Põllumajandus- ja Toiduamet: veterinaararstid ärge riskige oma kutsetegevusloa kaotamisega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.05.2021

Sotsiaalmeedias levivad üleskutsed, kus otsitakse loomaarsti pettuse eesmärgil. Vaktsineerimist tõendavate dokumentide täitmine ilma vaktsineerimist tegemata on võltsimine. Loomaomanikud riskivad oma lemmiklooma tervisega.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on loomaomaniku üleskutse sotsiaalmeedias äärmiselt vastutustundetu ja lubamatu. „Loomaomaniku  kohustus on jälgida, et tema hoolealused oleksid hoitud ning regulaarselt haiguste vastu vaktsineeritud. Ametile teadaolevalt levivad üleskutsed, kus otsitakse loomaarsti, kes võimaldaks koerte ja kasside dokumentidesse vaktsineerimist tõendavate kleebiste, kuupäevade ning allkirjade panemist ilma, et tegelikult oleks neid loomi vaktsineeritud.“

Selline tegevus on selgelt üleskutse seaduserikkumisele. „Selliselt tegutsev veterinaararst riskib enda veterinaararsti kutsetegevusloa kehtetuks tunnistamisega, mille tagajärjel ei ole tal võimalik enam Eestis, aga ka laiemalt Euroopa Liidu territooriumil veterinaararstina töötada. Vaktsineerimata loomad kujutavad suurt ohtu inimese tervisele ja vastupidi,“ selgitas Kalda teo tõsidust.

Veterinaarkorralduse seaduse alusel on kutsetegvusluba omav veterinaararst kohustatud järgima oma töös temale kohanduvaid nõudeid, pidama kinni veterinaararsti kutse-eetikast ja järgima head veterinaarset tava.

Põllumajandus- ja Toiduamet ootab põldtunnustamise ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.05.2021 

 

Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada kuni 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini.

Sertifitseeritud seemne tootmise eesmärk on põllumajandustootja varustamine kontrollitud kvaliteetse seemnega. See aitab ennetada haiguste levimist ja tagab sordipuhtuse. Sõltuvalt taimeliigist või liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüsimine ning järelkontrolli põldkatsed.

„Seemnetootjate soovile vastu tulles on alates sellest aastast sertifitseerimise taotluste esitamiseks pikemad tähtajad. Siiski on oluline esitada taotlused õigeaegselt, et jõuaksime seemnepõldude tunnustamiseks teha kõik vajalikud ettevalmistused,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Piia Puusepp.

Sertifitseerimise taotluse esitamine seemnepõldude andmete jaoks on alanud. Talirapsi ja -rüpsi sortide seemnepõldude andmed on võimalik esitada 15. maini. Ülejäänud põllukultuuride (v.a seemnekartul) taotlusi saab esitada kuni 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi kuni 15. juunini. Taotlust on kõige lihtsam esitadakliendiportaali kaudu.

Täpsem juhend põllukultuuride taotluste (v.a seemnekartul) esitamiseks on leitav siit ja seemnekartuli taotluse esitamiseks siit.

Mesilaspere toetuse taotlusi saab esitada veel 17. maini

Pressiteade
13. mai 2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Tänaseks on PRIAle mesilaspere toetuse taotluse esitanud 1 231 mesinikku 17 806 mesilasperele. Toetust saab taotleda veel kuni 17. maini.

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust ning aitab kaasa põllumajandusloomade registris mesilasperede registreerimisele.Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2021. aastal on toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2021. a.

Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana. Mesinik peab põllumajandusloomade registrile teatama andmed tema poolt peetavate mesilasperede arvu kohta 1. mai 2021. a seisuga ning pärast seda kindlasti esitama ka lisaks taotluse mesilaspere toetuse saamiseks. Toetuse täpsete tingimuste kohta saab lugeda toetuse lehelt. Taotlejad saavad abi küsida ka PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonilt 737 7679.

