Euroopa Liidu välistest riikidest postiga tellitud seemned ja taimed ei pruugi tarbijani jõuda

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.02.2022

 

Kevad läheneb, taas on aeg mõelda seemnete külvamisele ning taimede kasvatamisele. Poes on müügis suur valik erinevate taimeliikide seemneid, lai on ka taimede sortiment, kuid sageli tellitakse neid ka interneti teel. Nõuetele mittevastavad seemned ja taimed saadetakse tagasi või hävitatakse.

Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel toimib vabaturg. Nõuetele vastavaid seemneid võib vabalt ühest riigist teise tarnida, e-poest tellitud taimedel peab kaasas olema taimepass. Kuna Eesti on karantiinse taimehaiguse viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond (taimekahjustaja ei ole meil kohastunud ega levinud, kuid selle levimiseks on oht soodsate tingimuste tõttu), tuleb erilist tähelepanu pöörata selle haiguse suhtes vastuvõtlikele taimeliikide (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu jt) taimepassil olevate andmete nõuetekohasusele. Täpsemat infot selle haiguse ning taimepassinõuete kohta leiad SIIT.

EL-i välistest riikidest seemnete ja taimede tellimisel peab arvestama piirangutega. Teatud taimeliikide (põllu- ja köögiviljakultuuride) seemneid võib tuua EL-i vaid sarnase heakskiidetud kontrollisüsteemiga riikidest ning mõningate taimeliikide sissetoomine on sootuks keelatud. Kõikidel seemnepartiidel ning taimedel peab sissetoomisel olema kaasas fütosanitaarsertifikaat, mille on väljastanud päritoluriigi riiklik taimekaitseteenistus. Tellija peaks enne tellimuse vormistamist veenduma selle dokumendi olemasolus. Juhul kui fütosanitaarsertifikaadi info toote juures puudub, tuleb see eraldi välja selgitada. Kehtestatud nõuete eiramisel EL-i välistest riikidest saabunud seemned ja taimed hävitatakse või saadetakse lähteriiki tagasi ning raha selle eest tarbijal tagasi ei ole võimalik saada.

Kindlasti tuleks ostmisel silmas pidada, et ka Suurbritanniale laienevad seoses EL-ist väljaastumisega samad reeglid, mis teistelegi EL-i välistele riikidele. Nimekirjad, millistest EL-i välistest riikidest milliseid seemneid tohib tellida või reisilt kaasa tuua, leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt SIIT. Info taimede ja taimsete saaduste impordinõuete kohta on leitav SIIT.

Urmas Kruuse: Elu planeedil Maa sõltub muldade tervisest

Maaeluministeerium
Pressiteade
28.01.2022

 

28. jaanuaril toimus XIV ülemaailmne põllumajandusministrite tippkohtumine, mis oli osa rahvusvahelisest toidu- ja põllumajandusfoorumist „Global Forum for Agriculture“. Videosilla vahendusel toimunud kohtumisest võtsid osa ligi 100 riigi põllumajandusministrid ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Eestit esindas tippkohtumisel maaeluminister Urmas Kruuse.

Kruuse sõnul väärib ministrite tippkohtumise peateema „Kestlik maakasutus: toiduga kindlustatus algab mullast“ laiemat käsitlemist ka Eestis. „On aeg teadvustada, et meie kõigi elu planeedil Maa sõltub muldade tervisest. Inimkond on viimase 150 aasta sees võtnud tohutu intensiivsusega kasutusele looduse pakutavaid ressursse. Nüüd tuleb hakata loodushoidlikumalt majandama, et ka meie järeltulijatele jääks viljakandvat maad,“ ütles Kruuse.

Oma sõnavõtus vaatas Kruuse tagasi viie aasta eest Tallinnas toimunud kõrgetasemelisele konverentsile, kus juba juhiti tähelepanu muldade kestliku majandamise olulisusele. „Teemad, mille me toona fookusesse tõstsime, on nüüd sisse kirjutatud Euroopa Liidu uude mullastrateegiasse. Käima on lükatud ambitsioonikas Euroopa mullakokkuleppe missioon ja Euroopa Liidu mullaseirekeskus. Ministritena peame seisma hea selle eest, et need algatused ellu viidaks,“ rõhutab Urmas Kruuse.

