Autor: Gelis Pihelgas

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.12.2023

Marutaudikahtlasest loomast tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit

Juhul, kui märkad marutaudikahtlast looma, siis sellest tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit või võtta ühendust loomaarstiga. Kõik koerad ja kassid peavad olema marutaudi vastu vaktsineeritud.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul kahtlustati Harjumaa koeral marutaudi. „Mõni aeg tagasi teavitati ametit marutaudikahtlasest koerast. Loom haigestus äkki, tekkis loidus, isutus ja krambid ning koer suri järgmisel päeval. Koer oli marutaudi vastu vaktsineerimata“. Koheselt võeti proovid ning saadeti laborisse uuringule. „Õnneks koeral marutaudi ei tuvastatud,“ lisas Kristian.

„Tegemist oli ehmatava juhtumiga, kuna loomaomanikul oli varasem, aastate tagune kokkupuude marutaudis metsloomaga olemas,“ selgitas Kristian. Marutaud on  levinud meie idanaabri juures ning võib meile jõuda ka vaktsineerimata lemmikuga.

Ainuke viis kuidas oma lemmikuid marutaudi eest kaitsta ja enda nakatumisest hoiduda, on nende marutaudi vastu vaktsineerimine.

Kristian selgitab, et marutaudivastane koerte-kasside vaktsineerimine on loomaomaniku kohustus ja vastutus. „Vaktsineerida tuleb regulaarselt iga kahe aasta tagant. Lemmiklooma vaktsineerimiseks tuleb pöörduda loomakliinikusse või võtta ühendust loomaarstiga.“

Loomaomaniku meelespea looma vaktsineerimiseks:

• loom peab olema terve ning vähemalt 3 kuud vana;
• 10 päeva enne vaktsineerimist tuleb anda lemmikule ussirohtu;
• kui lemmikul on olemas pass või muu dokument, millesse vaktsineerimise andmed kanda, siis tuleb see kaasa võtta.

Marutaud on loomadele ja inimestele ühine nakkushaigus, mida ei ole võimalik ravida ning mis  haigustunnuste väljakujunemisel lõppeb surmaga. Marutaudi vastu on olemas vaktsiin, mille abil saab haigust ennetada ja ära hoida nii loomade, kui inimese nakatumist.

Mees leiti võõrsuhkruid

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas mee, mis sisaldas võõrsuhkruid.

 Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Merle Laurimaa sõnul on tegemist pettusega. „Mesi on looduslik toode, mida toodavad mesilased taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega ühendades muundavad, kärjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning lõpuks sinna küpsema ja valmima jätavad. Kui meele lisada suhkruid, siis pole tegemist enam meega,“ selgitas Laurimaa.

Võõrsuhkruid tuvastati Korio meest 800g (8g x 100 tk), parim enne 04.08.2024. Mee päritoluriigiks on märgitud väljaspoolt Euroopa Liitu pärit mee segu. Antud toote tootja on Leedu ettevõte UAB Medaus pirkliai ning toote maaletooja on SANITEX OÜ.

“Tänaseks on kogu partii, mis õnneks ei olnud suur, läbi müüdud,“ lisas Laurimaa. Tarbijatel, kes on kõnealusest partiist endale tooteid soetanud, on õigus pöörduda kaebusega kaupleja poole, kust toode osteti.

Meele ei tohi lisada suhkruid, sest mesi on looduslik magus aine, mida toodavad mesilased (Apis mellifera) taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega ühendades muundavad, kärjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning lõpuks sinna küpsema ja valmima jätavad. Seega toodet, mis ei ole puhas mesi, ei tohi mee nimetuse all turustada.

 

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
14.12.2023
PRESSITEADE

Regionaalminister esitas omavalitsustele nägemuse linnade ja valdade jätkusuutlikumast rahastamisest

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on pärast pool aastat väldanud läbirääkimisi kohalike omavalitsustega (KOV) välja töötanud muudatusettepanekud, kuidas alates 2025. aastast muuta linnade ja valdade rahastamise põhimõtteid. Eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust ning tagada elu toimimine igas Eesti paigas. 

„Ma olen väga tänulik kõigile kohalike omavalitsuste juhtidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule, kes on juba alates kevadest panustanud palju töötunde kaasa mõtlemaks, kuidas aidata hoida elu igas Eestimaa paigas ning tagada tänu kohaliku omavalitsuse piisavale rahastusele sealsetele elanikele inimväärne elukeskkond, -tingimused ja teenused,“ tunnustas regionaalminister Madis Kallas.

