Pühapäevast peatatakse kohapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.03.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas käskkirja, mille alusel tuleb alates 13. märtsist peatada kohapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

„Kohapüük tuleb pühapäevast peatada, sest Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on selle aasta esimeseks poolaastaks lubatud kohasaak pea täiesti välja püütud,“ selgitas minister.

Tänavusest koha lubatud kogusaagist, mis on 447 tonni, eraldati esimeseks poolaastaks 223 tonni.  11. märtsi seisuga on üle 97% lubatud saagist kaldale toodud.

„Kuna suurem osa kohasaagist püütakse välja avaveevõrkudega, siis tuleb 13. märtsist kuni 4. maini peatada ka avaveevõrkudega püük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel,“ lisas Kruuse.

Püügipiirangu kehtestamise alus on Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal”, mille kohaselt on esimese poolaasta lubatud kohasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 223,5 tonni.

Lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu on hädavajalik

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.03.2022

 

Koerte ja kasside vaktsineerimine marutaudi vastu on parim viis kaitsta lemmikud surmava nakkushaiguse eest. Lemmiklooma vaktsineerimine aitab ennetada inimeste võimalikku nakatumist haigusesse, mis lõppeb surmaga.

 

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Enel Hakmanni sõnul saab tuginedes lemmikloomaregistrite ning mõned aastad tagasi kohalike omavalitsuste seas läbi viidud küsitluse andmetele järeldada, et Eestis on hinnanguliselt üle 230 000 lemmiklooma, suur osa nendest on vaktsineerimata. „Kahjuks on Eestis väga palju koeri ja kasse, kes on marutaudi vastu vaktsineerimata. Täna pole marutaud meil levinud, kuid see olukord võib väga kergelt muutuda, sest haigust levitavad metsloomad, kes võivad meieni jõuda nakatunud naaberriigist üle piiri tulles,“ selgitas Hakmann. Lisaks võib marutaud kergesti levida kaugete vahemaade taha  vaktsineerimata lemmikloomaga, kes liigub inimesega kaasa ühest riigist teise.

 

Lemmikloomi saab marutaudi vastu vaktsineerida loomakliinikutes või erapraksise põhimõttel töötavate loomaarstide juures. „Samuti vaktsineerivad riikliku loomatauditõrje programmi käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga lepingulises suhtes olevad veterinaararstid,“ kirjeldas Hakmann vaktsineerimisvõimalusi.

Maailmas sureb marutaudi iga päev sadu inimesi, valdav osa neist lapsed. Neist ligi 95%-l juhtudest saadakse nakkus koeralt. Eesti on olnud tänu kestvatele tõrjemeetmetele juba kümnendi marutaudivaba maa, kuid see raske haigus ohustab meid pidevalt.

Seoses Urkaina Rahvavabariigi ning Vene Föderatsiooni vahel puhkenud sõjalise konfliktiga leevendas Põllumajandus-ja Toiduamet veterinaarnõudeid Eesti territooriumile Ukrainast saabuvate põgenikega ning Venemaalt naasvatele Euroopa Liidu kodanikega kaasas olevatele lemmikloomadele. Leevendatud tingimused kehtivad ainult siis, kui lemmikloomaomanik on teavitanud liikumisest Põllumajandus- ja Toiduametit ja Maksu- ja Tolliametit. Leevendused tehti selleks, et aidata Ukrainast põgenevaid lemmikloomaomanikke ning Euroopa Liidu kodanikke, kes turvalisuse huvides soovivad lemmiklooma hülgamata Venemaalt lahkuda.