Maaeluministri hinnangul on Eesti põllu- ja metsamehed kasutanud toidutootmiseks olulisimat ressurssi üsna heaperemehelikult, aga meil tuleb pidevalt hinnata, kas see, mis me praegu teeme, on piisav. „Mullatervist puudutavate eesmärkide täitmiseks on vaja rohkem andmeid ja teadmisi, kuidas neid terviklikult rakendada. Eesti on loonud süsteemi, kus pea kõiki muldi puudutavaid andmeid saab analüüsida GIS-süsteemi põhiselt. See annab võimaluse teha nii riigi kui ka kohalikul tasemel mitmesuguseid analüüse ja targemaid otsuseid. Meil on kirju, peaaegu saja mullaliigiga väga varieeruv mullastik, mistõttu peame püüdlema selle poole, et meil oleks veel detailsema tasandi andmed ning et lahendused oleksid usaldusväärsed ja kohapeal kasutatavad,“ selgitas Urmas Kruuse.

Tippkohtumine lõppes ühisavaldusega, mis on leitav SIIT. Tippkohtumisel osalenud ministrite mullatervisest kantud sõnavõtte saab kuulata konverentsi kodulehel.

Tegemist oli järjekorras XIV maailma põllumajandusministrite tippkohtumisega, mille kokkukutsuja on läbi aegade olnud Saksamaa põllumajandusminister. Kohtumise sees toimusid erinevad töötoad, Eesti osales neist mullatervisele fokusseeritud töögrupis.

Ootame uue, 2022. aasta toidupiirkonna kandidaate

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.01.2022

 

Maaeluministeerium ootab tänasest, 26. jaanuarist Eestimaa erinevate piirkondade esindajate sooviavaldusi 2022. aastatoidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 28. veebruar.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul annab toidupiirkonna tiitel hea võimaluse oma piirkonda uuest küljest avada ja toidu kaudu tutvustada nii lähemalt kui ka kaugemalt tulnud huvilistele. „Kohalik toit ja toidutraditsioonid on üks osa meie vaimsest kultuuripärandist. Seitsmendat korda toimuv konkurss aitab esivanemate toidutraditsioone tutvustada, aga samas ka uusi huvitavaid toidutooteid esile tuua,” ütles minister.

Toidupiirkonna tiitli kandjad on läbi aastate olnud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa. 2021. aasta oli pühendatud Põhja-Eesti paepealsetele maitsetele.

Mais kuulutatakse välja uus toidupiirkond, kellele antakse pidulikult üle tiitel koos maitsete aasta rändkahvliga.

„Kõikide piirkondade maitsed on aastate jooksul tublisti rikastanud meie toidulauda ja teadmisi kohalikest toidutraditsioonidest. Lisaks on see pakkunud tänuväärset kogukondadevahelist koostööd ja tekitanud sünergiat, mis kannab kaua. Jääme põnevusega ootama uusi ideid, et uhkusega välja kuulutada 2022. aasta toidupiirkond,“ sõnas Urmas Kruuse.

Kõik konkursile esitatud ettepanekud vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Esitatud ettepanekus tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse aasta jooksul kohalikke maitseid esile tuua ja neid tutvustada. Lisaks tuleb kandideerijal läbi mõelda aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toidu teiste kohalike üritustega ning kutsub aasta jooksul inimesi piirkonda külastama.

Alates 2016. aastast toimunud Eesti toidupiirkonna valimine on kujunenud oodatud traditsiooniks, mis aitab tutvustada toidukultuuri ning ühtlasi edendada kohalikku väikeettevõtlust ja turismi.

Täpsem teave ettepanekute esitamise ja varasemate toidupiirkondade kohta on Eesti toidu veebilehel.

