PRIA kinnitas põllumajandustootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorralise toetuse ühikumäärad ning alustab esimeste väljamaksetega täna, 3. juunil

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
3. juuni 2021

15.-22. märtsini said põllumajandustootjad taotleda erakorralist toetust, mis on mõeldud COVID-19 pandeemiast tingitud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Toetus makstakse sõltuvalt valdkonnast välja kas PRIA või Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poolt. 1. juunil kinnitas PRIA enda toetusvaldkondade ühikumäärad. PRIA alustab esimeste väljamaksete tegemisega täna, 3. juunil. Kõik toetused makstakse PRIA ja MESi poolt välja hiljemalt 30. juuniks 2021. aastal. 

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Arvestades taotlejate ootusi ja vajadusi, soovime võimalikult paljude erakorralise toetuse maksetega alustada esimesel võimalusel. Rõõm on tõdeda, et esimesed toetussummad jõuavad klientideni juba täna.“

Piimalehmakasvatuse, seakasvatuse, lamba- ja kitsekasvatuse, vutikasvatuse, kartulikasvatuse, maasikakasvatuse ja köögiviljakasvatuse valdkonnas kannab toetusraha kliendile PRIA. Lihaveisekasvatuse, mahemunakanade kasvatuse ja maheteravilja kasvatuse erakorralise toetuse osas kinnitab PRIA ettepaneku alusel ühikumäärad ning teeb otsuse ja kannab toetusraha kliendile MES.

Ühikumäärad arvestas PRIA välja lähtudes taotletud ühikute hulgast, läbiviidud kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.

PRIA poolt kinnitatud ühikumäärad on järgnevad:

piimatõugu lehma kasvatus – 52,55 eurot piimatõugu lehma kohta;

seakasvatus – 12,97 eurot sea, välja arvatud emise, kohta;

lamba- ja kitsekasvatus – 21,20 eurot ute ja emakitse kohta;

köögiviljakasvatus – 710,13 eurot lill-, spargel- ja peakapsa, porgandi ja söögipeedi hektari kohta;

kartulikasvatus – 427,35 eurot kartuli hektari kohta;

maasikakasvatus – 3025,76 eurot maasika hektari kohta;

vutikasvatus – 0,46 eurot vuti kohta.

Seakasvatamise valdkonna emiste ühikumäär on sätestatud määruses ning see on 221 eurot emise kohta.

MES kinnitab oma valdkondade ühikumäärad hiljemalt 11. juunil.

Toetuse kogueelarve on 15,8 miljonit eurot. Toetus jaguneb valdkondade vahel järgmiselt: lihaveisekasvatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit, kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.

Andmeid PRIA poolt välja makstava enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud. Infot MESi poolt makstavate erakorralise toetuse valdkondade kohta saab MESi kodulehelt https://mes.ee/covid-19-kriisimeetmed, MESi arendus-projektijuht Riin Kurrikoffilt telefonil 648 4920 või MESi üldiselt e-posti aadressilt mes@mes.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet: rapsipõllud ja õitsvate taimede pritsimine teravdatud tähelepanu all

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
02.06.2021

 

Taimekasvatuse hooaeg on alanud. Põllumajandus- ja Toiduamet on alustanud taimekaitsevahendite kasutamise kontrollidega. Taimede õitsemise ja taimekaitsetööde kõrghooajal kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet teravdatud tähelepanuga taimekaitsevahendite kasutamist rapsikasvatuses. Eksimused rapsipõldude taimekaitsetöödel, samuti teiste õitsvate taimede pritsimisel põhjustavad suurt ohtu kõikidele tolmeldajatele. Õitsva taimiku kasvuaegne kontroll hõlmab ka proovivõtmisi kasvavatest taimedest.

„Olgugi et mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitsmiseks on kehtinud aastaid õitsvate taimede, sealhulgas õitsvate umbrohtude pritsimise keeld, eksitakse selle vastu endiselt,“ sõnab Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Eva Lind. Oluline on spetsialisti sõnul meeles pidada, et kui põllukultuur või umbrohi põllul õitseb, on keelatud mistahes taimekaitsevahendiga pritsida. „Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge,“ räägib Lind. Sellisel juhul on lubatud taimekaitsetöid teha ajavahemikus 22.00–05.00.

