Põllumajandus- ja Toiduamet: oliivõlide kontrollide tulemused vastasid nõuetele

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
28.06.2021

 

Plaanilise järelevalve käigus võeti proovid kahelt extra neitsioliivõlilt, mõlemad tootepartiid vastasid esitatud kategooria nõuetele. Amet jätkab oliivõlide kontrollimistega.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kontrollib igas kvartalis oliivõlipartiisid, mis satuvad valimisse riskianalüüsi põhjal. „Seekord jäi valikusse kõige kõrgem oliivõli kategooria, sest ametile teadaoleva info põhjal esineb ka mujal riikides kõige rohkem just selle kategooria võltsimisi,“ selgitas PTA turukorralduse peaspetsialist Ave Raie. „See on ka mõistetav, kuna ekstra neitsioliiviõli on kõige väärtuslikum ja hinnalisem,“ lisas Raie.

Lisaks proovivõtule hindavad ametnikud ka oliiviõlide märgistusi ning seda siis juba kõikide kategooriate puhul, tavaliselt vaadatakse üle kõik kaupluses olevad tooted. Seekord kontrolliti Carapelli organic extra virgin olive oil ja CORVINO OLIO GREZZO, olio extra vergine di oliva, mõlema õli päritolumaa on Itaalia. Kuna mõlemad oliivõli tootjad on ka mahetootjad, uuriti muuhulgas ka mahe nõuetele vastavust.

Carapelli organic extra virgin olive oil, 500 ml, partii nr L1105T, parim enne 28.02.2022, õli proovid võeti Rimi Eesti Food AS kauplusest.
CORVINO OLIO GREZZO, olio extra vergine di oliva, 500 ml, partii nr L982202, parim enne 31.08.2022, proov võeti Alberto Verde OÜ kauplusest ehk BIO4YOU.

Oliiviõlide proovid võeti aprillis ja saadeti analüüsimisele. Oliiviõli analüüsimine sisaldab 70 erineva näitaja analüüsimist ja organoleptilist hinnangut ehk lõhna, välimuse ja maitse analüüsimist. Protsess on pikk ja analüüsi tulemused selgusid käesoleval kuul. Mõlema õli proovide tulemused vastasid kõrgema kategooria nõuetele ja ka mahetootja nõuded olid täidetud.

Amet jätkab oliivõlide kontrollidega ka edaspidi.

Neitsioliiviõlid liigitatakse kolme kategooriasse – ekstra-neitsioliiviõliks, neitsioliiviõliks ja lambiõliks. Lambiõli ei ole oma madalate kvaliteediomaduste tõttu mõeldud jaemüügis turustamiseks ja seda kasutatakse tööstuses. Siinkohal ei tohi neitsioliiviõli lambiõli kategooriat segi ajada ehituspoodides müügil oleva lambiõliga, sest tegemist on erinevate toodetega.

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis maasikate päritolu ja märgistust Tallinnas, Harjumaal ja Rakveres

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
25.06.2021

 

25. juunist algasid üle-eestilised kontrollid turgudel ausa konkurentsi tagamiseks. Tallinna turgude ning Harjumaa müügikohtade kontrollid näitasid, et maasikakastidel puudus nõuetekohane märgistus. Nõuetele mittevastavused kõrvaldati kohe. Rakveres kohapeal nõuetele mittevastavusi ei tuvastanud.

„Maasikamüüjad peavad olema valmis esitama järelevalveametnikule müügikohas saatedokumendi ning tagama, et esitatud info vastaks nõuetele ning oleks ka sisuliselt korrektne,“ räägib Põllumajandus- ja Toiduameti kriisijuht Heidi Käär.

Kääri sõnul kontrolliti maasikareidil saate-, ostu- ja müügidokumente (sh muu päritolu tõendav dokumentatsioon). „Kaup peab olema jälgitav ja päritolu peab olema tõestatav, sh omal maalapil kasvatatavad maasikad,“ jätkab ta.