 

Keelatakse titaandioksiidi kasutamine toidu lisaainena 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.01.2022

 

Euroopa Komisjon võttis vastu määruse, millega keelatakse titaandioksiidi (E 171) kasutamine toidu lisaainena.

„Keeld tuleneb Euroopa Toiduohutusameti mullu kevadel avaldatud hinnangust, mille kohaselt ei saa pidada aine kasutust toiduvärvina ohutuks,” selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

„Titaandioksiidi kasutatakse paljudes levinud toitudes – näiteks võib seda leida makrast, kondiitritoodetest ja maiustustest. Mul on hea meel, et aine kasutamise keelamisega muutub elanike toidulaud ohutumaks,” lisas minister.

Kuna ohutushinnangu kohaselt ei tuvastatud titaandioksiidi tarbimisega seotud vahetuid terviseprobleeme, siis antakse nõuetega kohanemiseks üleminekuaeg. Selle kohaselt tohib titaandioksiidi sisaldavat toitu toota kuni tänavu 7. augustini ning müüa minimaalse säilimisaja („parim enne”) või tarvitamise tähtpäeva („kõlblik kuni”) lõpuni. Määrus jõustub 7. veebruaril.

Lisaaine titaandioksiid on valge toiduvärv. Kui toit sisaldab titaandioksiidi, on toidu märgistusel koostisosade loetelus sõnad „toiduvärv titaandioksiid“ või „toiduvärv E 171“.

Määrusega saab tutvuda Euroopa Liidu õigusaktide veebilehel.

PRIA alustab piima- ja sealihatootjatele mõeldud erakorralise toetuse väljamaksmist

Pressiteade
24.01.2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

PRIA alustab täna, 24. jaanuaril piima- ja sealihatootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorralise toetuse väljamaksetega. Kõik toetused makstakse toetusesaajatele välja käesoleva nädala jooksul.

 PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „COVID-19 pandeemia on ka loomapidajate jaoks olnud raske ning tegime kõik endast oleneva, et olukorra leevendamiseks mõeldud toetus jõuaks võimalikult kiiresti taotlejateni. Rõõm on öelda, et saame maksetega alustada tähtajast varem ning juba selle nädala jooksul jõuavad maksed toetusesaajate arvetele.“

Piima- ja sealihatootjatele mõeldud erakorralise toetuse ühikumäärad kinnitati PRIA poolt 19. jaanuaril ning on järgnevad:

  • piimalehmad – 36,69 eurot/piimatõugu lehma kohta;
  • sead – 0,48268 eurot/taotleja tööjõukulu ühe euro kohta, mis ei ületa 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu.

Toetuse taotluste vastuvõtt toimus 1.-7. detsembril 2021. aastal. Piimatõugu lehma kasvatuse eest makstava toetuse eelarve on ligi 3 miljonit eurot ning sealihatootjatele on eelarves ette nähtud üle 2,4 miljoni euro.

Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.

MES andis välja esimese kaaslaenu kodu soetamiseks maale

Maaeluministeerium
Maaelu Edendamise Sihtasutus

PRESSITEADE
24. jaanuar 2022

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) sõlmis 21.01.2022 maale elama asumist soodustava pilootprojekti raames esimese kaaslaenu lepingu uut kodu Ida-Virumaale rajava perekonnaga.

„Uus aasta sai hea alguse, millel on ka sümboolne väärtus. Esimese kaaslaenu lepingu sõlmis MES Ida-Virumaal elava lastega perekonnaga, kes ehitab pangalt saadava laenu ja MES-i kaaslaenu abil omale uue maja,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Täpselt sellisena ongi see riiklik abimeede mõeldud, soodustamaks kodu rajamist maapiirkonda, kus kinnisvara ostmiseks või korda tegemiseks on laenu saamine olnud raskendatud ilma lisatagatisteta.“

