Maaeluminister tutvustas Euroopa põllumajandusvolinikule Eesti seisukohti 

Maaeluministeerium
Pressiteade
12.10.2021

Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus Luxembourgis Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Janusz Wojciechowskiga, kellega arutati nii Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava koostamise hetkeseisu kui ka Eesti seisukohti kliimapaketi „Eesmärk 55“ suhtes.

Kohtumise raames tõstatas maaeluminister küsimuse põllumajanduse ja metsanduse panusest Euroopa Liidu kliimapaketti, rõhutades, et Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide on liidu keskmisega võrreldes oluliselt madalam. Samal ajal on mahemaa osakaal Eestis liidu keskmisest märkimisväärselt suurem ning lisaks on Eesti näol tegemist metsarikka riigiga.

„Eesti puhul on oluline võtta seatud eesmärkide täitmisel arvesse põllumajanduse ja metsanduse lähtekohti. Kuna oleme juba mõneti liidu keskmisest edumeelsemad, siis on meil keerulisem saavutada „Eesmärk 55“ sihttasemeid toidutootmise mahtu oluliselt vähendamata,“ märkis Urmas Kruuse.

ÜPP strateegiakava koostamise hetkeseisu arutelu juures tõstatus taas vajadus arvestada liikmesriikide eripärasid ning ÜPP raames juba tehtut. „Oleme pingutanud selle nimel, et püsida liikmesriikidele seatud väga pingelises ajakavas. Samas võtavad vajalikud protsessid aega, nagu näiteks keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande koostamine, mis on strateegiakava kohustuslik osa. Meie jaoks on oluline, et ÜPP strateegiakava saaks komisjoni heakskiidu aegsasti, et ka sekkumised põllumajandustootjatele jõuaksid võimalikult ruttu valmis. Läbirääkimistel tuleks lähtuda ainult liikmesriikidele õiguslikult siduvatest eesmärkidest,“ tõi Kruuse välja Eesti seisukoha.

Volinik rõhutas roheleppe eesmärkide suunas liikumise olulisust ning tõi Eesti välja hea eeskujuna teistele liidu riikidele meie suure mahepõllumajandusmaa osakaalu poolest. Lisaks kiitis volinik Eesti põllumajanduse arengut. Ta mõistis Eesti muret, mis on seotud liikmesriikide eripärade ja stardipositsioonide arvestamisega keskkonna- ja kliimakohustuste täitmisel.

ÜPP strateegiakava keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande viibimine oli samuti volinikule arusaadav, kuid ta rõhutas, et tähtis on esitada 1. jaanuariks 2022 komisjonile nii suur osa ÜPP strateegiakavast kui võimalik. Oluline on seejuures, et esitatu võimaldaks anda hinnangu strateegiakava ambitsioonikusele.

Maaeluministri ja Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku kohtumine toimus Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungi raames. Ministrit saadavad käimasoleval kohtumisel Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja asetäitja Kristina Uibopuu.

Euroopa Liidu põllumajandusministrid arutlesid  põllumajanduse panuse üle EL kliimaeesmärkide saavutamisel 

Maaeluministeerium
Pressiteade
13.10.2022

 

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel oli ühe olulise teemana arutelu all EL kliimapaketi  „Eesmärk 55“  sihtide saavutamine.

„Kliimaeesmärkide saavutamine on suur väljakutse põllumajandussektori jaoks, mille poole püüeldes ei tohi unustada põllumajanduse peamist eesmärki, milleks on toiduga kindlustatuse tagamine. Lahendamist vajab küsimus, kuidas saab põllumajandussektor aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, ilma loomade arvu või põllumajandusmaa pindala  vähendamata,“ tõi välja maaeluminister Urmas Kruuse. „Nende teemadega tuleb tegeleda, kuid ilmselgelt on põllumajandussektoris kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalused piiratud. Konkreetsete eesmärkide seadmisel on lisaks vaja hinnata ka sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning arvestada juba tehtud edusammude ja investeeringutega,“ lisas Kruuse.

