrite ees esinenud Euroopa Komisjoni volinik Janusz Wojciechowski toonitas, et Ukraina kaitseb täna Euroopa piire ja meie kohus on neid aidata.

Ukraina põllumajandusminister kutsus kindlasti abi andma kütusetarnete osas, et kevadtöödega oleks võimalik algust teha. Samuti kutsus ta liikmesriike aitama kaasa sõja eest põgenenud inimeste haridustee jätkamisel, sh põllumajanduse valdkonnas. „Praegu oleme sõjas, aga selle lõppedes vajame spetsialiste, kes meil riiki uuesti üles ehitada aitavad,“ ütles Leštšenko.

Tänasel kohtumisel kohal olnud ministrid said ülevaate liidu ühise põllumajanduspoliitika riiklike strateegiakavade ettevalmistuse seisust. Eesti on oma strateegiakava esitanud ja juhtinud komisjoni tähelepanu vajadusele, et strateegiakavade koostamisel tuleb jätta liikmesriikidele teatav paindlikkus, mis lubaks arvestada riiklike eripäradega.

„Leiame, et roheüleminek on jätkuvalt oluline ja pakub põllumeestele stiimuleid, kuidas toidutootmist senisest jätkusuutlikumaks ja erinevatest sisenditest sõltumatumaks muuta. Samas on uus olukord tõstnud meie julgeolekus kesksele kohale toidu varustuskindluse, mis võib nõuda muudatuste tegemist olemasolevates poliitikates ja nendega arvestamist ka strateegiakavade koostamisel,“ juhtis Kruuse tähelepanu oma sõnavõtus.

Maaeluminister Urmas Kruuset saatsid täna toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja välissuhete osakonna juhataja Peeter Seestrand

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse saatis kooskõlastusringile määruste muutmise eelnõu, millega võimaldatakse kalandusettevõtjatele üleminekut rohelisematele energiaalikatele.

Kooskõlastusringile saadetud määruste muudatuste eelnõu panustab ettevõtjate kulutuste vähenemisele tootmisprotsessis, mis aitab tagada kalandus- ja vesiviljelussektori elujõudu ja konkurentsivõimet.

„Muudatustega täiendatakse loetelu abikõlblikest kuludest, millega toetatakse Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevate ettevõtete struktuurset üleminekut energia- ja keskkonnasäästlikumatele transpordivahenditele. Nõnda saab sektor lisaks töötlemisele muuta tarneahelas keskkonnasäästlikumaks ka logistika, millega tooted tarbijateni jõuavad. Vesiviljelusettevõtjatele muutub lihtsamaks taastuva energiaallika – päikeseenergia – tootmiseks kasutatava seadme toetuse taotlemine,“ sõnas Kruuse.

Muutmisele lähevad järgmised „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020” meetme määrused: maaeluministri 2017. a 15. mai määrus nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus“, maaeluministri 2018. a 31. mai määrus nr 35 „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus“, maaeluministri 2022. a 18. jaanuari a määrus nr 4 „2022. aastal toetatavate „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020“ meetmete ja tegevuste liigid“.

Meetme ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus“ rakendamiseks on Euroopa Liidu eelarvest eraldatud 2022. aastaks 4 896 855 eurot, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 1 632 285 eurot. Kokku on meetme tegevust elluviimiseks planeeritud 6 529 140 eurot.

Meetme „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus“ rakendamiseks on Euroopa Liidu eelarvest eraldatud 2022. aastaks 455 000 eurot, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 195 000 eurot. Kokku on meetme tegevust elluviimiseks planeeritud 650 000 eurot.

Toetust antakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 vahenditest. Sellest 75 protsenti makstakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti Vabariigi eelarvest.

Määruste muutmise eelnõu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.03.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb esmaspäeval, 21. märtsil Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel, kus peatähelepanu koondub toidutootmise kestlikkuse tagamisele Ukrainas toimuva sõja tingimustes.

„Sõda Ukrainas avaldab tugevat survet toidukaupade hinnatõusule, mis ühelt poolt on tingitud sisendite kõrgetest hindadest ja teisalt tavapäraste tarneahelate katkemisest. Sellest tulenevalt plaanib Euroopa Liit avada kriisireservi liikmesriikide raskustesse sattunud sektorite toetamiseks ja toidutootmise kestlikkuse tagamiseks,“  ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Lisaks saavad liikmesriigid õiguse kasutada riigiabi, mis Eesti seisukoha järgi võiks olla sarnane koroonakriisist tingitud meetmetega,“ vahendas Kruuse.

