Põllumajandus- ja Toiduameti kontrollid näitavad, et 98% turustatavatest köögiviljaseemnetest vastab idanevuse nõuetele.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.05.2021

 

Kvaliteetne seeme on saagi alus. Põllumajandus- ja Toiduameti kontrollid näitavad, et 98% turustatavatest köögiviljaseemnetest vastab idanevuse nõuetele.

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis aasta esimese kolme kuu jooksul 13 hulgiladu, mis tegelevad köögiviljaseemnete turustamisega. Kontrolli käigus võeti seemnepartiidest 66 kontrollproovi, et olla kindel nende idanevuse nõuetele vastavuses. Kui viimase seitsme aasta jooksul tehtud proovidest vastas nõuetele keskmiselt 84% kontrollitud köögiviljaseemnepartiidest, siis sel aastal on tulemus 98% ehk ainult ühe proovi tulemus näitas nõuetele mittevastavust. Seemne kvaliteedinõuded on Euroopa Liidus kehtestatud seemne turustamise direktiividega ning Eestis taimede paljundamise ja sordikaitse seadusega.

„Turustatav seeme peab vastama kehtestatud sordiehtsuse ja sordipuhtuse ning kvaliteedinõuetele, et taimekasvatuses kasutatav seeme annaks oodatava majandusliku tulemuse. Turustamise nõuetele mittevastava seemne müük rikub tarbija õigusi ja mõjutab konkurentsitingimusi nõuete järgijate kahjuks“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonnajuht Karin Zereen.

PMK: Siloseire aitab sileerimiseks parimat aega leida

Põllumajandusuuringute Keskus
21.05.2021
PRESSITEADE

Põllumajandusuuringute Keskus alustas sellel nädalal igakevadise siloseirega, mis aitab põllumehel kergemini heintaimede sileerimiseks sobivaimat aega leida. Kvaliteetse ja suurima võimaliku toiteväärtusega loomasööda valmistamisel tuleb põllumajandustootjal lähtuda nii oma piirkonna ilmastikust kui ka heintaimede liigilisest koosseisust.

Siloseire käigus võetakse proovid Eesti eri piirkondadest ja vaadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.

„Siloseire eesmärk on anda põllumehele teada, millal on parim aeg varuda suurima toitainesisaldusega rohusööta,” selgitab laborijuhataja Liina Kruus. PMK söötade ja jääkide laboris määratakse rohuproovist paika pandud hindamiskriteeriumide alusel rohu kuivainesisaldus, kuivaine seeduvuse protsent ning kuivaine proteiini-, happekiu- ja neutraalkiusisaldus.

„Rohusilo toiteväärtus on oluliselt paranenud meie siloseire alustamisest 2002. aastal. Hea energiasisaldusega rohusilo osatähtsus on suurenenud kolmekordselt ja hea proteiinisisaldusega silo osa kahekordselt võrreldes 2002. aastaga, kui me seirega alustasime. Sõltuvalt kasvukoha klimaatilistest tingimustest on aga hea jälgida taimede arengut igal aastal,” räägib siloseire pikaajaline eestvedaja, söötade ja jääkide labori peaspetsialist Ann Akk.

Iga nädal avaldatavaid analüüside tulemusi kommenteerivad Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld.

Siloseire jaoks vajalikud proovid võetakse 17. mail, 24. mail, 31. mail, 7. juunil ja 14 juunil. Nende põhjal pannakse kokku konkreetse nädala sileerimisinfo, mis avaldatakse PMK veebilehel igal kolmapäeval kuni jaanipäevani.

Siloseire tulemused: https://pmk.agri.ee/et/laborid/siloseire

Lisateave:
PMK söötade ja jääkide labor
tel 672 9120
ann.akk@pmk.agri.ee

PMK FOTO: Rohumaa Kuusiku katsekeskuses (Rita Nuiamäe)

Maaeluministeeriumis tutvustatakse uue põllumajanduspoliitika eelarveliste vahendite jaotust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.05.2021