Taimekaitse ja väetise osakonna juhataja sõnul ohustab õitsvate taimede (sh umbrohtude) pritsimise keeluga mittearvestamine tolmeldajaid. „Kontrollide käigus on tuvastatud, et taimekaitsevahendite puhul on mesilaste hukkumist põhjustanud just nende vale kasutamine,“ jätkab ta.

Ettevõtja peab teadma, et kasutada võib üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. „Tuleb jälgida, et vahendit kasutatakse ainult lubatud kultuuridel, õige kulunormiga ja õiges kasvufaasis. Samuti peab taimekaitsetöödel arvestama sobilike ilmastikuoludega,“ rõhutab Lind.

Järelevalve oluline osa on ka proovide võtmine kasvavast taimikust, et analüüsitulemustega välja selgitada taimekaitsevahendite tegelik kasutamine. Analüüsitulemused võimaldavad jälgida põlluraamatu seaduspärast täitmist, kulunormidest ja ooteaegadest kinnipidamist. Niisamuti seda, kas kasutatud on lubatud vahendit ja kas seda on tehtud õigel kultuuril.

Nimetus „Sõir“ sai lõplikult registreeritud Euroopa Liidu geograafilise tähisena

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.06.2021

 

1. juunil jõudis lõpule Eesti teise geograafilise tähise „Sõir“ registreerimisprotsess. Geograafilise tähise taotlusprotsessi algatas Eesti sõiratootjatest koosnev huvirühm.

„Geograafilise tähise nimetuse „Sõir“ registreerimine on suur tunnustus, mis tõstab Eesti tootjate konkurentsivõimet, aitab suurendada piirkonna tuntust ja võimaldab tutvustada välistarbijatele Eesti tooteid,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Euroopa Liidu geograafiliste tähiste puhul on tegemist kollektiivse intellektuaalomandiga, mis tagab toodetele kaitse jäljendamise ja väärkasutamise eest. Liidus on üle 3200 geograafilise tähise, tuntumatest võib välja tuua „Champagne“, „Parmigiano Reggiano“, „Prosciutto di Parma“ ja „Cognac“. Euroopa Liidu kvaliteedimärki kandvaid tooteid on võimalik kõrgema hinnaga turustada, nendega on hõlpsam välisturgudele siseneda ning tõenäoliselt suureneb ka toote päritolupiirkonna tuntus.

Kaitstud geograafilise tähise märgise puhul pärineb toode kindlast piirkonnast ning sellel on omadused, mis tulenevad geograafilisest päritolust. Sõir on traditsiooniline laagerdumata kohupiimajuust, mida tuntakse ennekõike ajaloolisel Võrumaal ja Setomaal. Toote koostisained on piim, kohupiim, munad, või, köömned ja sool ning järeltöötlus võib hõlmata ka küpsetamist. Sõira tegemise komme ning oskused kui osa Vana-Võromaa ja Setomaa kultuuripärandist on 2010. aastal kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Eesti esimeseks kaitstud geograafilise tähisega tooteks sai „Estonian vodka“, mille pikk registreerimisprotsess jõudis lõpule 2019. aasta märtsis. Nimetust „Estonian vodka“ võib kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõudeid järgides.

Nimetuse „Sõir“ registreerimisotsusega saab tutvuda portaalis EUR-Lex. Otsus jõustub ametlikult 20. juunil ja enne seda võib märgistusega „Sõir“ turustada ka toodet, mis ei vasta tootespetsifikatsioonile.

Fotod sõirast on leitavad siit. Fotode autorid piltidele lisatud.

Tunnuspilt: Ülle Jukk

Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas peatati tänasest räimepüük

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.06.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas käskkirja, mille kohaselt peatati alates tänasest, 1. juunist Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel toimuv räimepüük. Sama käskkirjaga peatati neis maakondades ka kalapüük kastmõrdadega.

