Põllumajandus- ja Toiduamet: taimekaitsetöödel tuleb järgida nõudeid

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
28.05.2021

 

Taimekaitse kõrghooaeg on alanud. Taimekaitsevahendite kasutamine peab olema hoolikalt läbi mõeldud ning kasutada on lubatud üksnes Eestis registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid. Pritsimistöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on kõrgem kui 25°C ja tuule kiirus suurem kui 4 m/s. Putukate kaitsmise eesmärgil ei tohi mingil juhul päevasel ajal pritsida õitsvaid taimi.

Järgimiskohustus kehtib nii professionaalsetele põllumeestele, hobiaednikele, karuputke tõrjujatele, haljastajatele kui ka raud- ja maanteede hooldajatele ning teistele mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajatele.

„Majandus- ja kutsetegevuses tohib taimekaitsevahendeid kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja omab kehtivat taimekaitsetunnistust,“ räägib Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialist Riina Pärtel, lisades, et taimekaitsetunnistust peab omama ka avalikus kohas tõrjetööde tegija.

Niisamuti järgib Pärtli sõnul professionaalne kasutaja head taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust.

Taimekaitsetunnistuseta võivad vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid kasutada hobiaednikud koduaias ja oma tarbeks kasvatatavatel kultuuridel. „Ka sel juhul tuleb rangelt järgida kõiki ohutusnõudeid, et mitte ohtu seada ennast, oma lähedasi ja ümbritsevat keskkonda,“ juhib taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialist tähelepanu.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Pärtli sõnul puudub registreering üldjuhul kolmandatest riikidest ja ka teistest EL-i riikidest toodud või interneti teel tellitud vahenditel. „Turule mittelubatud taimekaitsevahendi puhul ei ole teada nende mõju inimesele, loomadele, keskkonnale ning seetõttu võib nende kasutamine põhjustada pöördumatuid kahjusid. Samuti võib keelatud vahenditega töödeldud saak ohustada tarbija tervist.“

Pritsimistöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on kõrgem kui 25°C ja tuule kiirus suurem kui 4 m/s. Arvestada tuleb ka tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine.

Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õitsvate taimede pritsimise keeld. „Seda nõuet peaks arvestama ka sipelgatõrjevahendi puistamisel koduaias,“ märgib Pärtel, lisades, et õitsvatele taimedele sattunud vahendiga puutuvad kokku ka tolmeldajad ja selline kokkupuude on neile suureks ohuks. „Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge,“ jätkab ta. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00–05.00).

Taimekaitsevahendite pinna- ja põhjavette sattumise vältimiseks on oluline kinni pidada veekaitsevööndis kehtivatest piirangutest ning kõigist teistest kasutuspiirangutest.

Taimekaitsetööde tegemise ajal on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli.

 

Lisainfo:

Taimekaitsevahendite register

Taimekaitsetunnistuse kehtivuse päring

Lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude edendamise toetuse saajate ring laieneb

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.05.2021

 

Maaeluminister allkirjastas määruse „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ muudatuse, mis võimaldab edaspidi laiendada põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse taotlejate ringi.

„Muudatuste eesmärk on toetada toiduvaldkonnas tegutsevate ettevõtete ja ühistute turustamisvõimalusi ning aidata kaasa toidukultuuri arengule laiemalt,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Nii näiteks saavad edaspidi põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetust taotleda ka need MTÜ-d ja tulundusühistud, kes on toiduvaldkonnas tegutsenud vähemalt kaks aastat ning kelle põhikirjaline eesmärk on edendada toidukultuuri või maaturismi. Samuti toetatakse edaspidi müügiedendustegevuste elluviimisel ka teavitava iseloomuga tegevusi, mille eesmärk on edendada kohalikku turgu.“

Toetuse puhul on kesksel kohal nii horisontaalne kui ka vertikaalne koostöö tarneahelas osalejate vahel, mistõttu toetust saab taotleda üksnes sellise projekti elluviimiseks, millesse on kaasatud vähemalt kaks poolt. Toetuse abil on võimalik saada kaasrahastust toidu turustamisvõimaluste parendamiseks, muu hulgas näiteks toodete turustamiseks vajaliku lao- või müügipinna rentimiseks, parendamiseks, toidu turustamiseks vajaliku välitelgi soetamiseks või toiduüritustel osalemiseks või nende korraldamiseks.