Täna toimuval Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava juhtkomisjoni 9. istungil tutvustatakse komisjoni liikmetele esmast ettepanekut ÜPP strateegiakava eelarvejaotuse kohta aastateks 2023-2027. Juhtkomisjonile antakse ülevaade eelarve koostamise reeglitest, eelarve jaotuse põhimõtetest ja rõhuasetustest ning eesmärkidest, mida soovitakse ÜPP-ga saavutada aastatel 2023-2027.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul annab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uus eelarveperiood aastatel 2023-2027 meile võimaluse panustada Eesti maaelu arengusse 1,44 miljardit eurot Euroopa Liidu fondide vahendeid. „Raha jagamisel tuleb leida tasakaal erinevate vajaduste, prioriteetide ja väljakutsete vahel, mis meid lähiaastatel ees ootavad. Tasakaal peab tagama meie põllumajanduse-, toidu- ja muude maaettevõtete edukuse, keskkonnahoiu ning kohalike kogukondade ja maapiirkondade elujõulisuse,“ ütles Kruuse.

ÜPP strateegiakava hõlmab edaspidi nii ÜPP otsetoetusi (I sammas) kui ka ÜPP maaelu toetusi (II sammas). Osa uue eelarveperioodi vahenditest kasutatakse ära käimasoleval üleminekuperioodil aastatel 2021-2022 olemasolevate otsetoetuste (383 miljonit eurot) ja maaelu arengukava meetmete (258 miljonit eurot) kaudu.

Kokku saab Eesti perioodil 2023-2027 kasutada üks miljard eurot otsetoetusteks ja 440 miljonit eurot maaelu toetusteks. Suur osa uue eelarveperioodi vahenditest on suunatud põllumajandustootjate elujõulisuse (43,4% vahenditest) ning keskkonnaga (28,9% vahenditest) seotud väljakutsetega tegelemiseks. 7% rahast on kavas suunata maapiirkonna arenguks, 6,4% konkurentsivõime suurendamiseks, 3,9% ühiskonna nõudlusele vastavuse suurendamiseks põllumajandussektoris, 2,7% põlvkondade vahetusele põllumajandussektoris, 2,5% sektori kaasajastamiseks teadmussiirde ja innovatsiooni abil ning 2,4% põllumajandustootjate positsiooni parandamiseks väärtusahelas.

Täpsemalt saab materjalidega tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel ÜPP strateegiakava rubriigis.

Pindalatoetusi on taotlenud juba 8340 klienti, taotluste vastuvõtt kestab 15. juunini

Pressiteade
20. mai 2021

 

Kuni 15. juunini saab PRIAst taotleda pindalatoetusi ja maaelu arengukava loomatoetusi. Taotlusi saab esitada ainulte-PRIA vahendusel.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb: „Kuigi erandkorras ei rakendata 2021. aastal hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil taotluse esitamise eest toetuste vähendamist, palume taotlused esitada võimalikult varakult, soovitavalt maikuus. Sel juhul jääb PRIAl rohkem aega juhtida taotlejate tähelepanu korrigeerimist ja täpsustamist vajavale infole.“

Toetusi on kokku viisteist, mille jaoks Euroopa Liidu ja Eesti riigieelarvest on eraldatud kokku üle 254 miljoni euro.

PRIA teenindusbürood on taas klientidele avatud, aga enne teenindusbüroosse tulemist palume kindlasti eelnevalt broneerida aeg taotluse esitamiseks kas meie kodulehe kaudu aadressil https://web.pria.ee/broneering või helistadesteenindusbüroosse.

Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679 või pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Konsulentide kohta leiab täpsemat infot MES nõuandeteenistuse kodulehelt.

Mesilaspere toetust taotleb 1957 mesinikku

Pressiteade
19. mai 2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

17. mail lõppes mesilaspere toetuse (TARU) taotluste vastuvõtt. Kokku taotleb toetust 1957 mesinikku 38 082 mesilasperele.

Juba kolmandat aastat sai PRIAst taotleda mesilaspere toetust. Kui eelmisel aastal oli taotlejaid kokku 1434, siis sel aastal on taotluse esitanud 523 mesinikku rohkem. Taotletud mesilasperede arv on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 7445 võrra.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska sõnul teeb rõõmu, et taotlejate arv on sel aastal eriti jõudsalt suurenenud ning ka taotletud mesilasperede arv on jätkuvalt kasvutrendis.