„Aastane lubatud räime kogus Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas on ammendunud, mistõttu tuli peatada nii räimepüük kui ka kastmõrra kasutamine kalapüügivahendina. Räime on võimalik saada veel Liivi lahes, kus Pärnu ja Saare maakonna rannakaluritel on määratud räimekvoodist püüdmata 2200 tonni. Lisaks saavad Harju, Hiiu, Lääne ja Saare maakonna rannakalurid püüda mujal rannikumeres veel kokku 140 tonni räime,” sõnas minister Kruuse.

Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32 kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud räimepüügi kogus 1461 tonni, millest 1161 tonni täitumisel võib Saare, Hiiu, Lääne ja Harju maakonnas püüda räime 50 tonni iga nimetatud maakonna kohta ning Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas kokku 100 tonni.

Tänavu on Läänemere eelmainitud alarajoonides püütud vähemalt 1161 tonni räime ning Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas püütud täiendavalt 211 tonni räime. Sellega on nii maakondade ühine kui ka Ida-Viru ja Lääne-Viru lubatud aastane räime kogus neis alarajoonides ammendunud.

Lisaks räimepüügi peatamisele tuleb lõpetada sealsel alal kalapüük kastmõrdadega, kuna kastmõrraga püüdes pole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse.

Räimepüügi piirangu aluseks on Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, millega kehtestati räime püügi lubatud aastane kogus.

Põllumajandus- ja Toiduamet: alates teisipäevast, 1. juunist võib kodulinde taas väljas pidada

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
31.05.2021

Amet tühistab üle-eestilise lindude väljas pidamise piirangud tingimusel, et rakendatakse bioturvalisuse meetmeid.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on lindude gripi oht kodulindudele langenud, mistõttu tühistatakse üle-eestilise kodulindude väljas pidamise piirangud. „Kodulinnud võib taas õue lasta, kuid endiselt tuleb rakendada bioturvalisuse meetmeid ning lindude toitmine ja jootmine peab toimuma varikatuse all või siseruumis,“ selgitas Sammel.

Lisaks peavad linnupidajad tagama, et ei oleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi. Endiselt jääb kehtima keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse põllumajanduslinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

„Täname kõiki kodulinnupidajaid, kes on olnud mõistvad ning pidanud oma linde siseruumides. Tänu linnupidajate hoolsusele suudeti Eesti lindlates suured puhangud eemal hoida. Meie lähiriikides paraku nii hästi läinud pole ning puhangud on jõudnud ka väga suurtesse lindlatesse,“ tunnustas Sammel.

Jätkuvalt tuleb ametit teavitada hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid. Positiivsetest lindude gripi leidudest teavitab amet jooksvalt.

Otsusega saab tutvuda siin.

Jüri Ratas maa- ja rannarahvaga kohtumisel: vajame tasakaalu looduse, inimese ja majanduse vahel 

Pressiteade
31. mai 2021

Maa- ja rannarahva esindajate kohtumisel tõdes Riigikogu esimees Jüri Ratas, et tõstatatud mured viitavad meie ühiskonnas teravnevale väärtuskonfliktile, mille keskmes on tasakaal majanduse, looduse ja inimese vahel. Tema arvates  vajame selle lahendamiseks mõistvamat dialoogi – arutelusid ning otsuseid mõjuhinnangute ja uuringute alusel. 

Riigikogu esimees Jüri Ratas: “Olen ühel meelel kõigiga, kes Eestimaa loodust väärtustavad. Hoiame seda kõige paremini, kui läbimõeldult muudame igapäevast käitumist ja kaasajastame tehnoloogiad. Teisisõnu, püüame tasakaalu looduse, inimese ja majanduse vahel. Ainult ühte ja teist piirates, välistades või hukka mõistes me seda ei saavuta. Vajame ikkagi dialoogi, mille aluseks oleksid uuringute tulemused ja hinnangud mõjudele.”

Kohtumist sisse juhatades ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, et viimasel ajal domineerivad riigi lahendustena keskkonnahoiu valdkonnas keelustamine ja tegevuse piiramine. Ometi on looduse ja maaelu puhul tegemist keeruliste süsteemidega, mida mõjutavad korraga paljud asjaolud. “Oleme tänulikud Riigikogu esimehe tähelepanu ja tema pakutud koostööalgatuse eest, mis hõlmab endas keskkonna-, majandus- ja maaelukomisjonide ühe laua taha kutsumist. Usume, et keskkonnaalaste teemade teaduslik uurimine aitab sõlmida ühiskonnas kokkulepet paljudes teravates küsimustes,” lisas ta.