MESi juhatuse liige Leho Verk lausus, et krediidikomitee tegi esimese kaaslaenu taotluse osas positiivse otsuse ära juba eelmise aasta lõpus, kuid dokumendimajandus ja asjaajamine mitme rahastaja vahel nõuab oma aja ning laenulepingu allkirjastamiseni jõuti reedel. „Esimene kodulaenu klient jõudis MESi Coop panga kaudu, kuid taotlusi on juba esitanud ka teiste pankade kliendid. Meede on sihtrühma poolt soojalt vastu võetud ja erinevates etappides olevaid taotlusi on töös veel mitmeid. Järgmine leping allkirjastatakse juba täna.“

Tegemist on  pilootprojektiga, mis rakendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal. Koostöös pankadega pakub MES kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva- Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni 1000 elanikuga asustusüksustes. Laenu saab elamu, sh paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Laenu abil toetatavate sihtpiirkondade valikul arvestati nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui ka piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat.

Pilootprojekti elluviimiseks eraldab Maaelu Edendamise Sihtasutus omakapitalist 5 miljonit eurot.  MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot.

Maaeluministri ettepanek maale elama asumist soodustava pilootprogrammi elluviimiseks MESi laenutoe kaudu sai Vabariigi Valitsuselt heakskiidu mullu septembris, mille järel töötas MES koostöös Maaeluministeeriumiga välja täpsemad laenusaamise tingimused (https://www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen).

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu valis sihtasutuse uueks juhiks Meelis Annuse

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
21. jaanuar, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu valis täna toimunud koosolekul sihtasutuse juhatuse liikmeks Meelis Annuse.

„Konkurss MES-i juhatuse liikme ametikohale õnnestus igati. Suur huvi MES-i juhatuse liikme ametikoha vastu näitab MES-i olulisust valdkonna finantseerimismaastikul. Väärikaid kandidaate oli mitmeid ja lõpliku valiku tegemine polnud lihtne. Mul on väga hea meel, et sihtasutust asub juhtima Meelis Annus, kes ühelt poolt tunneb hästi põllumajanduse ja maaelu valdkonda ning teisalt omab varasemast pikaajalist kogemust krediidiasutuste poolelt,“ ütles valikut kommenteerides Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Andres Oopkaup.

„MES on aastate jooksul tõestanud ennast põllumajandus-, toiduainesektori ja muude maaettevõtlussektorite jaoks olulise finantseerimisasutusena. Täna ettevõtjate ees seisvad väljakutsed, sealhulgas roheüleminekuga kaasnevad, toovad kaasa uusi ja täiendavaid finantseerimisvajadusi. MES-i poolt eeldab see koostöös ettevõtjatega paindlike ja nutikate lahenduste leidmist, mida peab toetama MES-i tugev finantskompetents,“ lausus maaeluminster Urmas Kruuse. „Seetõttu on tervitatav, et Meelis Annus asub oma põllumajandus- ja pangandussektori kogemustepagasiga MES-i etteotsa.“

Meelis Annus juhtis aastatel 2015-2021 põllumeeste ühistut KEVILI, aastatel 2006-2015 töötas Swedbank AS Põhja-Eesti regiooni ärikliendisuhete osakonna juhatajana, täites seejuures põllumajandussektori juhi ülesandeid ning on varem töötanud muu hulgas Aru Grupp AS-is ning Hansa Liising Eesti AS-is. Ta on lõpetanud Eesti-Ameerika Ärikolledži ärijuhtimise erialal.

Maaelu Edendamise Sihtasutus on 1993. aastal asutatud isemajandav eraõiguslik juriidiline isik, mille eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet. MES pakub laene ja tagatisi, pilootprojektina pakub MES eraisikutele eluaseme kaaslaenu krediidiasutustega Ida-Virumaal ning Kagu-Eestis Põlva-, Võru- ja Valgamaal. Lisaks opereerib MES maaelu nõuandeteenistust ning panustab aktiivselt maaelu mainekujundusse.

Maaeluminister kutsus kokku sektori esindajate kohtumise energiakulude teema arutamiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.01.2022

 

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsel osalesid põllumajandussektori esindusorganisatsioonide esindajad kolmapäeval kohtumisel, kus arutati suurenenud energiakuludega seotud teemasid põllumajanduses, kalanduses ja toidutootmises.

