Autor: Gelis Pihelgas

Maaeluministeerium
Pressiteade
20.07.2021

Maaeluminister Urmas Kruuse osales esmaspäeval, 19. juulil Brüsselis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel, kus seekord olid peamiste teemadena arutelu all põllumajanduskaubanduse küsimused ja mahetegevuskava. Lisateemadena avati aruteluks Euroopa kodanikualgatus „Lõpp puuriajastule“ ning puudutati ka teisi loomade heaoluga seotud küsimusi.

Loomade heaolu laiemas tähenduses on oluline osa Euroopa rohepöördest, mis peab käima käsikäes ühiskondlike ootuste ja teaduspõhiste uuringutega. „Kui rääkida konkreetsest kodanikualgatusest „Lõpp puuriajastule“, mis lihtsustatult tähendab farmiloomade puurimispidamise keelustamist, siis see nõuab selgemat plaani ja mõjuhinnangut nii üleminekuks eeldatava aja kui ka vajalike investeeringute osas. Oluline on, et sektor, keda võimalikud muudatused puudutavad, saaks muudatusi aegsasti kavandada ja neid ellu viia toidutootmist katkestamata,“ leidis Urmas Kruuse.

Nõukogu raames toimunud kahepoolsel kohtumisel maaeluminister Urmas Kruuse ja Prantsuse põllumajandusministri Julien Denormandie vahel tõdesid ministrid, et põllumajanduse ja toidutööstuse tulevikku silmas pidades tuleb Euroopa Liidu rohepöörde põhimõtted viia kindlasti ka kaubandusläbirääkimistesse ning liidu kõrgemad standardid peavad jõudma ka partnerite toidusektorisse.

„Prantsuse kolleeg nõustus oma järgmise aasta eesistumise eesmärke hinnates, et teadusele tuleb pöörata edaspidi veel suuremat rõhku. Rohepöördest lähtuvalt peab teadus toetama seatud eesmärkide täitmist ning teadustulemusi tuleb arvestada nii erinevate mõjuhinnangute kui ka poliitikate kujundamisel. Kindlasti ei tohi lubada olukordi, mis asetaks Euroopa Liidu põllumehed ebavõrdsesse olukorda,“ vahendas Kruuse.

Maaeluminister Urmas Kruusega koos osalesid eilsel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonnajuhataja Peeter Seestrand.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
19.07.2021

 

Tuulekaer on kasvanud üle põhikultuuri, mistõttu amet on alustanud kontrollidega.

Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse osakonna nõuniku Virve Straume sõnul on tuulekaer üks tülikaim ja enamlevinud umbrohi põldudel. „Iga maakasutaja kohustus on tuulekaera tõrjuda. Kuna põldudel on vili valmimas, ei saa taimekaitsevahendit tuulekaera tõrjeks kasutada, kuid abiks on väljakorjamine,“ selgitas Straume.

Amet on saatnud põllumeestele märgukirjad, kui on tuvastatud tuulekaera esinemine põllul. Enim tuulekaera on tuvastatud hernepõldudelt. Juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse põllult tuulekaer, siis tehakse ettekirjutus, millega kohustatakse tegema tõhusat tuulekaeratõrjet, vajadusel rakendatakse sunniraha.

Straume tuletab meelde, et maakasutaja peab üle vaatama oma põllud, üksikud tuulekaerad koos juurtega välja kitkuma, põllult ära viima ning hävitama. „Väljakitkutud tuulekaerataimi ei tohi põlluservale vedelema jätta, sest tuulekaera seeme järelvalmib. Hoolikalt tuleb üle vaadata põlluservad, kaitseribad, kraaviääred, teeääred, elektriliinide alused ja põllutöömasinate liikumisteed,“ kirjeldas Straume.

Tingimata vajalik on põllult välja tõmmata esimene tuulekaerataim ja see hävitada, sest see on kõige odavam viis tuulekaera vältida. Kui sellega hiljem võidelda, siis võib terve põld olla kaetud tuulekaeraga. Tuulekaeraga saastunud vilja võib müüa, kui rakendatakse abinõusid tuulekaera leviku vältimiseks. Ostja peab aga olema teadlik, et tuulekaera on vilja sees ning hind on kokkuleppeline.

