Viljapuu-bakterpõletiku seirega kahjustajat ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
9.11.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet on lõpetanud tänavuse viljapuu-bakterpõletiku seire, mis kestis maikuust oktoobri lõpuni. Seire käigus viljapuu-bakterpõletiku tekitajat Erwinia amylovora’t ei leitud. Lisaks lõpetati kaks aastat kestnud piirangud 2019. aasta puhangu mõlemas koldes.

Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul tehti 2021. aasta seire käigus kokku 353 kontrolli ning analüüsiti 215 proovi, üheski seirekohas viljapuu-bakterpõletikku ei tuvastatud.

Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks. Sellise staatuse annab Euroopa Komisjon riikidele või piirkondadele, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, ent mille territooriumi see soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab.

Kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks korraldab PTA igal aastal põhjalikku viljapuu-bakterpõletiku seiret. „Seire eesmärk on veenduda, et kahjustajat Eestis ei esine ning samal ajal võimalikult varakult tuvastada haiguskolded, enne kui kahjustaja on edasi levinud,“ selgitab peaspetsialist. Ta lisab, et viljapuu-bakterpõletiku seire käigus kontrollitakse peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal. „Igal aastal võetakse laboratoorseks analüüsiks proovid kõikides viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvates puukoolides,“ sõnab ta.

2019. aastal tuvastati viljapuu-bakterpõletik kahes istikute tootmiskohas. Nakatunud istikud hävitati kohe ning kaitstava piirkonna staatuse säilitamiseks oli kahe aasta jooksul kohustuslik teha seiret kahjustaja leiukohtades ja nende läheduses. „Rakendatud tõrjemeetmed olid piisavad ning kahjustajat kummaski koldes kahe aasta jooksul ei tuvastatud,“ räägib Ilau, lisades, et tootmiskohtades on piirangud lõpetatud ning Eesti säilitab viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstava piirkonna staatuse.

Kaitstava piirkonna staatuse tõttu tohib Eestisse tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad. Õunapuu, pirnipuu ja teiste peremeestaimede istikuid ostes peab veenduma, et taimedel oleks küljes taimepass, millel peab kindlasti olema märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“. See tagab, et istikud pärinevad viljapuu-bakterpõletiku suhtes vabadest piirkondadest ning Eestis toodetud istikute puhul kontrollitud tootmiskohtadest, kus on igal aastal viljapuu-bakterpõletiku määramiseks proovid võetud.

Suuremas osas Euroopa Liidu riikides on viljapuu-bakterpõletik levinud. Eestile sarnaselt on kaitstav piirkond kehtestatud ka Soomes ning Lätis, samuti Leedu teatud piirkondades. Lätist istikute ostmisel tuleb olla eriti tähelepanelik, sest Lätis on üha rohkem viljapuu-bakterpõletiku leide. 2021. aastal leiti Lätis seire käigus kuus uut levikukollet, samuti leiti seitse uut kollet eelmise aasta leiukohtade läheduses.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakter Erwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, kuna head viisid tema leviku peatamiseks puuduvad ning haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi. Olulisemateks peremeestaimedeks on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu, ebaküdoonia.

Põltsamaa vallas tuvastati rebastel juba teine koerte katku juhtum

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.11.2021

 

Pauastvere külas tuvastati surnuna leitud rebasel koerte katk. Koeraomanikud peavad olema ettevaatlikud ning veenduma, et nende lemmikud oleksid haiguse vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimata loomadel lõppeb haigus üldjuhul surmaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on tegemist juba teise koerte katku leiuga lühikese aja jooksul. „ Eelmisel kuul tuvastati koerte katk rebasel Lustivere külas. Kuna koerte katk on väga nakkav ning ohustab igas vanuses koeri, siis tuleks oma lemmiku kaitsmiseks loom vaktsineerida. Ennekõike on ohustatud kutsikad ja noored koerad,“ selgitas Kalda.

Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Võrumaal, Hiiumaal ja Jõgevamaal.

Koerte katku leviku vältimiseks:

  • vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
  • väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
  • kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info riigiinfo telefonile 1247;
  • haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

Taust

Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3–7 päeva või kauem.

