Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis värsket puu- ja köögivilja Tartus ja Haapsalus

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.07.2021

 

13. juulil  toimusid reidid ausa konkurentsi tagamiseks Haapsalu Turul ja Tartu turgudel. Haapsalu Turul rikkumisi ei tuvastatud. Tartu turgudel tehti ühele müüjale ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega ning kohustati lõpetama müük nendel toodetel, mille jälgitavus ei olnud tagatud.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kriisijuhi Heidi Kääri sõnul kontrolliti täna Tartu turgudel 12 müüjat, kes müüsid lisaks maasikatele ka muud puu- ja köögivilja. „Ühele müüjale tegime ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega ning kohustasime müügi kohe lõpetama,“ märgib Käär, lisades, et kõne all oleva müüja osa kaupa ja saatedokumendid ei läinud kokku.

Haapsalu Turul kontrolliti kolme müüjat, kes pakkusid müügiks värsket puu- ja köögivilja, kaks neist müüsid maasikaid. „Kõik vastas nõuetele. Kõikidel maasikamüüjatel olid olemas nõuetekohased saatedokumendid,“ tunneb Käär heameelt.

Kriisijuht juhib tähelepanu, et kontrollide käigus peavad värske puu- ja köögiviljamüüjad olema valmis esitama järelevalveametnikule müügikohas saatedokumendi ning tagama, et esitatud info vastaks nõuetele ning oleks ka sisuliselt korrektne.

Kui varasematel reididel kontrolliti vaid maasikaid, siis seekord vaadati üle ka teised värske puu- ja köögivilja saadused.

Kordusreidil kontrolliti värske puu- ja köögivilja saate-, ostu- ja müügidokumente (sh muu päritolu tõendav dokumentatsioon). Kaup peab olema jälgitav ja päritolu peab olema tõestatav, sh omal maalapil kasvatatavad maasikad.

Esimene reid Tartu Turul toimus 29. juunil, kokku kontrolliti 16 müüjat.

Amet jätkab kontrollide ja tulemuste avalikustamisega ka edaspidi. Hooaja kokkuvõte tehakse septembris.

 

Lisainfo:

Meelespea kasvatajale

Meelespea tarbijale

Meelespea müüjale

Korduma kippuvad küsimused

Taluliit tervitab tuleviku ühtse põllumajanduspoliitika reformipaketi kokkulepet toetada senisest enam peretalusid

Taluliit tervitab tuleviku ÜPP eesmärki jagada toetusi õiglasemalt ja toetada senisest enam väikeste ja keskmise suurustega põllumajanduslikke pereettevõtteid ning noortalunikke.

Taluliit on aastaid taotlenud otsetoetuste diferentseerimist  sõltuvalt ettevõtte suurusest ning taotlenud sissetulekutoetuste senisest suuremat suunamist  peretaludele ja noortele põllumajandustootjatele. Oluline on siinkohal mainida,  et I samba toetused peavad jõudma tegelikele põllumajandustootjateni, kes ka reaalselt toidutootmisega tegelevad. Meie pikaajalised taotlused on nüüd leidnud kajastamisi uues ÜPP reformipaketis. See puudutab eelkõige  kohustuslikku  sissetulekutoetuse ümberjaotamist, mille kohaselt  liikmesriigid peavad vähemalt 10% toetustest jaotama ümber väiksematele põllumajandusettevõtetele ning oma strateegilises kavas kirjeldama, kuidas nad kavatsevad seda teha.  On  oluline mainida, et Eesti tasandil tuleb leida toimivad meetmed, mis tagavad ÜPP reformi  eesmärgi saavutamise. Kuna Eestis on põllumajanduses suur rendimaade osakaal, siis ei saa rakendada vaid hektaripõhist maksmise lähenemist, mis võib hoopis vastupidiselt eesmärgile suunata toetusi maaomanikele, kes ise ei ole põllumajandustootjad. Taluliit on igal juhul lootusrikas, meetmed, mida taotlesime Eesti siseselt, on leidnud kajastamist hoopis EL tasandil.   Lisaks tuleb eraldada otsetoetuste eelarvest vahendid  noorte põllumajandustootjate (kuni 40 aastased ) toetuseks. Uus kohustuslik miinimumtase on 3% liikmesriikide eelarvest. Taluliit tervitab seda lähenemist, kuna kogu Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkus sõltub sellest, kas noored jätkavad põllumajanduses või ei. Eelpool nimetatud toetus võib hõlmata sissetuleku, investeerimis- või starditoetust noortele põllumajandustootjatele.