Liitude esindajad väljendasid kohtumisel ühiselt rahulolu, et maa- ja rannarahva teemad on jõudnud ka Riigikogu esimehe lauale. Muuhulgas toodi välja, et loodushoid on teema, millest hoolivad ja omavad mõningat ekspertsust Eestis paljud osapooled. See arvamuste rohkus teeb keerulisemaks ka kaasamise protsessi. “Samas, kasvava keerulisuse juures peab üks olema selge: inimesel, keda puudutab uus piirang või regulatsioon, peab säilima õigus protsessis kaasa rääkida. Selles osas nägime Riigikogu esimehelt täielikku mõistmist ja toetust,” lisas Sõrmus.

Maa- ja rannarahva esindajate kohtumine Riigikogu esimehega võtsid osa Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats, Eesti rannapiirkondade esindajana Liivi Lahe Kalanduskogu esinaine Esta Tamm, Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees Margus Puust ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Kohtumine toimus pärast seda, kui Eesti suuremad maaelu ühendavad liidud avalikustasid ühispöördumise Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja Presidendile.  Tänaseks on maainimeste koalitsiooniga liitunud ka Eesti Kalurite Liit ning sellele on toetust avaldanud mitmed teised ühendused. Juuni alguses toimub maa- ja rannarahva töökohtumine peaminister Kaja Kallasega.

Riigikogu maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme eestvedamisel on ettevalmistamisel vastavateemaline avalik istung.

Lisainfo:
Andres Talijärv, Eesti Erametsaliidu tegevjuht
andres.talijarv@erametsaliit.ee, tel 503 6212

PMK: Uus kaardirakendus näitab, kas põld on erosiooniohtlik

Põllumajandusuuringute Keskus
31.05.2021
PRESSITEADE

Põllumajandusuuringute Keskuses on välja töötatud uus kaardirakendus, mille abil saab ülevaate mullaerosiooni ohu ulatusest kogu Eesti põllumajandusmaa ulatuses. Kaardirakendus võimaldab põllumajandustootjatel keskkonnahoidlikumalt majandada, hinnates põldudel mulla ärakande ohtu ja erosiooni ulatust.

„Mullaerosioon on maailmas üks suurimaid muldi ohustavaid nähtusi, mille tagajärjel hävib väga palju viljakat mulda. Ligi 80% Euroopa Liidu põllumuldadest on suuremal või vähemal määral erosiooniprotsessidest mõjutatud,“ selgitab rakenduse tähtsust Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) direktor Pille Koorberg. „Valdavalt toimuvad need protsessid künklikel aladel ja seetõttu Eestis üldiselt on see probleem valdavalt lokaalne, kuid mingis ulatuses erodeerub muld siiski paljudes kohtades ja avaldab seeläbi mõju meie põldude viljakusele.“

Uue kaardirakenduse abil saab jälgida mullaerosiooni hindamiseks loodud USLE mudeli arvutuste tulemusel erosiooni nii potentsiaalset (võimalik erosiooni ulatus ilma taimkatteta) kui ka peamiste meil kasvatatavate kultuuride näitel reaalset intensiivust (t/ha aastas).

„Kindlasti on rakendusest abi põldude külvikordade planeerimisel ja kultuuride valikul erosiooni aspektist lähtuvalt,“ rõhutab PMK mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu. „Põllumehel on võimalik oma tegevuse kaudu säästa nii keskkonda kui ka vältida kulutusi mullaviljakuse säilitamiseks, näiteks toitainete ärakande, süsinikukao ja niiskusrežiimi halvenemise vältimiseks huumuskihi erodeerumisel“.

Pikemas perspektiivis võimaldab uue kaardirakenduse kasutamine vähendada mullaerosiooni ning vähendada seega muldade hävimist, toitainete ärakannet ning seeläbi ka veekogude eutrofeerumist.

