Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise toetus soosib keskkonnahoiule panustavaid investeeringuid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.12.2021

 

Maaeluminister allkirjastas maaelu arengukava 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega hakatakse taotlusi hinnates senisest enam soosima keskkonnahoidu panustavaid investeeringuid. 

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tehti määruse muudatused, arvestades erinevate sektorite vajadusi ja keskkonnaeesmärke, mis on vaja saavutada. „Senisest enam eelistatakse investeeringud, mis panustavad järgmise Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide ning keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse. Soovime suunata põllumajandustootjaid läbi hindamiskriteeriumite antavate eelistuste rohkem investeerima keskkonnasäästlikesse lahendustesse, arvestades konkreetse sektori vajadusi,“ lisas minister.

Näiteks piimatootmises ja loomakasvatuses eelistatakse investeeringuid, mis tehakse sõnniku- või silohoidla ehitamiseks. Teravilja kasvatamisel eelistatakse sellise kuivati ostmist või ehitamist, mis kasutab küttena ainult bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO2-heidet tekitavaid energiaallikaid, ning muude põllumajandussaaduste tootmisel eelistatakse näiteks investeeringuid, mis tehakse vee kokkuhoidu katmikalal või energiasäästu suurendamiseks.

Samuti suurendatakse loomakoha maksumust 25% võrra. „Viimase aastaga on ehitushinnad märkimisväärselt tõusnud ja see mõjutab investeeringute tegemist. Seega on oluline suurendada loomakoha maksumust, et säilitada loomakasvatusinvesteeringute puhul konkurentsivõime,“ lausus Urmas Kruuse.

Tegemist on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro), tunnustatud tootjarühmad ning tootjaorganisatsioonid põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajandusmasinate või -seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.

Meetme 4.1 raames on toimunud seitse taotlusvooru ja kokku on toetust määratud 1378 põllumajandustootjale summas 140 miljonit eurot. Järgmise aasta veebruarikuus avatava taotlusvooru eelarve on üle 20 miljoni euro.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi miljardi euroga.

 

Valitsus kiitis heaks ÜPP strateegiakava eelnõu esitamise Euroopa Komisjonile

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

16.12.2021

 

Valitsus kiitis heaks ÜPP strateegiakava eelnõu esitamise Euroopa Komisjonile

 

Vabariigi Valitsus kiitis neljapäeval kabinetinõupidamisel heaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023–2027 eelnõu esitamise Euroopa Komisjonile edasiste läbirääkimiste alustamiseks.

 

„Valitsuse otsus on äärmiselt oluliseks vaheetapiks uue ÜPP tõrgeteta rakendamisel Eestis alates 2023. aastast,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Liikmesriikidel on kohustus esitada oma strateegiakavade eelnõud Euroopa Komisjonile hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks, mis on seadnud nii nende koostamise kui siseriikliku kooskõlastusprotsessi märkimisväärse ajasurve alla. Loodame juba lähikuudel Euroopa Komisjonilt strateegiakavale esmase positiivse tagasiside saada.“

„Strateegiakava on suunatud konkurentsivõimelise põllumajanduse, keskkonna- ja kliimaeesmärkide ning elujõulise maapiirkonna saavutamisele. Oleme püüdnud leida tasakaalu, mis tagaks meie põllumajandus-, toidu- ja muude maaettevõtete edukuse, keskkonna hoiu ning kohalike kogukondade ja maapiirkondade elujõulisuse. Arvestades valdkonna väljakutsete olulisust, tuleb selleks kõigeks panustada ka teadmistesse ja innovatsiooni,“ tutvustas Urmas Kruuse lühidalt strateegikava eelnõud. „Strateegiakavas on ette nähtud 47 toetusmeedet põllumajandus- ja toiduainesektori, metsanduse, maaettevõtluse ja kohalike kogukondade toetamiseks.“

Maaeluministri sõnul jõuab kava kaudu aastatel 2023–2027 Eesti põllumajanduse ja maaelu arenguks ligikaudu 1,4 miljardit eurot Euroopa Liidu raha – sellest miljard eurot otsetoetustena ja 440 miljonit eurot maaelu arengu toetustena. Viimastele lisandub veel Eesti enda kaasrahastus 185 miljoni euro ulatuses.

ÜPP strateegiakava 2023–2027 on strateegiline programmdokument Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks Eestis aastatel 2023–2027. Esimest korda on ühtse programmdokumendiga hõlmatud nii otsetoetused (ÜPP I sammas) kui ka maaelu arengu toetused (ÜPP II sammas) – viimaseid on seni rakendatud läbi maaelu arengukavade (hetkel Eesti maaelu arengukava 2014–2020).

ÜPP strateegiakava koostamine on Maaeluministeeriumi eestvedamisel toimunud tihedas koostöös majandus- ja sotsiaalpartneritega alates 2019. aastast. „Arvestades erinevaid väljakutseid rohe- ja digipöörde, kestlike toidusüsteemide ning muudes valdkondades, on erinevate valdkondade rahastamise vajadused kordades suuremad kui võimalused. Samas usun, et oleme saavutanud kokkuleppe, millega kõik hea, mida oma toidutootmise ja keskkonna juures hindame, hoitud saaks,“ lisas minister. ÜPP strateegiakava ja selle koostamise kohta on võimalik lugeda detailsemalt https://www.agri.ee/et/upp-strateegiakava-2023-2027.