Kliimaneutraalsuse saavutamine on globaalne väljakutse, millega peavad tegelema kõik riigid.  „Euroopa Liidul on vaja kaasata ka kolmandaid riike, et nad töötaksid kaasa sarnaste kliimasihtide nimel, sest vastasel korral seame löögi alla oma põllumajandustootjate konkurentsivõime globaalsel turul,“ ütles Urmas Kruuse.

Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogu kohtumisel peatuti muuhulgas ka ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade koostamise hetkeseisul ning põllumajandustoodete turustusstandarditel. Ministrit saatsid kohtumisel Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonnajuhataja asetäitja Kristina Uibopuu.

Euroopa Liidu põllumajandusministrid arutlesid  põllumajanduse panuse üle EL kliimaeesmärkide saavutamisel 

Maaeluministeerium
Pressiteade
13.10.2021

 

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel oli ühe olulise teemana arutelu all EL kliimapaketi  „Eesmärk 55“  sihtide saavutamine.

„Kliimaeesmärkide saavutamine on suur väljakutse põllumajandussektori jaoks, mille poole püüeldes ei tohi unustada põllumajanduse peamist eesmärki, milleks on toiduga kindlustatuse tagamine. Lahendamist vajab küsimus, kuidas saab põllumajandussektor aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, ilma loomade arvu või põllumajandusmaa pindala  vähendamata,“ tõi välja maaeluminister Urmas Kruuse. „Nende teemadega tuleb tegeleda, kuid ilmselgelt on põllumajandussektoris kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalused piiratud. Konkreetsete eesmärkide seadmisel on lisaks vaja hinnata ka sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning arvestada juba tehtud edusammude ja investeeringutega,“ lisas Kruuse.

Kliimaneutraalsuse saavutamine on globaalne väljakutse, millega peavad tegelema kõik riigid.  „Euroopa Liidul on vaja kaasata ka kolmandaid riike, et nad töötaksid kaasa sarnaste kliimasihtide nimel, sest vastasel korral seame löögi alla oma põllumajandustootjate konkurentsivõime globaalsel turul,“ ütles Urmas Kruuse.

Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogu kohtumisel peatuti muuhulgas ka ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade koostamise hetkeseisul ning põllumajandustoodete turustusstandarditel. Ministrit saatsid kohtumisel Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonnajuhataja asetäitja Kristina Uibopuu.

Eestis diagnoositi kassikakul ja kanakullil lindude gripp

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.10.2021

 

Kahel röövlinnul tuvastati eriti ohtlik lindude gripp. Röövlinnud saavad reeglina viiruse saaklindudelt, seega ei ole põhjust arvata, et tegemist on üksikjuhtumitega.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on haigus endiselt Eestis ringlemas ja oht kodulindudele suur. „Hiiumaal tuvastati kassikakul ja Viljandimaal kanakullil kõrge patogeensusega lindude gripi viirustüvi H5N8. Seega peavad kodulindude pidajad olema jätkuvalt hoolsad, vältimaks haiguse levikut lindlasse,“ selgitas Kalda.

Viiruse leviku pidurdamiseks peavad linnupidajad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi ning linde tuleb sööta ja joota siseruumis või varikatuse all. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Jätkuvalt palume taudi levikust ülevate saamiseks ametit teavitada hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid. Positiivsetest lindude gripi leidudest teavitab amet jooksvalt.

2020.–2021. aastate lindude gripi levik on üks suuremaid lindude gripi epideemiaid, mis kunagi Euroopas on olnud. 31. Euroopa riigis on nakatunud ligi 23 miljonit kodulindu. „Suvekuudel tuvastati lindude grippi peamiselt Põhja-Euroopa kohalikus metslinnu populatsioonis. Täna ringleb viirus endiselt kodu- ja metslinnu populatsioonides osades Euroopa riikides ja epideemia pole veel möödas,“ kirjeldas Kalda.

Eesti toidu kuu üritustest võttis osa 50 000 inimest

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.10.2021 

Terve septembrikuu väldanud Eesti toidu kuu jooksul toimus üle riigi kümneid toidule pühendatud üritusi ja neist võttis osa kokku ligi 50 000 inimest.