Esmaspäevasel kohtumisel saavad ministrid põllumajandusturgude hetkeolukorra kõrval ülevaate sellest, mis seisus on liidu ühise põllumajanduspoliitika riiklike strateegiakavade ettevalmistus.

„Eesti esitas oma strateegiakava tähtaegselt. Kõige keerulisemaks ja ajamahukamaks on osutunud keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mis prognooside kohaselt peaks lõpule jõudma aprillis. Meie jaoks on oluline teatava paindlikkuse lubamine, mis võimaldaks riiklike eripäradega arvestamist,“ sõnas minister Kruuse.

Maaeluminister Urmas Kruuset saadavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja välissuhete osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.03.2022

 

18. märtsil jõustus määrus, millega taaskehtestati kohustuslik marutaudivastane vaktsineerimine koertele ja kassidele. 

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on Eesti olnud juba aastaid marutaudivaba, aga oht haiguse taaslevimiseks on siiski olemas. „Kuna Eesti naaberriigis Venemaal on marutaudi esinemissagedus kõrge, siis on reaalne oht, et sealt võib metsloomade liikumisega levida marutaud Eestisse,” sõnas minister.

Marutaudioht on suurenenud ka seoses loomade sissetoomistingimuste ajutise leevendusega, mille tõttu võib jõuda Eestisse teadmata tervisestaatusega lemmikloomi Ukrainast.

Loom tuleb vaktsineerida hiljemalt tema 21. elunädalaks. Marutaudile immuunvastuse säilitamiseks tuleb kass ja koer korduvvaktsineerida vaktsiiniga kaasas oleva infolehe kohaselt, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. Lemmiklooma vaktsineerimiseks tuleb pöörduda kohaliku loomaarsti või loomakliiniku poole.

„Panen kõigile loomaomanikele südamele vaktsineerida oma lemmikloom, kui seda veel tehtud pole – nii saame kaitsta oma lemmikuid ja ka iseennast marutaudiohu eest,” lisas Kruuse.

Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis pole ravitav ja lõpeb 2–10 päeva jooksul haigestunu surmaga.

Eestis on kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine kohustuslik alates 1953. aastast. Seoses uue veterinaarseaduse jõustumisega kaotas kehtivuse eelmine määrus, mis reguleeris marutaudiviiruse tõrjet. Seal kehtinud põhimõtted on uuesti kehtestatud täna jõustunud määrusega.

Määruses sätestatakse koera ja kassi marutaudivastase vaktsineerimise kohustus, täpsemad ennetamis- ja tõrjemeetmed metsloomadel, meetmed imetajatest metsloomade tehistingimustesse toomisel, täpsemad meetmed marutaudikahtluse puhul koeral või kassil ning nõuded marutaudis või marutaudikahtlase looma hukkamiseks ja uurimismaterjali võtmiseks.

Määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas. Rohkem infot lemmikloomade vaktsineerimise ja marutaudi kohta leiab lehelt marutaud.ee.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.03.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse kokku kutsutud ümarlaual arutleti Ukraina kriisi mõjude üle toidutootmisele ning anti ülevaade põllumajandus-, kalandus- ja toidutootmissektorile Euroopa Komisjoni kaalutavatest turuolukorra stabiliseerimise ja toidu varustuskindluse tagamise meetmetest.

Venemaa sissetung Ukrainasse on pannud suure surve alla ülemaailmse toidutootmise ja selleks vajalike toorainete turu. Kohtumisel tõdeti, et toidu varustuskindlus ja tarneahelate toimimine on tänases olukorras oluline osa meie julgeolekust. Ukraina ja Venemaa on maailma teravilja- ja õliseemneturul olulised osalised. Venemaa on ELi jaoks olnud ka oluline kütuse-, gaasi- ja väetisetarnija. Sisendihindade kõrval valmistavad nii põllumeestele kui ka toiduainetööstustele muret mitmesuguste sisendite, näiteks pakendite kättesaadavus. Lisaks on Ukraina olnud oluline turg meie kalatoodetele.