Esimesed kontrollid toimusid  25. juunil Tallinnas ja Harjumaal ning Rakveres. Kokku kontrolliti 22 müüjat, sh Tallinnas ja Harjumaal kontrolliti 17 müüjat ning Rakveres viit müüjat.

Tallinnas kontrolliti Keskturu müüjaid, Harjumaal kontrolliti Jüri aleviku maasikamüügikohtades ja Peetri Selveri kaubandushoones. Kokku kontrolliti 17 müüjat.

Põhilised mittevastavused seisnesid selles, et mõningatel juhtudel ei olnud kohapeal edasimüüjatel ette näidata nõuetekohaseid saatedokumente. „Saatedokumentidel peab olema kajastatud ka edasimüüja, vastasel korral ei ole need nõuetekohased ja võimaldavad pettusi,“ sõnab Käär.

Amet tuvastas muu hulgas ka seda, et Tallinna keskturul osadel kontrollitud toodetel puudus nõuetekohane märgistus, üks müüja ei olnud oma tegevusest PTA-d teavitanud.

Rakveres kontrolliti viite müüjat erinevates müügikohtades, mille käigus nõuetele mittevastavusi ei tuvastatud.

Amet jätkab kontrollide ja tulemuste avalikustamisega ka edaspidi. Hooaja kokkuvõte tehakse septembris.

 

Lisainfo:

Meelespea kasvatajale

Meelespea tarbijale

Meelespea müüjale

Korduma kippuvad küsimused

Maaelu Edendamise Sihtasutus maksab 25.06.2021 välja COVID-19 puhangust tingitud erakorralise toetuse põllumajandustootjatele

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
22. juuni, Viljandi

 

Alates tänasest on COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus põllumajandustootjale maheteravilja, mahemunakanade, ammlehma ja lihaveisekasvatuse toetuse saajate nimekirjad üleval Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kodulehel. Kõikidele toetuse saajatele on saadetud meilile toetuse saamise kohta teavitus.

Põllumajandustootjad, kes ei vastanud toetuse saamise nõuetele, saavad selle kohta vastava teavituse.

Väljamakstavad toetussummad ja toetuse saajate arvud on MESi valdkondade kaupa järgmised:

Põllumajandustootjad said 15.-22. märtsini e-prias taotleda erakorralist toetust, mis leevendab osaliselt COVID-19 pandeemiast tingitud majanduslikku kahju. Sõltuvalt valdkonnast makstakse toetus välja kas MES-i või maksti välja Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt. Toetuse kogueelarve on 15,8 miljonit eurot, millest MES maksab välja 3,8 miljonit eurot järgmiselt: lihaveisekasvatus 2,2 miljonit, maheteravilja kasvatus 1,5 miljonit ja mahemunakanade kasvatus 0,1 miljonit.
Infot MESi poolt makstava erakorralise toetuse kohta saab MESi kodulehelt https://www.mes.ee/covid-19-kriisimeetmed

Pindala- ja maaelu arengukava loomatoetusi taotleb tänavu 14 326 põllumajandustootjat

Pressiteade
17. juuni 2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

2. maist 15. juunini sai Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) taotleda pindalatoetusi ja maaelu arengukava (MAK) loomatoetusi. Käesoleval aastal esitas taotluse 14 326 põllumeest, mida on 23 võrra vähem kui eelmisel aastal. Taotlusalust pinda on kokku ligi miljon hektarit.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb: „Pindalatoetused ja MAK loomatoetused moodustavad märkimisväärse osa PRIA vahendatavatest toetustest. Vastuvõtt kulges sujuvalt ning taotlejate arv võrreldes eelmise aastaga jäi samale tasemele. Ühtse pindalatoetuse puhul võib välja tuua, et toetust taotletakse suuremale pinnale kui eelmisel aastal.“

Toetusi on kokku viisteist, mille jaoks Euroopa Liidu ja Eesti riigieelarvest on eraldatud kokku üle 254 miljoni euro.