 

Tõnis Ajaots: Rohepööre täiskiirusel 

Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega korraldasid novembris ja detsembris 20-le tulevasele ja praegusele noorele juhile liidrite kooli. Koolituse eesmärgiks oli koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonidele ja esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris. Koolituse lõpus tuli esitada lõputöö, mille tulemusena saame lugeda tulevaste liidrite arvamusi ja mõtteid maaelu ja põllumajanduslikel teemadel.

Tõnis Ajaots: Rohepööre täiskiirusel 

Tõnis Ajaots
OÜ Rannu Seeme pereettevõtte noor agronoom
EMÜ magistrant

Keskkonnateemad, täpsemalt kliimamuutused, on viimastel aastatel palju kõlapinda saanud. Sellega on külvatud palju arusaamatust ja teadmatust. Pole veel päris selge, kuidas erinevad majandusharud sellega reaalselt toimima peaks. 

See on arusaadav, kuna kaalul on palju. Majanduslikud ja keskkonnaalased nõudmised peaksid leidma kuldse kesktee, kus mõlemad osapooled oleksid tasakaalus. On palju põllumehi, kes teadlikult kasutavad mulla struktuuri parandavaid praktikaid, kasutavad optimaalselt taimekaitsevahendeid ja väetist. Kuid rohepöördele minek sunnib veel vähendama väetiste ja taimekaitse kasutust. 

Ühe puuga löödud

Põllumajanduse valdkonnas on välja käidud esialgne plaan, kuidas me kliimaneutraalsuse saavutame. 

Aastaks 2023 tuleb vähendada põllumajanduses kasutatavaid sisendeid– taimekaitse 50% ja väetised 20%. Sedasi toimetades suudame aastaks 2050 olla kliimaneutraalsed. Kas kõik Euroopa riigid on ühe puuga löödud, et selline tingimus laieneb kõigile riikidele? Võrreldes taimekaitse ja väetiste kasutust teiste Euroopa riikidega, siis kas meil Eestis on veel võimalik toimeainete kogust vähendada? Eurostati andmetel saab Eestit võrrelda riikidega, kus on taimekaitse kasutus 7-8 korda kõrgem. Ometi oleme CO2 emissioonide poolest üsna kõrgel kohal Euroopa riikide seas. 

Kui läheneda rohepöördele inimkonna vaatest, siis paneb see põllumehi teistmoodi keerulisse olukorda. Inimesi tuleb iga aastaga juurde, kõik tahavad ka süüa. Nõudlus toidu järgi kasvab. Põllukultuuride kasvatamisel saab sisendite vähendamisega kaotada ka osa kvaliteetsest saagist. Taimekaitse eesmärk ongi just kindlustada kvaliteetne toit, mis oleks puhas haigustest ja putukakahjustustest. Eelkõige on oluline rakendada kõik ennetavad meetmed, et tagada saagi kvaliteet. Viimase õlekõrrena kasutatakse keemilisi vahendeid, kuna see kaalub üle riski kaotada saagi kvaliteet. Aastate lõikes on taimekaitsevahendite kasutus ka väga erinev, kuna kliima mängib siin suurt rolli. Põllumehed ei tea kunagi, millal tuleb hea aasta, kus on võimalik korvata eelmiste aastate saamata jäänud tulu. Enamasti saab selle alles siis teada, kui kombain hakkab põllult andmeid edastama. 

Ekspordist võib saada import

Eesti põllumees kasvatab ka maailma mõistes väga kvaliteetset vilja. Seda väidet kinnitavad suurenenud ekspordimahud. Arvestades asjaolu, et rohepöördega seonduvalt vähendame

taimekaitse ja väetiste kasutust, võib Eesti hakata teravilja importima sama palju nagu enne eksportis.

Suurelt roheliseks pööramise asemel peaksime rohkem mõtlema sellele, kui palju sellest lõpuks kasu on, nii keskkonnale kui ka majandusele. Praeguse olukorra kontekstis ei saa küll väita, et olukord muutuks kiiresti kliima jaoks paremaks ja oleks ka pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Üldiselt räägitakse kasvuhoonegaasidest, kuhu kuuluvad lisaks CO2-ele veel N2O, CH4, O3 ja H2O. Suurima osa kahju teeb CO2, mida erinevatel andmetel tekitatakse kõige rohkem. Eurostati andmetel toimub suurim kasvuhoonegaaside eraldamine transpordis, elektri tootmises ja fossiilsete kütuste põletamisel. Lähtudes sellest, mis on suurimad kasvuhoonegaaside eraldajad, ei tundu mulle mõistlik rakendada põllumajanduses selliseid kärpeid nagu praegu kavas on. 