Teate edastas

Kuni 15. novembrini saab e-PRIAs teavitada mesilasperede arvu

Pressiteade
01.11.2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Kuni 15. novembrini saab e-PRIAs teavitada mesilasperede arvu

Tänasest algas taas mesilasperede arvu teatamine põllumajandusloomade registrile. Mesilasperede arvu teavitamine toimub kaks korda aastas. Käesolev teavitamise periood kestab kuni 15. novembrini.

Mesila asukoht ning mesiniku kontaktandmed registris võimaldavad mesilasperede paremat kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest. Sügisel talvituma minevate mesilasperede arv on oluline komponent mesindusprogrammi eelarve planeerimisel. Koos järgmise kevade mesilasperede arvuga saab selle põhjal hinnata mesilasperede talvekadusid.

PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levini sõnul on registri andmetest kasu nii mesinikele kui ka põllupidajatele ainult sel juhul, kui andmed vastavad tegelikule olukorrale. Seetõttu on oluline, et iga inimene, kes mesilasi peab, teataks oma mesilasperede arvu registrile õigeaegselt.

Mesilasperede arv tuleb mesinikel registrile teatada 1. novembri seisuga. Kõige mugavam on selleks kasutada e-PRIAmesilasperede arvu teatamise teenust. Andmeid saab esitada ka paberkandjal või digiallkirjastatult e-posti teel. Mesila, kus 1. novembri seisuga mesilasperesid peeti, peab registrisse olema kantud hiljemalt täna, s.o 1. novembril 2021.

Täpsemat infot leiab PRIA kodulehelt ning abi saab küsida helistades PRIA registrite osakonna infotelefonil 731 2311.

Eesti-Vene piiri lähedal diagnoositi lammaste ja kitsede rõuged

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.11.2021

 

Oktoobri alguses diagnoositi Eestist umbes 60 kilomeetri kaugusel Venemaal Leningradi oblastis Volossovo rajoonis lammaste ja kitsede rõuged sajakahekümnepealises lambakarjas. Kuuskümmend lammast suri.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on lammaste ja kitsede rõugete puhul tegemist eriti ohtliku loomataudiga. „Lammaste ja kitsede rõuged on väga nakkav, ägedalt kulgev lammaste ja kitsede haigus, mis iseloomustub naha ja limaskestade mädavillilise lööbega. Haigusele puudub ravi ning seetõttu tuleb taudi leviku piiramiseks ja suure majandusliku kahju vältimiseks kõik haigestunud loomad hukata,“ selgitas Kalda.

Lammaste ja kitsede importi Venemaalt Eestisse ei toimu, kuid haigus võib levida saastunud seadmete, sõidukite, sööda ja allapanuga. „Näeme, et haigus on jõudnud Eestile ohtlikult lähedale. 2019. aastal diagnoositi sama haigus Eestist umbes 100 kilomeetri kaugusel. Seega tuleb lamba- ja kitsepidajatel olla hoolas ning halvima vältimiseks järgida vajalikkebioohutusmeetmeid,“ kirjeldas Kalda.

Loomataudi kahtlusel tuleb kindlasti teavitada veterinaararsti.

Lammaste ja kitsede rõuged levivad piisknakkusena otsese kontakti korral loomaga, kellel on limaskestadel haavandunud sõlmjad moodustised. Esmaseks haigustunnuseks palavik, loidus, isutus ning pisarate ja süljevool. Inimesed lammaste rõugetesse ei haigestu. Rohkem saab lammaste ja kitsede rõugete kohta lugeda siit.

Jõustub seadus, mis kaitseb ebaausate kaubandustavade eest

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
01. november 2021

Täna jõustub „Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus“ (PTEKS), mille eesmärk on korrastada ettevõtjate vahelisi kaubandussuhteid toidu teekonnal tootja juurest poeletile.