„Sõda Ukrainas mõjutab otseselt kogu maailma toidutootmissektorit ning sellest ei jää puutumata ka siinsed ettevõtted – küsimus on pigem selle mõju ulatuses toidu varustuskindlusele,“ ütles Urmas Kruuse. „Euroopa Liidu tasandil on kaalumisel erinevad abimeetmed toidutootjate olukorra leevendamiseks. Suurem selgus nende asjus peaks saabuma järgmise nädala alguses, kui omavahel kohtuvad liikmesriikide põllumajandusministrid. Samas on esialgne ülevaade kaalumisele tulevatest ELi abimeetmetest meil olemas. “

Urmas Kruuse sõnul on kaalumisel erakorralise abi maksmine kriisireservist, kuid liikmesriikidevahelise jaotuse põhimõtted pole veel otsustatud. Samuti on oodata turukorraldusmeetmena eraladustamist sealihale, kus teatud perioodiks eemaldatakse hinnasurve vähendamiseks turult osa sealihast.

Minister lausus, et lisaks on kaalumisel võimalused vaadata üle tootmist piiravad meetmed ja lubada ökoaladel karjatamist ja valgurikaste põllukultuuride kasvatamist, samuti põllumajandustootjatele otsetoetuste ning pindala- ja loomadega seotud maaelu toetuste ettemaksete suurendamist ja maksmist alates oktoobrist 2022.

„Samuti konsulteeritakse liikmesriikidega uue ajutise riigiabi kriisiraamistiku loomise vajaduse ja ulatuse üle. Algse eelnõu kohaselt on võimalik anda laene ja tagatisi ning kompenseerida elektri- ja gaasihinna tõusu,“ märkis Urmas Kruuse.

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsus kolmapäeval kokku kohtumise, et arutada Ukraina kriisi mõjusid ja võimalikke lahendusi siinsele põllumajandus-, kalandus- ja toidutootmissektorile. Ümarlaual osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Kalaliidu ja Eesti Toiduainetööstuste Liidu ning samuti suuremate tooraine- ja toidutootjate esindajad.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.03.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse määruse muudatuse, mille tulemusel muutub toetuse taotlemine lihtsamaks ja kiiremaks.

Alates 2022. aastast võetakse pindalatoetuste taotlusi vastu uues e-PRIAs ja loobutakse poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse kooskõlastamisest Keskkonnaametiga. Kogu kooskõlastamisega seotud teabe ning info kooslustest, millele on võimalik poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotleda, edastab Keskkonnaamet juba enne taotluste vastuvõtmise algust PRIAle.

Taotlusperioodi alguseks on taotlejal e-PRIAs olemas Keskkonnaameti antud teave poolloodusliku koosluse tüübi, numbri, pindala, piiri, hooldamise kuupäeva ja hooldamise viisi kohta, samuti info igale konkreetsele alale kehtivatest lisa- ja eritingimustest. Kui poolloodusliku koosluse hooldamise viisina on lubatud nii karjatamine kui ka niitmine, siis otsustab taotleja ise, kumma viisi ta valib.

Taotleja jaoks muutub taotluse esitamine lihtsamaks ja kiiremaks, kuna ta ei pea enam ootama taotluse Keskkonnaameti kooskõlastust ega taotluse esitamiseks ameti nõusolekut. Muudatus puudutab ligi 850 poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlejat.

PRIA ja Keskkonnaameti jaoks on tegu töökorraldusliku muudatusega. Keskkonnaamet saab oma tööd paremini planeerida, kuna töökoormus ei koondu enam lühikesele perioodile, vaid jaotub ühtlasemalt pikema aja peale.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.03.2022

 

Maaeluministri Urmas Kruuse kutsus kolmapäeva pärastlõunaks kokku kohtumise, et arutada Ukraina kriisi mõjusid ja võimalikke lahendusi siinsele põllumajandus-, kalandus- ja toidutootmissektorile.

„Venemaa sissetung Ukrainasse on pannud suure surve alla ülemaailmse toidutootmise ja selleks vajalike toorainete turu. Toidu varustuskindlus ja tarneahelate toimimine on tänases olukorras oluline osa meie julgeolekust,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Kriisi mõjud on jõudnud ka meie tootjateni, seda nii hindade kui sisendite kättesaadavuse kaudu.“

Minister lisas, et olukorras, kus Eestis on lähikuudel algamas kevadine põllutööde aeg ja käimas aktiivne kalapüügihooaeg, tuleb ühiselt leida sektorile lahendused Ukraina sõjast tulenevate väljakutsetega toime tulemiseks ning samuti peab suutma ennetavalt maandada võimalikult palju kriisiga seotud riske.