Nii Ukrainas kui ka Venemaal on marutaud väga laialt levinud, põhjustades igal aastal tuhandete loomade hukkumist ning üksikjuhtumitena ka inimeste surma. „Kuna soovime sõja tõttu kannatavaid loomi ning nende omanikke aidata, peame arvestama, et käesoleval ajal kaasneb selliste loomade Eestisse jõudmisega marutaudi nakatumise riski mõõdukas tõus. PTA koostöös loomaarstidega teeb kõik, et kaasnevaid riske maandada, aidates põgenike loomi identifitseerida, vaktsineerida ning korda teha dokumentatsioon. Samuti kontrollitakse üle saabuvate loomade terviseseisund ning antakse omanikele käitumisjuhised haigusriskide vähendamiseks. Kutsume kõiki Eesti lemmikloomaomanikke panustama sõja tõttu kannatavate loomade abistamiseks ning meie oma lemmikloomapopulatsiooni tervisliku seisundi hoidmiseks. Palume lemmikloomaomanikel vaadata üle, kas nende koer ja kass on viimase kahe aasta jooksul vaktsineeritud marutaudi vastu. Juhul, kui regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine on jäänud tegemata, palume pöörduda esimesel võimalusel loomaarsti poole,“ kutsub Hakmann inimesi oma lemmikuid vaktsineerima.

Rohkem infot lemmikloomade vaktsineerimise ja marutaudi kohta leiab marutaud.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet valmistub avalike ürituste kontrollideks

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2022

  

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kohtus veebi vahendusel nii kohalike omavalituste kui ka kaubanduskeskuste esindajatega arutamaks koostöövõimalusi. Seda selleks, et tagada ohutu toit nii laatadel ning väliüritustel kui ka kaubanduskeskuste koridorides või nende ees olevatel rendipindadel

„Avalike ürituste hooaeg, nagu näiteks erinevad laadad, pole enam kaugel. Oluline on, et kõik, kes üritustel või kaubanduskeskuste ajutistel pindadel toitu pakuvad, teeksid seda nõuetekohaselt. Siin on aga väga oluline roll kohalikel omavalitustel ja kaubanduskeskustel,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Keidi Leppik koostöö olulisust.

„Kuna kohalikud omavalitused ja kaubanduskeskused väljastavad vastavalt lube või rendipinda, on neil kaasvastutus tagamaks, et nende territooriumil pakutakse inimestele ohutut toitu. Oluline on, et toidu müüja täidab kõiki talle pandud nõudeid. Selleks, et tarbijate õigused oleksid kaitstud, on keskne roll kõigi poolte koostööl, et tagada ürituse ohutus, sh toiduohutus,“ selgitas Leppik.

Põllumajandus- ja Toiduamet jätkab avalikel üritustel ja kaubanduskeskuste ajutistel pindadel toidumüüjate kontrollimist. „Peamiselt keskendutakse toidukäitleja teavitamiskohustusele, toidu jälgitavusele ja temperatuurinõuete täitmisele,“ kirjeldas Leppik.

PTA kontrollib igal aastal üritustel, tänavatel ja maanteede ääres toidumüüjaid. Toidukäitlejad peavad enne tegevuse alustamist teavitama PTA-d enda tegevusest. Igal toidukäitlejal tuleb koostada enesekontrolliplaan, toitu tuleb säilitada ettenähtud temperatuuridel, toit peab olema jälgitav ning tooted nõuetekohaselt märgistatud.

Eelmisel aastal kontrolliti kokku 228 käitlejat, millest enim kontrolle tehti avalikel üritustel (171). Kontrollide tulemusel tuvastati, et 14% käitlejatest polnud oma tegevusest ametit teavitanud. Kõige rohkem oli probleeme toiduteabe esitamisega, enesekontrolliplaaniga, mis oli puudu või puudulik ja jälgitavuse olemasoluga.

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2022

 

Mahepõllumajandusliku tootmise ja mesindusega alustajad saavad Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) esitada 10. märtsist kuni 11. aprillini tunnustamise taotlusi. Tunnustuse olemasoluta ei tohi tooteid mahedana turustada.

Taotlusi saab esitada MEMi kliendiportaalis, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna piirkondliku esinduse ametnikule või esinduses kohapeal, leppides kohtumisaja eelnevalt kokku. Koroonaviiruse leviku tõttu eelistame suhtlust elektrooniliste kanalite kaudu.