Ühtlasi täpsustati taotluse hindamiskriteeriume, mille alusel võetakse edaspidi arvesse ka toetatava projekti elluviimise mõju põllumajanduse ja toidusektori edendamisele. Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse spetsiifilised eesmärgid on parandada toidu tootmise ja turustamise tarneahela toimimist, suurendada põllumajandustoodete tootjate ja töötlejate turujõudu ning arendada omavahelist koostööd.

Toetuse taotlusvoor toimub 28.06–05.07.2021. Ministeerium koostöös PRIA-ga korraldab juuni keskel ka taotlejatele mõeldud infopäeva, kus antakse toetusest põhjalik ülevaade.

Täpsem info: Kerli Nõges, põllumajanduspoliitika osakond, ekspordi ja turuarenduse büroo, tel 625 6560, kerli.noges@agri.ee

Piiritusjookide tootjad peavad arvestama uute nõuetega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.05.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada, et piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise määrus on muutunud. Muudatused on ka nimede nö eestindamisel.

Nüüdsest tuleb piiritusjookide tootjatel jälgida kategooriate nimetuste muudatusi, nt „õuntest valmistatud kange alkohoolne jook“ asemel on nüüd „õunasiidrist valmistatud piiritusjook“.

Teatud piiritusjookide kategooriate juurde on lisatud, et neid võib lõppmaitse ümardamiseks magustada teatud normini ehk kindlaks on määratud lõpptootes sisalduv magusainete kogus invertsuhkruna (nt viina puhul ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 8 grammi magusaineid liitri kohta). Samas on ka piiritusjooke, mida ei tohi magustada isegi mitte maitse ümardamiseks (nt whisky). Piiritusjoogi alkoholiregistrisse kandmisel tuleb esitada ka analüüsitulemus magusaine sisalduse kohta, mille lõpptootes on reguleeritud magusainete kogus.

Muudatuste kohaselt võib piiritusjoogi seaduslikule nimetusele lisada üldtuntud nimetuse, mida teatakse joogi nimetusena liikmesriigis, kus seda müüakse, ilma tarbijat eksitamata ning vajaduseta täiendavalt selgitada. Nt seaduslikule nimetusele „whisky“ või „whiskey“ võib lisada Eestis üldtuntud nimetuse „viski“ . Seaduslikku nimetust märkimata jätta ei tohi.

Lisaks tuleb piiritusjookide tootjatel jälgida, millal võib kasutada mõisteid „segu“, „segamine“, „segatud“ ja „miksitud“ või „miksitud piiritusjook“.

Kursiivkirjas kirjutatud piiritusjookide kategooriad, mida ei tõlgita on nt whisky, brandy, gin, akvavit, bitter. See on ka põhjus, miks nt seadusliku nimetuse „brandy“ puhul peab kindlasti selle märgistusel või esitlemisel (nt reklaamlehel) olema kirjas „brandy“ ning seda nimetust võib täiendada üldnimetusega „brändi“. Geograafilisi tähiseid ei tohi samuti tõlkida, nendeks on näiteks Calvados, Cognac, Armagnac.

„Määruse 2019/787 nõuetele mittevastavate, kuid määruse (EÜ) nr 110/2008 nõuetele vastavate ja enne 25. maid 2021 valmistatud piiritusjookide turule laskmist tohib jätkata kuni varude ammendumiseni“ selgitas alkoholi ja kaitstud geograafiliste tähiste järelevalve peaspetsialist Kadri Pajur.