„Kuigi ka praegu tuleb kõigis lepingulistes suhetes järgida hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, siis uus seadus annab täiendava kaitse põllumajandustooteid ja toitu müüvatele ettevõtjatele,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Uus seadus mõjutab ettevõtjaid, kes tegelevad põllumajandustoote ja toidu ostmise või müümisega teisele ettevõtjale.  Toidu tootmise osas hõlmab seadus näiteks ettevõtjaid, kes tegelevad piima, juustu ja saia-leiva ostmise või müümisega teisele ettevõtjale, põllumajandustoodete tootmise osas ettevõtjaid, kes tegelevad näiteks elusloomade, lõikelillede, taimede, taimesibulate, teravilja kui ka loomasööda, sh lemmikloomatoidu ostmise või müümisega teisele ettevõtjale.

Põllumajandustoode ja toit, mis seaduse reguleerimisalasse kuulub, tehakse kindlaks kaupade nomenklatuuri koodi alusel. Kui kood kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu lisasse I, siis kuulub põllumajandustoode ja toit seaduse reguleerimisalasse. Seadus ei puuduta tarbijatega tehtavaid tehinguid. Küll aga kuuluvad puudutatud ettevõtjate hulka need põllumajandustoote ja toidu ostjaks olevad tulundusühistud või mittetulundusühingud, kes oma liikmelt põhikirja või selle alusel tehtud otsuse alusel põllumajandustooteid või toitu ostavad.

Seaduses on põllumajandustooteid ja toitu müüvate ettevõtjate kaitseks sätestatud üheksa tehingut ja tegu, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega, nagu näiteks keeld ühepoolselt muuta lepingu tingimusi, tühistada tellimusi liiga lühikese etteteatamisega ja ähvardada kaubanduslike survemeetmetega. Need tehingud ja teod on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüa vahel alati keelatud ning neid ei saa ka tagantjärele kinnitamisega heaks kiita.

Samuti on loetletud seitse sellist tehingut ja tegu, mis on keelatud juhul, kui lepingu osapooled selles eelnevalt kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku leppinud ei ole. Sellisteks tingimuslikult keelatud kaubandustavadeks on näiteks teatud tüüpi, kuju ja suurusega veopakendi kasutamise, allahindluse kulude katmise ja müügialade kordaseadmise eest personalikulude katmise nõudmine.

Seaduses nimetatud kokkulepete sõlmimisel on oluline, et müüjal oleks kokkuleppe sõlmimiseks vajalik teave, mis võimaldaks tal teha hästi informeeritud otsuse. Ostja antud teave peab võimaldama müüjal otsustada, kas ta on valmis rahaliselt panustama ostja pakutud teenusesse ostja pakutud hinnaga või mitte.

Seadusega on müüjale loodud võimalus lisaks kohtusse pöördumisele pöörduda ka Konkurentsiameti poole ebaausa kaubandustava kindlakstegemiseks ja selle kasutamise lõpetamise nõudmiseks.

Maaeluminister lisas, et kõik kes ostavad või müüvad põllumajandustooteid või toitu, peaksid asjakohased müüki reguleerivad dokumendid, nagu tarnelepingud, põhikirjad või selle alusel tehtud otsused üle vaatama ja kontrollima nende kooskõla seadusega. Alates 1. novembrist 2021 sõlmitud lepingud ei tohi sisaldada seadusega vastuolus olevaid tingimusi. Seadusega vastuolus oleva sätte olemasolu lepingus tähendab seaduses sätestatud ebaausa kaubandustava keelu rikkumist, mille eest on ette nähtud väärteokaristus. Varem sõlmitud lepingute seadusega kooskõlla viimiseks on ostjatel aega 21. septembrini 2022. aastal. Samas ei pea ostjad ja müüjad sugugi selle kuupäevani ootama – kui muudatuste tegemine aasta või poolaasta seisuga on parem või kui saavutatakse varasem kokkulepe, saavad ettevõtjad muudatused enda jaoks vastastikku sobivaimal ajal teha.

Külasta Eesti toidutööstuste köögipoolt kodust lahkumata

Maaeluministeerium
Pressiteade
01.11.2021

Tänasest kuni 7. novembrini on võimalik Eesti toidu veebilehel näha, kuidas valmivad meile tuntud tooted Eesti toidutööstusettevõtetes. Virtuaalselt avavad oma uksed 20 toidu- ja joogitootjat.