Avatud talude päeval osaleb tänavu ligi 280 talu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.05.2021

 

Seitsmes üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu 25. juulil ning registreerimise lõppedes oli oma osalemisest teada andnud 277 talu. Eelmisel aastal osales avatud talude päeval 281 talu.

„Tänavusel avatud talude päeval soovib oma uksed ja väravad avada 277 talu ja maaettevõtet üle Eesti ehk neid on pea samapalju kui mullu, mis on väga tore uudis. Keeruline koroonaaeg oma mõju ja piirangutega pole vähendanud maapiirkonnas elavate aktiivsete ja ettevõtlike inimeste huvi tutvustada oma tegemisi ning tooteid-teenuseid,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Vaadates avatud talude päeval osalevate talude tegevusvaldkondi, saab kinnitust teadmine, et maal on hea elada ning seal leidub küllaldaselt mitmekesist tegevust. Eks iga külastaja peab nüüd juulikuus oma marsruudi selle põhjal ise koostama – valikut on piisavalt.“

Ministri sõnul leidub tänavu nii nagu ka varasematel aastatel avastamist igale maitsele: saab näha loomi, sh nii piimatootmist, kitse- ja lambakasvatust, küülikuid, lihaveiseid, hobuseid, loomaparke, erinevaid lindusid. Pea igas maakonnas on esindatud mesindustalud. Samuti on esindatud taimekasvatus ja iluaiandus, on hobi- ja tootmistalusid, saab näha elustiilitalusid. Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise poolel on võimalik tutvuda piima-, liha-, teravilja, veini- ja siidritootmisega. Lisaks leiab valikust maaturismi- ning kunsti- ja käsitöötalusid, talumuuseume ja põllumajanduskoole.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lamburi sõnul on avatud talude päeval osalejate seas uusi tulijaid 52 talu ehk siis samas suurusjärgus nagu varasematel aastatel.  55 talu avavad oma ettevõtmise vaid pühapäeval, ülejäänud 80% on avatud nii laupäeval kui pühapäeval.

Kõige rohkem talusid on sel aastal avatud Harjumaal (37) ning Pärnumaal (34), nendele järgnevad talude arvukuselt Tartumaa (31) ja Saaremaa (27). „Sel aastal on võrreldes eelmise aastaga talud aktiivsemad Ida-Virumaalt (14), Valgamaal (14) ja Raplamaalt (13). Üllataja on sel aastal Hiiumaa, kus uksed avab kokku 11 talu, neist 7 avavad esmakordselt,“ lisas Reve Lambur.

Avatud talude päeva veebileht asub aadressil www.avatudtalud.ee. Sealt leiab külastaja ka avatud talude kaardi, kuhu lisanduvad enne avatud taude päeva ka talude programmid. Facebookis on leida üritus Üle-eestiline avatud talude päev 2021, kus samuti jagatakse infot. Avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 25. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud. Samas on laupäeval, 24. juulil ka võimalik avada oma talu ning seda võimalust kasutab tänavu neli viiendikku taludest.

  1. aastal oli üle Eesti avatud 281 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 213 000 külastuse.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Eesti maa- ja rannarahvas pöördub valitsuse poole: maaelu lämmatatakse liigsete piirangutega 

Pressiteade
13.05.2021

 

Eesti maa- ja rannaeluga seotud organisatsioonid teevad ühise pöördumise Vabariigi Presidendi, Riigikogu fraktsioonide ja Vabariigi Valitsuse poole palvega võtta senisest suurema tähelepanu alla Eesti maa- ja rannapiirkondade elu toimimine ja püsimajäämine. Pöördumises tuuakse välja, et Eesti maa- ja rannaelanikele seatakse iga aastaga aina suuremaid piiranguid. Kitsenduste seadmisel jäetakse maarahvas tihtilugu läbirääkimistest kõrvale ning antakse aina suurem sõnaõigus kitsastele huvigruppidele. Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts, Liivi Lahe Kalanduskogu ja Eesti Erametsaliit.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv: “Meie ühise pöördumise aluseks on maa- ja rannaelanikke ühendavad valdkondadeülesed mured: piirangud, mis võtavad eesmärgiks maainimese ja looduse vastandamise, liiga suure kaalu omistamine ebaprofessionaalsetele aktivistide ühendustele ning uute regulatsioonide loomine ühekülgsete uuringute põhjal, mis ei analüüsi tervikpilti. Põllu-, jahi-, kalamehi ja metsaomanikke ühendavad ühised mured maaelu püsimajäämise pärast ning peame vajalikuks seda väljendada uuele valitsusele.”