„Eesti toidu kuu üritused osutusid populaarseks, kinnitades siinse tarbija teadlikkust kodumaise toidu väärtustamisel ning oma toitumisharjumuste suunamisel värskemale ja tervislikumale valikule,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Kuigi Eesti toidu kuu ürituste programm oli võrreldes eelnevate aastatega veidi lühem, siis sellegipoolest jätkus külastajaid neile kõigile. Eesti toidukultuur areneb jõudsalt edasi ning see on igati tervitatav.“

Septembris toimus üle Eesti hulgaliselt toidule pühendatud üritusi – nii toidufestivale, laatu, konverentse kui ka töötube. Kuna COVID-19 viirusepuhangu tõttu olid kõik ürituskorraldajad ettevaatlikud ning väiksem külastajate arv oli ette näha, siis peeti oluliseks pakkuda Eesti toidu kuul tarbijatele üritusi ja teavet ka teises vormis. Nii olid toidukuu programmis esindatud toidufilmide festival, lastele mõeldud saatesari ning pakkumisi võis leida ka jaekaubandusest. Näiteks kogus ETV 2 kanalil näidatud lastesari “Magus Molekul” septembris kuue saatega lausa 69 000 vaatajat.

Eesti toidu kuu lõppakordina 20.–24. septembrini toimunud kalanädalal pakkus Tartu Ülikooli Kalanduse Teabekeskus koostöös Eesti Peakokkade Ühendusega tänavu kalalõunaid tervishoiutöötajatele. Viie haigla peale söödi ära 365 kilo kalafileed ja jagati ligi 2000 portsu kala.

Eesti toidu kuud on septembris tähistatud alates 2015. aastast. Eesti toidu teemaline veebileht asub aadressil www.eestitoit.ee.

PTA: teeme üheskoos ettevõtjatega linnuliha märgistuse korda

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.10.2021

 

Linnuliha nimetused tuleb tarbijatele korrektselt esitada. Kodulinnulihale kehtestatud normid on mõeldud ennekõike lõpptarbija huvide kaitsmiseks ja neile suurema selguse toomiseks. Nõuded on ühesugused kogu Euroopa Liidus (EL). Amet saatis ettevõtetele märgukirja, mis sai ekslikult peale „asutusesiseseks kasutamiseks“ märke, mis on eemaldatud.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Katrin Reili selgitas, et linnuliha müügil tuleb selgelt märgistusel eristada, kas tegemist on kana või broileriga. „Näiteks linnurümbad määratletakse kodukana puhul tibudeks ja broileriteks, kui tegemist on painduva (mitteluustunud) rinnakiiluga linnuga, ja kukeks, kanaks, hautamiseks või keetmiseks mõeldud kodulinnuks, kui tegemist on jäiga (luustunud) rinnakukiiluga linnuga,“ selgitas Reili.

Teave tarbijale müügiks pakutavate toodete kohta tuleb esitada nii, et see oleks selge ja objektiivne. Tarbijakaitse huvides tuleb kõnealuste märgete kasutamisel järgida täpselt määratletud põhimõtteid, mis käsitlevad nii kasvatustingimusi kui ka piirmäärasid, millega märgitakse näiteks tapavanust ja nuumamisaega ning teatavate sööda koostisainete sisaldust.

PTA on alati valmis ettevõtjatele selgitama kehtivaid nõudeid ja kontrollib nende nõuete täitmist. „Kuna turul on palju linnuliha pakkujaid, saatsime ettevõtetele märgukirja, et nad vaataksid üle oma toodete märgistused ning teeksid vajadusel korrektuurid, et tagada nõuetekohane märgistus. Kahjuks on ekslikult antud kirjale lisatud „asutusesiseseks kasutamiseks“ märge. Tänaseks on märge maha võetud,“ sõnas Reili.