Osalevad tööstused on valmistanud külastajatele mõeldes kuni 3-minutilised tootmist tutvustavad videoklipid, mis annavad huvilistele hea ülevaate sellest, kuidas jõuab toit meie lauale. Klippidega tutvumiseks vaata Eesti toidu veebilehte.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul lasub Eesti toidutööstustel suur vastutus – hoida ja kasvatada elanike usaldust kohaliku toidu vastu. „Rohelepe ja keskkonnaalgatused heidavad tööstustele järjest katsumusi, mille ületamise teid ja võimalusi alles otsitakse. Usun, et avatus ja koostöö ainult suurendavad usaldust nii kohaliku toidu tootja kui ka toidu enda suhtes,“ märkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Toiduliidu juht Sirje Potisepa kutsub avatud toidutööstuse nädalal kõiki ühinema virtuaalsete toidutuuridega. „Tuuri külastaja saab teada, kuidas jõuab piim toidupoe külmletti ja kompvek advendikalendrisse, kui kaugele eksporditakse meie limonaadi, jogurtit ja mune ning millised on viimased uuendused pakendite vallas. Loodan, et ettevõtmine tuletab inimestele meelde, kuivõrd tugeval vundamendil seisab Eesti toiduainetööstus,“ ütles Potisepp.

„Uuringud kinnitavad, et Eesti toit troonib Euroopas oma puhtuse ja kvaliteedi poolest ning Eesti põllumajandus on maailmas kõige keskkonnahoidlikumate seas,“ lisas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar. „Kui eelistame kodumaist kvaliteetset toitu, siis vähendame sellega nii oma keskkonnajalajälge kui ka toetame kohalike toidutootjate väärt tööd. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub tarbijaid avatud toidutööstuste nädalal lähemalt tutvuma meie oma toidu saamislooga.“

Tänavu avavad oma virtuaalsed uksed A Le Coq AS, Santa Maria AS, Gustav Cafe OÜ, Chocolala OÜ, Valio Eesti AS, Dava Foods Estonia AS, Eesti Leivatööstus AS, Saaremaa Delifood OÜ, Saku Õlletehase AS, Lunden Food OÜ, Scanola Baltic AS, Premia Tallinna Külmhoone AS, Liviko AS, Salvest AS, Farmi Piimatööstus AS, Tartu Mill AS, Hiiumaa Köök ja Pagar OÜ, Orkla Eesti AS, Saidafarm OÜ ja Remedy Way OÜ.

Mullu sai virtuaalselt külastada 18 toidu- ja joogitootjat, kelle köögipoolega käis tutvumas üle 30 000 huvilise.

Kuuendat korda toimuvat avatud toidutööstuste nädalat korraldab Maaeluministeerium koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.

Kell 13 algaval avatud toidutööstuste nädala avaüritusel tutvustatakse muu hulgas värsket uuringut toidutööstuste konkurentsivõimest ja arenguperspektiividest. Avaüritusest  osa saamiseks suundu kell 13 Maainfo.ee kanalile YouTube’is.

Botaanikaaias võeti kokku rahvusvaheline taimetervise aasta

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.10.2021

30. oktoobril toimus Tallinna Botaanikaaias üritus, kus tehti kokkuvõte rahvusvahelise taimetervise aasta tegevustest.

„Rahvusvaheline taimetervise aasta oli hea võimalus juhtida tähelepanu taimede tervise hoidmise olulisusele. Kuigi pandeemia esitas meile mitmeid katsumusi, jõudsime siiski palju ära teha – valmis taimeterviseteemaline rändnäitus, loodi temaatiline laua- ja kaardimäng, korraldati lastele ja noortele fotokonkurss, peeti mitmesuguseid üritusi, loenguid jpm,” sõnas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu ürituse avamisel.

Tänase üritusega võeti kokku tähtsamad tegevused ja räägiti nende tulemustest. Samuti sai kuulata loenguid karantiinsetest ehk ohtlikest metsakahjustajatest ning metsapuude kasvatamisest.

Kohapeal sai tutvuda taimeterviseteemalise rändnäitusega ja fotokonkursi parimate fotodega ning vaadata, kuidas on kasvanud 2020. a septembris istutatud rahvusvahelisele taimetervise aastale pühendatud puu.

ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelise taimetervise aasta raames toimus tänavu ja mullu hulk sündmusi nii Eestis kui ka üle maailma. Ettevõtmise eesmärk oli tõsta avalikkuse teadlikkust taimetervisest ja selle olulisusest. Eestis oli fookus suunatud laste ja noorte teadlikkuse tõstmisele.

Et taimetervise teema oleks jätkuvalt tähelepanu all ja kõik rahvusvahelise teema-aasta jooksul saavutatu areneks edasi, on kaalumisel idee tähistada rahvusvahelist taimetervise päeva igal aastal alates järgmise aasta 12. maist.

Fotod tänasest üritusest: https://cloud.agri.ee/s/Wmxmz67mJXcsXCc

Noorte põllumajandusjuhtide väljaõpe “Liidrite kool”

Noorte põllumajandusjuhtide väljaõpe “Liidrite kool”

Eesti maapiirkonnad vajavad liidreid!

Toimumise aeg:

20.-21. november 2021 – Kontaktõpe Tallinnas Kalev SPA & Konverentsikeskuses

27.-28. november 2021 – Virtuaalne

04.-05. detsember 2021 – Virtuaalne

Koolituse kirjeldus: Noorte põllumajandusjuhtide väljaõppe „Liidrite kool“ annab kiirkursuse formaadis põhjaliku ülevaate juhtimisest ja juhiks olemisest, organisatsiooni käitumisest, organisatsiooni sisekommunikatsioonist, võrgustikest ja nende eesmärkidest, esindusorganisatsioonide rollidest ja funktsioonidest. Lisaks toimub koolituse raames ühe päevane praktiline meediakoolitus.

Koolituse eesmärk:

Pakkuda tulevastele või juba tegutsevatele organisatsioonide juhtidele tuge juhi töö olemuse süsteemsel mõtestamisel läbi eestvedamise prisma, mis on vajalik MTÜ juhtimisel.

Koolituse eesmärgiks on koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonide esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris. Lisaks sobib koolitus ka põllumajandusettevõtjatele, kes soovivad oma teadmisi arendada organisatsiooni juhtimise vallas.

 

Koolituspäev I,  20. november 2021.a.

 Lektorid:

Hanna Tamsalu (MSc) on põllumajandusharidusega võrgustikuspetsialist. Töötanud avalikus sektoris, Maaeluministeeriumis ja Põllumajandusuuringute Keskuses. Läbinud mitmeid nõustamismetoodika ja innovatsioonimetoodika koolitusi ning tegeleb maaeluvõrgustikus innovatsiooniteemade hoidmisega. Aastatel 2021-2023 põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonna teadmussiirde programmi juht.

Kerli Ats  omab magistrikraadi ettevõtluses. On juhtinud alates 2017. aastast Eestimaa Talupidajate Keskliitu ning kuulub alates 2020. aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Omandab hetkel EBS-is doktorikraadi.

 

 

 

 

 

Koolituspäev II, 21. november 2021.a.

 Lektorid:

Koolituse põhiline läbiviija ja koordinaator on Hamburg ja Partnerite vanemkonsultant ning endine TV3 uudistejuht Marko Paloveer. Marko juhib korporatiiv- ja turunduskommunikatsiooniprojekte, veab tele- ja videoprojekte ning nõustab igapäevaselt mitmeid era- ja avaliku sektori kliente. Ta on töötanud meediavaldkonnas 2004. aastast reporteri, produtsendi ja sisutoimetajana, juhtinud TV3 uudistetoimetust. Marko on kaitsnud Tartu Ülikoolis magistrikraadi sotsiaalteadustes ja ajakirjanduses.

Vanemkonsultandina koolituse teoreetilise ja intervjuude analüüsi osa üheks läbiviijaks on Hamburg ja Partnerite asutajapartner ja vanemkonsultant Hannes Hamburg. Hannes nõustab strateegilise ja kriisikommunikatsiooni valdkonnas, teeb meediakoolitusi ja analüüse. Ta on nõustanud alates 1995. aastast enam kui sadat era- ja avaliku sektori organisatsiooni ning korraldanud meediakoolitusi ja konverentse. Hannes on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas ajakirjanduse eriala ja kõrvalerialana psühholoogia ning kaitsnud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis kultuuriteooria magistrikraadi.