Pöördumises tuuakse välja, et enamik Eesti keskkonnakoormusest ja saastest tuleneb linnade elutegevusest, kuid vastutus pannakse pigem maainimeste õlgadele. Ometi aitavad just maa- ja rannapiirkondade elanike igapäevategevus tasakaalustada kaasaegse inimese keskkonnamõju ning tagada linnainimesele vajalik toit ja soe tuba.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul väärtustavad Eesti inimesed kohalikku ja värsket toitu, liigirikast loodust, puidust maju ja keskkonnasõbralikku toasooja, kuid hetkel seatakse maa- ja rannarahva tegutsemisele asjatundmatuid piiranguid, mis takistavad nende hüvede tootmist. “Levimas on tendentsid, kus aktivistide survel seatakse loomakasvatusele ebamõistlikke piiranguid, mille eesmärgiks on loomakasvatuse vähendamine. Aktivistid ei varjagi oma tegelikku motiivi viia väikeste sammude haaval läbi süstemaatiline muutus liha tarbimise vähendamiseks,  lõppeesmärgiga liikuda veganluse suunas,” sõnab Ats. “Ometi on loomakasvatusel ringmajanduses vältimatu roll kodumaise toidu ja kohaliku orgaanilise väetise tootmisel, mullaviljakuse hoidmisel ning elurikkuse säilitamisel ning Eestis loomade karjatamise vähenemine on juba põhjustanud putukate (sõnnikumardikas), lindude (suitsupääsuke, põldlõoke, rukkirääk, kiivitaja), kahepaiksete ja taimeliikide (nt. kullerkupu) arvukuse vähenemist,” selgitab ta.

Ülereguleerimise all kannatab ka Eesti kohalike rannakülade jätkusuutlikkus. Küsitavate keelualade loomine ja Vabariigi Valitsuse plaan ajalooliste püügiõiguste vähendamiseks läbi karistusseadustiku suretab kutseliste kalurite traditsioonilist kalapüüki. Samal ajal on riik jätnud tähelepanuta Eesti jaoks võõrliigi, kormoranide poolt tekitatud kahju rannaaladele ja kalandusele. Olulise näitena on pöördumises toodud ka Alutaguse rahvuspargi laienemine ja uute püsielupaikade moodustamine, mis on tekitanud kohalike elanike seas tugeva vastuseisu. Kohalikud on mures töökohtade säilimise ja piirangute tõttu saamata jääva tulu kompenseerimise pärast. Ometi jätkub rahvuspargi laiendamise planeerimine ilma, et oleks analüüsitud kavandatavate piirangute sotsiaalmajanduslikke mõjusid.

Pöördumises esitavad organisatsioonid ettepanekud, mille abil toetada Eesti maa- ja rannaelu püsima jäämist. Ettepanekute seas on näiteks töötada välja terviklik maapoliitika, et toetada läbi põllu- ja metsamaa Eesti toidu- ja energiajulgeolekut. Samuti analüüsida erinevate piirangute kehtestamisel nende sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonna inimeste toimetulekule. Tähelepanu juhitakse ka Euroopa piirangute liigagarale rakendamisele Eestis.

Pöördumise täistekst asub SIIN. Maa – rannarahva pöördumist on võimalik toetada liitude Facebook’i lehtedel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Jahimeeste Selts, Eestimaa Talupidajate Liit, Liivi Lahe Kalanduskogu, Eesti Erametsaliit.