EL-is on kehtestatud kodulindude turustusstandardid eesmärgiga parandada toote kvaliteeti, kaitsta tarbijat ja tagada standardite järjepidevus kogu EL-i turul. Need standardid sätestavad eeskirjad, millele linnulihatooted peavad vastama ning näevad ette müügikirjeldused, kvaliteedi hindamise, linnuliha töötlemise käigus imenduda võiva vee sisalduse piirid, samuti linnuliha tootmise erinevate meetodite määratluse ja märgistamise. Määrus on leitav siit: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008R0543.

Eesti kalanduspiirkonnad saavad 1,5 miljonit eurot täiendavat toetusraha

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.10.2021

 

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) eraldas Eesti kalanduspiirkondadele 1,5 miljoni euro ulatuses lisaraha kohalike arengustrateegiate elluviimiseks. 

„Euroopa Komisjon kiitis heaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 muudatuse, mis suurendab toetusperioodi senist eelarvet 1,5 miljoni euro võrra. Eesti kaheksa kalanduspiirkonda saavad täiendavat toetusraha kasutada kohalike arengustrateegiate ja neis olevate eesmärkide elluviimiseks,“ lausus maaeluministerUrmas Kruuse.

Oma arvamuse lisavahendite saamiseks esitas seitse kalanduse algatusrühma summas 2,25 miljonit eurot, mis ületab EMKFi antud rakenduskava eelarvet ligemale kolmandiku võrra.

Maaeluministri sõnul kinnitavad kalanduspiirkondadelt laekunud arvamused, et strateegiate elluviimiseks jagub jätkuvalt potentsiaalseid projekte, mida rahastada. Meetme edukust iseloomustab ka fakt, et 30. septembri seisuga on PRIA toetusi määratud kokku 1101 projektile, millest 124 on kalanduspiirkondade vahelised koostööprojektid. Selle näitaja osas oleme EL-is riikide pingereas Poola ja Hispaania järel kolmandal kohal.

Kõigi eelduste kohaselt saab PRIA huvilistele taotlusvooru avada juba 2022. aasta I kvartalis, mis annab toetuse saajatele võimaluse ellu viia projekte, mida ilma lisarahata poleks olnud võimalik teostada.

 

Muutub investeeringutoetuste kuludokumentide esitamine e-PRIAs

Maksetaotlusel kuludokumentide sisestamise lihtsustamiseks e-PRIAs ja sellest tulenevate järelpärimiste ning muudatustaotluste arvu vähendamiseks loobub PRIA investeeringutoetuste maksetaotlustel eraldi ettemaksuarvete sisestamise nõudest. Edaspidi sisestatakse maksetaotlusele ainult põhiarve andmed, mis tõendavad tehingu (investeeringu) toimumist. Selgem kuludokumentide sisestamise reeglistik muudab ühtlasi tõhusamaks kulutuste topelt finantseerimise kontrolli.

Kuludokumentide esitamisel on e-PRIAs abiks maksetaotlusel olev nupp “Vajad abi? Vajuta siia”, mille alt leiab muuhulgas ka muudetud maksetaotluste täitmise juhendid.

Muudatuse tulemusena:

Üldreeglina sisestatakse maksetaotlusele ainult põhiarve andmed, mis tõendavad tehingu (investeeringu) toimumist.

Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 1 on maksukohustuslane (kauba või teenuse tarnija) kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või sama seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast. KMS § 37 lg 7 p 7 alusel tuleb arvele märkida kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev (nt ettemaksuarve alusel toimunud makse), kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Kui toetuse saajale ei ole tarnija poolt põhiarvet väljastatud, siis tuleb toetuse saajal seda tarnijalt küsida.

Kui põhiarvega on seotud ka ettemaksuarve(d), mille alusel on toimunud tasumised (neile on viidatud maksekorraldustes), siis laetakse ettemaksuarved põhiarve juurde lisafailidena.

Ainult väga erandlikul juhul, kui tarnija ei ole pärast ettemaksuarve täielikku tasumist väljastanud põhiarvet ning ei ole seda teinud ka toetuse saaja täiendaval nõudmisel ehk toetuse saajal ongi investeeringu tegemist tõendava kuludokumendina olemas ainult ettemaksuarve, võib maksetaotlusele sisestada ka ettemaksuarve andmed. Sellisel juhul peab ettemaksuarvega koos olema esitatud kindlasti ka üleandmise-vastuvõtmise akt, mis tõendab toetatava tegevuse tegelikku üleandmist toetuse saajale.