Põllumajandus- ja Toiduamet juhib piiritusjookide tootjate tähelepanu, et alates 25.05.2021 kohaldatakse uut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL ) 2019/787, 17. aprill 2019.
Enamus määruses 2019/787 sätestatud nõuetest olid välja toodud ka määruses 110/2008 ning selle rakendusmääruses 716/2013, kuid teatud sätteid on ka muudetud/täiendatud/rohkem piiritletud.
Piiritusjookide erinõuded on sätestatud 2019/787 I lisas.
Piiritusjookide kategooriate üldnõuded on sätestatud 2019/787 art 7.
Piiritusjookide definitsioon on kirjas 2019/787 art 2.
Piiritusjookide kirjeldamine, esitlemine ja märgistamine ning piiritusjookide nimetuste kasutamine muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel on reguleeritud 2019/787 II peatükis ehk artiklitega 9-16.
Piiritusjookide seadusliku nimetuse esitamine on sätestatud 2019/787 art 10.
Piiritusjookide liitnimetuste kasutamine 2019/787  art 11 ja art 12.

Kerli Ats: pealesunnitud veganlus kui oht suitsupääsukesele

Arutelu, mis on jätkunud peale maa- ja rannarahva pöördumist, on näidanud, et meie ühiskonnas on juurdunud väga polariseerunud arvamused. See tõestab ühte pöördumise põhiteesi, mille järgi meil ei ole piisavalt häid ja tugevaid uuringuid, mis annaksid selgeid vastuseid praegustele loodushoidu puudutavatele küsimustele.

Enne kui tekitame ühele või teisele valdkonnale pöördumatu kahju, võiks kavandatavate piirangute mõju põhjalikult uurida. Aga mina kasutan võimalust, et jagada taluinimese perspektiivi karjatamise ja loomakasvatuse vajalikkusest.

Alustame põhitõdedest. Kogu maastikuline elurikkus – putukad, linnud, kahepaiksed ja pisiimetajad – on nii Eestis kui ka kogu Euroopas tekkinud juba ca 50 miljonit aastat tagasi nn megaherbivooride toel. Enne inimesi kõndisid ja toitusid meie aladel mammutid, ninasarvikud, ürgveised, hirved ja muud rohusööjad. Suured karjad, mida hoidsid pidevas liikumises kiskjad, on soodustanud mulla laiemat väetamist.

Ühel hetkel tuli mängu inimene, kes hakkas neid loomi küttima, asendas ajapikku suured ürgsed rohusööjad oma kodustatud rohusööjatega: hobused, lambad, kitsed ja veised. Ürgsete ja ka hilisemate rohusööjatega on kaasas käinud kõik kaasnevad liigid: putukad (muuhulgas sõnnikumardikad, kes nüüdseks on haruldaseks muutunud) linnud ja kahepaiksed, kes mängisid olulist rolli ökosüsteemide formeerumisel ja toetavad seda tänaseni.

Mardikad, põldlõokesed, suitsupääsukesed ja kullerkupud sõltuvad suurtest imetajatest, kes aeg-ajalt rohumaa madalaks söövad ja siis edasi liiguvad, jättes maha sõnniku, mis on toiduks taimedele, putukatele ja seeläbi ka lindudele.

Viimase 60 aasta jooksul on Eestis kariloomade karjatamine rohumaadel väga suurel määral vähenenud. Viimastel aastakümnetel on vähenenud just piimalehmade karjatamine.

Üheks vähenemise põhjuseks on põllumajandusettevõtete intensiivistumine, mille põhjuseks on tarbijate ootus odava piima ja piimatoodete järgi, mis on omakorda põhjustanud lautade robotiseerimist ja vähendanud karjatamist. Aga meil siiski veel on piimaveiseid, keda karjatamisperioodil karjatatakse. Samuti on lambad ja lihaveised veel karjamaade põhiasukad.

Tähelepanuväärne on see, et näiteks 1938. aastal oli Eestis 660 000 veist, 650 000 lammast ja 219 000 hobust, kokku umbes 1,5 miljonit karilooma, kes kõik sõltusid karjamaarohust ja sellest tehtavast heinast (siis oli tasakaal niitudel ja rohumaadel olemas). Praegu on kariloomadest alles vaid umbes 260 000 veist (millest lihaveiseid 80 000), 60 000 lammast ja 10 000 hobust. Ehk siis 4,5 korda vähem.