Regionaalminister saatis täna Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning kohalikele omavalitsustele nägemuse, kuidas alates 2025. aastast muuta KOVide rahastamise põhimõtteid ning ootab neilt tagasisidet 10. jaanuariks.

„Oluline on mõista, et praegu saame teha muudatusi, mille mõju riigieelarvele on minimaalne. Surve riigieelarvele lähiaastatel ei vähene, kuna haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnad vajavad senisest rohkem ressursse,“ selgitas Madis Kallas. „Need valdkonnad on kahtlemata tähtsad nii linnadele, valdadele kui ka riigile. Seetõttu on oluline, et kohalike omavalitsuste rahastamine põhineks eelkõige kindlaksmääratud maksude laekumisel, mitte tasandusfondil. Maksulaekumisel põhinev rahastamine tagab omavalitsustele stabiilsed tulud, nende kasvu ning suurema finantsautonoomia,“ lisas regionaalminister.

„Kõikidele piirkondadele sobiva rahastusmudeli väljatöötamine on keeruline ülesanne. Meie praegune lähenemine tugineb peamiselt elanike paiknemisel ja rändetrendidel Eestis,“ ütles Kallas. „Kui soovime tagada teenuste kättesaadavuse ja arendustegevuse võimalused kõigis Eesti piirkondades, peame veelgi suurendama pensionidelt laekuva tulumaksu osakaalu.”

Omavalitsustelt oodatakse tagasisidet järgmistele küsimustele:

– kuidas suhtute, kui võrdsustame pensionidelt ja üksikisikute muudelt tuludelt laekuva tulumaksu määra kohalikele omavalitsustele ning pakume, et alates 2027. aastast võiksid mõlemad olla 10,05%?

– soovime tulevikus rohkem väärtustada töökohtade olulisust linna või valla territooriumil. Mis te arvate ettepanekust, kus juriidilise isiku tulumaksust 5% laekuks omavalitsuse eelarvesse ning selle võrra vähendataks tulumaksu laekumist üksikisiku tuludelt?

– riigieelarve strateegias on seatud eesmärgiks omavalitsuste koondeelarve puudujäägi vähendamine 30 milj euro võrra aastaks 2027. Millised oleksid teie ettepanekul võimalikud meetmed selle eesmärgi täitmiseks? Kas põhimõtteliselt peate õigeks ja otstarbekaks väiksema põhitegevuse tulemiga kohalikele omavalitsustele lubatud laenumäära vähendamist alla hetkel seaduses aastaks 2028 seatud piiri 60% põhitegevuse tuludest?

Muudatused mõjutavad eelkõige vähem tulukaid ja tagamaalisi omavalitsusi, eriti neid Eesti piirkondi, kus riigil on vaja senisest tugevamalt sekkuda. Absoluutarvudes on suurimaks võitjaks Ida-Viru maakond, protsentuaalselt näiteks Rõuge vald, Setomaa vald, Mulgi vald, Lääneranna vald, Räpina vald, Väike-Maarja vald, Viru-Nigula vald, Järva vald ja Mustvee vald.

Alates 2024. aasta jaanuarist jõustub tänavu kevadel otsustatu, mille kohaselt suurendati omavalitsuste jaoks pensionitulult laekuvat tulumaksu osa 2,5% ja vähendati üksikisiku muudelt tuludelt laekuvat tulumaksu osa 11,89%le.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
14.12.2023

Madis Kallas: süvenev piirkondlik ebavõrdsus jätab osa Eesti inimesi olulistest teenustest ilma

Elu ja võimalused Eesti piirkondades on jätkuvalt väga erinevad. Võimalused tööd teha, terviseteenuseid saada või ka ettevõtlust arendada on inimestele osades Eesti piirkondades väga keerulised, selgub hiljutisest raportist. Valitsus on ette võtnud jõulised sammud ebavõrdsuse vähendamiseks.

Möödunud, 2022. aasta põhjal tehtud regionaalse arengu tegevuskava seire aruandest selgub, et Eestis on jätkunud ebavõrdsuse kasvutrend ettevõtlusarengus ja tööjõu kättesaadavuses, sissetulekutes ja vaesuses. Püsivalt suur piirkondlik ebavõrdsus on olnud ka rahvatervises ja rahulolus kohalike omavalitsuste arenguga.

„Eesti inimestel peab olema kõikjal riigis ühtmoodi hea elada. Paraku on aastatega ebavõrdsus vaid kasvanud ning suurele hulgale Eesti inimestest on halvenenud ligipääs teenustele ja võimalustele. Ehkki on loomulik, et suuremad linnad ja tihe asustus pakub laialdasemaid võimalusi, ei tohiks samas ülejäänud Eesti inimesi neist ilma jätta,” ütles regionaalminister Madis Kallas.