 

Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ

Esta Tamm, tegevjuht

info@kalanduskogu.ee, tel 523 6227

 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Roomet Sõrmus, juhatuse esimees

roomet.sormus@epkk.ee, tel 52 058 57

 

Maaeluminister: väärtuslik põllumajandusmaa vajab kaitset, et kindlustada tulevikus meie toidulaud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.05.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles teisipäeval Riigikogule, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu eesmärk on tagada kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa mullastiku kaitse, sellise maa hoidmine võimalikult suures ulatuses põllumajanduslikus kasutuses ja selle kaudu julgeolek toidu tootmisel.

„Paraku tuleb tõdeda, et põllumajandusmaal ja selle mullastikul ei ole siiani õiguslikku kaitset.  Eesti pindalast moodustab haritav maa vaid alla veerandi. Vajadus maa järele avaldab jätkuvalt just põllumajandusmaale üha suuremat survet. Nii on see mujal ja nii on see ka Eestis,“ ütles maaeluministerUrmas Kruuse oma kõnes väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse esimene lugemisel Riigikogus. Minister märkis, et linnu ja asulaid ümbritsevatele viljakatele põllumajandusmaadele on mugav ja kulusäästlik ehitada ning seepärast seda ka tehakse. Muld võib ehitustegevuse tõttu hävineda kiiresti, kuid selle taastumise tempo on sisuliselt olematu ehk see võtab sadu ja tuhandeid aastaid.

Urmas Kruuse sõnul on väärtusliku põllumajandusmaa kaitset käsitleva seaduse eelnõud välja töötatud kaheksa aastat. „Soovime saavutada seda, et meil oleks jätkuvalt olemas toidu tootmiseks esmavajalik ökoloogiline, samas taastumatu loodusressurss – muld. Riigi elujõulisus ja iseseisvus, inimeste tervis ja looduskeskkond on seotud võimekusega oma rahvas ise ära toita. Selle seadusega tagame väärtusliku mullastikuga põllumajandusmaa säilimise ning aitame kindlustada meie kõigi toidulaua,“ lisas minister.

Seaduseelnõu kohaselt saaks piirangutega kaitstud vähemalt üle kahe hektari suurune külas või alevikus paiknev maatulundusmaa sihtotstarbega massiiv, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet on Eesti keskmise või maakonna keskmise boniteediga võrdne või sellest suurem. Väärtuslikku põllumajandusmaad on esialgsete arvutuste kohaselt kokku ligi 700 000 hektarit.

Eelnõu oli esimest korda Riigikogu menetluses 2018. aastal, kuid langes seoses koosseisu lõppemisega 2019. aasta märtsis menetlusest välja. Kui toona kavatses riik võtta väärtusliku põllumajandusmaa kaitse tagamise põhiülesanded enda kanda, siis praeguse eelnõuga nähakse ette, et väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende kaitsetingimused määravad kohaliku omavalitsuse üksused oma üldplaneeringuga. Sellega on tagatud kohalikele omavalitsustele planeerimisautonoomia.

Üldplaneeringuga tuleb tagada väärtusliku põllumajandusmaa säilimine – see tähendab, et üldjuhul ei tohi kohaliku omavalitsuse üksus lubada sinna ehitada ega seda metsastada. See ei tähenda samas seda, et väärtuslikule põllumajandusmaale ei tohi üldse ehitada. „Eelnõu ei piira kohalike omavalitsuste arengut. Kui üldplaneeringu puhul kaalub muu avalik huvi väärtusliku põllumajandusmaa säilimise avaliku huvi üles, tuleb seda veenvalt põhjendada. Seega jäävad kohalikele omavalitsustele jätkuvalt kõik hoovad oma piirkonna arengu suunamiseks,“ sõnas minister.

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: tori hobuste aretusprogramm ei vasta seaduse nõuetele

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.05.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ei kiida heaks Eesti Hobusekasvatajate Seltsi (EHS) esitatud tori tõugu hobuste aretus- ja säilitusprogrammi, sest see ei vasta põllumajandusloomade aretuse seaduse nõuetele. Olukorra lahendamiseks peab EHS ametile esitama seadusega kooskõlas olevad aretusprogrammid.