Sellega seoses on muudetud maksetaotlusel ka kuludokumendi andmevälja „Kuludokumendi tasumise kuupäev“ väärtuse kontrolli selliselt, et oleks võimalik sisestada kuludokumendi kuupäevast varasemat tasumise kuupäeva. Vastav juhis taotlejale: esimesena sisestatakse kuludokumendi tasumise kuupäev. Kui kuludokument on tasutud mitmes osas, siis sisestatakse viimase ja lõpliku osa tasumise kuupäev. Tasumise kuupäeva sisestamisel teeb süsteem automaatse kontrolli kuludokumendi kuupäeva suhtes  ja vajadusel kuvatakse hoiatusteade, et juhtida kasutaja tähelepanu võimalikule sisestusveale.

Kui kuludokumendina sisestatakse põhiarve, aga tasumine on toimunud põhiarvest varem väljastatud ettemaksuarve alusel, siis on loogiline, et kuludokumendi tasumise kuupäev on sisestatud kuludokumendi kuupäevast varasem ning kuvatavat hoiatusteadet võib eirata.

Kui sisestatud kuludokumendi tasumise kuupäev on varasem kuludokumendi kuupäevast, siis kuvatakse väljapõhine hoiatusteade: „Kuludokumendi tasumise kuupäev ei saa üldjuhul olla varasem kuludokumendi väljastamise kuupäevast. Palun kontrollige sisestatud tasumise kuupäeva õigsust. Kui tasumine on toimunud varem väljastatud ettemaksuarve alusel ehk tasumise kuupäev on põhiarve kuupäevast varasem, siis võite käesolevat hoiatusteadet ignoreerida.“

Käesolev muudatus tuleb aluseks võtta uute maksetaotluste puhul. Kui juba esitatud ja menetluses pooleli olevate maksetaotluste kuludokumentide sisestus vastab seni kehtinud reeglitele, siis sisestust eraldi muutma ei pea. Iseasi, kui muudatustaotluse esitamiseks on veel ka teisi põhjuseid. Kui juba esitatud maksetaotlustel ei vasta kuludokumentide sisestus seni kehtinud reeglitele ning andmete sisestust on vaja parandada, siis on mõistlik muuta andmete sisestus vastavaks uutele reeglitele, sisestades põhiarve andmed. Muutmiseks vajalike andmete olemasolul teeb vajalikud parandused PRIA.

Euroopa metsaomanikud ootavad Euroopa Metsastrateegialt piirangute asemel tuge metsade majandamisele

Eesti Erametsaliit
Pressiteade
7. oktoober 2021

 

Esmaspäeval kogunesid Austrias Viinis metsaomanike ja metsamajandajate esindajad üle Euroopa, et arutada suvel avaldatud Euroopa metsastrateegia üle aastani 2030. Metsaomanike hinnangul vajab strateegia uute piirangute asemel selgemaid eesmärke ja reaalselt teostatavaid tegevusi jätkusuutliku metsanduse edendamiseks.

Konverentsil osalejad väljendasid oma muresid seoses Euroopa Metsastrateegiaga aastani 2030, mis õõnestab Euroopa multifunktsionaalse metsanduse tänaseks saavutatud tasakaalu sotsiaalsete-, keskkonna- ja majandushuvide vahel. Jätkusuutliku metsamajanduse edendamise asemel keskendutakse strateegias hoopis uute piirangute loomisele. Eesti metsaomanikke esindasid Viinis toimunud konverentsil Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun ja juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp.