Regionaalse ebavõrdsuse lõhe on eriti silmatorkav Harjumaa ja teiste piirkondade vahel. Kui Harjumaal ületas sisemajanduse kogutoodang töötava inimese kohta paar aastat tagasi juba Euroopa Liidu keskmist, siis viies maakonnas jäi see alla 50% taseme. Ettevõtlusaktiivsus on kolmes maakonnas üle kahe korra madalam ning suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus on Ida-Virumaal ligikaudu kaks korda kõrgem kui Harjumaal.

Samas näitas seire, et üht-teist on aastatega ka paremaks läinud. „Positiivsena saab välja tuua, et ühtlustunud on näiteks rahulolu elukeskkonnaga ja kiire internetiühenduse kättesaadavusega,” sõnas Kallas.

Ebavõrdsuse vähendamine on Vabariigi Valitsuse üks prioriteetidest ning tänavu otsustati  teha esimesi vajalikke muudatusi omavalitsuste rahastamise põhimõtetes, et tasakaalustada omavalitsuste võimekust.

Selleks suurendatakse 2024. aastast riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 2,5%-le ning samal ajal vähendati üksikisiku tulumaksumäära 11,89%-le.

„Muudatus omavalitsuste rahastamises on üks viis olukorra leevendamiseks. Kuid regionaalseks arenguks on oluline pingutada enam ka võrdsemate tingimuste loomiseks ettevõtluses. Peame toetama kohalikke ettevõtjaid, et nad saaks pakkuda elanikele tööd ja sissetulekut. See on eelduseks, et tööealised inimesed tahaksid ja saaksid elada oma peredega ka suurematest linnadest kaugemal ning elu erinevates Eesti paikades kestaks. Sel viisil panustaksid Eesti eri piirkonnad ka rohkem kogu riigi majanduskasvu ja heaolusse,“ lisas Kallas.

Seirega välja tulnud murekohtade lahendamisele aitab kaasa uuendatud “Regionaalse arengu tegevuskava” (RETK) ning selle rakendusplaan aastateks 2023–2026, milles on seatud edasised sammud ebavõrdsuse vähendamisel. RETK on regionaalministri kinnitatud ja koostöös teiste ministeeriumitega koostatud riiklik tegevuskava, millega soovitakse tugevdada valdkonnapoliitikate tegevusi riigi regionaalarengu väljakutsete lahendamisel.  Dokumendid on leitavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel Regionaalpoliitika kujundamine | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)

Pressiteade
Maaelu Edendamise Sihtasutus
12.12.2023

 

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eluaseme kaaslaen aitab ka tuleval aastal maapiirkonda kodu rajada

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu võttis 8. detsembril vastu otsuse pikendada eluaseme kaaslaenu meetme kehtivust kuni 2024. aasta lõpuni.

Eluaseme kaaslaen on MES-i välja töötatud laenumeede, mida pakutakse koostöös pankadega ja see on mõeldud maapiirkonda kodu rajamiseks või maapiirkonnas elamistingimuste parandamiseks. Kaaslaenu saab kasutada juhul, kui kinnisvara tagatisväärtus pole piisav, et kogu vajalik summa pangast laenata. Kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot. Sihtasutus on eluaseme kaaslaene välja andnud alates 2021. aasta novembrist. Meedet rahastatakse sihtasutuse rahalistest vahenditest.

„MES on kahe aasta jooksul sõlminud kokku 123 kaaslaenulepingut ning laenanud välja 7,6 miljonit eurot, pered on omafinantseeringuna lisanud 3,8 miljonit eurot ja pangast on laenu võetud 9,8 miljonit eurot – niiviisi on maapiirkonda kodusid rajatud 21 miljoni euro väärtuses. Kõige rohkem on arvuliselt laene välja antud Ida-Virumaale, Võrumaale, Valgamaale ja Lääne-Virumaale,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus ning lisas, et kaaslaenu abil on maapiirkonda kodu soetanud või soetamas mitmed lastega perekonnad, kus vanemad töötavad näiteks spetsialistide või keskastmejuhtidena. Maksujõuliste klientide liikumine maapiirkonda ning toidutootjatele lähemale vähendab transpordikulusid ja annab võimaluse kohalikel toidutootjatel edeneda, samuti aitab lastega perede kolimine maapiirkonda väiksemaid lasteaedasid ja koole töös hoida.