Eesti põllumajanduse ja maapiirkondade arengu probleemid

Eesti põllumajanduse ja laiemalt ka maapiirkondade arengu suurimaks probleemiks on põllumajandusettevõtete kontsentreerumine, mis hävitab peretaludel põhinevat traditsioonilist põllumajandusmudelit ja vähendab noorte huvi ja võimalusi talupidamisega tegelemiseks. Peretalude asendumine suurte agrotööstuslike ettevõtetega viib põllumajandusmaa ressursi koondumiseni ka välismaiste ettevõtete omandisse ning soosib noorte siirdumist maapiirkondadest linnadesse elama ja

ei ole kooskõlas ka keskkonnahoiu edendamisega. 2020. aasta Statistikaameti põllumajandusloenduse andmetel on viimase 10aastaga lõpetanud tegevuse 3800 põllumajanduslikku majapidamist.   ÜPP I samba otsetoetuste  maksmise senine praktika Eestis on viinud selleni, et suured põllumajandusettevõtted on kasv

anud veelgi suuremaks ja väikeste põllumajandusettevõtete arv on drastiliselt vähenenud. Senise praktika probleemiks on hektaripõhine toetuse maksmine, kus suuremad ettevõtted, kus ettevõttes on rohkem maad kasutusel saavad ka rohkem toetusi ningväiksemate hektarite arvuga ettevõtted saavad vähem toetust. Senise toetuse maksmise parktika suureks puuduseks on ka asjaolu, et kuigi I samba toetuste eesmärgiks on maksta sissetulekutoetusi põllumajandustootjatele, siis tegelikult on täna tegemist maaomanike toetusega. Eesti põllumajanduses kasutatavast maast on üle 60% rendimaadest, sh. Riigimaad, suurtele metsaomanikele kuuluvad põllumaad. Lisaks kuulub palju põllumaid ka investeerimisfirmadele, sealhulgas välimaistele firmadele. Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et Euroopa Liidu ÜPP uus lähenemine nii ümberjaotavate toetuste kui ka noorte põllumajandustootjate osas on oluline samm õiges suunas ja see kohustab ka Eestit seadmaks oma siseriikliku põllumajanduspoliitika rohkem peretalusid ja noortalunike toetama.

Üleminek kestlikumale ja keskkonnahoidlikumale põllumajandusele

Üleminekuga kestlikumale ja keskkonnahoidlikumale põllumajandusele kaasnevad uued kohustused ja nõuded talunikele. Põllumajandustootjatelt oodatakse panustamist kliimamuutuste leevendamisse, keskkonnahoidu ning loomade heaolu kõrgemate standardite rakendamistesse.  Põllumajandustootjad peavad arvestama, et ÜPP toetuse saamiseks tuleb täita senisest ulatuslikumad tingimuslikkuse nõuded, sh.  igas põllumajandusettevõttes tuleb eraldada vähemalt 3% põllumaast elurikkuse ja mittetootlike elementide jaoks. Uueks lähenemiseks on ka üheaastased ökokavad, mis hõlmavad 25% kogu sissetulekute toetuse (I samba) eelarvest. Taluliidu jaoks on oluline, et kõik  uutest nõuetest tulenevad täiendavad kulutused saaksid õiglaselt kompenseeritud talunikele.   Oluliseks uueks lähenemiseks on ka see, et vähemalt 35% maaelu arengu vahenditest tuleb eraldada põllumajanduse keskkonnakavadele, millega edendatakse keskkonna-, kliima- ja loomade heaolu tavasid. Nii saavad ka põllumehed anda olulise panuse rohepöörde elluviimiseks.