Geoinfosüsteemil põhineva, mulla ärakannet kõlvikutel detailselt kirjeldava USLE ruumilise mudeli metoodika arendamiseks on PMK mullaseire ja uuringute büroo teinud koostööd Tartu Ülikooli geograafia osakonnaga alates 2011. aastast. USLE on erosioonimudel, mis loodi ennustamaks pikaajalist keskmist mulla vee-erosiooni kindlate kasvatavate kultuuride ja maaharimissüsteemide korral. Eesti erosioonimudeli ja kaardirakenduse loomises osalesid PMK mullaseire ja uuringute büroo spetsialistid Tambet Kikas ja Ain Kull.

Kaardirakenduse kohta saab lisateavet PMK kodulehelt: https://pmk.agri.ee/et/kaardirakendused/mullaerosioon

Lisateave:
PMK mullaseire ja uuringute büroo
tel 453 8262
tambet.kikas@pmk.agri.ee

Algas Põhja-Eesti maitsete aasta

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.05.2021

 

29. mai avati Oandu külastuskeskuses pidulikult Põhja-Eesti maitsete aasta. Maaeluminister Urmas Kruuse andis 2021. aasta toidupiirkonnaks valitud Põhja-Eesti piirkonna esindajale üle sümboolse rändkahvli.

Minister Kruuse kutsus avakõnes kõiki üles uue piirkonna paepealseid maitsed proovima. „Põhja-Eesti maitsete aasta ootab külastajaid põnevatele toidukultuuriüritustele, kooskokkamise õpitubadesse, avatud triiphoonete ja aedade päevale,“ lisas Kruuse.

„Põhja-Eesti piirkonna teevad eriliseks kohalikud ettevõtjad, kes on juba aastaid oma toidukultuuri arendanud. Kutsume kõiki üles kahvli teekonda jälgima ja Põhja-Eesti maitseid avastama,” sõnas toidupiirkonna esindaja Eha Paas. „Kartul, odrakarask ja kala võiks tänasest kuni 2022. aasta kevadeni kõigi eestimaalaste laual olla, sest just need toidud on omased Põhja-Eesti piirkonnale.“

Maitsete aasta tseremoonia pidulikud toidud valmistati Sagadi mõisa restoran peakoka Maren Ritsi juhtimisel. Menüüs leidus toitu nii metsast, põllult kui oma aiast. Maitsta sai metskitse, karu- ja kopraliha, nautida kalasuupisteid ja kartulikeeksi ning maiustada šokolaadi-kartulitordiga. Oma tooteid tutvustasid kohalikud ettevõtjad Hõbeda kitsefarmist, Valgejõe Veinivillast, Taali Mesilast. Maitsta sai Kai koduleiba ja Alt-Kirjapi talu karulauguvõiet Reineverest. Muusikalist meelelahutust pakkus Uuri küla noortest koosnev folkansambel Uurikad.

Toidupiirkonna valimise eesmärk on tugevdada piirkondi läbi toidukultuuri. Toidupiirkonna tiitlit on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu on rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa.

Fotogalerii. Fotod: Tarmo Haud

Taanis ja Soomes leviv ohtlik kalataud võib jõuda Eestisse

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
28.05.2021

 

Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN) diagnoositi Põhjamaades. Haigust pole võimalik ravida. Amet soovitab kalataudi leviku ohu tõttu kalakasvatajatel olla veendunud ostetava kalamarja ja eluskalade lähtefarmi taudivabaduses.

IHN puhul on tegemist viirushaigusega, mis esineb vikerforellil ning teistel lõhelistel ning kahjustab enamasti noori lõhelisi. Viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks. IHN on laialt levinud kõikjal maailmas. Haigus ei kujuta ohtu inimestele ega teistele loomadele, kuid põhjustab suurt majanduslikku kahju.