„Kohtumise ajendiks olid sektori esindajate hiljutised pöördumised seoses hüppeliselt kasvanud energiakuludega, mis juba mõjutavad ettevõtjate praegust tegevust ning tekitavad ka ebakindlust tuleviku suhtes,“ tõdes maaeluminister Urmas Kruuse. „Eri valdkondade puhul on energiakulude osakaal erinev; see sõltub sektori ja tootmise spetsiifikast, ettevõtte tasandil ka sõlmitud lepingutest. Seetõttu soovisime saada sellest esmalt täpsema ülevaate, mis võimaldaks otsida võimaluste piires lahendusi olukorra leevendamiseks.“

Sektori esindajad rõhutasid arutelul, et oluline on ettevõtjate konkurentsivõime säilitamine nii sise- kui ka välisturul ning samuti kindluse püsimine edasise suhtes. Kallinenud energiahindade valguses peeti samuti oluliseks taastuvenergia tootmise soodustamist ja elektrihinna tõusu maandamise instrumentide vajalikkust.

„Mõistan igati sektori esindajate muresid, kuivõrd sektor hakkab alles taastuma koroonakriisi mõjudest ning lisaks on kallinenud ka väga paljude muude sisendite hinnad. Kindlasti saab täna saadud infot kasutada diskussioonides valitsuskabineti laua taga. Pean oluliseks, et põllumajanduse, kalanduse ja toidu tootmisega seonduvatel ettevõtted saaks juurdepääsu täiendavatele leevendusmeetmetele, kui need tulevad,“ ütles minister.

Samas lisas ta, et lühiajaliste lahenduste kõrval tuleb tegeleda ka pikaajaliste lahendustega ning vaatame selleks üle praegused investeeringutoetused ja nende tingimused, et võimaluste piires aidata kaasa investeeringutesse energiasäästu.

Arutelul osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Kalaliidu ja Eesti Toiduainetööstuste Liidu esindajad.

Maaeluminister esitas kooskõlastamiseks uue kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.01.2022

 

Eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks saadetud uus kalandusturu korraldamise seadus loob aluse Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika ning riigisiseste kalamajandusega seotud eesmärkide saavutamiseks. Seadus loob õigusliku raamistiku Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) rakenduskava elluviimiseks Euroopa Liidu eelarveperioodil 2021–2027.

„Uus seadus aitab kaasa toetusteks eraldatava raha eesmärgipärasele kasutamisele ja projektide paindlikumale elluviimisele ning peaks vähendama kalandusturu toetuste menetlemisega kaasnevat halduskoormust,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse

EMKVFi rakenduskava kaudu suunatakse Euroopa Liidu eelarvest raha liidu ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika valdkonda. Sama rakenduskava toel täidame ka põllumajanduse ja kalanduse valdkonda aastani 2030 juhtiva arengukava, PõKa 2030 eesmärke.

EMKVFi najal aitame kaasa sinimajanduse edendamisele Eesti kalanduses ja vesiviljeluses, toetades valdkonna majanduskasvu ja töökohtade loomist, kaitstes samal ajal ka merekeskkonda.

Kalanduspiirkondadel on läbi aegade olnud suur roll ranna- ja siseveeäärsete kogukondade elujõulises arengus. „Võttes arvesse Eesti pikki ranna- ja siseveekalanduse traditsioone ning seniseid kogemusi kogukondliku juhtimisega, saame EMKVFi rakenduskava abiga kohaliku arengu edendamisel rannapiirkondade tegevusrühmade rolli veelgi suurendada ja positsiooni parandada,“ tõi välja Urmas Kruuse. „Seega aitab kalanduse terviklik arendamine kaasa maapiirkondade arengule laiemalt.“

Lisaks kalanduspiirkondadele nähakse EMKVFi rakendusmehhanismis ette meetmeid ja sekkumisi, mille tulemusena avaldavad elluviidavad projektid positiivset sotsiaalset ja demograafilist mõju kogu kalandussektorile.