Aita kaasa ja teavita põldudest, kus lokkab tuulekaer, e-posti aadressil tuulekaer@pta.agri.ee.

Maaeluministeerium
Pressiteade
19.07.2021

Vastupidiselt eile kõlanud teatele, justkui võiks rääbise hooaja Kasepääl toimunud rääbise festivaliga lõppenuks kuulutada, on maaeluministeeriumil hea meel kinnitada, et hooaeg kestab veel.

„Eesti suvede lahutamatuks osaks kujunenud Peipsi rääbise kvooti on sel aastal tõesti vähendatud, aga pühapäeva õhtuse seisuga oli lubatud kvoodist välja püütud veidi üle 77 protsendi, mis tähendab, et kalasõpradel on jätkuvalt põhjust külastada kalapoode või kohalikke kalureid rääbise nõutamiseks,“ ütles maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome.

2021. aastaks eraldatud rääbise kvoot on 88,50 tonni, millest 18. juuli seisuga oli välja püütud 68 tonni. See on veidi enam kui 77 protsenti lubatud kvoodist.

Kutselise kalapüügi andmeid kogub Põllumajandus- ja Toiduamet ning nende kodulehe kaudu saab jälgida ka operatiivinfot kvooditäituvuse kohta: Püügistatistika | Põllumajandus- ja Toiduamet (agri.ee).

„Kalapüügiseaduse kohaselt peatab maaeluminister veealal kutselise kalapüügi, kui selle veekogu kohta kehtestatud aastane lubatud saak on ammendunud vähemalt 90 protsendi ulatuses. Kuni vastavat teadet pole väljastatud, võib rääbisepüügiga Peipsil jätkata,“ selgitas Ain Soome.

Lõheliste hulka liigituvast mageveelisest rääbisest on oma õrna maitse tõttu saanud kalasõprade suvine lemmik. Rääbist müüakse meil suitsutatuna kohe söömiseks ja värskelt, millest isegi algaja kalasõber saab lihtsa vaevaga valmistada mõnusa roa.

 

Värske rääbis värske kartuli kõrval valmib näiteks nii:

Võta kilo värsket puhastatud rääbist, tükelda neli keskmist sibulat, 1-2 küüslaugu küünt, lisa soola, pipart, tilli, sega see ja jäta kaussi 15-30 minutiks nö maitsestuma.

Seejärel kuumuta pann õliga, vala kalad koos sibulaga pannile, lisa kuuma vett, nõnda palju, et kalad oleks vaevu kaetud ja luba kaladel ses keeduses haududa, kuni vesi ära aurustub (umbes 20 minutit). Serveeri kogu toredus värske kartuli kõrvale. Kõlab ju hästi. (Lisatud kalasõbra pildid värskest rääbiseroast).

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.07.2021

 

Maaeluminister allkirjastas täna ja saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, mille kohaselt plaanitakse anda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust kalapüügitoodete töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele.

Maaeluminister Urmas Kuuse sõnul on piirangute tõttu vähenenud restoranide ja toitlustusasutuste külastused ning selle tulemusel on ahvenafilee eksport ja realiseerimine muutunud ettevõtjatele keeruliseks. Tekkinud on suured laovarud, kuna peamistel sihtturgudel pole kalapüügitooteid õnnestunud müüa.

„Näites Šveitsis, mis on ahvenafilee peamine sihtturg, on ladudesse kogunenud varud ning fileed ei osteta juurde enne, kui varud on realiseeritud. Seepärast võib tekkida toidu raisku mineku oht, kuna Eesti külmladudes olevat ahvenat ei saa säilivusaja möödumisel enam inimtoiduks kasutada,“ selgitas maaeluminister.