Mitmekülgne ja tasakaalukas lähenemine põllumajanduses juba toimub. Järjest enam kasvatatakse vahekultuure, kasutatakse täppisviljelust ning täpset taimehaiguste leviku jälgimist ning ennustamist. Lisaks on veel mitmeid lahendusi optimaalseks ja teadlikuks taimekaitse ja väetiste kasutamiseks, sest antud sisendid mood

ustavad suure osa kultuuri omahinnast. Neid lihtsalt põllule laotada ja pritsida ei ole mõistlik. Loomulikult on põllumeeste huvi 

oma põldude seisundit säilitada ja olla jätkusuutlikud ka mitmekümne aasta pärast. 

Praeguses vaates maksavad suuremad CO2 eraldajad põllumeestele, et nad teeks nende eest CO2 sidumise ära. Sidumist ei saa teha igaüks, küll aga vähendada atmosfääri eraldumist. Kuna hetkel ei ole alternatiivseid kütuseid laialdaselt kasutusele võetud, siis põletatakse fossiilseid kütuseid ikka samamoodi edasi. Põllumajandusel ei ole nii palju võimu, et energeetika heitekogused saaksid korvatud nii lühikese ajaga. 

Maaettevõtjate investeeringutoetuse tähtaeg pikeneb kolme aastani

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

16.12.2021

Maaettevõtjate investeeringutoetuse tähtaeg pikeneb kolme aastani 

Maaeluminister allkirjastas määrusemuudatuse, millega pikendatakse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse 2019. aasta taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjate projektide elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani.

„Selleks, et toetuse saajad jõuaksid alustatud projektid ellu viia, pikendasime maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse projektide elluviimise tähtaega. Tänu muudatusele on ettevõtjatel võimalik alustatud projektid edukalt lõpule viia ka olukorras, kus pandeemia on mõjutanud oluliselt nii ettevõtete kassavooge kui ka pikendanud märkimisväärselt tarneaegu uute masinate ja seadmete tellimisel,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Määruse „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muudatusega pikendatakse projekti elluviimise kestust ühe aasta võrra nendel toetusesaajatel, kes esitasid taotluse 2019. aastal ning kes on kahe aasta jooksul pärast toetuse määramise otsust jõudnud osa plaanitust ellu viia.

Tähtaegade pikendamine on tingitud eelkõige vajadusest luua ettevõtjatele paremad võimalused toetatud projektid lõpule viia olukorras, kus COVID-19 pandeemiast tingituna on paljudel tootjatel raske pidada kinni toetusesaajate tellitud seadmete tarneaegadest.

Lisaks laiendati meetme sihtrühma ja lisati toetatavate tegevusvaldkondade hulka mitu sellist, mida seni ei toetatud, nagu veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus, ehitus, veondus, laondus ning haldus- ja abitegevused.

„Sihtrühma laiendamine avab varasemaga võrreldes oluliselt suuremale hulgale maapiirkonnas ja eelkõige teenuste valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele võimaluse investeerida kaasaegsetesse tehnoloogilistesse lahendustesse, parandada oma konkurentsivõimet ja luua maale uusi atraktiivseid töökohti,“ ütles Urmas Kruuse. „Tegu on olulise muudatusega, pidades silmas, et teenindussektor on tõusnud praegu üheks suurima potentsiaaliga töökohtade pakkujaks maapiirkonnas.“

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetusmeetme raames on maapiirkonnas tegutseval ettevõttel võimalik taotleda kuni 150 000 eurot toetust uute seadmete ostmiseks ja tootmis- või teenindusruumide ehitamiseks. Toetuse määr on kuni 50% projekti maksumusest. Täpsem info toetuse tingimuste kohta on leitav PRIA kodulehelt.

Teele Eskor: Väikepiimafarm –  kas väljasurev nähtus? 

Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega korraldasid novembris ja detsembris 20-le tulevasele ja praegusele noorele juhile liidrite kooli. Koolituse eesmärgiks oli koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonidele ja esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris. Koolituse lõpus tuli esitada lõputöö, mille tulemusena saame lugeda tulevaste liidrite arvamusi ja mõtteid maaelu ja põllumajanduslikel teemadel.

Teele Eskor: Väikepiimafarm –  kas väljasurev nähtus? 


Raja ja Paevälja talu noorperenaine, EMÜ Veterinaarmeditsiini tudeng

Kuuldes sõna “piimafarm” eeldatakse tihti, et tegemist on ca 500-pealise loomakarjaga, kus töötab tosin ukrainlast ning mida peremees käib korra kuus visiteerimas. Siinjuures unustatakse aga ära, et eksisteerivad ka väiksemad tegevtootjad, kes läbi raskuste on oma tegevust jätkanud. 

Piimakarjakasvatus on eluviis. Kui näiteks lihaveiste või lammaste puhul on olemas kerge mänguruum, siis piimalehm on justkui ülitundlik tippsportlane, kelle toidulaud ja päevakava peab olema viimase peal täpne ja kvaliteetne, et ta heas vormis püsiks. See tähendab nendega tegeleva inimese jaoks, et elu on dikteeritud lüpsist lüpsini. Väiketootjana on puhkust saada pea võimatu, isegi, kui sul on olemas abikäed mõne töötaja näol. Inimene jääb vahel haigeks või tahab lihtsalt puhkust, kuid lüpsi ootavale lehmakarjale on seda keeruline selgitada. 