MES-i eluaseme kaaslaenu meetme tingimusi saab lugeda sihtasutuse veebilehelt www.mes.ee/laenud/laen-mes-omakapitalist/eluaseme-kaaslaen.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Sihtasutus annab laenukäendusi ja laene omavahenditest ning haldab sihtotstarbelisi fonde Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingute alusel.

Pressiteade
7. detsember 2023

 

Maa- ja Ruumiameti visioon on valmis

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel valmis uue Maa- ja Ruumiameti visioon, mille kohaselt alustab uus amet tööd hiljemalt 2025. aasta alguses ning annab olulise tõuke kogu riigi maa- ja ruumivaldkonna korrastamisele.

 Ameti loomise ning maa- ja ruumipoliitikaga seotud muudatuste eesmärk on tuua elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna kompetents ja andmed ühte kohta, et luua võimalused paremateks ruumiotsusteks. Maa- ja Ruumiametisse (MaRu) koonduvad erinevates ministeeriumides ja ametites laiali olevad ülesanded, mis on seotud maakasutuse ja -korralduse, ehituse, planeeringute, arhitektuuri ning elukeskkonnaga.

„MaRu liidab ühe katuse alla kokku olemasolevad killustunud ülesanded. Mitu aastat kestnud ettevalmistuste, koosloome ja uuringute tulemusel on valminud terviklik ja põhjalikult läbi kaalutud kontseptsioon, kuidas MaRu saab muutuda riigi maa- ja ruumipoliitika elluviijaks ning valdkondlikult tugevaks eksperdiks ja nõuandjaks kodanikele, riigiasutustele, ettevõtetele ning omavalitsustele,“ ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Marko Gorban.

Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo lisas, et praegu on riigil palju erinevaid andmeid olemas, mida maksimaalselt ei kasutata ega väärindata. „Nii tuleb maatoimingute, ehitisregistri või planeeringutega seoses pöörduda paljude erinevate asutuste poole. MaRu toob ruumiandmete toimingud ühte aknasse ning aitab digitaristut e-riigi järjekordse eduloona terviklikult arendada. Head andmepõhised otsused annavad täiendava kvaliteedi ka riigis seni puudunud ruumiloome strateegiaüksusele, et elukeskkonda süsteemselt ja teadmistepõhiselt arendada,“ märkis Jaanisoo.

Kui kontseptsioon saab valitsuse heakskiidu, hakkab MaRu tööle hiljemalt 2025. aasta algusest. MaRu loomise arutelu on valitsuses plaanitud selle aasta detsembris, mille järel saab edasi liikuda praktiliste ettevalmistustega nagu struktuuri väljatöötamine, seotud seaduseelnõude ettevalmistamine, personaliotsuste analüüs. Praegu on kavas uude ametisse liita üle 400 ametikoha erinevatest ministeeriumidest, Maa-ametist ning Põllumajandus- ja Toiduametist.

Muudatus on kavandatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel, koostöös Kliima-, Kultuuri- ja Rahandusministeeriumi ning Maa-ameti, Põllumajandus- ja Toiduametiga. MaRu kontseptsioon on välja töötatud tihedas koostöös huvirühmade ja partneritega, kellega on korraldatud arutelusid ning viidud läbi kirjalikud konsultatsiooniringid.

MaRu loomine põhineb valitsuse tegevusprogrammis toodud ülesandele ning „Eesti 2035 strateegias seatud eesmärkidele.

Lisainfo ja kontseptsooni viimane versioon on kättesaadav siit: https://agri.ee/maa-ja-ruumiameti-loomine

Pressiteade
6. detsember 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad saavad PRIAst taotleda erakorralist toetust

 

Täna, 6. detsembril avanes e-PRIAs põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahju hüvitamiseks mõeldud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt. Taotlusi võetakse vastu 13. detsembrini (k.a).

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud, kes tegelevad põllumajandustoodete esmatootmisega ühes järgmistest tegevusvaldkondadest:

• piimatootmine;
• lamba- ja kitsekasvatus;
• lihaveisekasvatus;
• õuna- ja sõstrakasvatus.

Registrite andmete põhjal PRIA poolt eeltäidetud elektroonse taotluse leiavad taotlejad e-PRIAst. Taotlusvooru avanemise kohta saadeti e-kiri potentsiaalsetele klientidele kliendiregistris olevale e-posti aadressile. Kuni 13. detsembrini saab klient taotlusele kantud andmed üle kontrollida. Võimalike ebatäpsuste korral tuleb kindlasti PRIAt kirjalikult informeerida, saates digitaalselt allkirjastatud teavituse e-posti aadressil loomade.register@pria.ee. Kui andmed on viidud vastavusse tegelikkusega, siis tuleb kindlasti eeltäidetud toetustaotlus e-PRIAs hiljemalt 13. detsembril ka esitada.