Jaanus Auna sõnul tõi ühine mure uue metsastrateegias seatud eesmärkide pärast Viini kokku nii rahvusvahelised metsaomanike- ja riigimetsamajandajate esindusorganisatsioonid kui ka kohalike metsaomanike esindajad Austriast, Horvaatiast, Tšehhist, Eestist, Soomest, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Ungarist, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast, Rumeeniast, Sloveeniast, Hispaaniast ja Rootsist. Aun nendib, et õhkkond konverentsil oli väga üksmeelne kuid ootusärev, sest rahulolematust uues strateegias kirjapanduga tundsid kõik kohaletulnud. “Strateegia toon on pigem metsaomanike tegevust piirav, mitte metsade veelgi paremale majandamisele innustav. Metsakasvatuse hoogustamine on peaaegu täielikult puudu, kuigi vajame metsadest kõrgekvaliteedilist puitu, et kliimamuutuste leevendamiseks fossiilset päritolu materjalidele alternatiive pakkuda. Samuti peab säilima metsade võime efektiivselt süsinikku siduda, mille tagamiseks vajame samuti õigeid metsakasvatuslikke valikuid,,” selgitas Aun metsaomanike rahulolematuse tagamaid.

Arpo Kullerkupu sõnul toodi Viinis allkirjastatud ja Euroopa Komisjonile adresseeritud ühisdeklaratsioonis välja mitmeid probleemkohti, mis vajavad täiendamist ning põhjalikku selgitamist. Muuhulgas oldi äärmiselt pettunud, et Euroopa Komisjon ei märka meie metsamajanduse edulugu. “Euroopa on ainuke maailmajagu, kus metsa osakaal on viimastel aastakümnetel suurenenud, koostöö metsaomanikega ja jätkusuutliku metsamajandamise edendamine saab olema edu võti ka tulevikus,” lisas Kullerkupp.

Euroopa metsaomanikud ja -majandajad teadvustavad, kui oluline on strateegiaga soovitud eesmärkide täitmine ja on valmis sellesse igati panustama. Kuid hoiatavad samas juba ette, et uue poliitika elluviimine ei saa toimuda sektori rolli ja panust teadvustamata ning nende huvisid ja ettepanekuid arvestamata. Ühispöördumise allkirjastajad ootavad Euroopa poliitikakujundajatelt selgeid signaale, et nende rolli maapiirkondade arendamisel ning majandusse ja keskkonda panustamisel jätkuvalt hinnatakse.

Viinis allkirjastatud ühisdeklaratsiooniga saab tutvuda Eesti Erametsaliidu kodulehel www.erametsaliit.ee.

Fotod kohtumiselt, autor: Marko Kovic (LFBÖ): https://photos.app.goo.gl/QiHD7GFotZdjbpB98

Maaeluminister kohtub Hiiumaa tublide inimestega

Maaeluministeerium
Pressiteade
06.10.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse külastab täna, 6. oktoobril Hiiumaad, et kohtuda Eesti väikesaare põllumajandusettevõtjate ja toidutootjatega.

„Pean Hiiumaa visiiti väga oluliseks, kuna isegi koroona ajal külastavad ministrid tihedamini Brüsselit kui oma väikesaarte tublisid inimesi. Leian, et ettevõtjad ja kogukonnad, kes saartel elu hoiavad ja seda edasi viivad, väärivad tähelepanu ja märkamist, sest nende väljakutsed on sageli suuremad kui mandril,“ ütles Urmas Kruuse.

Põllumajanduse ja toidutootmisega tegelevaid ettevõtjaid Hiiumaal jagub. Möödunud, 2020. aastal oli saarel üle 600 isiku, kes taotlesid põllumajanduslikke pindalatoetusi või kelle nimele on registreeritud põllumajandusloomi või mesilasperesid.

Põllumajandusloomade registrisse on Hiiumaal kantud 674 piimalehma, 4316 lihaveist, üle 1600 lamba ja kitse, üle 800 mesilastaru, aga ainult üks siga.

Ettevõtjatega kohtumisele lisaks mahub ministri päevakavva kokkusaamine Põllumajanduse- ja Toiduameti Kärdla esinduse töötajatega, jääb aega kuulata Hiiumaa Tarbijate ühistu plaane ning külastada kohalikku toitu pakkuvat väikeettevõtet Lest & Lammas.