Autor: Gelis Pihelgas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.03.2022

Eile, 02. märtsi õhtul toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite erakorralisel videokohtumisel keskendusid ministrid põllumajandusturgude olukorra kujunemisele pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja Ukraina abistamise võimalustele.

Maaeluminister Urmas Kruuse läks kohtumisele koos sõnumiga Ukraina põllumajandusminister Roman Leštšenkolt, kellega ta oli eelnevalt olnud telefoniühenduses.

„See oli emotsionaalselt väga raske vestlus, sest olukorra kirjeldused Ukrainast olid kohutavad,“ tunnistas Kruuse. „Humanitaarolukord Ukrainas on Leštšenko sõnul katastroofiline, eriti sõjapiirkondades, kus inimesi hakkab painama näljahäda. Riik vajab kiiresti toiduabi ja seda mitte vahetus sõjapiirkonnas, vaid õige pea juba terves Ukrainas,“ vahendas Kruuse päevase telefonivestluse sisu oma sõnavõtus Euroopa Liidu põllumajandusministritega kohtumisel.

Leštšenko sõnul ei pruugi sõjategevuse jätkudes sel aastal Ukrainas märkimisväärset põllumajanduslikku tegevust toimuda. „40%-le põllumajandusmaale puudub sisuliselt juba praegu juurdepääs, diiselkütus on kogu põllumajandussektorist antud riigikaitsele. Põllumajanduslik infrastruktuur on ulatuslikult kahjustatud ning põllumehed on kas territoriaalkaitse üksustes või juba ka hukkunud,“ tunnistas Roman Leštšenko oma telefonivestluses Kruusele.

„Eesti poolt oleme kaardistamas toiduabi saatmise võimalusi. Koostöös põllumajandusorganisatsioonidega selgitame välja Ukrainast tulevate sõjapõgenike vastuvõtu võimekust põllumajandus– ja toidusektoris, et pakkuda siia saabunuile nii majutust kui vajadusel ka tööd,“ sõnas Kruuse.

Arvestades aga Ukraina põllumajanduse suurt panust maailma toidutootmisse, võib  ennustada toiduga varustatuse kriisi kogu maailmas. Ukraina moodustab 11% maailma nisuturust, 16% odra, 15% maisi, 16% rapsi, 50% päevalilleseemneõli, 9% päevalilleseemnete ja 61% päevalillekoogi turust.

Toidutootmise kõrval on olulised ka muud sisendid. Nii näiteks tuleb 60% väetistest Eesti turule Venemaalt, Ukrainast või Valgevenest, sellest omakorda üle poole otse Venemaalt. „Väetiste hinnad kasvasid meie tootjate jaoks poole võrra juba möödunud aastal. Sel aastal pole enam kõneks üksnes kõrge hind, sest isegi siis, kui põllumehed oleksid valmis 400-500% kallinenud väetist ostma, pole turul nii suures koguses väetisi enam tõenäoliselt saada,“ tõdes Kruuse.

Kõik videokohtumisel osalenud ministrid olid nõus, et praeguses kriitilises olukorras on oluline riikidevaheline kiire infovahetus ja paindlik tegutsemine. Oluline on esimeses järjekorras läbi mõelda kõikvõimalikud abipaketid Ukraina jaoks.

Pressiteade
2. märts 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Täna algas PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sarnaselt eelmisele aastale saab 2022. aastal taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust, piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetust.

Taotluste vastuvõtt toimub elektrooniliselt e-PRIAs ning taotlusi saab esitada 2.-21. märtsini ja hilinenult kuni 18. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trelli sõnul on loomakasvatuse otsetoetused Eestimaa loomapidajate jaoks väga olulised. Need on välja töötatud selleks, et toetada piimalehmade kasvatajaid ning hüvitada ute ja kitse kasvatajatele nende kulutusi.

Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

Piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2022. a. Loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2022. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2022. a kuni 30. juunini 2023. a.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke teenindusbüroosid, aga selleks tuleb eelnevalt broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab siit. PRIA teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kell 9–16.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.03.2022

Põllumajandus- ja Toiduamet suurendab valmisolekut seoses rändlindude saabumisega Eestisse. Eelmisel nädalal leidis kinnitust, et Saaremaal surnuna leitud luik kandis lindude gripi eriti ohtliku viiruse tüüpi.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on amet jälginud tähelepanelikult looduses ja lähiriikides toimuvat. „Põllumajandus- ja Toiduametit on juba teavitatud hukkunud mets- ja veelindudest. Amet tegeleb nende leidude uurimisega, et hinnata riski meie kodulindude populatsioonile ning olla valmis lisameetmete rakendamiseks. Eelmisel nädalal tuvastati selle hooaja esimene eriti ohtlik lindude gripi viiruse variant surnuna leitud luigel Saaremaal,“ kirjeldas Kalda.