Toidu raiskamise vältimiseks on plaanis anda riigiabi majandusliku kahju hüvitamiseks inimtoiduks kõlbliku ahvenafilee eest, mis antakse üle abivajajatele. Riigiabi andmiseks on vaja esmalt saada Euroopa Komisjonilt heakskiit. „Ettevõtete elujõulisust toetades soovime hoida ära toidu raiskamist ja esitasime seepärast juuli alguses Euroopa Komisjonile riigiabi andmise teatise. Nüüd ootame komisjoni nõusolekut, pärast mida saaksime toetuse sektorini viia,“ lausus maaeluminister.

Välisturgudele mõeldud suure laovaru müümata jäämisel tuleb ettevõtjatel leida teisi võimalusi kalapüügitoodete realiseerimiseks, sh tasuta üleandmiseks enne säilivustähtaja saabumist, et ennetada toidu kadu ehk raiskamist, mis võib juhtuda, kui säilivustähtaja saabumisel jääb toit söömata ja visatakse jäätmena ära. Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes olev strateegia „Talust taldrikule“ pöörab samuti tähelepanu tarbijatele, kliimale ja keskkonnale sobiliku toidusüsteemi ülesehitamisele. Muu hulgas peetakse oluliseks toidu raiskamise vähendamist.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
15.07.2021

 

15. juulil toimus reid ausa konkurentsi tagamiseks Nõmme turul Tallinnas. Müügikohtade kontrollid näitasid, et saatedokumendid ja kaup läksid kokku, ühtegi olulist nõuetele mittevastavust ei tuvastatud. Ainsad puudused esinesid vaid kauplemistegevusest teavitamata jätmise osas.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kriisijuhi Heidi Kääri sõnul täna olulisi nõuetele mittevastavusi ei tuvastatud. „Üldine olukord oli hea, sest kontrolli ulatuse alla kuuluvate Eesti päritolu maasikate, vaarikate, herneste, kurkide ja kartulite kohta esitati saatedokumendid, mis tõendasid nende Eesti päritolu,“ räägib Käär, lisades, et tarbijatele oli müügikohas toodete päritolu kohta esitatud tõene info.
Kokku kontrolliti üheksat käitlejat.

Kriisijuhi sõnul oli kahel käitlejal saatelehel märgitud kartuli sordi nimi hinnasildist erinev, ent puudus likvideeriti koha peal. Lisaks tuvastati mõningad vajakajäämised saatelehtede vormistamise osas.

Neli käitlejat ei olnud oma tegevusest teavitanud. „Kohapeal täideti teavitamise avaldused,“ lisab Käär.

Kontrollide käigus peavad värske puu- ja köögiviljamüüjad olema valmis esitama järelevalveametnikule müügikohas saatedokumendi ning tagama, et esitatud info vastaks nõuetele ning oleks ka sisuliselt korrektne.

Käär juhib veel tähelepanu sellele, et esmatootja ehk kasvataja, kes müüb ise oma toodangut, ei pea omama saatedokumenti, küll aga peab tal olema ette näidata mõni muu dokument, näiteks arvestusleht, kus on kirjas turul müüdud marjade kogus ja päritolu. „Seega peab ka esmatootja tõestama, et see toodang, mida ta müüb, on pärit tema põllult. Kas selleks dokumendiks on arvestusleht, saatedokument või mõni muu dokument, on esmatootja enda valida,“ selgitas kriisijuht.

Kordusreidil kontrolliti värske puu- ja köögivilja saate-, ostu- ja müügidokumente (sh muu päritolu tõendav dokumentatsioon). Kaup peab olema jälgitav ja päritolu peab olema tõestatav, sh omal maalapil kasvatatavad maasikad.

Esimene reid Tallinna Keskturul ja Harjumaa maasikamüügiplatsidel toimus 25. juunil, kokku kontrolliti 17 müüjat.

Amet jätkab kontrollide ja tulemuste avalikustamisega ka edaspidi. Hooaja kokkuvõte tehakse septembris.