Ühtset pindalatoetust taotles kokku 14 017 taotlejat 971 261 hektarile, mis on ca 3850 hektarit rohkem, kui möödunud aastal. Tabelis on toodud ühtse pindalatoetuse taotluste ja taotletud pindala jagunemine maakondade lõikes:

Maaelu arengukava toetusmeetmetest taotles keskkonnasõbraliku majandamise toetust 1388 taotlejat ca 452 200 hektarile, mahepõllumajandusele üleminekutoetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 1863 taotlejat ca 204 600 hektarile. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotles 856 taotlejat ca 35 500 hektarile. Täpsemat statistikat pindalatoetuste taotlemise kohta leiab PRIA kodulehelt.

PRIA alustab esitatud taotluste menetlemisega, samuti algavad peatselt kohapealsed kontrollid, mis kestavad hilissügiseni. Vajalikku infot saab PRIA kodulehelt iga konkreetse toetuse leheküljelt. Samuti saab infot küsida pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 7377 679.

Otsetoetuste ühikumäärad kinnitatakse 1. detsembriks 2021. a, otsused toetuste kohta kinnitatakse hiljemalt 10. detsembriks 2021. a. MAK toetuste maksimaalsed ühikumäärad on kehtestatud meetmete määrustes, otsused toetuste kohta kinnitab PRIA 10. veebruariks 2022. a.

Põllumehele oluliste tähtaegade meelespea:

Tootjad saavad taotleda toetust saagi ja loomade kindlustamiseks aastaringselt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.06.2021

 

Põllumajandustootjad saavad toetust taotleda oma saagi ja loomade kindlustamiseks või kahjustunud toomispotentsiaali taastamiseks aastaringselt.

Maaeluminister allkirjastas määruse eelnõu, mille alusel saab “Eesti maaelu arengukava 2014−2020” meetmes 5.2 „Ohtlike taimekahjustajate ja loomahaiguste korral kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine” ja meetmes 17.1 „Saagi, loomade ja taimede kindlustuse maksed” toetust taotleda aastaringselt. 

„Muudatus võimaldab põllumajandustootjatel saada kahjustunud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamiseks toetuse otsuse varem või siis kindlustada loomi, taimi ja saaki vastavalt vajadusele,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul on oluline teha toetuste taotluste rahuldamise otsused võimalikult ruttu meetmetes, mis panustavad nii tootmisriskidest tekkida võiva finantskahju vähendamisse kui ka kahjustunud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamisse.

Senine voorupõhine toetuse taotlemine muutub aasta ringi avatud taotlusvooru põhiseks. Kuna edaspidi saavad toetuse taotlejad esitada taotlusi aasta ringi, siis ei kehtestata enam ka taotluse esitamise tähtaega. PRIA avaldab taotluste esitamise alguse ja lõpu kuupäevad väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

Samuti ei ole toetuse taotlejatel enam vajalik esitada andmeid, mis seni olid vajalikud taotluste hindamiseks. Kuna PRIA ei pea enam taotlusi hindama, siis lihtsustab muudatus taotluste menetlemist ja kiirendab taotluste rahuldamise otsuste tegemist.

Meetme 5.2 puhul toimub edaspidi toetuste taotlemine PRIA e-teenuse keskkonnas. See tähendab, et edaspidi on toetuse taotlemiseks võimalik esitada avaldus vaid PRIA veebilehel avatava e-teenuse keskkonna kaudu. Muudatus lihtsustab toetuse taotlemise protseduuri.

Kahjustatud maaparandussüsteemi peab taastama seda kahjustanud isik

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.06.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab maaparandust ja maaparandussüsteemidel kavandatavate tegevuste kooskõlastamise vajadust tutvustavad infopäevad, et ära hoida teadmatusest tekitatud kahju nii enda kui naabri varale. Kooskõlastamine on vajalik ennekõike maaomanikule või tegevuse kavandajale, et ära hoida hilisemaid maaparandussüsteemide lõhkumisest tekkinud kahjustused ja võrdlemisi kulukad parandustööd.

„Maaparandussüsteemide olemasolust (näiteks maa-alused dreenisüsteemid) ei ole paljud maaomanikud teadlikud ning võivad maaparandussüsteeme rikkudes tekitada tahtmatult kahju nii enda kui naabrite varale,“ räägib Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse osakonna peaspetsialist Merly Kiisler, lisades, et kahjustatud maaparandussüsteemi peab taastama seda kahjustanud isik.