Seega pole ime, et viimase 20 aastaga on järsus languses kõik karjatamisest sõltuvad liigid – põldlõoke, suitsupääsuke, rukkirääk, kiivitaja jne – ja kõik kahepaiksed, kelle arvukus on erinevatel andmetel langenud kuni 60 protsenti (selles osas jällegi vajame lisauuringuid ja mõjude hindamist).

Neil loetletud liikidel lihtsalt pole enam elukeskkonnaks vajalikke komponente: piisavalt putukaid ja madalaks söödud ning liigirikkaid rohumaid, mida ka parima tahtmise juures ei jõua me ise kunstlikult ja jätkusuutlikult luua.

Sellest elurikkuse hävingust ja jätkuvast langusest on maal elanud inimesed rääkinud juba aastaid, kuid uue mõtlemise pealetung, mille järgi on loomad ohustamas meie kliimat ja liha söömine ning piima joomine tekitavad suurimat ohtu inimeste tervisele, on taluniku jutt kui hüüdja hääl kõrbes.

Kokkuvõttes – kui debateerida veganitega – siis jah, Eestis karjatatakse lihaveiseid, lambaid kogu tema elu ehk pea iga lihaveise- ja lambakasvataja võib liha ja looma müüa teadmises, et tema tegevus loob toetab Eesti liigirikkust. Kuid viimasel ajal on tekkinud nõudmised liha söömist ja selle aluseks olevat loomapidamise oluliselt vähendada.

Vahel pärinevad meie ühiskonna teadmised loodushoiust Netflixis nähtud filmist või Youtube’is nähtud videost, mitte mõne lihaveisetalu või lambakasvataja looduslike rohumaade külastamisest.

Ilmselt on see ka põhjus, miks meie maainimeste ja linnainimeste vahelised arutelud on viimasel ajal teravamaks läinud. Sest seal, kus üks soovib toetada Facebookis levivat trendi, näeb teine olukorda sajanditepikkuse ökosüsteemi perspektiivist, mis alati ei soosi uusimaid toitumisalaseid moevoole.

Ma kindlasti ei soovi kellelegi personaalseid toitumisotsuseid ette kirjutada. Kui keegi tahab vältida loomset päritolu toitu ja tarbida vaid taimset toitu, siis selline otsus on täiesti arusaadav ja aktsepteeritav. Aga kui keegi tahab lõpetada Eestis traditsioonilise kariloomade pidamise või seda oluliselt vähendada, siis sellisel nõudmisel on juba palju kaugemale ulatuvad ja lausa ohtlikud tagajärjed.

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tegevjuht
Allikas: ERR

LEADER kohalikud tegevusgrupid saavad üleminekuaastateks täiendavat toetusraha

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.05.2021

 

Maaeluministri käskkirjaga jaotati LEADER kohalike tegevusgruppide vahel Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusega lisandunud 34,5 miljonit eurot. 

MAKi pikenemise tulemusena ning COVID-19 kriisi tagajärgede leevendamiseks loodud taasterahastu kiire rakendamine tagab maapiirkondade edasiseks arendamiseks vajalikud täiendavad eelarvelised võimalused. „LEADER meede põhineb kohalikul algatusel, mis annab meile võimaluse jõuda kõige lähemale tegelikele vajadustele maapiirkonnas. Seetõttu on oluline tagada meetme sujuv rakendamine ka üleminekuaastatel,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Lisanduvast eelarvest 4,6 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu taasterahastu vahenditest, mis on otseselt seotud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud kriisi mõju leevendamiseks ning tagajärgedega tegelemiseks.

„Oleme kindlad, et piirkondades on kõige parem teadmine, milliseid investeeringuid ja tegevusi on vaja teha, et käesolevast kriisist võimalikult kiirelt ja sujuvalt väljuda,“ sõnas Urmas Kruuse. Lisanduvate vahendite raames taotlusvoorude korraldamiseks peavad kohalikud tegevusgrupid uuendama kohalike arengustrateegiaid ning esitama need kinnitamiseks Maaeluministeeriumile.

Lisaks planeeritakse lisanduvatest vahenditest toetada ka programmiperioodiks 2023–2027 uute kohalike arengustrateegiate ette valmistamist.