„Kuna alanud on lindude tagasiränne, siis on väga oluline, et inimesed teavitaksid hukkunud veelindudest (haned, luiged), hulganisti surnud metslindudest või surnud röövlindude korjustest,“ rõhutab Kalda teavitamise olulisust. Eelmisel aastal teavitati surnuna leitud lindudest ametit ca 1000 korral, kokku uuriti neist ligikaudu 300, kellest 54 osutusid ohtliku taudi kandjateks.

Euroopa riikides on endiselt väga palju lindude gripi puhanguid kodulindudel ja teavitatakse ka hulgalistest vee- ja metslindude juhtumitest. Suurimas nakatunud farmis Poolas tuli hukata üle 40 000 linnu. Kokku on Euroopas alates eelmise aasta oktoobrist kuni tänaseni taudipuhangute tõttu hukatud 25 miljonit kodulindu.

„Kuna kevadine lindude ränne on hoogustumas, siis suureneb ka nakkuse leviku oht. Seetõttu on väga oluline, et linnupidajad teeksid kõik endast oleneva vältimaks haiguse jõudmist oma hoole all olevate kodulindudeni,“ selgitas Kalda.

Linnupidajad peavad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Põllumajandus- ja Toiduamet jälgib pidevalt olukorra arenguid ning jagab linnupidajatele vajadusel täiendavaid juhiseid või kehtestab kodulindude populatsiooni ja sektori majandustegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks põhjendatud juhtudel ka täiendavaid piiranguid.

Mida teha, kui leiate surnud linnu:

• teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.
• kodulinnu surmast teavita veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Rohkem infot lindude gripist leiab linnugripp.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
25.02.2022

Eesti lihtsustab seoses Ukraina sõjaolukorraga ajutise menetluse korras nõudeid Ukrainast saabuvate põgenikega kaasa võetud lemmikloomadele.

Euroopa Komisjon on pöördunud Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide poole palvega lihtsustada Ukrainast EL-i sisenevate reisijatega kaasas olevate lemmikloomade liikumise nõudeid.

Nõuded leevenevad eelkõige koertele, kassidele ja valgetuhkrutele, kes ei vasta ühele või mitmele allpool loetletud veterinaarnõudele, kuid seda tingimusel, et lemmikloomaomanik teavitab kaasa võetud lemmikloomast nii Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA) kui Maksu- ja Tolliametit.

Veterinaarnõuded on järgmised:

1. Koer, kass või valgetuhkur on märgistatud mikrokiibiga või selgelt loetava tätoveeringuga, mis on tehtud enne 3. juulit 2011;
2. Koeral, kassil või valgetuhkrul on kehtiv marutaudivastane vaktsineerimistõend;
3. Koer, kass või valgetuhkur on läbinud marutaudi antikehade tiitrimise testi tunnustatud laboratooriumis, mille tulemused on rahuldavad (0,5 IU/ML või rohkem) ning vereproovi võtmise kuupäevast on möödunud 3 kuud või rohkem;
4. Koera, kassi või valgetuhkruga on kaasas identifitseerimisdokument (veterinaarsertifikaat või lemmikloomapass, kui loom on EL-i päritolu), kuhu on märgitud marutaudi antikehade tiitrimise tulemus, mis tehti enne EL-i territooriumilt lahkumist.

Nakkushaiguste, eelkõige marutaudiviiruse sissetoomise risk Eesti territooriumile on kõrge. Käesoleva ajutise juhise eesmärk on luua protseduur, mis aitaks vähendada nakkushaiguste sissetoomise ohtu Eesti territooriumile ning lihtsustada inimeste liikumist üle piiri.

Millal ja kuidas teavitada?

Looma liikumisest tuleb teavitada, kui loom ei vasta veterinaarnõuetele ning kui sellise looma sihtriik on Eesti või kui sellise loomaga läbitakse Eestit transiidina.

Liikumisest teavitab loomaomanik või volitatud isik, kes täidab teavitusvormi kas eelnevalt lähteriigis või kohapeal piiripunktis (vajadusel abistab vormi täitmisel/saatmisel piiriametnik) ning saadab selle meiliaadressidele pta@pta.agri.ee, darja.trohhatsova@pta.agri.ee ning elika.brosman@emta.ee.