Haiget kala pole võimalik ravida. Haigusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata, kalakasvanduses tehakse pesu ning desinfektsioon. Mõneks ajaks jäetakse kalakasvandus tühjana seisma. Seejärel võib kasvatusse taas kalad tuua.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul tuleb kalakasvatajatel olla eriti tähelepanelik, et haigus ei jõuaks Eestisse ja siin ei leviks. „Kalataudide leviku riski vähendamiseks tuleb järgida ja rakendada kalakasvatustes üldisi bioturvalisuse meetmeid. Oluline on jälgida transpordivahendite ja personali liikumist kasvatuse territooriumil, piirata kõrvaliste isikute pääsemist territooriumile ja tootmishoonetesse, rakendada üldisi puhastamise, pesu ja desoprotseduure töötajate, töövahendite ja transpordivahendite suhtes,“ kirjeldas kalda.

Amet teostab järelevalvet kalakasvandustes, vajadusel võtab proove kalataudide tuvastamiseks.

Taust

Taanis diagnoositi IHN kahel korral. Esimene IHN juhtum (18.05.2021) oli kalakasvanduses Stouby linna lähistel, kus oli 1 105 000 vikerforelli. Teine juhtum (25.05.2021) oli Bylderup Bov linna lähistel, kus peeti 880 000 vikerforelli. Mõlemale nakatunud ettevõttele on rakendatud riigisisesed kalade liikumise piirangud, meetmed piiriületamisel, jälgitavus, karantiin ja piirangutsoonid. Seoses teise IHN juhtumiga on Taanis kaheksa kontaktset kasvandust, kus kehtestati liikumispiirangud.

Soomes diagnoositi IHN (27.05.2021) Ahvenamaal asuvas kalakasvanduses. Nakkus pärines Taani kalakasvandusest. Nakatunud kasvanduses rakendatakse liikumispiiranguid ja moodustati piirangutsoon, kus kalade liikumine on piiratud. Nakatunud ettevõtte rajatistest pole eluskalu mujale viidud.

Eestis diagnoositi IHN esimest korda kahes kalakasvanduses 2018. aastal — Järvamaal ja Lääne-Virumaal. Hetkel kehtivad tauditõrje piirangud ühe ettevõtte suhtes.

Eesti: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformis tuleb leida tasakaal jätkusuutliku toidutootmise ja keskkonna vahel

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.05.2021

 

Sel nädalal toimunud Euroopa põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungi keskseks teemaks oli Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi arutelu, kus on mitme aasta jooksul jõutud paljudes valdkondades kompromissideni, ent on jätkuvalt mitmeid lahtisi küsimusi.

„Oleme olukorras, kus ühelt poolt on meil ajasurve saavutada kompromiss ning teisalt on endiselt vastuseta mitu olulist küsimust, mis vajavad kokkuleppimist,“ tõdes maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti, nagu ka teised riigid, on strateegiakava koostamisel paralleelselt reformipaketi läbirääkimistega käinud läbi pika tee, seetõttu ei tohiks teha praeguses etapis suuri kannapöördeid, mis need ettevalmistused küsimärgi alla seavad.“

Ministri sõnul on Eesti jaoks on oluline, et kompromiss tagaks liikmesriikidele piisava paindlikkuse ega tooks kaasa täiendavat halduskoormust.

Urmas Kruuse ütles istungil Eesti seisukohti tutvustades, et ökokavade puhul on oluline tagada  kasutamata jäävate eelarvevahendite ümberkandmise võimalus.  Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste normide puhul aga vajavad paljud küsimused Eesti hinnangul veel lahendamist – arvestada tuleb muu hulgas liikmesriikide klimaatilisi erinevusi ning eripäradest lähtuvaid vajadusi.

Eesti on seisukohal, et ÜPP maaelutoetuste puhul tuleb motiveerida liikmesriike rakendama aktiivsemalt keskkonna- ja kliimameetmeid. Samuti on otsetoetuste sihipärasema suunamise juures oluline arvestada liikmesriikide struktuursete eripäradega.

„Maamajanduse vastupidavaks tegemine eeldab investeeringute toetamist võimalikult väheste piirangutega ja maksimaalsel määral. Näiteks tuleks võimaldada põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringute tegemist kuni 100% toetusmääraga, et ergutada põllumajandustootjaid tegevustele, mis ei ole nende esimeseks valikuks,“ lausus maaeluminister.