Üldiselt on oluline, et tulevane ÜPP lõplik poliitiline kokkulepe oleks hästi tasakaalustatud uue rohelise arhitektuuri ambitsioonide ja majanduslikult elujõulise, turule orienteeritud ja konkurentsivõimelise põllumajandussektori vahel. Et tulevane poliitikaraamistik oleks põllumajandustootjate jaoks lihtsam ja kasutatavam nii jätkusuutlikkuse kui ka konkurentsivõime osas.

Samas tuleb mõista, et ÜPP lõplik kokkuleppe seab siiski vaid raamid Euroopa Liidu tasandil põllumajanduspoliitikale ja riikidele jääb küllaltki suur pädevus ühtsete eesmärkide elluviimiseks. Taluliit loodab, et ka Eesti riik rakendab oma pädevuse piires just neid meetmeid, mis peretalusid ja noortalunikke senisest enam toetavad ning pidurdavad põllumajandusettevõtete kontsentreerumist.

Väikeettevõtjad saavad paindlikumad tingimused investeerimiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.07.2021

 

Maaeluminister allkirjastas sel nädalal eelnõu kahe määruse muutmiseks, millega muudetakse investeeringute tegemise tingimusi väikeettevõtjate jaoks paindlikumaks.

„Koroonaviiruse puhang on avaldanud mõju kõikidele toetuse saajatele, olenemata nende tegevusvaldkonnast, investeeringu suurusest või eesmärgist. Seega on oluline luua ettevõtjatele paindlikumad tingimused investeeringute tegemiseks. Toetusmeetmetes pikendatakse maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäeva seoses sellega, et ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2014–2020 rakendamine pikeneb kahe aasta võrra,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse ning tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse saajatel pikeneb maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäev 2023. aasta 30. juunilt 2025. aasta 30. juunini. Samuti suurendatakse mõlemas meetmes toetuse maksimaalset suurust 50% võrra.

„Oluline on suunata lisaraha toiduainetööstusesse investeeringute tegemiseks, et kaasa aidata toiduainetööstuse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele. See võimaldaks turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele – eriti veel olukorras, kus ettevõtjad peavad arvestama koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud majanduslike mõjudega,“ selgitas Urmas Kruuse.

Lisaks pikendatakse 2019. aastal toetust saanud mikro- ja väikeettevõtjatel tegevuste elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani. Nimetatud toetusesaajad peavad viima toetatava tegevuse ellu hiljemalt 2022. aasta augustikuu lõpuks.

Põllumajandus- ja Toiduamet tegi maasikate kordusreidi Pärnu Turule

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.07.2021

 

Täna toimus kordusreid ausa konkurentsi tagamiseks Pärnu Turul. Müügikohtade kontrollid näitasid, et saatedokumendid ja kaup läksid kokku, ühtegi rikkumist ei tuvastatud.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kriisijuhi Heidi Kääri sõnul täna rikkumisi ei tuvastatud. „Kui nädal tagasi korraldatud reidi käigus tehti Pärnu Turul ühele müüjale sunniraha hoiatus ning kohustati turult lahkuma, siis täna rikkumisi ei tuvastatud. Kõikidel maasikamüüjatel olid olemas nõuetekohased saatedokumendid.“

Kontrollide käigus peavad maasikamüüjad olema valmis esitama järelevalveametnikule müügikohas saatedokumendi ning tagama, et esitatud info vastaks nõuetele ning oleks ka sisuliselt korrektne.

Käär juhib veel tähelepanu sellele, et esmatootja ehk kasvataja, kes müüb ise oma toodangut, ei pea omama saatedokumenti, küll aga peab tal olema ette näidata mõni muu dokument, näiteks arvestusleht, kus on kirjas turul müüdud marjade kogus ja päritolu. „Seega peab ka esmatootja tõestama, et see toodang, mida ta müüb, on pärit tema põllult. Kas selleks dokumendiks on arvestusleht, saatedokument või mõni muu dokument, on esmatootja enda valida,“ selgitas kriisijuht.