„Mahedana võib turustada tooteid üksnes ettevõtja, kellel on vastav tunnustus. Kõigil käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel avaneb võimalus oma tegevus registreerida ja saada vastav tunnustus,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Olvia Laur.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad tootjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“. PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtted peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed. Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiavad ettevõtjad PTA kodulehelt.

Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Selleks on 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või korjeala puhul 24 eurosenti hektari kohta. Riigilõiv võib ettevõtja kohta kokku ulatuda kuni 5000 euroni aastas.

Üksnes mahepõllumajandusliku seemne või vegetatiivse (nt kapsa- või tomatiistikud) paljundusmaterjali, ettevalmistamise ja turule viimisega tegeleval ettevõttel tuleb tasuda riigilõivu 120 eurot.

Riigilõivu ja järelevalvetasude kohta leiate infot PTA veebilehelt.

 

Juhime tähelepanu asjaolule, et alates 1. jaanuarist 2022 kohaldus uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007“. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Täiendavat infot leiad PTA kodulehelt.

Väikestele põllumajandustootjatele laieneb toetuse taotlemise võimalus

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.03.2022

 

Maaeluminister allkirjastas määruse „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmise eelnõu, millega laiendatakse toetuse taotlejate sihtgruppi.

Kui seni sai toetust taotleda üksnes põllumajanduse valdkonnas tegutsev ettevõtja, kelle müügitulu oli vahemikus 4000–14 000 eurot, siis edaspidi määratletakse väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse sihtrühm esmalt põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtuse alusel. Alates sellest aastast saavad toetust taotleda ka need põllumajandustootjad, kes on tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat ja kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000–50 000 eurot. Seega võetakse arvesse eelnenud majandusaastal majapidamises kasutuses olnud põllumajandusmaad kasvatatavate kultuuride kaupa ja põllumajandusloomade arvu, mille põhjal arvutatakse ettevõtte majanduslik suurus.

„Müügitulu nõude asendamine põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtuse nõudega võimaldab edaspidi toetust taotleda ka sellistel väikestel põllumajandustootjatel, kelle müügitulu on vähenenud viimastel aastatel aset leidnud sündmuste, nagu näiteks koroonaviiruse leviku tõttu,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

„Muudetud määruses võetakse senisest enam arvesse seda, et müügitulu mõjutavad sageli paljud põllumajandustootja tegevusest sõltumatud asjaolud ja tegurid. Majanduslikult keeruline olukord avaldab suurt mõju eelkõige väikestele põllumajandustootjatele, mistõttu on senisest olulisem soodustada ka neil investeeringute tegemist,“ selgitas maaeluminister.

Toetuse maksimaalne suurus on 15 000 eurot ühe taotleja kohta. Tänavune taotlusvoor toimub aprillikuus. Täpsem teave toetuse tingimuste kohta avaldatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kodulehel.

Tänasest saab esitada taotlusi põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse saamiseks

Pressiteade
9. märts 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Käesoleval aastal saab PRIAst taas taotleda investeeringutoetust põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamiseks. Taotlusi võetakse e-PRIAs vastu 9.-17. märtsini.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Kristel Võsu ütleb: „Juhime taotlejate tähelepanu sellele, et algava vooru puhul on toetuse saamise tingimustesse sisse viidud mitmeid muudatusi. Näiteks on oluliselt muutunud taotluste hindamise põhimõtted ja eelistatud on investeeringud, mis panustavad keskkonnasäästlikesse lahendustesse. Täpsustatud on ka toetuse sihtgruppi. Palume taotlejatel kindlasti vaadata infot PRIA kodulehel, et teaks kõigi muudatustega arvestada.“

Toetuse käesoleva taotlusvooru jaoks on eelarves planeeritud 25 miljonit eurot. Eelarve jaguneb erinevate valdkondade vahel järgmiselt:

1) teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine – 7 500 000 eurot;

2) piimatootmine – 7 500 000 eurot;

3) loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) – 5 000 000 eurot;

4) muu põllumajandustootmine – 5 000 000 eurot.