Kõige rohkem taotlejaid oli Harjumaal, aga kõige suurem mesilasperede arv, kellele TARU toetust taotleti, oli Lääne-Virumaal. Vaata maakondade kaardilt, mitu mesinikku 2021. aastal TARU toetust taotles ning kui paljudele mesilasperedele toetust taotleti:

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2021. aastal on toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2021. a.

Maa- ja rannarahvas: Peaministri ettepanek alustada koostööd maainimeste murede lahendamiseks süstis lootust

Pressiteade
18. mai 2021

Foto: Raul Mee

Maa- ja rannarahvas: Peaministri ettepanek alustada koostööd maainimeste murede lahendamiseks süstis lootust

Eelmisel neljapäeval, 13. mail andsid Eesti maa- ja rannarahva esindusorganisatsioonid peaministrile edasi ühispöördumise, milles palusid võtta senisest suurema tähelepanu alla Eesti maa- ja rannapiirkondade elu toimimine ja püsimajäämine. Pöördumist vastu võttes tegi peaminister ettepaneku alustada koostööd lähima kuu jooksul ning esimese koosoleku aeg on praeguseks juba kokku lepitud. Pöördumise esitasid peaministrile Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts, Liivi Lahe Kalanduskogu ja Eesti Erametsaliit. 

Liivi Lahe Kalanduskogu esinaine Esta Tamm: “Ühispöördumise jaoks koondatud sõnumid ja ettepanekud näitasid ühiskonnale, et maa- ja rannaelanike mured on süstemaatilised ja sügavad. Sõltumata sellest, kas tegu on metsa-, jahi-, kala-, talu- või põllumehega, on meid kõiki viinud ääre peale liigsete, lõpuni uurimata ja liiga kergelt kehtestatud piirangute poliitika, mis on kestnud valdkonnast sõltuvalt 10 kuni 20 aastat. Muidugi pole selles süüdi tänane valitsus, kelle õlgadele meie palve on langenud, kuid loodame riigijuhtide abile praegu, kui olukord areneb üsna kriitilises suunas.”

Peaministrile üle antud pöördumises oli piirangutele osutatud keskne roll. Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul võivad üha uued piirangud juba lähitulevikus takistada Eesti ühiskonnas väärtustatud kohaliku toidu, puidust majade ja mööbli ning keskkonnasõbraliku toasooja tootmist ja pakkumist. “Ka Euroopa rohelepe rõhutab kohaliku toorme tähtsust, pidades silmas, et keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks ei pea me likvideerima kohalikku põllumajandus- ja toidutootmist, metsa majandamist ja kalapüüki, vaid leidma parima viisi loodushoiu ja tootmise eesmärkide ühendamiseks. Eesti kõrget süsinikuheidet aitavad vähendada just maakasutusega seotud biomajanduslikud tegevused, mille eest vastutab meie riigi maarahvas, kellel on aastate jooksul kogunenud selles valdkonnas tugev kogemus ja ekspertiis, mida kiputakse alahindama,” lisas Roomet Sõrmus.

Pöördumises esitasid organisatsioonid ettepanekud, mille abil toetada Eesti maa- ja rannaelu püsimajäämist. Ettepanekute seas on näiteks töötada välja terviklik maapoliitika, mis toetaks põllu- ja metsamaa strateegilist kasutamist nii toidu- kui energiajulgeoleku saavutamiseks. Samuti analüüsida erinevate piirangute kehtestamisel nende sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonna inimeste toimetulekule. Tähelepanu juhitakse ka Euroopa nõuete liigagarale rakendamisele Eestis.

Pöördumise täistekst asub kirja manuses. Maa- ja rannarahva pöördumist on võimalik toetada liitude Facebook’i lehtedel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Jahimeeste Selts, Eestimaa Talupidajate Liit, Liivi Lahe Kalanduskogu, Eesti Erametsaliit.

 

Lisainfo:
Julia Piilmann
Sõnumiagentuur Akkadian
Julia.Piilmann@akkadian.eu
+372 5124 808

 

Eestimaa Talupidajate Keskliit ootab esitama kanditaate Parima Talu konkursile

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
18.05.2021.a.
PRESSITEADE

Pea kolmekümne aastase traditsiooniga parima talu valimise konkurss toimub ka sel aastal. Ootame kohalikke põllumehi ja organisatsioone esitama parima talu kandidaate kuni 20. juunini. 

“Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks ning väga olulisel kohal kogu maaelu edendamisel,“ ütles Taluliidu tegevjuht Kerli Ats. „Parima talu konkurss on hea võimalus seda teadvustada ja hinnata,“ lisab Ats ning kutsub ülesse talupidajaid oma kandidatuuri esitama. „Konkursile võib esitada ka oma naabri  või mõne muu talu, mis on avalduse täitjale silma paistnud,” täiendab ta. „Oluline on, et tublid talupidajad ei jääks märkamata.“

Ka eelmise aasta võitja, Möldri talu peremees Jüri Laur soovitab igal juhul kandideerida. „Kaotada ei ole ju midagi, ainult võita,“ ütleb ta ning lisab, et selle aastane parima talu tiitel on nende talule olnud suur tunnustus. „Olen sellest väga meelitatud. Parima talu tiitel on motiveerinud mind veel enam maaeluga edasi tegelema, investeerima oma tegemistesse ja uusi projekte ellu viima. Lisaks on see tiitel andnud mulle positiivset lisareklaami tänu millele on minu kaubamüük lihtsam ja parem,“ ütleb ta.

Nii nagu eelnevatelgi kordadel oodatakse talusid kandideerima kolme kategooriasse: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ning parim noortalunik. Kandideerida saab  kuni 20. juunini ning kandideerimisavaldus on leitav siit: ESITA AVALDUS

Parimad talud kuulutatakse välja sügisel ning seda valitakse tänavu juba 28. korda. Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu, Maaleht ja Alexela.

 

Lisainfo: 
Kerli Ats 
Tel: +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

Ettevõtjad saavad maaelu arengukava 2014–2020 üleminekuperioodiks täiendavat laenuraha 15 miljonit eurot

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.04.2021

Põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maapiirkonna majandustegevust mitmekesistavad ettevõtjad saavad tänasest jälle esitada laenutaotlusi Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 rakenduvatele rahastamisvahenditele, mis olid laenuraha ammendumise tõttu ajutiselt peatatud. Laenutaotlusi võtab vastu Maaelu Edendamise Sihtasustus (MES).

Eesti Maaelu Arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusega suunati üleminekuperioodiks MAKi rahastamisvahendisse täiendavad 15 miljonit eurot COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks. Koos juurdemaksega on rahastamisvahendi kogumaht 54,4 miljonit eurot.

„Senine, ligi 40 miljoni eurone eelarve maht ammendus eelmisel aastal ning kuigi väljaantud raha laekub tasapisi fondi tagasi on äärmiselt oluline, et saime võimaluse suunata täiendavaid vahendeid maapiirkonnas ettevõtluse edendamiseks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Mitmed ettevõtjad on valmis rohkem panustama digi- ja rohepöördesse ning vajavad selleks tuge täiendavate finantseerimisvõimaluste kaudu,“ lisas minister.

Maaelu Edendamise SA juhatuse liikme Madis Reinupi sõnul on oluline, et investeerimislaenud oleksid ettevõtjatele kättesaadavad pidevalt. „Nii saavad nad oma tegevust pikemalt ette planeerida, teha  investeeringuid just ettevõtjale sobivas arengufaasis ning kaaslaenamise kaudu pankadest lisaraha kaasata.,“ sõnas Reinup. Lisandunud MAK vahendite ning ka juba tagasilaekuvate summade toel saab laenutooteid pakkuda mitme järgmise aasta jooksul, ilma et oleks ohtu laenuvahendite ammendumiseks.

Rahastamisvahendist jätkatakse mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu ning pikaajalise investeerimislaenu pakkumist. Lisainfo ja taotlusvormid laenutoodete kohta leiab sihtasutuse veebilehelt https://www.mes.ee/laen-maki-rahastamisvahendist.

Rahastamisvahendist finantseeritakse kavandatavaid investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid. Rahastamisvahend on suunatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja põllumajandussektori konkurentsivõime suurendamiseks, keskkonnahoiu ning ressursitõhususe ja kestva ning kvaliteetse tööhõive edendamise toetamiseks.