Kordusreidil kontrolliti maasikate saate-, ostu- ja müügidokumente (sh muu päritolu tõendav dokumentatsioon). Kaup peab olema jälgitav ja päritolu peab olema tõestatav, sh omal maalapil kasvatatavad maasikad.

Esimene reid Pärnu Turul toimus 29. juunil. Kokku kontrolliti üheksat müüjat.

Amet jätkab kontrollide ja tulemuste avalikustamisega ka edaspidi. Hooaja kokkuvõte tehakse septembris.

 

Lisainfo:

Meelespea kasvatajale

Meelespea tarbijale

Meelespea müüjale

Korduma kippuvad küsimused

 

Taluliit kutsub ühinema märgiga „Ehtne Talutoit“

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
07.07.2021

 

Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub talutootjaid ühinema märgiga „Ehtne Talutoit“, et Eesti tarbijatele üha suuremates kogustes kodumaiseid talutooteid pakkuda.

Kaubamärk „Ehtne Talutoit“ loodi 2014. aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt ja tänaseks on sellega ühinenud pea kuuskümmend Eesti talutootjat. „Ehtne Talutoit“ märk tähistab tarbija jaoks naturaalset, värsket ja maitsvat toitu ning märgi alla mahuvad nii talus toodetud põllumajandussaadused, toiduained kui ka nende töötlemisel saadud valmistoidud.

„Peretalud on Eestis oma suuruse, tootmisviiside ja toodangu poolest väga mitmekesised ning nende tootesortiment on lai. Tänu taludele on meil olemas mahetoit, kitse- ja lambakasvatus, lihaveisekasvatus, köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus, maitse- ja ravimtaimede kasvatus ja veel palju muud. Talutoidu suurimaks trumbiks ongi selle erilisus ja mitmekesisus, rõhku pannakse nüanssidele. Paljud talud püüavad tänapäevast toitu toota vanu toidu kasvatamise ja valmistamise traditsioone jälgides ja see kajastub ka maitses. Talutooted on tavaliselt värsked ja säilitus- ning värvainetevabad,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, innustades talutootjaid märgisega liituma. “Ehtsa Talutoidu taga on kodumaised talunikud, kelle isiklik hool ja suhtumine on see mis teeb talus valminud toidu väga eriliseks,” rõhutab Ats.

„Ehtne Talutoit“ märk ei konkureeri mitte ühegi taluniku enda kaubamärgiga, vaid pakub neile hoopis lisaväärtust. Kaubamärk „Ehtne Talutoit“ on loodud talunike ühistegevuse edendamiseks, et teistest tootjatest eristudes oma toodangut kodumaises kaubanduses senisest paremini müüa.   „Ehtne Talutoit“ märgistus pakub talutoidu tootjatele ja talutoiduga kauplejatele asjatundlikku turundus- ja reklaamiabi.

Ehtsa Talutoidu märgi taotlemine on väga lihtne. Selleks tuleb minna veebilehele ja tutvuda märgi kasutamise tingimustega. Kui taluniku toodang vastab märgi tingimustele, siis tuleb täita taotlusankeet, mis asub aadressil https://talutoit.ee/liitu-margiga/#taida-taotlusankeet. Juba „Ehtne Talutoit“ toidumärgistusega liitunud tootjate nimekirjaga saad tutvuda siin: www.talutoit.ee

Tootjatele, kellel on õigus kasutada ehtsa talutoidu märki, kehtivad selged nõuded ja reeglid, mille täitmist kontrollib Eestimaa Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Gelis Pihelgas
Projektijuht
tel:  +372 553 1571
e-post: gelis@taluliit.ee

Püsirohumaade suhtarv langes tänavu üle lubatud määra

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.07.2021

 

Tänavuste pindalatoetuste taotluste esialgsete andmete kohaselt on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga vähenenud juba üle lubatud määra.