Hea teada

Kui lemmikloom siseneb EL-i läbi teise liikmesriigi, kuid looma sihtriik on Eesti, siis teavitab vastava riigi pädev asutus Eestit ise sellisest loomast (soovitavalt teavitusvormi abil).

Lemmiklooma peetakse Eesti piiril kinni vaid juhul, kui loomal esinevad nakkushaigustele viitavad kliinilised sümptomid või kui looma tervis on ohus.

Juhul, kui nõuetele mittevastava lemmiklooma sihtriik on Eesti, jääb loom PTA järelevalve alla. PTA määrab vajadusel nii looma isolatsiooni tingimused kui selleks ette nähtud aja.

Muude lemmikloomadega, nagu selgrootud, troopilised dekoratiivkalad, kahepaiksed, roomajad, närilised ja koduküülikud ning mõningad linnuliigid, liikumisel PTA-d teavitama ei pea, kuna Eestis nimetatud lemmikloomadele liikumise reegleid kehtestatud pole. Üldine nõue on, et loomad peavad olema kliiniliselt terved ning nende heaolunõuded peavad olema liikumise ajal tagatud.

Lemmikloomaga reisimine | Põllumajandus- ja Toiduamet (agri.ee)

Maaeluministeerium
Pressiteade
23.02.2022

Maaeluminister Urmas Kruuse ja kantsler Tiina Saron andsid täna Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 104. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse, maaelu ja toidutootmise edendajatele üle 5 kuldset ja 15 hõbedast ministeeriumi teenetemärki.

„Teenetemärkide andmine võimaldab meil korra aastas esile tõsta ja tunnustada teenekaid maaelu edendajaid ning nende saavutusi,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Maaelu ja kodumaine toidutootmine kestavad just tänu pühendunud inimeste ettevõtlikkusele. Saame nendele inimestele tänulikud olla iga päev, sest nad panustavad sellesse, et meie toidulaud oleks rikkalik ja kodumaiste saadustega kaetud.“

Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab parimaid karjakasvatajaid. „Tänavused tiitlivõitjad on suunanud pilgu tulevikku ja rakendanud targalt oma teadmisi, et tootmine toimiks kasumlikult ja oleks kestlik. Kindlasti ei ole see praeguste kokkuostuhindade ja tingimustega kerge ülesanne. Mõlema ettevõtte karja iseloomustavad näitajad on väga head, need olid ka komisjoni põhilised valikukriteeriumid,” sõnas sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus. 2021. aasta parim piimakarjakasvataja on Tõnu Vreimann (Kõpu PM OÜ) ja parim lihaveisekarjakasvataja Tiia Riis (Abaja Farm OÜ).

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes klassis: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses, hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Tänavu anti üle 5 kuldset ja 15 hõbedast teenetemärki.

Pildid aktuselt (fotod: Raul Mee)

Teenetemärkide kavaleride teenete kirjeldused

Ürituse videosalvestis (Märt Pakats)

Teenetemärkide kavalerid

Hõbedane teenetemärk

• Agra Univer
• Aime Lokk
• Anu Greenbaum
• Eero Lass
• Elsa Peipmann
• Kadri Karp
• Kaivo Ilves
• Kristiina Digryte
• Leino Vessart
• Malle Terepson-Madisson
• Mari Jürman
• Mart Undrest
• Miralda Paivel
• Peter Nicolai Skjoldby
• Toivo Jürisson

Kuldne teenetemärk

• Ats Kägo
• Karin-Tiiu Türk
• Marju Aamisepp
• Pille Ardel
• Ute Ursula Wohlrab

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.02.2022

Selleks, et annetatud toit oleks ohtu ja tarbimisväärne ning toidujagamisega seonduvad reeglid selged, uuendas amet juhendit “Toiduohutus annetamisel“. Juhend on suunatud kõigile, kes tegelevad toidu annetamise ja ümberjagamisega.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Triinu Allika sõnul on annetamisega tegelevad organisatsioonid oodanud uuenenud juhendit pikisilmi. „Ühe olulise muudatusena on lubatud müügipakendisse pakendamata  toidu ümberjagamine ja annetamine, mis on annetamisega tegelevate organisatsioonide jaoks väga oluline. Teine oluline muudatus on seotud nn toidujagamiskappidega. Uue juhendiga on täpsustatud nende toidukäitleja staatus. Nüüdsest peavad toidujagamiskappide algatajad teavitama oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit, sest tegemist on toidu käitlejatega,“ selgitas Allika. Toidukäitlejaks olek tähendab konkreetset vastutust toiduohutuse tagamisel

„On oluline meeles pidada, et toidu ümberjagamine ja annetamine on protsess, mille puhul tarbimiskõlbulik toidu ülejääk, mis muidu võib minna raisku ja visatakse ära, kogutakse kokku ja jagatakse inimestele, eelkõige abivajajatele,“ kirjeldas Allika.