„Mõistlik on olla teadlik, mis maa all on ja sellega oma tegevustes arvestada,“ jätkab ta, „Põllumajandus- ja Toiduametiga tuleb kooskõlastada maaparandussüsteemi maa-alale ja maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse igasugune ehitamise kavandamine (planeerimisest kasutusloani), väljaspool maaparandussüsteemi kogutud vee juhtimine maaparandussüsteemi, maaparandussüsteemi ja eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimine, maa kasutusotstarbe muutmine, puurimis- ja lõhkamistööd ning metsastamine.“

Maaparandussüsteemide rajamisel ei ole arvestatud kinnistu piiridega. Enamasti läbib kollektor ja ka üksikdreenid mitmeid kinnistuid. „Mistahes kohas ummistuse tekkimine mõjutab enamasti kõikide maavalduste veerežiimi, olenemata sellest, kas maa on kasutuses põllumaana, elamumaana või muu maana,“ juhib Kiisler tähelepanu. Kui kaevetöödega või pikemaajaliselt puittaimestiku juurtega lõhutakse torustik, siis pääseb pinnas torustikku, ummistab selle ja liigvesi koguneb taas pinnasesse.

Liigvesi takistab põllumajandust mitmel moel: taimed ei saa piisavalt hapnikku, märg maa on külm, mistõttu lüheneb vegetatsiooniperiood, pinnase kandevõime väheneb ja põllutöömasinad ei pääse õigel ajal külvama ega saaki koristama. Märg maa tiheneb raskete masinate tõttu ja see omakorda takistab taimedele vajaliku õhu juurdepääsu pinnasesse.

Liigvesi on kahjulik ka kõikidele hoonetele, eriti veel siis, kui liigvee olemasoluga ei arvestatud hoone rajamisel. Niiskuskahjustuste kõrvaldamine on kulu ning niiskusest tekkinud hallitus kahjustab inimese tervist. Pinnast on enamasti võimatu torustikust kätte saada. Rikutud torustik tuleb siis asendada uuega, mis tähendab kaevetöid põllul ning võib põhjustada saamata jäänud saaki.

Enamik kooskõlastusi küsib Põllumajandus- ja Toiduametilt ehitamiseks vajalike lubade (projekteerimistingimused, ehitusluba/ehitusteatis, kasutusluba/kasutusteatis) andja ja detailplaneeringute korraldaja ehk kohalik omavalitsus.

Infopäevad on suunatud eelkõige kohalike omavalituste ehitus- ja planeerimisspetsialistidele. Infopäevad toimuvad 2021. a. suveperioodil. Kohalikke omavalitsusi teavitatakse infopäevade toimumisest eraviisil. Esimene, Lääne regiooni infopäev toimub 15. juunil Lihula kultuurimajas.

Põllumajandus- ja Toiduamet: maasikate nõuetele vastavus teravdatud tähelepanu all

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.06.2021

 

Eesti maasikahooaeg on alanud. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on võtnud sel aastal teravdatud tähelepanu alla maasikate päritolu kontrolli ning nõuetele vastavuse. Plaanis on tõsta nii kauplejate kui tarbijate teadlikkust ja korraldada erinevaid üle-eestilisi kontrolle. 

Maasikate päritolu on olnud mitmeid aastaid igasuvine kuum teema. „Ausa konkurentsi ja osapoolte teadlikkuse tõstmiseks oleme planeerinud erinevaid tegevusi,“ räägib Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Katrin Reili, lisades, et muu hulgas leiab ameti veebilehelt eraldi rubriigi, kus amet jagab soovitusi nii tarbijale, kauplejale kui kasvatajale.

„Sealhulgas nõustame, kuidas turul maasikaid valida,“ jätkab Reili, „anname näpunäiteid marja värskuse hindamiseks ja kuidas käituda päritolu kahtluse korral.“ Kaalutletud valiku tegemiseks ja teadliku ostu sooritamiseks korratakse Reili sõnul üle ka müüjale kehtivad nõuded. Näiteks peab päritoluriigi täisnimi olema tarbijale esitatud selgelt ja arusaadavalt.