Maaeluministri määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ kohaselt peab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) pidama arvestust püsirohumaa säilitamise kohustuse üle. Muu hulgas peab PRIA oma veebilehel avaldama teavet selle kohta, kui püsirohumaa suhtarv on riigi tasandil vähenenud võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga üle 4%. Seda eelkõige selleks, et põllumajandustootjad saaksid varakult planeerida oma järgmise aasta põllutöid, sh taliviljapõldude ettevalmistamist ja rajamist.

Tänavuste pindalatoetuse taotluste esialgsetel andmetel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015. a kehtestatud võrdlussuhtarvuga 6,6%. Lubatud vähenemise piirmäär on aga 5%. Lubatud piirmäära ületamine toob 2022. aastaks kaasa püsirohumaade tagasi rajamise kohustuse.

Kuna sel aastal kehtib täielik püsirohumaade ülesharimise keeld, sh asendamise kaudu, palume põllumeestel oma põllutööde planeerimisel ja tegemisel arvestada sellega, et püsirohumaade ülesharimine toob suure tõenäosusega kaasa nende tagasi rajamise kohustuse. Sel sügisel ülesharitud püsirohumaa mõjutab 2022. aasta püsirohumaa suhtarvu ja sellest tulenevat võimalikku tagasirajamise kohustust ka 2023. aastaks. Lõplik püsirohumaa suhtarvu vähenemine ja riigi tasandil kohustuse täitmine või täitmata jätmine selgub pärast taotluste kontrolli hiljemalt 15. detsembriks.

Tuletame meelde, et püsirohumaa säilitamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning väikepõllumajandustootjate kavaga liitunud taotlejad. Täpsemalt saab püsirohumaa säilitamise kohustuse kohta lugeda PRIA kodulehelt.

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) tunnustab juba teist korda teraviljakasvatajate kõrval ka aiandustootjaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
02. juuli, Viljandi

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) annab kaheksandat aastat välja parima taimekasvataja aunimetust. Alates 2019. aastast muudeti konkursi tingimusi nii, et vaheldumisi valitakse ühel aastal parim taimekasvataja teraviljakasvatajate seast ning järgmisel aastal aiandustootjate seast. Sel aastal valitakse taas  parim taimekasvataja aiandustootjate seast. Konkursi raames arvestatakse aiandustootjatena köögiviljakasvatajaid, kartulikasvatajad, marjakasvatajaid, puuviljakasvatajaid, puukoolimajandajaid ja lillekasvatajaid.

„Covid-19 on väga suuresti mõjutanud ka Eesti aiandustootjaid. Märkame ja tunnustame neid, kes selle perioodi on siiski üle elanud ning vastu pidanud. Kutsume üles esitama meile kandidaate parima taimekasvataja konkursile, “rääkis MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Kandidaate parima taimekasvataja konkursile saab esitada 16. juulini. Lisainfo on leitav www.mes.ee/parim-taimekasvataja.
Aunimetus antakse üle sügisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lõikuspeol.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust tehtud töö eest.

Maaeluminister tänas ja tunnustas valdkonna parimaid koolilõpetajaid

Maaeluministeerium
Pressiteade
01.07.2021

Maaeluminister Urmas Kruuse tunnustas täna toimunud pidulikul vastuvõtul maamajanduse ja merendusega seotud kutse- ja kõrgharidusõppe parimaid lõpetajaid. Tänuüritus parimatele lõpetajatele toimus juba 23. korda.

„Eesti maa- ja mereelu areng on teie kätes. See saab toimuda vaid parimate teadmistega parimaid inimesi kaasates,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse oma tänukõnes. „Teie, tänavuste lõpetajate silmapaistvad õpitulemused ja pühendumus valdkonnale saavad tõeliselt väärtustatud, kui asute omandatut teadmisi valitud erialal rakendama, nii ennast kui ka valdkonda edasi arendades. Soovin teile kõigile jätkuvat õppimistahet ja kõrgete sihtide seadmise indu. Tänan ja tunnustan kõiki lõpetajaid, õpetajaid, õppejõude,“ lausus Urmas Kruuse.