 

Koolitusepäev III,  27. november 2021.a.

 Lektor:

Ivar Raav on olnud juht u 60 juhile ning 2000 kolleegile üle 10 aasta (Swedbank, Omniva, If Kindlustus). Tal on Organisatsioonikäitumise magister ja lisaks on ta matemaatik – ühendatud on kandiline ja pehme juhtimine. Õpib holistiliseks regressiooniterapeudiks Holistika Insituudis, et terviklikku inimkäsitlust juhtimisse tuua. Tema kirg on juhtide eestvedamisoskuste arendamine ning soovib, et iga juht oleks läbi mõelnud, milline on tema juhtimisjalajälg.  Tema missioon on muuta juhtimistegevuse mainet ja olla osaline Eesti kui parima juhtimiskultuuriga riigi arendamisel.

 

Koolituspäev IV, 28. november 2021.a.

Lektor:

Piret Masso omab üle kahekümneaastast töökogemust rahvusvahelistes ettevõtetes nii Eestis kui ka väljaspool, nõustades ja koolitades juhte nii kommunikatsiooni kui ka muutuste juhtimise valdkonnas ning vastutades organisatsiooni kommunikatsiooniprotsesside eest. Täna jagab ta oma teadmiseid ja kogemusi EBS-i  tudengitele, nii magistri- kui ka bakalauruseõppes,  õpetades organisatsioonide ja inimeste juhtimist ning personalijuhtimist.  Alates 2013. aastast tegutseb ta mentorina organisatsioonis Ewervise/ Torch, juhendades juhte üle maailma.  Alates 2018. aastast õpib EBS-s doktoriõppes, uurimisobjektiks on ettevõtete personalijuhtimise strateegiad ja praktikad, mis tagavad erinevatest vanusrühmadest töötajate kaasatuse organisatsioonis.

 

Koolitusepäev V, 4. detsember 2021.a.

 Lektor:

Olavy Sülla juhib täna edukalt Pärnumaa Talupidajate Liitu ning Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskust. Olavy on pikaaegne maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent, pakkudes talupidajatele olulisi tugiteenuseid. Ta on oluline partner Maaeluministeeriumi allasutustele – ta esindab talupidajaid PRIA ja PTA kliendinõuandvas kogus ning panustab läbi Eestimaa Talupidajate Keskliidu erinevatesse sektorit puudutavatesse töövormidesse.

Kerli Ats  omab magistrikraadi ettevõtluses. On juhtinud alates 2017. aastast Eestimaa Talupidajate Keskliitu ning kuulub alates 2020.aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Omandab hetkel EBS-is doktorikraadi.

 

 

 

Koolitusepäev VI, 5. detsember 2021.a.  

Lektor:

Piret Masso omab üle kahekümneaastast töökogemust rahvusvahelistes ettevõtetes nii Eestis kui ka väljaspool, nõustades ja koolitades juhte nii kommunikatsiooni kui ka muutuste juhtimise valdkonnas ning vastutades organisatsiooni kommunikatsiooniprotsesside eest. Täna jagab ta oma teadmiseid ja kogemusi EBS-i  tudengitele, nii magistri- kui ka bakalauruseõppes,  õpetades organisatsioonide ja inimeste juhtimist ning personalijuhtimist.  Alates 2013. aastast tegutseb ta mentorina organisatsioonis Ewervise/ Torch, juhendades juhte üle maailma.  Alates 2018. aastast õpib EBS-s doktoriõppes, uurimisobjektiks on ettevõtete personalijuhtimise strateegiad ja praktikad, mis tagavad erinevatest vanusrühmadest töötajate kaasatuse organisatsioonis.

 

Infopäev toimub „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Maaeluminister: piima- ja sealihasektori toetuseks eraldatakse 5,5 miljonit

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.10.2021

 

Valitsuskabinet toetas maaeluministri ettepanekut maksta piima- ja sealihasektorile erakorralise toetusena 5,5 miljonit

Maaeluminister tegi valitsuskabinetile ettepaneku eraldada piima- ja sealihasektori tootjatele pandeemiast tulenevate turuarengute ning tootmiseks vajalike sisendite hindade tõusu negatiivsete mõjude leevendamiseks erakorralise toetusena 5,5 miljonit eurot.