LEADER on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Programmi aluseks on kohalik lähenemine, mis võimaldab paremini ära kasutada maapiirkonna sisemisi arenguvõimalusi. Eesti tegutseb käesoleval programmiperioodil 26 kohalikku tegevusgruppi. 2020. aasta lõpuks oli LEADER meetme raames esitatud 6787 projektitoetuse taotlust, millest rahuldatud 3897 taotlust ning loodud üle 1200 töökoha.

Eesti pea miljardine taaskäivitamise kava läks avalikule konsultatsioonile

Rahandusministeerium
Pressiteade

 

Rahandusministeerium alustas 20. mail avalikku konsultatsiooni Eesti pea miljardi euro suuruse taastekava eelnõu üle.  Ministeerium ootab tagasisidet 4. juunini. 

„Ligikaudu miljard eurot on mõeldud Eesti tuleviku ettevalmistamiseks – keskkonda, kliimat hoida aitavateks investeeringuteks, digivõimaluste arendamiseks, vesinikutehnoloogiale, haiglatele. Kui kasutame seda raha targalt, saame kriisist väljumiseks uue ja nutika hoo, nii et kutsun kindlasti üles kaasa mõtlema, kuidas seda kõige paremini teha,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Eesti taastekava on äsja valminud üleriigilise strateegia “Eesti 2035” üks lisadest, keskendudes eesmärkidele ning reformidele ja investeeringutele, mida rahastatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF). Taastekavad tuleb koostada kindla ühesehituse ja vormi alusel ning esitada Euroopa Komisjonile esimesel võimalusel hindamiseks.

Kui suure rahastuse Eesti RRFist saab, selgub lõplikult 2022. aasta juunis, kui Euroopa Komisjon arvutab värskete SKP andmete alusel kõigi liikmesriikide täpse toetusmahu. Suure tõenäosusega jääb Eesti toetusmaht vahemikku 880 miljonit kuni 1,1 miljardit eurot.

„Avaliku konsultatsiooniga paralleelselt jätkuvad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga. Tegu on  elava töödokumendiga, mille lõppversiooni valmimisel on võimalik kõigil kaasa rääkida,“ ütles rahandusministeeriumi strateegianõunik Triin Tomingas. „Taastekava on ametlik vorm, millesse tuleb meie riiklikus strateegias kokku lepitud reformiplaanid RRFi toetuse ulatuses ära mahutada ning Euroopa Komisjoniga oodatavates tulemustes kokku leppida. Millised saavad olema plaanitavate meetmete täpsed tingimused, pannakse huvigruppide ja ministeeriumide koostöös täpsemalt paika lähikuudel,“ selgitas Tomingas.

Ettepanekuid Eesti taastekava kohta ootab rahandusministeerium 4. juunini, et jõuda võimalikult kiiresti dokumendi lõppversioonini, mille kinnitab valitsus praeguste plaanide kohaselt juunis. Seejärel tuleb kava esitada Euroopa Komisjonile, kes  annab oma hinnangu kahe kuu jooksul. Plaanide järgi peaks kava lõppversioon kinnitatud saama varasügiseks.

Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro. Muuhulgas soovitakse rahandusministeeriumi ettepanekul viimase miili netiühenduse tagamiseks kasutada üle 24 miljoni euro, ettevõtete digipöördeks 73 miljonit eurot ja innovaatiliste rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 206 miljonit eurot.

Taastekava rohevaldkonna investeeringud on suunatud suuresti ettevõtjatele: rohepööret toetatakse spetsiaalse rohefondi kaudu, rahastatakse uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõttu, ent ka bioressursside väärindamist ning vesinikutehnoloogiate pilootprojekte.

Lisaks plaanib Eesti investeerida korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe tõstmisesse, elektrivõrgu tugevdamisesse, tööstusaladel keskkonnasäästlikku energiatootmise edendamisesse ning viia ellu ka energiasalvestuse pilootprojekte.

Transpordivaldkonnas soovib Eesti rahastu toel teha säästva liikuvusega seotud raudtee- ja trammiliikluse investeeringuid. Näiteks sisaldab kava Rail Balticu osaks oleva Ülemiste ühisterminali rajamist ning Tallinna Vanasadama trammiliini rajamise toetamiseks 26 miljonit eurot.