Maaeluministeeriumi suures saalis tunnustati lõpetajaid Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Luua Metsanduskoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Räpina Aianduskoolist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist.

Oma tänu- ja motivatsioonisõnad andis parimatele edasi ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Ministri tänukirja pälvisid järgmised lõpetajad.

  • Egert Nei, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja, Rapla maakond
  • Hans Eduard Säre, Eesti Maaülikool, tehnotroonika (rakenduskõrgharidusõpe), Tartu maakond
  • Hellika Kallaste, Tallinna Tehnikaülikool, toidutehnoloogia ja -arendus (magistriõpe), Lääne-Viru maakond
  • Kaia Üleoja, Räpina Aianduskool, aednik, Harju maakond
  • Kaidi Keir Kukk, Räpina Aianduskool, florist, Pärnu maakond
  • Kaisa Orgusaar, Tallinna Tehnikaülikool, toidutehnoloogia ja -arendus (magistriõpe), Harju maakond
  • Kersti Orno, Luua Metsanduskool, forvarderioperaator, Tartu maakond
  • Kristiina Peterson, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, mereveonduse ja sadamatöö korraldamine (bakalaureuseõpe), Lääne maakond
  • Laura Tammiste, Tartu Ülikool, bioloogia ja ökoinnovatsioon (magistriõpe), Järva maakond
  • Linda Suurmets, Tartu Ülikool, bioloogia ja ökoinnovatsioon (magistriõpe), Harju maakond
  • Marit Pudel, Järvamaa Kutsehariduskeskus, põllumajandustöötaja, Lääne-Viru maakond
  • Marleen Püüa, Järvamaa Kutsehariduskeskus, hobuhooldaja, Saare maakond
  • Marleen Žurihhina, Eesti Maaülikool, maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine,(bakalaureuseõpe), Viljandi maakond
  • Oliver Kruuse, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja, Tartu maakond
  • Ragne Liigia Hiir, Eesti Maaülikool, loomakasvatus (bakalaureuseõpe), Tartu maakond
  • Reigo Kasmann, Luua Metsanduskool, forvarderioperaator, Harju maakond
  • Rünno Pregel, Eesti Maaülikool, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine (bakalaureuseõpe), Rapla maakond
  • Viktoria Ivanova, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine (bakalaureuseõpe), Harju maakond
  • Weralda Sofia Lakeman, Eesti Maaülikool, metsamajandus (magistriõpe), Pärnu maakond

Pildigalerii leiab siit: https://cloud.agri.ee/s/8bz4zCDytLnq6kN

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis maasikate päritolu ja märgistust Pärnu Turul ja Tartu Turul

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
29.06.2021

 

Täna jätkusid üle-eestilised kontrollid ausa konkurentsi tagamiseks Pärnu Turul ning Tartu Turul. Pärnus tehti ühele müüjale sunniraha hoiatus ning maasikad kõrvaldati müügilt. Tartus alustati ühe müüja suhtes menetlust.

Põllumajandus- ja Toiduameti kommunikatsiooniosakonna nõuniku Elen Kurvitsa sõnul kontrolliti maasikareidil saate-, ostu- ja müügidokumente (sh muu päritolu tõendav dokumentatsioon). „Maasikamüüjad peavad järelevalveametnikule esitama müügikohas saatedokumendi, mis peab vastama nõuetele ja olema sisuliselt korrektne,“ selgitas ta.

Amet juhib muu hulgas tähelepanu, et kasvatajad, kes müüvad enda kasvatatud marju, ei ole tihtipeale teadlikud, et marjade kohta tuleb pidada arvestust. „Juhul kui kasvatad ja müüd oma marju, siis tuleb pidada arvestust ning esitada saatedokument,“ sõnab nõunik.

Kontrollid toimusid täna, 29. juunil Pärnu Turul ning Tartu Turul. Kokku kontrolliti 25 müüjat, sh Pärnu Turul kontrolliti üheksa müüjat ning Tartu Turul 16 müüjat.