Põllumajandus- ja Toiduamet: Eesti linnupidajad teavad kuidas taudi eemal hoida 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.05.2021

 

Amet kontrollis suuremate linnupidamiskohtade lähiümbrust, vähendamaks nende piirangute alla sattumise riski, kui taud peaks tabama naabruses olevate hobilinnupidajate hoolealuseid.. 

Kontrollide põhifookus oli väljaspidamise keelu järgimisel ja taudiohu vähendamiseks rakendatavatel meetmetel.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul viidi kontrollid läbi märtsi lõpus ja aprilli esimesel nädalal.

Kontrollide eesmärgiks oli kodulindude pidamise kohtades rakendatavate kaitsemeetmete hindamine ja linnupidajate teadlikkuse tõstmine selleks, et vähendada väga nakkava lindude gripi leviku riski, millega võivad kaasneda rasked majanduslikud tagajärjed. „Kokku oli kontrollivalimis 66 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) registreeritud linnupidajat. Hea meel on tõdeda, et kõikides kontrollitud linnupidamiskohtades peeti linde siseruumides või kohandatud ehitistes. Enim kontrolle teostati Lõuna-Eestis, kus 80% juhtudest peeti linde hobikorras või oma tarbeks,“ kirjeldas Kalda. Kontrolliti neid linnupidajaid, kes asuvad enam kui 1000-pealise linnufarmi 3 km raadiuses.

„Märkimist väärib loomapidajate hoolsus ja püüd haigust ennetada. Üksikute avastatud puuduste puhul selgitati nõuete sisu ja leiti sobiv lahendus,“ selgitas Kalda. Juhul kui linnupidamine oli lõpetatud, tuletati linnupidajatele meelde, et PRIAt tuleb teavitada ja linnupidamiskoha staatus muuta mitteaktiivseks.

Lindude sees pidamise nõue kehtib. Kodulindude välitingimustes pidamise keelu lõpetamine sõltub nii kõrge patogeensusega lindude gripi olukorrast Eestis kui ka lähiriikides. Kodu- ja metslindude kõrge patogeensusega lindude gripi juhtumite arv Euroopas võrreldes märtsi- ja aprillikuuga on küll langenud, kuid endiselt tuleb teateid Eesti lähiümbrusest — Soomest, Rootsist ja Leedust lindude gripi juhtumite tuvastamiste kohta metslindudel. See tähendab, et viirus pole kuskile kadunud ja ringleb endiselt Läänemere ümbruses. „Täname kõiki linnupidajaid, kes oma linde tervisest hoolides kehtestatud nõueteid täidavad ja piirangutest kinni peavad,“ tunnustas Kalda.

 

Linnugripi peamised sümptomid:

–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;

–    isutus, uimasus kõhulahtisus;

–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;

–    munatoodangu järsk langus.

 

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:

–    hoida linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;

–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;

–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.

–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.

–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:

–   Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.

–   Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse enda lindude kaitseks.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

17.–23. maini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.05.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kirde- ja Kaugu Eesti aladel kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Vaktsineeritava ala laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaal Narva jõega piirnevatel aladel ning jätkatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel.

Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti Enel Niine sõnul on metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine väga oluline. „Marutaud on väga levinud näiteks Venemaal, Valgevenes ning Ukrainas. Haigus võib Eestisse tagasi jõuda nii kaugema vahemaa tagant mittenõuetekohaste lemmikloomade sisseveol kui ka vahetult üle piiri metsloomadega. Seetõttu on oluline, et piiriäärsetel aladel elutsevad rebased ja kährikud oleksid haiguse eest vaktsineerimise läbi kaitstud,“ selgitas Niin.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  • Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  • Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
  • Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  • Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

Taust

2013. aasta aprillist alates on Eesti Rahvusvahelise Epizootiate Büroo (OIE) deklaratsiooni kohaselt ametlikult marutaudivaba riik . Vastavalt uuele Loomatervisemäärusele on Eesti marutaudivabadus sellest kevadest kinnitatud ka vastava Euroopa Komisjoni otsusega. Haigusvabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Aastatel 2011–2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri. Seoses sellega, et Läti Vabariik saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse ning on seda suutnud säilitada seniajani, vaktsineeritakse alates 2015. aastast vaid Vene Föderatsiooniga piirnevaid alasid.
Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006–2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, aastatel 2011–2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal. Puhveralas vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 46%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.