Julgen väita, et lõviosa Eesti põllumajandusettevõtetest on pereettevõtted– kes suurem, kes väiksem. Peretaludel on tihtipeale pikk ajalugu ning töös on külg-külje kõrval mitu põlvkonda. See kehtib ka piimatootjate puhul. Seda võib käsitleda põhjusena, miks talupidamine jätkub kui ka hääbub. Elu näitab, et tegevpõlvkond läheb ühel hetkel rivist välja. Kui noorem põlvkond, kes seda rasket tööd jätkata ei taha tegutsemist üle ei võta, siis tulebki tegevus lõpetada– loomad maha müüa ja hooned tühjalt seisma jätta. 

Suurtootja kõrval ei saa väikepiimatootjat konkurendiks pidada. Võrreldes kasvõi ühe lüpsi piimakoguseid, on olemas selge võitja. Miks väiketootja siis ikkagi edasi tegeleb? Siinkohal on põhjuseid mitmeid – perekonna pärand, rutiin, harjumus juua värsket piima – igal ühel oma. Oma kogemuse põhjal, on üheks suureks põhjuseks just need samad lehmad. Jah, see sama lehm, produktiivloom, keda mõne inimgrupi väitel kasutatakse justkui masinana. Mina isiklikult ei usu, et eksisteerib loomapidajaid, kes peavad loomi vaid majanduslikel eesmärkidel. Lehm on selles ahelas tööpartner, kellel on ka tujud ja tunded, millega on võimatu mitte arvestada. 

Ja mis seal salata, viimastel kümnenditel on koos muu maailmaga ka piimakarjakasvatus teinud läbi tohtu arengu. Kakskümmend aastat tagasi oli minu laudas asuv torulüpsisüsteem moodne ja hea lahendus. Praegusel hetkel on tegemist aga aegunud ja vanamoelise süsteemiga. Võiks väita, et robotlüpsimasin lahendaks mured, kuid reaalsuses on töö sujumiseks masina kõrvale vaja ka inimeselooma. Lisaks nõuab see ka väiketootja jaoks tohutut investeeringut – vaja läheb ju masinat ennast, kui ka uut ja sobivat lauta. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli andmetel on Eestis 80 850 piimaveist ja 417 tootjat, mis teeb keskmiseks karja suuruseks 193 lehma. Tekib küsimus, kas kolmekümne pealine piimakari on üldse investeeringuvääriline või on tegemist maaelu entusiasmiga? 

Võib-olla on tulevikus väiketootmine talumuuseumilaadne tegevus, kuid mina isiklikult näen selles tulevikku, sest väiketootjana jõuab oma loomi märgata. Väiketootja teab neid nime ja nägupidi, teda huvitab, mis tema loomast saab, tema jaoks ei ole loom masin, mis lihtsalt toodab. Ta on elu osa. Kuid selleks, et väiketootja ellu jääks, peab ta järjest rohkem silma paistma ning oma õiguste eest seisma, et teda üldse tähele pandaks. Siinkohal saab olla abiks igaüks, kes paneb tähele ja tunneb huvi – õpetades lastele, et piim ei tule poest ja külastades talupidamisi. 

 

Põllumehed tänavusest saagist: põud ja ikaldus, saaki saadi kohati 50% vähem

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Pressiteade
15. detsember 2021

 

Kevadine sademerohkus ja suhteliselt madal temperatuur prognoosis sügiseks head saaki, kuid suvine põud tõi ikalduse. Paljud põllumehed korjasid eelmise aastaga võrreldes saaki poole võrra vähem, selgub Talupidajate Keskliidu korraldatud küsitlusest.   

Kuigi saagihinnad olid rekordtasemel, siis siiski tekitab muret sisendihindade kiire kasv, mis võib tuua kaasa käibevahendite nappuse ja suure äririski uueks hooajaks. „Paljude põllumeeste hinnangul andis tänavune ikaldus rohkem tunda kui 2018. aasta põuaajal, kuumalained olid see suvi karmimad ja pikemad. Vähest saaki kahjuks ei kompenseeri ka kõrged maailmaturu hinnad, sest enamik talumehi müüb saagi kevadel ette ära,“ ütles Taluliidu juht Kerli Ats.   

Tänavuse saagiga jäid valdavalt rahule need põllumehed, kes jõudsid selle varakult ära koristada. Suvivili jäid paljudel põllumeestel põua kätte ja ikaldus. Mõnes piirkonnas jäi küsitluse tagasiside põhjal suviodra ja -nisu keskmine saagikus loodetust lausa neli korda väiksemaks: terad jäid pika põua tõttu väikeseks ning küpsusaste väga erinevaks, mis omakorda tegi koristus- ja kuivatuskulud kõrgeks.