EMKVFi meetmed jagunevad kolme prioriteedi vahel; neist esimene on edendada säästvat kalapüüki ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmist, teine parandada Euroopa Liidu toiduga kindlustatust konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu ning kolmas võimaldada säästva sinise majanduse kasvu ja soodustada jõukaid rannikukogukondi.

Euroopa Liidu eelarvest on EMKVFi rakenduskava elluviimiseks eraldatud 97 391 060 eurot, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 41 739 026 eurot. Kokku on 2029. aasta lõpuni elluviidava EMKVFi rakenduskava eelarve 139 130 086 eurot.

Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu

Karl Lindam: Vastuoluline rohepööre põllumajanduses

Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega korraldasid novembris ja detsembris 20-le tulevasele ja praegusele noorele juhile liidrite kooli. Koolituse eesmärgiks oli koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonidele ja esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris. Koolituse lõpus tuli esitada lõputöö, mille tulemusena saame lugeda tulevaste liidrite arvamusi ja mõtteid maaelu ja põllumajanduslikel teemadel.

Karl Lindam: Vastuoluline rohepööre põllumajanduses

Tekst: Karl Lindam
noorem Maamees

Tänapäeva tavapõllumajandus saastab loodust ja mürgitab inimesi –  selliselt võiks kokku võtta keskmise, rohelisest vaatenurgast kirjutatud, peavoolumeedia artikli.

Demokraatlikus maailmas on kujunenud olukord, kus kõikide suurte tegude aluseks on esmalt mingi probleemi kajastamine meedias. Ilma selleta pole rahvas justkui oma huvi üles näidanud. Ja mida rohkem teemat meedias kajastatakse, seda kiiremini ja jõulisemalt ka lahenduse leidmiseks reageeritakse, vahel isegi lõpuni läbimõtlemata ja liiga radikaalselt. Nii näib see olevat ka põllumajandusliku rohepöörde probleemikäsitlusega.

Must-valge lähenemine

Suures plaanis ei vaidle vast keegi vastu, et keskkonna hoidmine ja inimkonna parema tervise poole püüdmine on ainuõige arengusuund. Seda Euroopas ja Eestis kavandatav rohepööre oma tegevuste ja meetmetega ka sihib. Ühelt poolt on rohekokkuleppe eesmärgiks keskkonna hoidmine läbi kasvuhoonegaaside vähendamise, teiselt poolt pannakse rõhku üleminekuks mahetootmisele. Mõlemad eesmärgid on üllad, kuid nende saavutamiseks vajalikud meetmed on (hetkel veel piisavate teadmiste puudumise tõttu) konkureerivad ning tekitavad olukorra, kus põllumees peab valima poole ja muutub sellega automaatselt ise probleemi tuumaks.

Neid kahte plaani proovitakse korraga ellu viia läbi strateegia „Talust taldrikule“ ja ühise põllumajanduspoliitika meetmete. Põllumajandusstrateegia „Talust taldrikule“ põhilisteks sihtideks on elu hoidmine maapiirkondades, samas ka taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste vähendamine, piirates samal ajal ka tootmises kasutatava põllumaa hulka. Kohe algaval uuel perioodil ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) on seatud sihiks põllumeestele jagatava toetuse ümberjagamine selliselt, et suuremate tootjate toetusi vähendatakse, suurendades selle arvelt väiketootjate toetusi. Samuti vähendatakse keskkonnasõbraliku majandamise toetust ja sellest tulenev ümberjaotatav osa on planeeritud jagada mahepõllumajandajate vahel. Toetuste selliselt ümberjagamise mõtte taga on plaan, et kogu toit toodetaks orgaaniliselt, väikeettevõtetes ning tarbitaks sealsamas ümbruskonnas ära. Iseenesest on plaan tore, kuid olles valdkonnas tegev, näen, et kahjuks ei saa sellele nii must-valgelt läheneda. Plaani põhiline kitsaskoht seisneb selles, et inimkonna toitmine on juba mõnda aega olnud  globaalne protsess. See tekitabki olukorra, kus  süsinikuneutraalselt orgaanilist toitu, samal ajal inimkonda mitte nälga jättes, tänaste teadmiste juures toota ei osata.