PRIA registrite osakonna juhataja asetäitja Kristi Võikar ütleb: „Et leevendada lõppeva aasta muutlikest ilmastikutingimustest tulenevaid mõjusid ja tagada erinevate sektorite elujõulisus, avasime täna erakorralise toetuse taotluste vastuvõtu põllumajandustootjatele, keda kevad-suvine põud, õitsemisaegsed öökülmad ja päevaste ning öiste temperatuuride suur erinevus mõjutas kõige rohkem. Palume klientidel taotluste andmete ülevaatamise ning esitamisega alustada võimalikult varakult, et vajadusel jääks taotlusperioodil aega ka küsimuste kiireks lahendamiseks, et toetuse maksed jõuaksid põllumajandustoodete tootjateni hiljemalt 31. jaanuariks 2024.“

Taotlusvooru eelarve on 3,4 miljonit eurot. PRIA otsustab erakorralise toetuse ühikumäärad põllumajanduslooma või hektari kohta, arvestades toetuse andmiseks eraldatud rahalisi vahendeid, nende jaotust tegevusvaldkondade vahel ning nende tegevusvaldkondade kõikide nõuetekohaste põllumajandusloomade või hektarite arvu. Ühikumäärad avalikustatakse PRIA kodulehel jaanuaris 2024.

Toetus makstakse toetusesaajatele välja hiljemalt 31. jaanuaril 2024.

Toetuse täpse sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemat infot meetme määrusest ja PRIA kodulehelt. Vajadusel saab abi küsida, helistades PRIA registrite osakonna infotelefonil 731 2311.

 

Keskkonnaagentuuri pressiteade
02.12.2023

Saa teada, kui palju rangelt kaitstavat pinda on sinu kodu-maakonnas. Tutvu uuendatud looduskaitsestatistikaga Keskkonnaportaalis. 

Keskkonnaagentuur on Keskkonnaportaalis täiendanud looduskaitsestatistika lehte kaitstavate alade kaitsekorra ja maaomandi infoga. Statistika on esitatud kasutajasõbraliku Tableau ülevaatena, mis muudab pikad ja keerulised andmeread kergesti mõistetavaks.

Uutel kaitsekorra vahelehtedel saab tutvuda kaitstavate alade jaotusega kaitsekorra ranguse järgi – seda nii kogu Eesti ulatuses kui ka maakondade ja omavalitsuste kaupa sorteerides. Ülevaate järgi on Eestis kaitsekorra alusel suurima osakaaluga (43%) kaitstavatest aladest hoiu- ja koelmualad, mis moodustavad koos kategooria „muu kaitsekord“. Järgnevad sihtkaitsevööndid 34% ning piiranguvööndid 22%-ga. Reservaadid hõlmavad kõikidest kaitstavatest aladest vaid 0,5%.

Ülevaatest selgub näiteks, et kuigi Saaremaal on maakondade lõikes kõige rohkem kaitsealust maad, siis kaitsekorra järgi on see paljuski nö leebema kaitse alune, sest suures osas on tegemist piiranguvööndite või hoiualadega. Range kaitsekorraga alasid (reservaadid pluss sihtkaitsevööndid) on enim Pärnu maakonnas (121 551 ha). Kõige rangema kaitsekorraga reservaate on kõige rohkem Jõgevamaal, kuhu jäävad nii Endla kui ka Alam-Pedja looduskaitsealade reservaadid.

Maaomandi vahelehel esitatud statistika paljastab, et enim kaitsealust maismaad on riigi omandis – kokku 74%. Eraomandisse jääb neljandik maast ehk 25% ning ülejäänud ala jaguneb munitsipaalomandi, avalik-õigusliku ning segaomandi vahel või on kinnistamata.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Karki sõnul aitab looduskaitsestatistika avalikustamine ja info kergemini mõistetavaks muutmine kaasa andmete läbipaistvuse suurendamisele ning koosmõjus tõstab inimeste keskkonnateadlikkust. „See võimaldab Eesti elanikel, teadlastel ja poliitikakujundajatel paremini aru saada Eesti looduskaitse olukorrast ning jälgida keskkonnas toimuvaid muutusi praktiliselt reaalajas,“ lisab Kark.

Ülevaatekaardid ja tabelid on interaktiivsed ning võimaldavad kasutajatel filtreerida andmeid vastavalt erinevatele parameetritele, näiteks kaitsekorrale, piirkonnale või maaomandile. Kõik avalikustatud andmed uuenevad igapäevaselt, kajastades Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) toimunud muutusi kaitstavate alade andmestikus.