Põllumajandusloomade aretuse seaduse kohaselt peab aretusprogramm vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1012 (tõuaretuse määrus) sätestatud nõuetele. Tõuaretuse määrus ütleb, et aretusprogrammis peab olema määratletud aretuse eesmärk ning eesmärgiga seotud hindamiskriteeriumid, mille alusel valitakse aretusloomad.

EHS esitas tori tõu kohta ühe aretusprogrammi, väites programmis, et tõul on üks tõuraamat ja ühesed aretuse eesmärgid.

„EHS-i aretusprogrammis on universaalsuuna ja aretussuuna hobustele seatud küll sarnane aretuseesmärk – tõu säilitamine –, kuid tori aretussuunas puudub tõu säilitamise meetodite kirjeldus,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Katrin Reili, lisades, et vastupidi seaduses nõutavale ei kasutata tori tõugu hobuste aretussuunas puhasaretust, vaid ka komponenttõugu (Hannoveri, inglise täisverelise, holsteini ja trakeeni tõugu) täkkusid. „Õigupoolest on aretussuuna puhul tegu ristamisprogrammiga, kus aretuseesmärk ei ole kooskõlas programmis esitatud aretusmeetoditega.“

PTA hinnangul ei toeta esitatud aretusprogramm EHS-i seisukohta, et tori tõul on ühesed aretuseesmärgid. Ehkki EHS on esitanud ühe tori tõugu hobuste aretusprogrammi, on tegelikult tegemist siiski kahe iseseisva tõuraamatu ja aretusprogrammiga. Mõlemad neist käsitlevad kindlat osa tori tõugu hobustest ja kirjeldatud omadustest, milleni soovitakse aretusprogrammi täites jõuda.

„Põllumajandusloomade aretuse seaduses on kirjas, et kui tõusiseselt on looma omaduste alusel eristatud kaks või enam aretuseesmärgiga aretussuunda, moodustavad nad igaüks eraldi alampopulatsiooni, nõudes juurde ka vastavat aretusprogrammi,“ märkis Reili.

Tori tõul on kolm alampopulatsiooni, millest universaalsuuna hobuste ja vana-tori suuna hobuste alampopulatsioon on kantud põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetellu. Tori aretussuund sinna ei kuulu, kuna selle puhul on lubatud komponenttõugude kasutamine.

Ohustatud tõu puhul on lubatud kasutada ainult puhasaretust. See tähendab, et aretamisel võib kasutada ainult sama tõugu looma. Kui tõusiseselt on moodustatud mitu alampopulatsiooni, siis sama tõu samasse alampopulatsiooni kuuluvat looma.

Kuna tori tõug tervikuna ei vasta ohustatud tõu nõuetele, on Reili sõnul oht, et tori universaalsuuna alampopulatsioon kustutatakse ohustatud tõugude loetelust ning nende loomade eest ei ole võimalik enam loomapidajatele maksta ohustatud tõugu looma pidamise toetust. Praegu makstakse toetust tori universaalsuuna alampopulatsiooni hobuste eest.

„Soovime väga, et olukord laheneks. Selleks peab EHS ametile esitama seadusega kooskõlas olevad aretusprogrammid,“ ütles Reili. „Oleme saanud olla uhked Eestis aretatavate tori hobuste üle ja tahame, et tõuaretus jätkuks parimal võimalikul viisil, mis on seadusega kooskõlas.“

 

Inimeste vaktsineerimise kõrval ei tohi unustada loomade vaktsineerimist

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.05.2021

 

Üha enam on hoogustumas vaktsineerimine koroonaviiruse vastu, siiski ei tasu unustada, et ka loomad vajavad erinevate haiguste vastu kaitset. Väga paljusid nakkushaiguseid on võimalik vaktsineerimise abil ennetada.

Maailmas sureb marutaudi iga päev sadu inimesi, valdav osa neist lapsed. Neist ligi 95% juhtudest saadakse nakkus koeralt. Eesti on olnud tänu kestvatele tõrjemeetmetele juba kümnendi marutaudivaba maa, kuid see raske haigus ohustab meid pidevalt idapiiri taga.