Pärnumaal asuva Oore Agro OÜ juhi Kalev Kiiski sõnul jäi suviviljade saak põua tõttu oluliselt väiksemaks. „Suviteraviljad andsid karmi põua tõttu vaid 2,5 tonni hektarilt. Üldist seisu parandas talinisu ja taliraps.“ 

Talivilja jaoks oli tänavu olukord soodsam ning saagiga jäädi pigem rahule.

Ida-Virumaal asuva Saareaugu talu peremees Kalmer Karask märkis, et kuigi tal müügiga käesoleval aastal probleeme polnud ja viimaste aegade kõrgeim hind mõnevõrra kompenseeris väikest saagikust, siis kulutused on müügituludest olnud oluliselt kõrgemad.

Eestimaa Talupidajate Keskliit on põllumajandustootjaid, maaettevõtjaid ja erametsaomanikke ühendav esindusorganisatsioon Eestis. Liitu kuulub 21 erinevat maamajandusega seotud organisatsiooni, katavad oma mitmekesisuses kogu Eesti põllu- ja metsamajandusliku sektori ning hõlmavad kokku ligikaudu 9000 üksikliiget.  

Kuidas ühiselt taastuvenergiast kasu saada?

Taastuvenergia suuremat tootmist ja laialdasemat kasutuselevõttu pooldavad kõik. Lisaks keskkonnahoiule on võimalik ise elektrit tootes hoida ka elektrihind stabiilsena. Lahku kipuvad arvamused minema siis, kui on vaja leida selleks kõige sobivamad asukohad. Viimastel aastatel on päikeseparke kerkinud üle Eesti ning suure tõenäosusega on suurem kasv veel ees. Tulemas on ka uus tuuleparkide laine.

Taastuvenergeetika on õige asi, mille suunas liikuda, aga kuidas maaettevõtja ja põllumees  saab siin kaasa lüüa? Kas kohalike elanike roll piirdubki vaid planeerimisteadete lugemisega? Kuidas tagada, et põllumajanduseks sobivad maad ei kattuks päikesepaneelidega, kui meil on piisavalt väheviljakaid jäätmaid, rääkimata katustest, mida taastuvenergia tootmiseks kasutada?

Just sellel eesmärgil, et kohalik kogukond saaks otsustada, millistes asukohtades elektrit toota, ning ka ise osaleda taastuvenergia tootmises, sai loodud Energiaühistu. Energiaühistu on grupp inimesi, kes tulid kokku, et ühistulises vormis ise osaleda taastuvenergiaparkide rajamises. Toome „teeme ise“ mentaliteedi ka energeetikasse. Meie liikmete seas on keskkonnakaitsjaid, ettevõtjaid, arhitekte, kunstnikke, energeetikuid, ametnikke – esindajaid kõigist eluvaldkondadest, kelle jaoks on oluline, et  kohalikku kogukonda kaasates ja keskkonda arvestades saaks ise taastuvenergiat toota. Meie mentaliteet on, et püüame alati uutes asjades näha uusi võimalusi.

Põllumeestele on ühistuline tegevusvorm tuttav ning vilja-, piima-, ja lihaühistud teenivad liikmete huvisid. Energiaühistu kaudu on võimalik samu eesmärke täita ka taastuvelektri tootmises – hoida hinda stabiilsena, kontrollida müüki ja ühiselt tegutsedes saavutada suuremad mahud ja läbirääkimisvõime.

Valdav osa kogukonna elanikest ei ole energeetikud. Peale avalikku koosolekut, kus räägitakse päikese- või tuuleparkidest, helistame nõu küsimiseks vanale tuttavale või proovime guugeldades leida kinnitust või vastuväidet kuuldule. Energiaühistu mõte on olla see vana hea tuttav, kes jagab enda liikmete teadmist ja kogemust teiste ühistu liikmetega. Nii saame liikuda kiiremini edasi ning igaüks omas nurgas ei pea kõike otsast peale tegema.

Ise omanikeringis olemine võtab madalamaks ka emotsionaalse fooni, mis on viimastel aegadel inimestel tuule- ja päikeseparkide osas tekkinud kui ettevõtjad on soovinud kellegi nii-öelda tagahoovis taastuvenergiat toota. Olles ise osanik “tagahoovi taastuvenergiapargis”, on väga selge ka ka kohalik kasu – ise toodan, ise kasutan, ise võidan. Mujal maailmas on väga levinud, et põllumees paneb oma maa kaks korda tööle – maa peal kasvatab kartuleid või maasikaid ning samal maal toodab tuulik üleval tuuleenergiat. Samuti on võimalik ka päikesepargid rajada nii, et paneelide alune pind jääb avatuks põllumajandusele ning pargi eluea lõppedes seadmed täielikult eemaldada.