Toidupanga juht Piet Boerefijn kommenteeris juhendit järgnevalt: „Täiendatud juhend “Toiduohutus annetamisel“ annab selged juhised, milliseid reegleid peab järgima toitu päästes. Usume, et uue juhendi kasutusele võtmine suurendab ka toitlustusfirmade poolt tehtavaid annetusi kuna esimest korda on selgelt kirjas millist toitu tohib annetada. Uusi juhiseid järgides on toidupankadel oma tööd hea korraldada“.

Ümber jagada võib toitu, mille:

• „parim enne“ tähtpäev on möödunud;
• „kõlblik kuni“ tähtpäev EI OLE möödunud, v.a juhul kui toode on külmutatud „kõlblik kuni“ tähtpäeval;
• mille pakend ja/või märgistus on kannatada saanud, kuid toidu ohutus on tagatud sh kohustuslik toidualane teave on esitatud (nt muljutud pakendis toit).

Uuendanud juhend “Toiduohutus annetamisel“ on kõigile kättesaadav ka ameti kodulehel.

Toidu ümberjagamise ja annetamise puhul tuleb meeles pidada, et toit mida ümber jagatakse peab olema tarbimiskõlbulik ja ohutus.

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
23.veebruar, Viljandi

Täna, 23. veebruaril kell 12.00 toimub Maaeluministeeriumis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus, kus maaeluminister Urmas Kruuse annab üle ministeeriumi teenetemärgid ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Meelis Annus kuulutab välja 2021. aasta parima piimakarja- ja lihaveisekarjakasvataja.

Parim piimakarjakasvataja 2021 on Tõnu Vreimann Kõpu PM OÜst. Viljandimaal asuvas piimakarjas on lehmi 630. Keskmine piimatoodang lehma kohta 2021. aastal oli 12332 kg ja piimarasva ning -valgu kogutoodang 940 kg.

„Tõnu Vreimann majandab väga targalt ning 2021. aastal valminud kaasaegne vasika- ja noorkarjalaut vaid kinnitab seda, et ettevõte on jätkusuutlik ning innovaatiline,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus. Lisaks piimatootmisele jagub mehe energiat ka erinevate organisatsioonide tegemistes kaasalöömiseks juhi ja nõukogu liikmena.

Parim lihaveisekarjakasvataja 2021 on Tiia Riis Abaja Farm OÜst. Järvamaa ettevõtte loomakasvatusjuhi karjas on ca 220 lihaveist, kellest ammlehmi 104. Ettevõte tegeleb aberdiin-anguse tõugu loomade aretamise ja kasvatamisega. Paaril eelneval aastal on kõik loomad müüdud tõuloomadeks ja eksporditud 14 riiki.

„Abaja Farm tegeleb põhiliselt teraviljakasvatusega ja loomakasvatus on lisategevus, mis on aastatega kasvanud. Just tänu Tiia Riisi tublile tööle on farmi näitajad nii head, et väärib tunnustust,“ sõnas MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Lihaveisekasvatus ja piimatootmine on kahjuks sektorid Eestis, kus viimasel ajal on seoses tulu puudumisega taas kuulda sõnumeid karjade vähendamisest ja lõpetamisest. Seda enam väärivad mõlemad ettevõtted tunnustust, sest nende pilgud on suunatud tulevikku ja nad tegelevad lahenduste otsimistega, et tootmine ka rahaliselt toimiks.

MESi algatusel antakse parima piimakarjakasvataja aunimetust välja juba 22. korda ja parima lihaveisekarjakasvataja aunimetust 16. korda järjest. MESi eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Rohkem infot leiab kodulehelt www.mes.ee.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.02.2022

Eilsel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel oli olulise punktina arutelu all määruse eelnõu, mis puudutab metsade raadamise ja degradeerumisega seotud toodete pakkumist Euroopa Liidu turul.