Toetuse abil on võimalik soetada põllumajandustootmises vajalikke masinaid ja seadmeid, ehitada ja rajada tootmishooneid ning nende juurde kuuluvaid taristuid, teha investeeringuid bioenergia tootmiseks jne.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta käesoleval programmiperioodil on kokku 500 000 eurot.

PRIA teeb otsused taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta hiljemalt 26. juulil 2022.

Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehe toetuse lehelt.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

Algamas on maaparandushoiukavade väljapanek

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.03.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) annab teada, et algamas on maaparandushoiukavade avalik väljapanek, mis toimub ajavahemikus 11.03.-11.06.2022.

Selle aja vältel on kõigil võimalus dokumentidega tutvuda PTA veebilehel (https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-maaomanikule/maaparandus-ja-kasutus/hooldamine) ning esitada oma ettepanekud e-posti aadressil Karoline.Zilmer@pta.agri.ee. Esitatud ettepanekutele, parandustele ja täiendustele vastab PTA hiljemalt 10. augustiks. PTA teeb maaparandushoiukava avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste põhjal maaparandushoiukavas vajalikud parandused ja täiendused.

Avalikud arutelud toimuvad virtuaalselt MS Teamsi vahendusel koos veemajanduskavade, üleujutusega seotud riskide maandamiskavade ja merestrateegia avaliku väljapaneku aruteludega:

14.03.2022 kell 12.30-16.45 Üleujutused, veemajanduse juhtimise parendusvõimalused, veevõtt ja heitvesi, jääkreostus

17.03.2022 kell 13.00-16.20 Paisutamine

18.03.2022 kell 11.00-16.10 Merekeskkond

21.03.2022 kell 11.00-16.25 Põllumajandus/Maaparandus

Täpsemad andmed avalikest aruteludest (päevakavad, korralduslik teave, registreerimine MS Teamsi keskkonda) leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou. Juhime tähelepanu, et arutelule tuleb registreeruda hiljemalt 2 päeva enne koosoleku algust.

Maaparandushoiukava on planeerimisdokument, mis on koostatud maaparandussüsteemide hoiutöö sihipäraseks korraldamiseks ning mille abil planeeritakse hoiutöid riigi poolt korras hoitavatel ühiseesvooludel. Lisaks annab maaparandushoiukava ülevaate maaparandussüsteemide seisukorrast ning soovitused maaomanikule hoiutööde tegemiseks.

Talude registreerimine avatud talude päevale algab 10. märtsil

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.03.2022

 

Neljapäeval, 10. märtsil algab talude registreerimine juba kaheksandat aastat järjest toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale. Suviseks tippsündmuseks kujunenud avatud talude päev leiab tänavu aset 23. ja 24. juulil.

 „Praegu on raske mõelda muule kui sellele, kuidas lõpetada sõda Ukrainas ja toetada hätta sattunud inimesi. Samas on oluline, et me selles muutunud maailmas ei jääks käed rüpes istuma ja ootama lahendusi, vaid tegutseksime ise aktiivselt eri valdkondades edasi endale ja teistele võimalusi luues. Avatud talude päev viib kokku toidutootjad ja –tarbijad ning tutvustab maapiirkondades avanevaid tegutsemisvõimalusi. See on oluline suvesündmus, mis tänavu uutes oludes ilmselt suunab paljud külastajad mõtlema sellele, kui oluline on kohalik toit ja mida tuleb teha, et seda jätkuks,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

„Seetõttu kutsun üles kõiki huvitatud talusid ja põllumajandustootjaid avatud talude päeval osalema. See on võimalus, kus pakkuda kohalikku toitu, kaupa ja teenuseid ilma vahendajateta otse külastajatele. Võimalus näidata ja selgitada huvilistele, milline on toidu teekond põllult taldrikule. Võimalus suunata nii mõnigi külastaja isikliku peenramaa rajamisele mõtlema,“ ütles Urmas Kruuse.