Päikeseparkide rajamine on jõukohane juba ka majapidamise tasandil. Samas oleks majanduslikult mõttekam rajada suuremad pargid (paneelide ja ehitamise ühikulu langeb) kohtadesse, kus nad ei paista silma (vanad laudakompleksid, mis tuleks nagunii kokku lükata) ja kus osanikeks saavad tulla kõik kogukonna liikmed  (sh farmid, kel endal jäätmaid ei ole).  Sama kehtib tuuleparkide kohta. Miks mitte teha koostööd ja küsida kogukonna energiaühistule osalus valda rajatavas tuulepargis? Siis jääb igast toodetust kilovatt-tunnist kindel osa kogukonda. Riik on ette valmistamas „kohaliku kasu“ seadust, kuid keegi ei keela tegemast lisakokkuleppeid ning ettevõtlikel kogukondadel suurendada enda võimalusi. Tuuleparkides toodetava elektrienergia maht on juba niivõrd suur, et tuulepargi lähedusse planeeritud ettevõtlusaladel on võimalik otseliini kaudu võimalik pakkuda väga konkurentsivõimelist (loe soodsat) elektrihinda. Näiteks rajada sinna ühistulised viljakuivatid.

Kogukonna liige on ka kohalik omavalitsus ning praegu on ettevalmistamisel seaduse eelnõu, mis lubaks ka kohalikul omavalitsusel osaleda energiaühistus ning toota ise endale elektrienergiat. See oleks suurepärane võimalus kohalike inimeste ja omavalitsuse koostööks. Näiteks rajada üheskoos mõne ühiskondliku hoone katusele päikesepark – energiaühistu saab endale stabiilse elektrienergia tarbija ning omavalitsus ei pea investeerima enda piiratud rahalisi ressursse, vaid saab neid kasutada logopeedi või muusikaõpetaja palkamiseks.

Enamik valdasid on uuendamas üldplaneeringuid ja arengukavasid. Selles  valguses on kõige õigem aeg vaadata enda kodukohas ringi pilguga, kuhu meie kogukond võiks enda taastuvenergia pargi rajada. Julgustan arutlema naabritega ning täita ettepanekutega valla arengukava kogukonnaenergeetika peatükk.

Toon välja üheksa põhjust, mis energiaühistu loomine on väärt mõte:

  1. Kohalik omand – taastuvenergia park kuulub kohalikele inimestele.
  2. Omavahelise dialoogi teke – olles ise omanikud, on palju lihtsam leida koosmeelt kogukonna ühisele projektile.
  3. Teadlikkus – ühistulises vormis kaasatakse ühtsesse inforuumi kõik osalised ning jagatakse teadmisi energeetika küsimustes.
  4. Konfliktide ennetamine – ühistuline tegevus põhineb konsensusel ja koostööl, mis võimaldab ära hoida konfliktsete olukordade tekkimise.
  5. Madalamad investeeringukulud – kuna kiire kasumi teenimine ei ole peamine eesmärk, siis on võimalik valida kohalikku keskkonda kõige sobivamad tehnoloogiad.
  6. Madalamad võrgukulud – tarbides ise kohapeal toodetud elektrit, säästame võrgutasudelt.
  7. Demokraatlik tegevusvorm – ühistuline tegevusvorm võimaldab kaasata kõik huvitatud kogukonna liikmed.
  8. Säästva tarbimise lahenduste näitlikustamine – kohalik energiatootmine teeb säästva arengu lahendused mõistetavaks ja toob need koju kätte.
  9. Osalemine – energiaühistus osalemine annab kogukonna liikmetele võimaluse ise otsustada ja kaasa lüüa kohalikus taastuvenergiatootmises.

Vaatame enda ümber ringi, kus võiks taastuvenergiat toota, mitte ärme lase endale öelda, kus seda peaks tegema. Energiaühistu on igati valmis jagama enda kogemust ja teadmisi kogukonnaparkide rajamisel.

Autor: Märt Helmja, Energiaühistu juht

Ragnar Viikoja: Strateegia “Talust taldrikule” edu võti

Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega korraldasid novembris ja detsembris 20-le tulevasele ja praegusele noorele juhile liidrite kooli. Koolituse eesmärgiks oli koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonidele ja esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris. Koolituse lõpus tuli esitada lõputöö, mille tulemusena saame lugeda tulevaste liidrite arvamusi ja mõtteid maaelu ja põllumajanduslikel teemadel.

 

Ragnar Viikoja:  Strateegia “Talust taldrikule” edu võti

Varisoo OÜ juht, teraviljakasvataja
MTÜ Noortalunikud juhatuse liige

„Talust taldrikule“ strateegia on EL-i rohekokkuleppe keskmes ning rõhub suures osas jätkusuutlikule ja keskkonnasõbralikule tootmisele. Rohekokkulepe on oma olemuselt optimistlik strateegia, mis nõuab Euroopa elanikkonna mõttelaadi ja harjumuste ümberkohandamist. Lisaks peab toimuma suure osa Euroopa põllumajanduse ümberstruktureerimine ning tootmisviiside muutumine. Euroopa Liit on teinud suure sammu olemaks teerajaja jätkusuutliku ja keskkonnasäästliku tuleviku suunas. Põlvkondi kestnud harjumused tuleb kohandada ümber, mis nõuab head planeerimist ning täideviimist.