Maailma toitmine on terviklik süsteem – kogutud saakide ja laovarude arvestamine toimub ühtses süsteemis ja on hästi teada, mis maailmajagu kui palju kasvatab, kui palju inimkond tarbib ja kogused on uue aasta prognoosides. Vilja liigutatakse sadade miljonite tonnide kaupa rongide, laevade ja autodega üle kogu maailma. Ka ligi pool Eestis kasvatatavast teraviljast liigub igal aastal ekspordiks Euroopasse, Araabiasse, Aafrikasse. Kogu sellest teadmiste pagasist ja logistilisest võimekusest olenemata on täna maailmas nisu (kui enim tarvitatava tooraine) laovarud viimase viie aasta madalaimas seisus ja kaks viimast aastat on tarbimine ületanud tootmise.

Selleks, et need sajad miljonid tonnid vilja majanduslikult tasuvalt (loe: odavate hindadega) valmis kasvatada, on toidutootjad muutunud aina suuremaks ja mitte sell pärast, et nad oleksid ahned, vaid seetõttu, et tänases turumajanduses ei ole võimalik väikeste mahtudega ja samal ajal majanduslikult jätkusuutlikult tegutseda. Nii on olukord ka Eestis, kus ligi kaheteist tuhande põllumajanduslikku majapidamise toodangust 70% kasvatavad ca 600  suuremat ettevõtet (2020.a andmete järgi). Vastupidist ilmestab olukord näiteks Prantsusmaal, kus väiketootjate osakaal on traditsiooniliselt jäänud suuremaks, kuid kus iga kahe päeva tagant võtab üks farmer endalt elu, sest ta ei suuda oma kohustusi tasuda. Sellest hoolimata on EL ühtses põllumajanduspoliitikas tootmise koondumine suurematesse ettevõtetesse saanud probleemiks omaette.

Kõike korraga ei saa

Teine, ja võib-olla, et isegi suurem eesmärk on samal ajal vähendada põllumajandusliku tegevuse süsiniku jalajälge. Süsinikuneutraalselt on võimalik toitu toota küll, isegi süsiniku negatiivne tootmine on võimalik, kuid mitte täielikult mahedana ning samal ajal saagikust vähendamata. Põllumajanduslik süsiniku sidumine väljendub eelkõige vähemas mullaharimises ja pidevas rohelise taimkatte säilitamises. Mulda ei liigutata, füüsilist erosiooni ei ole, teisalt saavad taimed pidevalt kasvada, hoiavad pinna rohelisena ja seovad oma elutegevusega süsiniku mulda. Kuid mulla mitteliigutamisel on umbrohtude tõrjumiseks vajalik kasutada herbitsiide, teisi variante hetkel veel ei teata– see välistab täielikult mahedana tootmise. Puhas mahepõllumajandus on aga teises äärmuses: umbrohtude tõrjumisel herbitsiide ei kasutata, mittevajalikke taimi kurnatakse mulla harimise ja taimede matmisega, hoides maa „mustana“. Sellisel juhul aga ei räägi me süsinikuneutraalsest tootmisest. Seega, Euroopa põllumees võib toota mahedat toitu küll, teha seda isegi süsinikuneutraalselt, kuid sellisel juhul vaid lokaalselt, jättes samal ajal nälga need, kes endale ise, kliimast tulenevalt, piisavalt toitu kasvatada ei saa. Ja ilma toiduta keegi elada ei suuda – näljasena hakatakse rändama, nii kaugele kui vajalik kuni kõht täis.