Eelnõu piiraks selliste toodete ja kaubagruppide sisenemist Euroopa Liidu turule, mis on toodetud või kasvatatud raadatud maadelt. Raadamine on metsade raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsade majandamine.

„Kuigi eesmärk on üllas, tekitas metsade raadamise eelnõu ministrite nõukogus elavat mõttevahetust, sest selle rakendamine eeldab põhjalikku läbimõtlemist. Siin on veel sügavat analüüsi vajavaid kohti, kuhu tuleb kaasata ekspertiisi ja erinevaid osapooli,“ ütles nõukogu töös osalenud maaeluminister Urmas Kruuse. Soov piirata oluliste kaubagruppide müüki Euroopa turul, mõjutab oluliselt nii Euroopa Liidu ettevõtteid ja pädevaid asutusi kui ka kogu kaubavahetust.

„Omaette küsimuseks on, kuivõrd suudame me töös oleva määrusega peatada metsade raadamise kolmandates riikides, eriti nende saaduste puhul, mille järele nõudlus maailmaturul kasvab,“ märkis Kruuse.

Ministrid jõudsid arusaamisele, et teema edasise arengu osas on vaja leida tasakaal eesmärkide ja nende rakendatavuse osas.

Maaeluminister Kruuse rõhutas arutelul omalt poolt, et metsarikastes riikides nagu Eesti, peab jääma võimalus taastada poollooduslikke kooslusi ja muid avatuid kaitsealuseid maastikke. Samuti on oluline jälgida, et halduskoormus ja kulud, seda eriti väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks ei kasvaks üle pea.

Maaeluminister Urmas Kruuse osales esmaspäeval, 21. veebruaril Brüsselis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel, kus Euroopa roheleppe, ühise põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika sidususe kõrval oli arutelu all ka metsade raadamisega seotud teema. Lisaks oli ministril kahepoolne kohtumine Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse voliniku Virginijus Sinkevičiusega.

Ministrit saatsid kohtumisel Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.02.2022

Maaeluminister Urmas Kruusel oli täna kahepoolne kohtumine Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse voliniku Virginijus Sinkevičiusega, kellega toimus elav arutelu Euroopa mullastrateegia, taimekaitse ja ühise kalanduspoliitika teemadel.

Kohtumise peateemadena kerkisid esile mullatervise olulisus ja Eesti oludega arvestamise vajalikkus.

Euroopa Liidu mullastrateegia näeb ette parandada 2050. aastaks mullaökosüsteeme, suurendades muldade vastupidavusvõimet.

Kruuse kinnitas kohtumisel, et muld ja mullatervisest hoolimine on meie jaoks väga oluline. „Eestil on juba praegu head mullaandmed, mis aitavad maad teadlikumalt kasutada. Meil on väga hea riiklikult koordineeritud mullaproovide süsteem, mida oleme valmis tutvustama ka teistele liikmesriikidele,“ rääkis minister Kruuse.

Muld on oluline ressurss, mida tuleb hoida, seega toetab Eesti kindlasti Euroopa mullaproovide algatust “Testi oma mulda tasuta“, mis aitab tõsta maakasutajate teadlikkust.

Murekohana tõi maaeluminister Urmas Kruuse välja vajaduse säilitada põllumajandusmaa toidutootmiseks olulise ressursina. „Looduse hea seisundi hoidmine ja taastamine on tähtis, aga küsimus on selles, kuidas. Eesti kui metsarikka riigi territooriumist 50% on kaetud metsaga, põllumajandusmaaga vaid 20%. Seega on meie jaoks oluline, et põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatav maa selleks ka jääks ning et säiliks ka avatud maastik, poollooduslikud kooslused ja niidud koos neist tulenevate avalike hüvedega,“ selgitas Kruuse.

Kruuse rõhutas, et Euroopa Komisjonil tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaeesmärkide seadmisel võimalikult palju liikmesriikide eripäradega. Näiteks turvasmuldade kaitsmise meetmete puhul peab liikmesriikidele jääma võimalus ise otsustada, kus ja kuidas neid rakendada. Elurikkuse strateegias nimetatud 10% maastikuelementide hulka tuleks arvata ka poollooduslikud kooslused ja veekaitsevööndid. Sama vajadus kerkib teravalt esile taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise nõuete kehtestamisel, kus Eesti võiks juba praegu olla heaks eeskujuks enamikule liikmesriikidest.

Kahepoolse kohtumise käigus esitas Urmas Kruuse Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinikule Virginijus Sinkevičiusele küllakutse Eestisse.