Strateegia elluviimisel ja säilimisel on kesksel kohal noored ja noorte sisenemine sektorisse ning seal vastupidamine Euroopa Noortalunike ühendusorganisatsioon CEJA on välja toonud aga, et strateegia pöörab liialt vähe tähelepanu noortele tootjatele.Põlvkondade vahetamise poliitika peab seetõttu olema sama ambitsioonikas nagu seda on „Talust taldrikule“. Noori tuleb julgustada valimaks enda olukorrast ja võimalustest lähtuv arengusuund. Läbi noorte tootjate, kes toovad sektorisse innovatsiooni ja uusi teadmisi paraneb ka maaelu maine, mis omakorda soodustab tarbijaid eelistama kohalikku ja keskkonnasõbralikku toitu. Innovatsioon ja uued ideed nõuavad aga suuri investeeringuid, mis teeb vajalikuks tugevad investeeringutoetused.

Toidutarneahelad peavad muutuma veelgi läbipaistvamaks. Isegi tänapäeva linnastunud ühiskonnas levib soov ja tahe olla oma toidule lähemal. Soovitakse toitu, mis oleks värske, vähem töödeldud ja kestlikult toodetud. Mahepõllumajanduse osakaalu poolest on Eesti Euroopa Liidu tipus. Meie põllumajandusmaast on juba pea 20% mahemaa. Mahetootmise laienemine Eestis on seni olnud suuresti tänu tavatootmisestkõrgematele toetustele. Et Eesti saavutaks 25% mahemaa osakaalu peaks tarbija hakkama tundma suuremat huvi mahetoidu vastu. Ilma turunõudluseta viiks see turu tasakaalust välja ja mõjutaks negatiivselt tootjate sissetulekut. Arvan, et hetkel näevad paljud mahetootjad kasu kõrgematest toetustest, kuid kui tarbija tunneks suuremat huvi, sunniks see ka tootjaid üha enam mahetooteid tootma.

Mahetootmise juures on aga väga suureks probleemiks tavatootmisest oluliselt madalam tootlus, mida kompenseerib mahepõllmajandusega jätkamise pindalatoetus, mis on siiski EL-i keskmisest madalam. Maheteravilja saak on 50-80% madalam kui tavateravilja saak. Lisaks nõuab maheviljelus oluliselt rohkem mehaanilist tööd ning on ajakulukam. Eestis on see probleem veelgi teravam, sest klimaatilised tingimused loovad olukorra, kus meie hooaeg on lühem ning seetõttu isegi ka tavatoodangu saak madalam kui mujal Euroopas. Selline olukord tähendab meie tootjatele halvemaid konkurentsitingimusi. Et seda kompenseerida, peaksid mahetoetused EL-i keskmisele oluliselt lähemale kerkima.

Mahetoodete hind on järgmine faktor, mis takistab levikut. Mahetootmise laiendamiseks tuleb soodustada tooraine väärindamist tootja enda poolt, millega väheneks vahendajate vajadus ning seeläbi ökoloogiline jalajälg ning toode oleks tarbijale taskukohasem. Maheturg on hetkel niši turg ning tootjad näevad, et saavad kõrgemat hinda küsides enda kasumit suurendada, samuti on tootmismahud madalad ning kulud madalama toodangu ja kõrgemate kvaliteedinõuete tõttu suuremad. Lisaks tõstab mahetootmine ka maa hinda, mis paneb raskesse olukorda strateegia tuleviku – noored. Eesti tarbija on suhteliselt hinnatundlik ning valib tihti odavama, vähem tervislikuma alternatiivi. Seda olukorda aitaks leevendada väike- ja mahetootjate turustamisstrateegiate muutmine ning nende arendamine. Eesti riigil on väga kõrge infotehnoloogiline võimekus. Selle valdkonna teadmisi saab edukalt kasutada ära põllumajanduses ja just toodete turustamises – viia toode lühemat teed pidi ning lühema aja jooksul kliendini, kasutada rohkem sotsiaalmeediat ning e-poode. Näen võimalust otseturunduse kanalite laiendamiseks, mille kaudu on võimalus kliendil otse tootjaga suhelda. Selle tagajärjel tekib tarbijal suurem usaldus ning kindlasti aitaks see ka maaelu üldist mainet parandada. Suurem usaldus kliendi ja tootja vahel tõstab ka turunõudlust kohalikule toidule, mahetoodetele ning alandaks mahetoodangu hinda.

Täielikult mahetootmisele üle minna on Eestis aga keeruline, sest mahetoodang ühiku maa või looma kohta on oluliselt madalam kui tavatootmisel. Mahetootmise soodustamisega peab samaaegselt soodustama tavatootmises keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate ja meetodite kasutusele võtmist mitte tavatoomise mahasurumist. Strateegia kohaselt on 50%-line taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise vähendamine Eesti kontekstis liialdus. Eesti kasutab EL-i keskmisega võrreldes hektari kohta juba oluliselt vähem väetiseid ja taimekaitsevahendeid. Tähtis on rõhutada ja arendada täppisviljelust. Mahetootmise pealesurumine viiks ühel hetkel Eesti olukorda, kus meie isevarustatus hakkaks kannatama ning suunduksime eksportivast riigist importivaks, mis looks juba julgeolekuprobleeme ning kannataks ka maaelu üldine maine.