„Registreerimisel sel aastal muudatusi ei ole, sest veebiplatvorm, kus talude registreerimine toimub, on sama nagu eelmistel aastatel. Juhul, kui talu pärast registreerimist paari päeva jooksul ühtegi e-kirja ega automaatvastust ei saa, siis suure tõenäosusega registreerimine ebaõnnestus ning peaksite seda tegema uuesti või siis pöörduma maaeluvõrgustiku poole. Sellega väldime olukorda, kus talud suvel avastavad, et neid polegi avatud talude nimekirjas,“ selgitas Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur

Reve Lamburi sõnul kestab talude registreerimine küll aprilli lõpuni, kuid päeva tegevusprogrammi saab talu lisada ka hiljem. „Oluline, et see oleks olemas ajaks, kui algab avatud talude teavituskampaania ning külastajad hakkavad planeerima oma talukülastusi ja liikumisteed,“ lisas ta.

Registreerimisel peab talu olema hoolikas kaardil oma asukohta määrates. Kui see ei õnnestu kohe registreerimisel, siis saab täpsed koordinaadid panna kirja hiljem, kui on saadud andmete muutmise link. Samuti peab varuma kannatusttalu ilmumiseks avalikule veebilehele, sest enne avalikustamist kontrollitakse kõik andmed üle.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehelwww.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 30. aprillil. Palume registreerimisel kindlasti teada anda, kas talu on avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 24. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud.

Infopäev avatud talude päeval osalevatele taludele toimub tänavu 30. märtsil Jänedal. Infopäeva on võimalik jälgida ka veebiülekandena.

2021. aastal oli üle Eesti avatud 299 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse. Tegu on avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga, suureks abiks on ka LEADER-tegevusrühmad. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Kerli Ats: Peame liikuma toidu ja energiaga isevarustatuse poole

Kerli Ats: Peame liikuma toidu ja energiaga isevarustatuse poole

 

Mullu sügisel lahvatanud energiakandjate hiiglaslik hinnatõus ei šokeerinud mitte ainult Eesti inimesi, vaid ka ettevõtteid, sealhulgas põllumajandustootjaid.

Probleem võib veelgi süveneda. Eestis on küll põlevkivivarud, kuid rohepöördel Euroopa Liit ei soosi põlevkivi põletamisest elektri tootmist ja maksustab seda hirmkallilt. Tuuleparkide ja päikesepaneelide abil ei tooda me elektrit kaugeltki piisavalt. Meil puuduvad maagaasivarud ja võimekus lähiajal tuumaenergiat tootma hakata. Seega on meie ainus võimalus vajaminevat elektrienergiat importida. Paraku ostame elektrit Nord Pooli börsi kaudu, mis ei ole turumajanduslik süsteem ega ka börs tavamõistes, vaid üks kummaline reeglistik, kus hinna määrab viimane pakkuja. See loob eeldused hinnamanipulatsioonideks ja tarbijatele müüakse elektrit ebamõistlikult kõrge hinnaga.

Suur ebastabiilsus majanduses

Energiakandjate hinnatõusu kõrval on veelgi suurem probleem Venemaa sõjategevus Ukrainas. Vastuseks sellelerahvusvahelise õiguse rikkumisele teatas Euroopa Liit sanktsioonide kehtestamisest Venemaale. See on kindlasti õigustatud samm, aga avaldab majanduslikku mõju lisaks Venemaale ka EL-i riikidele. Saksamaa teatas, et peatab gaasijuhtme Nord Stream 2 käiku andmise, millele Vene pool vastas ähvardusega, et tõstab Euroopasse tarnitava gaasi hinna kahekordseks.