Tagurpidi mõiste

Kogu selles rohepöörises tooksin eraldi teemana välja ka „rohelise gaasi“, mis põllumajandustootja vaatevinklist tundub olevat tagurpidi mõiste. Ühiskonnas levinud arusaama järgi on biogaas taastuv energia, mis justkui annab muidu niisama vedelevale jäätmele lisandväärtust. Kuid põllumajandajana rõhutan, et sõnnik ei ole jääde, vaid kõige ehedamal kujul väetis ja seda mitte ainult sellepärast, et see sisaldab fosforit, lämmastikku ja kaaliumi, vaid seetõttu, et selles on huumuse, mullaelustiku alusmaterjali, põhikomponendid – süsinik ja mikrobioloogia. Süsinik, mis on bussides põletatava biogaasi põhielemendiks, eraldatakse sõnniku ja teiste taimsete materjalide kääritamisel, jättes järgi vaesustunud ja elutu massi. Seega biogaas lahendab küll osaliselt gaasitarne probleemi, kuid põllule tekitab vaid murekohti juurde. Ilmselt on siinkohal mõni väiksem, kuid häälekam liikmesriik, oma loomade ületootmisest tingitud probleemile lahenduse leidnud ning nüüd proovitakse seda plaani kõigile maha müüa.

Ja nii tundubki, et  töö käib ja  erinevaid kitsaskohti lahendatakse üksteise järel, kuid lõpptulemusena tekib probleeme hoopis juurde. Kus peitub lahenduse võti ja kas probleem põllumajanduses on üldse nii suur, et seda kõikidest otstest korraga peab lahendama? Valdkonnas sees olles näen, et teadmiste puuduse ja ühiskonna ülemäärase surve tõttu on mure palju suuremaks puhutud, kui see tegelikult on. Meedia võim on suur.

Põllumees teeb koguaeg tööd

Uskuge, põllumehed mõtlevad keskkonna hoidmisele, inimkonna toitmisele ja oma küla elus hoidmisele ühiskonnas kõige enam. See ei paista ainult välja, sest põllumehed teevad 300-400 töötundi kuus ning nad ei ole enamasti suuremad kirjamehed ja seetõttu ei jõua nende mõtted tihti avalikkuse ette. Ja suurima heameelega toodaksid nad mahedat süsinikuneutraalset toitu kogu maailmale, kuid tänaste teadmiste põhjal seda täielikult teha ei osata ja veelgi enam, sellele toidule ei ole hetkel ka turgu. Kui juba keskmine eestlane ei jaksa mahetoitu osta, siis mida räägime kesk-aafriklastest, kes samuti sama toitu tarbib?

Usun, et kogu probleemi lahendus asub eelkõige targu toimetamisel, mitte ülemõtlemisel. Teaduse kaasatusel suudame juba lähiajal kogu maailmale toota keskkonnahoidlikult tervislikku toitu, tehes seda ilmselt kuskil põllumajandamise praktikate keskteel. Me kõik tahaksime kogu aeg terved ja hoitud olla, kuid sellistes niisketes ja külmades tingimustes peame siiski aeg-ajalt perearstilt abi küsima. Sama on ka taimedega. Proovime enamasti mahedalt viljeleda, kuid kui haigused kallal, tuleb ikkagi rohud appi võtta.

Siinkohal teadvustame, et lahenduse leidmise keskne roll jääbki põllumeeste ja teadlaste koostööle ning katsetustele praktikas. Viimase muudab keerukaks see, et seemet saab külvata vaid üks kord aastas ning võimalus katset korrata on alles kaheteist kuu pärast. Meeles tuleb pidada ka vana reeglit „narri põldu ühe korra,  põld narrib sind üheksa korda vastu“, kuna loodus taastub pika vinnaga temale tehtud vigadest. Seega tuleb lahenduste leidmiseks teha tööd pidevalt, kuid läbimõeldult.

Rohepöörde edukaks läbiviimiseks ei olegi vaja midagi enamat, kui teadmiste rahastamist, aega adra seadmiseks ja ühiskonna poolt mõistmist, et teemaga juba tegeletakse, töö käib ja probleem ise polegi nii suur, kui ta meedias paistab.