Amet on praeguseks saatnud kõikidele turgude valdajatele info, milles juhitakse tähelepanu maasikate müügiga seonduvatele nõuetele, et ka valdajad saavad müügilubasid väljastades juhtida tähelepanu õiglasele kauplemisele ning vähendada oma territooriumil tarbijate petmise riski.

Kaupmeestele tuletab amet meelde, et puu- ja köögiviljad (edaspidi ka aiasaadused) peavad olema terved ja värsked ehk vastama kvaliteedimiinimumnõuetele. „Toote pakendamisel tuleb jälgida konkreetse aiasaaduse pakendi märgistuse nõudeid, sh maasikate tootja/pakendaja nime ja aadressi, toote nimetust, kvaliteediklassi ja päritolu,“ sõnab peadirektori asetäitja ning lisab, et oluline on järgida ka maasikate hoiustamisnõudeid, et toidu saastumise risk oleks minimaalne.

Maasikakasvatajatele tuletab amet meelde, et nad kasutaksid vaid Eestis turule lubatud taimekaitsevahendeid, mida on lubatud kasutada ka maasikatel. Ohutuks ja eesmärgipäraseks kasutamiseks tuleb alati järgida taimekaitsevahendi kasutusjuhendit.

„Pöörame tähelepanu ka mahemaasikate kasvatajatele, kelle maasikate vastavust nõuetele saab tarbija kontrollida juba müügikohas,“ räägib Reili. Maasikaid tohib maheda märgistusega müüa vaid juhul, kui kasvataja tegevus on kontrollitud. Kõik mahekasvatajad on mahetootjate registris, mis on avalik ja leitav PTA kodulehelt.

Reili sõnul on sel hooajal planeeritud ka ahelaülesed kontrollid, mis katavad kogu müügiahela müügiletilt tootmisüksusesse ja/või lattu. Samuti on plaanis korraldada järelevalvet turgudele. „Värske puu- ja köögivilja müüja peab olema valmis esitama järelevalveametnikule müügikohas saatedokumendi ning tagama, et esitatud info vastaks nõuetele.“ Kontrollide tulemuste kohta, sh kus käidi ja mida tuvastati, jagab amet jooksvalt infot ka avalikkusega. Hooaja kokkuvõte tehakse septembris.

Lisainfo:

Meelespea kasvatajale

Meelespea tarbijale

Meelespea müüjale

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu kinnitas põllumajandustootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorralise toetuse ühikumäärad

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
11. juuni, Viljandi

 

Põllumajandustootjad said 15.-22. märtsini e-prias taotleda erakorralist toetust, mis leevendab osaliselt COVID-19 pandeemiast tingitud majanduslikku kahju. Sõltuvalt valdkonnast makstakse toetus välja kas Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) või Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt. Toetuse kogueelarve on 15,8 miljonit eurot, millest MES maksab välja 3,8 miljonit eurot järgmiselt: lihaveisekasvatus 2,2 miljonit, maheteravilja kasvatus 1,5 miljonit ja mahemunakanade kasvatus 0,1 miljonit.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu kinnitas ühikumäärad täna, 11. juunil.  Ühikumäärad arvestas PRIA välja tuginedes taotletud ühikute hulgale, läbiviidud kontrollide tulemustele ja toetusteks eraldatud eelarvele.

MESi nõukogu poolt kinnitatud ühikumäärad on järgmised:

maheteravilja kasvatus  33,61 eurot teravilja hektari kohta;

mahemunakanade kasvatus  4,39 eurot kana kohta;

lihaveisekasvatus  26,97 eurot lihaveise kohta;

ammlehmade kasvatus  39,45 eurot ammlehma kohta

Kõik toetused makstakse MESi poolt välja hiljemalt 30. juuniks 2021. aastal.
Infot MESi poolt makstavate erakorralise toetuse valdkondade kohta saab MESi kodulehelt https://mes.ee/covid-19-kriisimeetmed.