„Marutaudivastane vaktsineerimine ei ole mitte ainuüksi vajalik, vaid ka ainukene Eestis seadusega kohustuslikuks tehtud vaktsineerimine, mille puhul lemmikloomaomanikud vastutavad, et nende loom oleks marutaudi vastu regulaarselt vaktsineeritud,” selgitab Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialistEnel Niin, lisades, et tegu on haigusega, mis on ühtviisi surmav kõikidele imetajatele, sealhulgas inimesele.

Teine praegu Eestis uuesti levima hakanud haigus, mille vastu saab koera vaktsineerida, on koerte katk. „Kuigi pikka aega seda taudi meil ei leitud, on viimase pooleteise aasta jooksul taas tekkinud koerte katkust põhjustatud surmajuhtumid,” räägib Niin ja lisab, et koera on põhjust kaitsta teistegi suhteliselt levinud ja raske kuluga haiguste eest, nagu koerte leptospiroos, mis avaldub kõige sagedamini ägeda neerukahjustusena, ning koerte parvoviirus, mis põhjustab väga nakkavat kõhulahtisuse ja oksendamisega kulgevat haigust.

Ohtlikud haigused ohustavad ka teisi koduloomi, nagu kasse ja küülikuid. Kasse vaktsineeritakse nii kassikatku ehk panleukopeeniaviiruse kui ülemiste hingamisteede viirushaiguste vastu. Küülikuid on soovitatav vaktsineerida müksomatoosi vastu, mis levib verd imevate putukatega ja mille puhangud tekivad seetõttu eelkõige suvisel ajal.

Ka põllumajandusloomadel esineb ohtlikke ja karja oluliselt kahjustada võivaid nakkushaiguseid, mida saab õigeaegse ja regulaarse vaktsineerimisega ära hoida. Näitena võib tuua hobused, keda ohustavad sellised haigused nagu hobuste gripp, hobuste rinopneumoonia/herpesviirus ning teetanus.

Põllumajandusloomade puhul tuleb vaktsineerimisvajaduse kaalumisel kindlasti nõu pidada usaldusväärse loomaarstiga, kes on konkreetse karjaga põhjalikult kursis. „Loomulikult on põllumajandusloomade pidamisel nakkushaiguste üheks kõige olulisemaks ja tõhusamaks ära hoidmise meetmeks bioohutusnõuete järgimine loomaomaniku ning ettevõtte töötajate poolt,” tähendab peaspetsialist Niin. „Vaktsineerida on mõttekas vaid nende haiguste vastu, mis võivad loomi reaalselt ohustada, tehes seda nii tihti, kui vajalik, ning nii harva, kui võimalik.“

Algas tänavuste pindala- ja loomatoetuste taotluste vastuvõtt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.05.2021

Maaeluministeerium kutsub esitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 2021. aasta pindala- ja loomatoetuste taotlusi.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on väga oluline põllumajandusliku tegevuse elujõud ja stabiilsus. „Pindala- ja loomatoetused aitavad tagada põllumajandusmaa sellena säilimist ja omamaise toidu jõudmist iga pere toidulauale ning see omakorda soodustab ka põllumehi oluliselt rohkem keskkonnahoidlikke tavasid järgima,“ märkis minister. „Otsetoetuste eelarvet on suurendatud üle 20 miljoni euro võrra ja toetusi hakatakse välja maksma juba aasta lõpus.“

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika seisab uue finantsperioodi lävel, kuid liikmesriigid on kokku leppinud, et 2021. ja 2022. aastal jätkatakse perioodi 2014–2020 eesmärkide elluviimist, kasutades selleks uue finantsperioodi eelarvet. Ilma oluliste muudatusteta jätkatakse seniste üheaastaste toetuste andmist, kuid suurim muudatus puudutab põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme ning mahepõllumajanduse toetusi, mille puhul on 5-aastane kohustuseperiood lõppenud ning uutele taotlejatele toetusega liitumisel on kõik kohustused ühe kalendriaasta pikkused.