Lisainfo:

Meelespea kasvatajale
Meelespea tarbijale
Meelespea müüjale
Korduma kippuvad küsimused

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
15.07.2021

 

15. juuli toimus Põllumajandus- ja Toiduameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi kohtumine, kus arutati sigade Aafrika katku (SAK) olukorda metssigadel. Kuna haigus on hakanud taas levima ja jõudnud ka farmi, siis tuleb edasiste majanduslike kahjude ärahoidmiseks küttimist suurendada.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul oli kohtumine väga oluline, et vältida haiguse levimist teistesse farmidesse. „Tänasel kohtumisel andis amet ülevaate oma tegevustest ning arutati koostöökohti, et intensiivistada koostööd erinevate osapoolte vahel ja metssigade küttimist,“ kirjeldas Sammel.

„Kuna nakatunud farmi lähedusest leiti surnud metssiga, kellelt tuvastati SAK, siis on väga oluline vähendada metssigade arvukust kõikide seafarmide vahetusläheduses. Sedasi saab ennetada haiguse levimist seafarmi,“ selgitas Sammel.

„Juba eelmisel hooajal suhtusid jahimehed küttimiskohustusse väga tõsiselt, etteantud küttimismahu (7800 isendit) asemel kütiti ligi 10 000 metssiga ja ka sellel jahihooajal kavatsetakse küttimisega aktiivselt jätkata. Mida madalam on arvukus, seda raskemini viirus levib,“ selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Surnud metssea leidmisel palume helistada telefoni numbrile 605 4767. Surnud metssiga ei tohiks puutuda.

Lisainfo:

https://pta.agri.ee/sigade-aafrika-katk-sak

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.07.2021

 

Harjumaal asuvas OÜ Pihlaka Farmis tuvastati 14. juulil sigade Aafrika katku leid. 

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on leid muret tekitav, aga selged protseduurid ja varasemad kogemused aitavad olukorda kontrolli all hoida. „Põllumajandus- ja Toiduametil on varasematest seakatku leidudest palju kogemusi – protseduurid kolde likvideerimiseks on paigas, olukorda jälgitakse hoolikalt ning tegutsetakse plaani kohaselt,” ütles minister.

„Leviku vältimiseks on oluline, et seakasvatajad vaataksid üle oma bioohutuskavad, järgiksid hoolega bioturvalisuse nõudeid ning teavitaksid kohe veterinaararsti, kui märkavad oma farmis sigadel seakatku tunnuseid,” lisas Kruuse.

Sigade Aafrika katku leviku oht metsades on tõusnud. Esmaspäeval leiti Rae vallast umbes viie kilomeetri kaugusel tabandunud farmist surnud metssiga, kellel tuvastati uuringute käigus sigade Aafrika katk. Samuti on leitud juulikuus viiruspositiivseid metssigu Lääne-Virumaalt.

Maaeluministeerium tagab lähtuvalt loomatauditõrje seadusest taudikahju kompenseerimise pärast loomataudi diagnoosimist hukkunud ja hukatud loomade või sellega seotud tegevuste kulude katmiseks.

Sigade Aafrika katk kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab sigade massilist haigestumist ja suremust ning seetõttu ka suurt majanduslikku kahju. Selleks, et vältida haiguse levimist, sead hukatakse ning AS Vireen korraldab sigade nõuetekohase kahjustustamise.

Vastused korduma kippuvatele küsimustele sigade Aafrika katku kohta on avaldatud Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel.

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.07.2021

 

Sigade Aafrika katku (SAK) nakatumine tuvastati ligi 2000 seaga OÜ Pihlaka Farmis. Seafarmile on seatud kitsendused. Farmist ei tohi sigu välja ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine. Palume ettevõtte osas mõistmist ja ametile töörahu taudi kolde likvideerimiskohas.

Esimene teavitus sigade suremusest farmis jõudis Põllumajandus- ja Toiduametisse (PTA) 13. juulil. „Positiivne proov tuvastati OÜ Pihlaka Farmis passiivse seire käigus. Taudi tõttu hukatakse kõik farmis peetavad sead, sest haigusele puudub ravi,“ selgitas PTA peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel.Seejärel korraldab PTA farmi ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid sigadega taasasustada. Hukatud sigade eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.