Lääne maakonnale lubatud räimekvoot püüti täis

Maaeluministeerium
Pressiteade
10.06.2021

Homsest peatatakse räimepüük Lääne maakonnas

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas käskkirja, mille kohaselt peatatakse alates homsest, 11. juunist Lääne maakonnas Läänemerel toimuv räimepüük. Sama käskkirjaga peatatakse Lääne maakonnas ka kastmõrdadega kalapüük.

„Aastane lubatud räimekogus Lääne maakonnas on ammendumas, mistõttu tuleb seal peatada nii räimepüük kui ka kastmõrra kasutamine kalapüügivahendina. Räime saab püüda veel Liivi lahes, kus Pärnu ja Saare maakonna rannakaluritel on määratud räimekvoodist 1545 tonni püüdmata. Lisaks võivad Harju, Hiiu ja Saare maakonna rannakalurid mujal rannikumeres püüda veel kokku veidi üle 48 tonni räime,” sõnas minister Urmas Kruuse.

Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on Läänemerel, välja arvatud Liivi lahel, kaluri kalapüügiloa alusel välja püütav aastane lubatud räimepüügi kogus 1461 tonni. Sellest 1161 tonni täitumisel võib Saare, Hiiu, Lääne ja Harju maakonnaspüüda iga nimetatud maakonna kohta lisaks 50 tonni räime, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas 100 tonni.

Pärast neile kuuele maakonnale ühiselt eraldatud 1161 tonni suuruse räimekvoodi täitumist on Lääne maakonnas püütud eilse seisuga veel 45 tonni räime. Sellega on neile maakondadele eraldatud räimekogus ammendumas ja püük tuleb peatada.

Juuni alguses peatati kvoodi täitumise tõttu räimepüük Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas.

Räimepüügi peatamisega koos peatatakse kalapüük kastmõrdadega, kuna kastmõrraga püüdes pole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse.

Räimepüügi piirangu aluseks on Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, millega kehtestati räime püügi lubatud aastane kogus.

 

Põllumajandustootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus PRIA valdkondades on välja makstud

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
10. juuni 2021

 

COVID-19 pandeemiast tingitud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks mõeldud erakorraline toetuspiimalehma-, sea-, lamba- ja kitse-, vuti-, kartuli-, maasika- ja köögiviljakasvatuse valdkonnas on PRIA klientidele välja makstud.

 

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb, et soovisime põllumeestele niigi keerulisel perioodil võimalikult kiiresti erakorralise toetuse välja maksta ning saame öelda, et pingutus kandis vilja. Ta lisab, et tähtajast pea kuu aega varem alustatud toetuste maksmine on meie poolt lõpule jõudnud ja PRIA toetusesaajad on oodatud toetussummad kätte saanud.

Väljamakstud toetussummad ning toetusesaajate arvud PRIA valdkondade kaupa on järgmised:

Põllumajandustootjad said erakorralist toetust taotleda 15.-22. märtsini. Toetus makstakse sõltuvalt valdkonnast välja kas PRIA või Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poolt. Piimalehma-, sea-, lamba- ja kitse-, vuti-, kartuli-, maasika- ja köögiviljakasvatuse valdkonnas kandis toetusraha kliendile PRIA. Lihaveise-, mahemunakanade ja maheteravilja kasvatuse erakorralise toetuse osas kinnitab ühikumäärad, teeb otsuse ja kannab toetusraha kliendile MES. MES kinnitab oma valdkondade ühikumäärad 11. juunil. Kõik määratud toetused makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2021. aastal.

Toetuse kogueelarve on 15,8 miljonit eurot. Toetus jaguneb valdkondade vahel järgmiselt: lihaveisekasvatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit, kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.

Andmeid PRIA poolt välja makstava enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“. Infot MESi poolt makstavate erakorralise toetuse valdkondade kohta saab MESi kodulehelt https://mes.ee/covid-19-kriisimeetmed, MESi arendus-projektijuht Riin Kurrikoffilt telefonil 648 4920 või MESi üldiselt e-posti aadressilt mes@mes.ee.