Digipöörde raames soovib Eesti toetada investeeringuid ettevõtete protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Ettevõtjatele ja kodanikele suunatud avalikud digiteenused jõuavad uuele arengutasemele: sündmuspõhiseks ja etteaimatavaks, parandades ühtlasi avaandmete kättesaadavust ja võtmeregistrite andmekvaliteeti ning tagades digiriigi pilvetaristu kestlikkuse.

Konsultatsiooni ja läbirääkimiste käigus kogunenud tagasiside ja ettepanekute alusel täiendab ja kohendab rahandusministeerium taastekava eelnõud ning jätkab paralleelselt koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste ministeeriumidega taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise ettevalmistusi, et olla valmis pärast ametlikku taastekava kinnitamist vahendite kiireks kasutuselevõtuks.

Taastekava eelnõuga on võimalik tutvuda siin: https://rrf.ee/wp-content/uploads/2021/05/RRP-Taastekava-eelnou_200521.pdf

Hiljemalt 24. mail on eelnõuga võimalik tutvuda ka eelnõude infosüsteemis (EIS) ja osalusveebis. Taastekava avalik konsultatsioon toimub 20. maist 4. juunini 2021. Lisainfot leiab aadressil www.rrf.ee.

Eesti prioriteedid taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamiseks slaidina (suuremas formaadis on slaid kättesaadav aadressil https://rrf.ee/wp-content/uploads/2021/05/RRF_koond2005.jpg):

Põllumajandus- ja Toiduamet kohtus loomakaitseorganisatsioonidega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.05.2021

 

Täna toimus Põllumajandus- ja Toiduameti eestvedamisel ümarlaud, kus tutvustati järelevalvega seonduvaid tegevusi ning otsiti koostöövõimalusi.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul oli kohtumine väga oluline, et tagada parem koostöö ameti ja vabatahtlike vahel. „Amet seisab selle eest, et loomadele oleks tagatud sobiv hooldus ning muu terviseks ja heaoluks vajalik. Siiski on tarvis tõsta teadlikust loomade heaolust ning kindlasti on vabatahtlikud organisatsioonid käepikenduseks ning aitavad hädas olevaid loomi,“ kirjeldas Sammel.

Viimasel ajal on amet saanud kriitikat, et erinevatele juhtumitele ei reageerita piisavalt kiiresti või jõuliselt. „Teeme kõik selleks, et nii olulise ja avalikkuse huviorbiidis oleva loomade heaolu valdkonnaga tegelevad ametnikud, nagu kõik teisedki ameti töötajad, oleksid asjatundlikud ja kohusetundlikud ning oma töös tulemuslikud. Need on väärtuskriteeriumid, mille alusel hindame oma ametnikke ja lähtume ka personalivalikus,“ kinnitas Sammel.

Loomaheaoluga tegelevad vabatahtlikud organisatsioonid tõdesid, et tõhustada tuleb ka organisatsioonide vahelist koostööd, nii omavahel infovahetamise, tarbijate teadlikkuse tõstmise aga miks mitte ühise infoliini loomise osas. Kohtumisel lepiti kokku, et sellised kohtumised muutuvad regulaarseks.

Ümarlaual osalesid Varjupaikade MTÜ, MTÜ Loomuse, Nähtamatud loomad MTÜ, Eestimaa Loomakaitse Liidu, Metsaloomaühing MTÜ, Loomapäästegrupp MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts MTÜ ja Maaeluministeeriumi esindajad.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peatati ahvenapüük

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas käskkirja, mille kohaselt peatati alates tänasest, 24. maist ahvenapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kuni tänavu 31. juunini.

„Ahvenapüük on peatatud, et mitte ületada esimeseks poolaastaks lubatud kvooti,” selgitas Urmas Kruuse. Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastas püüda 498,81 tonni ahvenat, millest kuni 249,41 tonni tohib püüda esimesel poolaastal. 23. mai seisuga on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püütud 232 tonni ahvenat.