„Kuigi selle aasta alguses näitasid põllumajandussaaduste hinnad pärast COVID-19 viiruspuhangut põhjustatud langust taastumise märke, pole kokkuostuhinnad loomakasvatuses praeguseks siiski soovitud taset saavutanud, mis seab ettevõtjad keerulisse olukorda. Lisaks mõjutab ettevõtjate kuludega toimetulekut tootmiseks vajalike sisendite, eelkõige ostusööda ja energiahindade oluline kallinemine. Peamised põllumajandussektorid, kus kasumlikkus on pöördunud negatiivseks, on piima- ja sealihatootmine,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Seetõttu esitasin valitsuskabinetile taotluse maksta piima- ja sealihatootjatele 5,5 miljonit eurot erakorralist toetust.“

Toetuse maksmiseks on vaja taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Praegune riigiabi ajutine raamistik kehtib kuni 31. detsembrini 2021. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku pikendada riigiabi ajutist raamistikku kuni 30. juunini 2022.

Toetuse maksimaalne suurus ühe ettevõtja kohta COVID-19 ajutise riigiabi raamistiku alusel antava riigiabi puhul on 225 000 eurot. Kui toetuse taotleja on ületanud riigiabi määra, antakse toetust vähese tähtsusega abina. Toetuse suurus ühe ettevõtja kohta vähese tähtsusega abina antava toetuse puhul ei tohi ületada 25 000 eurot. Seega on maksimaalne võimalik toetus ettevõtja kohta 250 000 eurot. Piirmäära puhul ettevõtja kohta võetakse arvesse erinevate abiandjate poolt riigiabi ajutise raamistiku alusel antud abi.

Täpsemad toetustingimused töötatakse välja lähiajal. Toetuse menetlemisega hakkab tegelema Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

 

PTA lõpetas Järvamaa kalakasvandusele kehtestatud kitsendused

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
28.10.2021

Järvamaal Paide linna Roosna-Alliku alevikus asuvas OÜ Neli Elementi kalakasvanduses lõpetati piirangud, mis kehtestati ettevõttele 2018. aasta lõpus seoses kalade vereloomeorganite infektsioosse nekroosi diagnoosiga. Kalakasvataja on täitnud kõik Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ettekirjutused ja pärast kõiki toiminguid on saanud loa kalakasvandus uute kaladega taasasustada.

Loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Olga Piirik-Laiho sõnul võttis kitsenduste mahavõtmine aega, sest olemasoleva kalavaru realiseerimine oli raskendatud.

„Kalakasvanduse tühjenemise järgselt viidi läbi kõikide pindade ja inventari desinfektsioon. Seejärel pidi kasvandus teatud perioodi seisma tühjana. Pärast kõigi eelpoolmainitud meetmete rakendamist lubati kasvandus uute tervete kaladega taasasustada. Kalakasvandust juba täidetakse uute kaladega,“ selgitas Piirik-Laiho.

Selleks, et kalataude võimalikult kiiresti avastada ning ohjata teostab PTA alates 2020. aastast järjepidevat seiret kalafarmide üle. „Amet kontrollib kalafarme kalade viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja nakkusliku vereloomeelundite nekroosi (IHN) tuvastamiseks. Seni on kõikide uuringute tulemused olnud negatiivsed. Kalataudi puhangu korral on nüüd võimalik riigi toetusel haigus kiiresti likvideerida,“ kirjeldas Piirik-Laiho.

IHNi puhul on tegemist viirushaigusega, mida esineb vikerforellil ning teistel lõhelistel ning kahjustab enamasti noori lõhelisi. Viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks. IHN on laialt levinud kõikjal maailmas, sh Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kaug-Idas ja Venemaal Karjalas ning Soomes ja Taanis.

Haiget kala pole võimalik ravida. Haigusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata ja uutega asendada. Selleks tapetakse kalad (võib suunata inimtoiduks) ja kalakasvanduses tehakse pesu ning desinfektsioon. Mõneks ajaks jäetakse kalakasvandus tühjana seisma.