Põhilised mittevastavused Tartu Turul ja Pärnu Turul seisnesid selles, et poldud ametit oma tegevusest teavitatud ning mõningatel juhtudel ei olnud kohapeal edasimüüjatel ette näidata nõuetekohaseid saatedokumente. „Tartus olid ühe müüja saatedokumendid puudulikud ja Pärnus määrati ühele müüjale sunniraha hoiatus, sest kaup ja saatelehed ei läinud kokku. Menetlus nende suhtes käib,“ märgib Kurvits.

Positiivne oli see, et toodete märgistus vastas nõuetele ning turu külastajad suhtusid kontrollidesse toetavalt ja heakskiitvalt.

Amet jätkab kontrollide ja tulemuste avalikustamisega ka edaspidi. Hooaja kokkuvõte tehakse septembris.

Lisainfo:

Meelespea kasvatajale

Meelespea tarbijale

Meelespea müüjale

Korduma kippuvad küsimused

 

Uue põllumajanduspoliitika reformipaketi osas jõuti kokkuleppele

Maaeluministeerium
Pressiteade
29.06.2021

Esmaspäeval Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil kiitsid ministrid heaks Euroopa Parlamendi ja Komisjoniga pikalt kolmepoolsete läbirääkimiste laual olnud kompromissi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi osas. ÜPP uus reformipakett püüab varasemast enam leida tasakaalu põllumajanduse majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete aspektide vahel.

„Luksemburgis sündinud kokkulepe on üks suuremaid viimastel aastakümnetel läbi viidud ÜPP reforme. Uue ÜPP ambitsioonikus on korralikuks väljakutseks põllumehele, kuna reformipaketti on tugevalt põimitud keskkonna- ja kliimaeesmärgid ning ühiskonna üldisemad ootused toidutootmise jätkusuutlikkusele,“ märkis kohtumisel osalenud maaeluminister Urmas Kruuse.

„Eesti poolt vaadates võime mitmete kompromissina sündinud kokkuleppe tulemustega rahul olla, aga on ka neid kohti, mille valguses tuleb senised siseriiklikud ÜPP rakendamiseks tehtud ettevalmistused ja valikud üle vaadata,“ ütles minister.

„Ministrid otsustasid Euroopa Parlamendi ja Komisjoniga kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kompromissi heaks kiita, sest kokkulepet on oodatud pikalt ning see on väga vajalik põllumajandusettevõtetele tuleviku tegevuste planeerimisel“, lisas maaeluminister.

Uus ÜPP näeb ette otsetoetuste iga-aastasest eelarvest kohustusliku 10% eraldamise ümberjaotava toetuse jaoks eesmärgiga suunata otsetoetusi rohkem väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele.

„Kuigi otsetoetuste õiglasema jaotuse eesmärk on igati mõistetav, ei pruugi 10% otsetoetuste eelarve ümberjaotamine anda oodatud tulemust meie suure rendimaa osakaalu tõttu,“ avaldas Kruuse muret oma sõnavõtus. Ta avaldas lootust, et eesmärgi saavutamisel arvestatakse liikmesriikide eripäradega.

Uus ÜPP strateegiakava toetab üleminekut kestlikumale põllumajandusele ning püstitab kõrged kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu saavutamise eesmärgid. Liikmesriikidel tuleb  ökokavadele eraldada vähemalt 25% oma otsetoetuste eelarvest. Samuti tuleb vähemalt 35% maaelu arengu vahenditest eraldada põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärkide jaoks. Nüüd kus ÜPP reformipaketi üldised põhimõtted said heakskiidu, jätkub järgmise EL eesistujamaa Sloveenia ajal arutelu reformi tehniliste detailide üle. Samal ajal tuleb liikmesriikidel ette valmistada ja Euroopa Komisjonile esitada oma ÜPP strateegiakavad.. Seejärel peab komisjon kavad omalt poolt heaks kiitma, et liikmesriikidel oleks võimalik neid 2023. aastast rakendama hakata.

Vaata ka: Poliitiline kokkulepe uue ühise põllumajanduspoliitika kohta (europa.eu)