Kalapüügiseaduse kohaselt peatatakse veealal kutseline kalapüük, kui veealal kehtestatud kutselise kalapüügi võimalused või selle veeala kohta kehtestatud lubatud kogus on ammendunud vähemalt 90 protsendi ulatuses.

Püügipiirangu reguleerimise aluseks on Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2020. a määrus nr 89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, millega kehtestati ahvena lubatud aasta ja poolaasta kogus.

Ravimsöödaga seotud reeglistik muutub täpsemaks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2021


Maaeluminister Urmas Kruuse saatis kooskõlastusringile söödaseaduse muudatuse eelnõu, millega täpsustatakse ravimsööda käitlemist ja kasutamist reguleerivaid sätteid. Ravimsööt on sööt, mida kasutatakse looma söötmiseks selle raviomaduste tõttu.

Ministri sõnul eelnõu olulisi muudatusi kaasa ei too. „Võrreldes senisega jäävad ravimsööda käitlemise üldpõhimõtted samaks; küll aga kaasnevad seaduse vastuvõtmisega selgemad reeglid ravimsööda tootmiseks, turuleviimiseks ja kasutamiseks,” sõnas Urmas Kruuse.

Eelnõu kohaselt peab sööda käitlejal olema edaspidi tegevusluba, kui tema ettevõttes tegeletakse ravimsööda või vahetoote tootmisega, nende veoga või turuleviimisega. Kehtiva korra kohaselt on tegevusluba nõutud üksnes ravimsööda tootmise puhul.

Selleks, et tagada ravimsööda ohutu kasutamine, võib seda muudatuste kohaselt tarnida ja kasutada kehtiva ravimsööda veterinaarretsepti alusel. Retsepti peab olema väljastanud üksnes kutsetegevuse luba omav veterinaararst pärast ravitava looma läbivaatamist. Mikroobide resistentsuse leviku piiramiseks keelatakse muu hulgas antibiootikume sisaldavate ravimsöötade ennetav kasutamine.

Kui siiani reguleeris ravimsööda käitlemist Euroopa Liidu direktiiv, siis nüüd on selleks kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohaldatav määrus. Seetõttu on vajalik asjakohaseid söödaseaduse sätteid muuta või tunnistada need kehtetuks.

Seadus on kavandatud jõustuma 28. jaanuaril 2022. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.05.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) lõpetas reedel kevadise rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel. Sügisel vaktsineerimine jätkub.

Amet korraldab kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, Kirde- ja Kagu Eestis Venemaaga piirnevatel aladel rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

PTA projektijuhi Enel Niine sõnul on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt suur. „Kahjuks on meie idapoolses naaberriigis marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda näiteks metsloomade rändega. Samuti võib haigus riiki jõuda vaktsineerimata ja nakatunud mittenõuetekohaselt sisse toodud lemmikloomaga. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest marutaud on haigus, mis lõpeb haigussümptomite väljakujunemisel nii inimesele kui ka loomale alati surmaga,“ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.

Vaktsiinsööta külvati Kirde- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

Vaktsineerimist teostatakse kevadel ning sügisel nädalase perioodi jooksul. „Vaktsiinsööta külvatakse väikelennukitelt, mis lendavad võrdlemisi madalalt ning võivad inimesi häirida. Oleme tänulikud nii koostööpartneritele koostöö kui ka kohalikele elanikele mõistva suhtumise eest,“ lisas Niin.

Taust

2013. aasta aprillist alates on Eesti Rahvusvahelise Epizootiate Büroo (OIE) deklaratsiooni kohaselt ametlikult marutaudivaba riik . Vastavalt uuele Loomatervisemäärusele on Eesti marutaudivabadus sellest kevadest kinnitatud ka vastava Euroopa Komisjoni otsusega. Haigusvabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Aastatel 2011–2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri. Seoses sellega, et Läti Vabariik saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse ning on seda suutnud säilitada seniajani, vaktsineeritakse alates 2015. aastast vaid Vene Föderatsiooniga piirnevaid alasid.
Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006–2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, aastatel 2011–2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal. Puhveralas vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 46%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.