„Kümne kilomeetrisesse piirangutsooni farmi ümbruses ei jää ühtegi teist seafarmi,“ kinnitas Sammel.Amet juhib kõigi tähelepanu asjaolule, et taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult PTA poolt volitatud isikud. Vastutustundliku käitumisega saab vähendada riske Eesti seakasvatusele.

Farmi ümbruses võib liiklus olla häiritud, mistõttu vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.

SAKi peamised sümptomid:

–          palavik üle 40 °C

–          isutus, loidus, naha sinakaks muutumine

–          köha, hingamisraskused

–          verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine

–          silmapõletik koos nõre eritumisega

SAK ei ole nakkav teiste loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda.

Viirust levitab haigestunud loom, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.

Esmaspäeval leiti Rae vallast umbes viie kilomeetri kaugusel tabandunud farmist surnud metssiga, kellelt tuvastati uuringute käigus SAK. Samuti on leitud juulikuus SAK viiruspositiivseid metssigu Lääne-Virumaalt.

Korduma kippuvad küsimused SAKi kohta on leitavad siit.

Taust

 Kodusigadel tuvastati sigade Aafrika katk esmakordselt Eestis 2015. aastal. Viirus levis 2015.–2017. aastatel kokku 27sse farmi, milles taudi tõttu suri või hukati üle 40 000 kodusea. Kokku on Eesti viie aasta jooksul kulutanud SAK tõrjele 10 miljonit eurot.

Viimane SAK taudikolle kodusigadel diagnoositi 19. septembril 2017, ehk pea neli aastat ei ole Eestis diagnoositud SAK mitte üheski seafarmis.

Metssigadel tuvastati SAK esmakordselt 2014. aastal. Haigus sai alguse Lõuna-Eestist ning levis metssigade populatsioonis üle Eesti. Tänase seisuga pole SAKi tuvastatud ainult Hiiumaal.

Vahemikus märts 2019 kuni juuli 2020 tuvastati metssigadel ainult SAK antikehi (need on loomad, kes on haigusega kokku puutunud ja neil on tekkinud haiguse vastased antikehad, aga nende organismis haigustekitajat üldjuhul ei ole) ja viirust ehk haigustekitajat ei tuvastatud. Seda perioodi  (1 aasta ja 4 kuud) võime tinglikult nimetada SAK vabaks perioodiks metssigade hulgas. 2020. aasta augusti lõpus tuvastati uued SAK viiruspositiivsed metssead ning see tähendab seda, et haigus ringleb taas metssigade populatsioonis.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.07.2021

Tänavu 24. ja 25. juulil avatud talude päeval osalevate talude veebikaardi leiab külastaja ürituse ametlikult veebilehelt www.avatudtalud.ee. Paberkaarti jagatakse kütusefirma Olerex üle Eesti asuvates teenindusjaamades.

Avatud talude päeval osalevate talude kaarti näeb ürituse ametlikul veebilehel. Kaardile on kantud kõik avatud talude päeval osalevad talud, nende aadressid, tegevusvaldkonnad ning pakutavad programmid.

Avatud talude päeva paberkaarti saab kütusefirma Olerex tanklates üle Eesti alates 17. juulist. Huvilistel on võimalik kaarti saada kokku 88 Olerexi müügikohast.

Avatud talude päeva paberkaardil ja plakatitel on olemas ka avatud talude kaardi veebiaadressiga QR-kood, mis võimaldab talude asukoha info lihtsalt ja paberivabalt üles leida.

Seitsmes üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu pühapäeval, 25. juulil, kui külastajatele avab oma uksed ligemale 300 talu ja maaettevõtet üle Eesti. Neist neli viiendikku on avatud ka laupäeval, 24. juulil. Kaardil on eri värviga tähistatud kas ainult pühapäeval või siis terve nädalavahetuse avatud talud.

2020. aastal oli üle Eesti avatud 281 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 213 000 külastuse. Tegu on avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.