Venemaa agressioon ja sellega kaasnevad vastastikused sammud põhjustavad suurt majanduslikku ebastabiilsust. Kindlasti on Eesti põllumajandustootjad valmis andma endast parima, et kindlustada meie rahva toiduga varustamine ja omatarbimist ületavates kaubagruppides ka toidukaupu ekspordiks toota.

Kujunenud olukorras on Eesti põllumajandustootjatel kindlad ootused meie valitsusele. Esiteks oleks vaja põllumajandus ja muu toidutootmine kuulutada eluliselt tähtsaks teenuseks, mille arendamist toetab valitsus nii kriiside ajal kui ka nende vahelisel perioodil. Toidukaupade eksport ja selle suurendamine on oluline, kuid väga oluline on nende valdkondade arendamine, kus meie isevarustus on alla omatarbimise.

Teiseks on äärmiselt oluline kasvavate sisendhindade negatiivsete mõjude leevendamine. Kui valitsus kehtestas eraisikutele ja korteriühistutele toetusmeetmed elektri- ja kaugkütte hinnatõusu leevendamiseks, siis ettevõtjad jäeti hinnatõusu meelevalda. Taluliit on teinud valitsusele ettepaneku töötada toidutootjate jaoks välja börsihinnast sõltumatu elektripakett, mille hind kujuneks elektri reaalsete tootmiskulude põhjal ja mille hinnakujundus alluks konkurentsiameti ehk riigi kontrollile.

Loomulikult ootame, et vaadataks põllumajandustootjate sisendhindade tõusu tervikuna, et leida eri meetmeid kiire hinnatõusu leevendamiseks. Olgu selleks siis võimalus osta elektrit börsiväliselt, madalamad aktsiisimäärad erimärgistatud diislikütusele või tootjatele kriisiabi maksmine, et keerulise olukorraga toime tulla.

Milline on meie pikk plaan?

Hinnašokkide, kriiside ja sõdade kõrval ning kiuste tuleb tegeleda ka pikemaajaliste plaanide seadmisega. Kui ma enne juhtisin tähelepanu toiduga isevarustuse olulisusele, siis sama oluline on ka elektrienergiaga isevarustuse saavutamine. Eesti poliitikud on kiiduväärselt püüdnud välis- ja kaitsepoliitikas langetada konsensuslikke otsuseid, aga ka energeetikapoliitikas tuleks kiiresti ühiste otsusteni jõuda. Me vajame läbimõeldud taastuvenergia arendamist ja põllumajandustootjad on valmis andma siin oma panuse.

Rõhutan, et meil on aeg üle vaadata Eesti isevarustatuse tase nii toidu- kui ka energiatootmises ja teha jõulised sammud selles suunas, et vähendada oma sõltuvust teistest riikidest. Selleks on vaja strateegilist lähenemist, mis aitaks meil riigina kriisides paremini toime tulla, kaitstes oma rahvast. Toit ja elekter on midagi, milleta me tänapäeval hakkama ei saa.

 

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit tegevjuht
Allikas: Põllumehe teataja

Põllumajandus- ja Toiduameti Saku peakontori hoone renoveerimine on lõppenud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.03.2022

 

1. märtsil avas Põllumajandus- ja Toiduamet uksed värskelt renoveeritud Teaduse 2 majas Sakus. Senised asukohad asenduspindadel Teaduse 6a Sakus ning Roosikrantsi 12/2 Tallinnas on suletud. Alates 7. märtsist ootame kõiki külalisi Sakus juba uuel aadressil.

Ameti Saku peakontoris asuvad maaparanduse, taimekaitse, taimetervise, mahepõllumajanduse ja seemne osakond ning Põhja regiooni maaparanduse, seemne, mahepõllumajanduse, taimekaitse, tuulekaera ja väetise valdkonna järelevalveametnikud.

Palume kohtumised Saku ametnikega eelnevalt kokku leppida, kontaktid leiate ameti kodulehelt kontaktide juurest. Põllumajandus- ja Toiduamet on Sakus avatud E-R 8.00-16.30.