Väiksemaid muudatusi on seetõttu ka toetuse nõuetes. Kui kehtiv viieaastane kohustuseperiood 2020. või 2021. aastal ei lõpe, peab kehtivat kohustust täitma viieaastase kohustuseperioodi lõpuni. Täpsemad juhised toetuste taotlemiseks saab PRIA kodulehelt.

Taotluste vastuvõtmine algas 2. mail ning taotlusi saab esitada kuni 21. maini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Kui taotlusi ei ole sel perioodil võimalik esitada, siis hilinenud taotlusi võetakse vastu kuni 15. juunini.

2021. aastal on võimalik taotleda pindala- ja loomatoetusi (otsetoetused ning Eesti maaelu arengukava 2014−2020 keskkonna-, mahe- ja loomade heaolu toetused), mille jaoks on eraldatud Euroopa Liidu ja Eesti riigieelarvest kokku 254 285 000 eurot.

Tuulekaera vältimiseks külva sertifitseeritud seemet

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
03.05.2021

 

Tuulekaera tõrjes kasuta külviks sertifitseeritud seemet, millega väldid võimalikku tuulekaera levikut külviseemnega ja lood tingimused hea saagi saamiseks.

„Sertifitseeritud seemne kasutamine on oluline meetod tuulekaera tõrjeks, sest külviseeme on üks eeldustest, millega lood tingimused hea saagi saamiseks,“ nõustab Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Virve Straume ja lisab, et sertifitseeritud seemne kvaliteeti kinnitab seemnepakendil olev etikett.

Niisamuti on Straume sõnul tuulekarja tõrjeks vajalik ka igal aastal põlde monitoorida. „Kõige kergemini avastad tuulekaera, kui vaatad põldu vastu valgust, kuid vaata üle ka põllu- ja kraaviservad, kaitseribad, teeääred, elektriliini alused ja põllutöömasinate liikumise teed,“ märgib ta.

Tuulekaera leiu korral tasub läbi käia kogu lähipiirkond, sest see kasvab sageli pesakondadena. „Kitkuge tuulekaerataimed põllult välja koos juurtega, pange kotti, viige põllult ära ja hävitage,“ jätkab nõunik.

Vajalik on veel paika panna viljavaheldus ehk erinevate kasvatatavate taimeliikide järgnevus selliselt, mis takistaks tuulekaera levikut (heintaimed, talivili, raps, rüps jne). „Loobuge kaera kasvatamisest tuulekaeraga saastunud põllul, sest tuulekaera on kaerast raske avastada ja keemilist tõrjet ei ole võimalik teha.“

„Hea võte on kõrrekoorimine ja kevadine külvieelne harimine, et meelitada tuulekaer idanema ning siis hävitada,“ räägib Straume, lisades, et liikudes masinatega ühelt põllult teisele, tasub puhastada masinad ja põllutööriistad nende külge jäänud mullast. See hoiab ära tuulekaeraseemnete sattumise ühelt põllult teisele.

Tuulekaera tõrje tuleb läbi mõelda ja paika panna iga saastunud põllu kohta eraldi. Kui ühel aastal jätta tõrje tegemata, siis järgmisel suvel on olukord mitu korda hullem. Tuulekaera tõrjes on seega oluline peatada uute tuulekaeraseemnete varisemine põllule.

Rakendades oskuslikult keemilist ja agrotehnilist tõrjet, hakkab tuulekaeraga saastatus põllul vähenema.

 

Lisainfo

Maakasutajal, kelle põllul esineb tuulekaera, on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse järgi kohustus tuulekaera levikut piirata.

Tuulekaeraga saastunud alad on nähtavad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumassiivide veebikaardil (abiinfo kiht).

Tuulekaera tõrjeks sobivad keemilised tõrjevahendid on leitavad Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt https://pta.agri.ee.

Aita kaasa ja teavita põldudest, kus lokkab tuulekaer e-posti aadressil tuulekaer@pta.agri.ee.