Urmas Kruuse lausus, et kaalumisel on abimeetmed ka EL tasandil, leevendamaks toidutootjate keerulist olukorda.  Kaalumisel on erakorralise toetuse maksmine, eraladustamine sealihale, teatud tootmist piiravate meetmete ülevaatamine ning pindala- ja loomatoetuste ettemaksete tegemine.

Ukraina ja Venemaa on maailma teravilja ja õliseemnete turul olulised osalised. Ukraina toodab 11% maailma nisu, 16% odra, 15% maisi, 16% rapsi, 50% päevalilleseemneõli, 9% päevalilleseemnete ja 61% päevalillekoogi toodangust. Venemaa toodab 20% nisu, 16% odra, 2% maisi, 3% rapsiseemnete ja 20% päevalillekoogi toodangust. Ukraina on EL jaoks oluline kaubanduspartner, sealt tuleb 57% maisi, 42% rapsi, 15% päevalilleseemnete, 47% päevalillekoogi, 30% nisu tarnetest. Venemaalt on siiani tulnud 11% nisu, 50% rapsikoogi, 34% päevalillekoogi ja 35% päevalilleseemnete tarnetest. Venemaa on ELi jaoks olnud ka oluline kütuse-, gaasi- ja väetise tarnija. Lisaks on Ukraina olnud oluline turg meie kalatoodetele.

Ümarlauale osalemise kutse saadeti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Kalaliidu ja Eesti Toiduainetööstuste Liidu ning samuti suuremate tooraine- ja toidutootjate esindajatele.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.03.2022

 

Kuni 4. aprillini saavad nõuetele vastavad mittetulundusühingud esitada taotlusi, et saada Leader-meetmest toetust aastate 2023–2027 kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamiseks.

Järgmise 12 kuu jooksul on toetust saavatel tegevusrühmadel võimalus võimestada ja koolitada sidusrühmasid, tellida tegevuspiirkonda käsitlevaid uuringuid, konsulteerida sidusrühmadega ning kaasata eksperthinnanguid selle nimel, et koostada aastateks 2023–2027 uus kohaliku arengu strateegia.

„Uute arengustrateegiate lähtekohad on rohe- ja digipööre,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Muutused tulevad ja annavad meile võimaluse siduda Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames pakutavad võimalused Leader-meetme pakutava lisandväärtusega. Seega kutsun kõiki pooli osalema ja kaasa rääkima tulevaste arengustrateegiate väljatöötamisel ning maapiirkondade tuleviku kujundamisel.“

Maaeluministeerium on koos Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA) ning konsulteerides Eesti LEADER Liiduga välja töötanud Leader-meetme toetuse aastate 2023–2027 kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamiseks. Strateegiate eesmärgid ja plaanitud tegevused valitakse kohalikul tasandil, lähtudes kohalikest vajadustest ja suunates tähelepanu muu hulgas maapiirkonnas ettevõtluse arendamisele, kohalike kogukondade võimestamisele, teenuste kättesaadavuse parandamisele, keskkonna- ja kliimasäästlike lahenduste väljatöötamisele ja rakendamisele ning maaelu hea kuvandi säilitamisele ja tutvustamisele.

Esimest korda on kohalikul tasandil võimalik suunata tähelepanu ka Euroopa Sotsiaalfond+ raames planeeritud tegevustele, eelkõige hooldusraviteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, et leevendada ülalpidamiskoormust, tagada inimväärikus ja tõsta sotsiaalset kaasatust.

Tegevuspiirkondades välja töötatud kohalikud arengustrateegiad peaksid valmima 2023. aasta aprilliks ning nende valimiseks moodustab Maaeluministeerium ühiskomisjoni.

Leader on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mida on rakendatud üle 20 aasta ning mis on saanud oma nime prantsuskeelsest lausest „Liaison entre actions de développement de l’economie rurale“, mis tõlkes tähendab “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel”. Paralleelselt jätkub Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames välja töötatud kohalike arengustrateegiate rakendamine 26 tegevuspiirkonnas.