Strateegia „Talust taldrikule“ peab olema põllumajandustootja seisukohalt realistlik, mitte ainult teoreetiliselt realistlik ja arvestama tootjate reaalsete võimalustega. Selleks tuleb luua suhted esindusorganisatsioonidega, neid kaasata ning läbi nende uusi suundi ja poliitikaid tutvustada. Eesmärgid peavad olema väga selgelt sõnastatud ning kõigile arusaadavad ja läbinähtavad. Paljude tootjate jaoks nõuab keskkonnasõbralikele meetoditele üleminek väga palju tööd ning investeeringuid ning üleminek peab toimuma järk-järgult. Strateegia edukus sõltub peamiselt põllumajandustootjate võimekusest muutustega kaasa minna ning juurdepääsust innovatsioonile ja vahenditele. Väga suurt rolli mängib ka riigi ning EL-i tugi, mis peab olema läbipaistev ja tootjatega usaldust loov.

Euroopa Komisjon lubab riigiabina välja maksta erakorralise toetuse piima- ja sealihatootjatele

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.12.2021

Euroopa Komisjon kiitis teisipäeval heaks Maaeluministeeriumi esitatud riigiabi loa taotluse piima- ja sealihatootjale erakorralise toetuse maksmiseks, toetusraha jõuab COVID-19 puhangu tõttu majanduslikku kahju kannatanud ettevõteteni jaanuari jooksul.

„Riigiabi korras erakorralise toetuse maksmiseks oli vaja saada ka luba Euroopa Komisjonilt, kes on COVID-19 puhangu tõttu kannatanud majanduse toetamiseks vastavad reeglid välja töötanud. Tänaseks on luba saabunud ning sellega ka kõik tingimused täidetud, et saaks peagi alustada toetuse väljamaksmist keerulisse olukorda sattunud piima- ja sealihatootjatele,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul lõppes eile ka erakorralise toetuse taotlusvoor ning kokkuvõtlikud tulemused avaldab PRIA selle kohta lähipäevil.

Toetuse andmise alus on riigiabi ajutine raamistik, mille alusel antavate toetuste piirmäär põllumajandustoodete esmatootmisega tegeleva ettevõtja kohta on 290 000 eurot . Kui põllumajandustootjal on riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud piirmäär täitunud ja seetõttu talle selle raamistiku alusel abi andmist kohaldada ei saa, on põllumajandustootjale siiski võimalik abi anda vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi  puhul ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ületada ühe ettevõtja kohta 25 000 eurot.

Erakorralist toetust antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule piimatõugu lehma kasvatuse ja seakasvatuse eest.

Piimatõugu lehma kasvatuse eest sai toetust taotleda piimatootja, kes pidas põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte piimatõugu lehma. Toetust makstakse piimatõugu lehma kohta, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, kõikide nõuetekohaste piimatõugu lehmade arvu ja taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära.

Seakasvatuse eest sai toetust taotleda sealihatootja, kes pidas 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte siga, kelle pidamisest oli ta põllumajandusloomade registri pidajat teavitanud hiljemalt 27. oktoobriks. Lisaks peab sealihatootja olema 2020. aastal Maksu- ja Tolliameti andmetel tasunud tööjõukulusid. Toetust makstakse makstud tööjõukulude osalise (kuni 70%) hüvitisena, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, iga nõuetekohase taotleja tööjõukulu ning taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära. Toetus ei ole suurem kui taotleja 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu.

Toetustaotlusi menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Toetus makstakse taotlejale hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.

Vabariigi Valitsus eraldas oma reservist põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks 5,5 miljonit eurot.

Piima- ja sealihatootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust taotleb 599 tootjat

Pressiteade
8.12.2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

1.-7. detsembrini said piima- ja sealihatootjad taotleda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust. Toetus on mõeldud COVID-19 pandeemiast põhjustatud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Esialgsetel andmetel esitati piimatootjate poolt 551 ja sealihatootjate poolt 50 taotlust. Kaks tootjat taotles toetust nii piima- kui ka lihatootjana.

Kõige enam taotlusi esitati Pärnumaalt (80), Lääne-Virumaalt (73) ja Viljandimaalt (55). Järgnevas tabelis on välja toodud taotlejate arv maakondade lõikes:

Piimatõugu lehma kasvatuse eest makstava toetuse eelarve on ligi 3 miljonit eurot ning sealihatootjatele on eelarves ette nähtud üle 2,4 miljoni euro. Toetust makstakse riigiabina. Taotlejal on võimalik riigiabina saada toetust kuni 290 000 eurot. Kui riigiabi piirmäär on kliendi jaoks täitunud, on tal võimalik saada vähese tähtsusega abina kuni 25 000 eurot.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ning kannab toetusraha toetusesaaja arveldusarvele hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja määramise kohta leiate PRIA kodulehelt.