Maaeluminister pikendas põllumajandustootjate investeeringute tegemise tähtaega

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.05.2021

 

Maaeluminister allkirjastas määruse eelnõu, millega pikendatakse COVID-19 viiruse mõju tõttu “Eesti maaelu arengukava 2014−2020” meetmes 4.1 “Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks” investeeringute elluviimise tähtaega. 

„Koroonaviiruse puhang on avaldanud mõju toetuse saajatele, arvestades, et eriolukorrast tulenenud piirangute ja ka nende järelmõju tõttu on olnud raskendatud ehitustööde tegemine. Samuti on muudetud või üles öeldud kokkulepitud tööde tegemise lepinguid. Muudatus annab põllumajandustootjatele paindlikumad võimalused kavandatud investeeringute ellu viimiseks,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul on tähtaja pikendamise eesmärk võimaldada toetuse saajatel kavandatud tegevused ellu viia ja seeläbi tagada toetusraha parem ja täielikum ärakasutamine.

Määruse muudatusega pikendatakse meetme 4.1 tegevuste elluviimise tähtaega viiendas taotlusvoorus (2018. aastal) toetust saanud ettevõtjatel seniselt kolmelt aastalt nelja aastani eeldusel, et toetuse saaja on toetatavast tegevusest ellu viinud osa, mille maksumus moodustab vähemalt 40% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest.

Meetme 4.1 kuuendas taotlusvoorus (2019. aastal) toetust saanud ettevõtjatel pikendatakse ehitustegevusega seotud investeeringute tegemise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani eeldusel, et  ehitamisega seotud tegevuse kohta on kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitatud vähemalt üks maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega.

2. mail algas e-PRIAs pindalatoetuste taotlemine

Pressiteade
3. mai 2021

 

2. mail alustas PRIA pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste vastuvõttu, mis toimub ainult elektrooniliselt e-PRIA vahendusel. Pindala- ning loomapõhiste toetuste maksmiseks on 2021. aasta eelarves kokku üle 231 miljoni euro.

 

Erandkorras ei rakendata 2021. aastal toetuste vähendamist taotluse esitamise eest (1% tööpäeva kohta) hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil. Taotlusi saab esitada 15. juunini, aga palume taotlused esitada siiski võimalikult varakult.

COVID-19 viiruse leviku ulatusest tulenevalt avatakse PRIA maakondlikud teenindusbürood klientidele 10. mail. Enne teenindusbüroosse tulemist palume tutvuda PRIA veebilehel avaldatud infoga ja kindlasti eelnevalt broneerida aeg taotluse esitamiseks kas meie kodulehe kaudu aadressilhttps://web.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroosse. Palume tungivalt leida võimalus esitada taotlus mõne lähedase abiga või anda vajalikud volitused isikule (sugulane, sõber, konsulent jne), keda enda taotlust esitama volitate.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb: „Eelmise aasta kogemus näitas, et kuigi riigis valitsesid erakorralised tingimused, said põllumehed pindalatoetuste taotlemisega kenasti hakkama. Kindlasti on see nii ka sel aastal. Juhul, kui taotlemisega seoses tekib küsimusi, võtke meiega julgesti ühendust, et taotlused saaksid esitatud võimalikult varakult.“

Milliseid toetusi saab tänavu taotleda?

Otsetoetused:

 

Maaelu arengukava 2014-2020 toetused:

  1. Keskkonna- ja kliimameede ehk põllumajanduslik keskkonnatoetus:

 

  1. Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH).
  2. Loomade heaolu toetus (LHT).
  3. Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT).

 

Palume kõigil taotlejatel tutvuda soovitud toetuste saamise täpsemate tingimustega meetmete määrustest, tutvustustest ning „Abiks taotlejale“ juhenditest, mis avaldatakse PRIA kodulehel www.pria.ee.

Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679 või pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Konsulentide kohta leiab täpsemat infot MES nõuandeteenistuse kodulehelt.

 

Lääne-Harju vallas lõpetati eriti ohtliku lindude gripi (H5N8) puhangust tingitud piirangud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.05.2021

 

Üle-eestiline lindude sees pidamise nõue jääb kehtima.

Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetas Harjumaal asuva A.K.S.S Grupp OÜ lindlas lindude gripi tõttu kehtestatud karantiini ning kümne kilomeetri raadiuses oleva piirangutsooni.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on möödunud 30 päeva haigestunud lindude hukkamisest, pidamisruumide puhastamisest ja desinfitseerimisest. A.K.S.S Grupp OÜ lindlas teostatid desinfitseerimised ja hävitati kõik, mis puutus kokku haigestunud lindudega. Kuna pole tuvastatud haiguse edasisist levikut, siis lõpetati piirangute kehtivus,“ selgitas Sammel.

Lisaks kontrolliti kõiki linnupidajaid, kes jäid piirangutsooni. „Kümne kilomeetri raadiusesse jäävaid linnupidajaid kontrolliti ning puudusi ei tuvastatud. Samuti ei esinenud lindudel haigustunnuseid. Seetõttu sai piirangutsooni kitsendused tühistada,“ kirjeldas Sammel.

Endiselt on väga oluline järgida kõiki bioohutusnõudeid ning olla ettevaatlik, et suurt suremust ja seeläbi suurt majanduslikku kahju põhjustav taud ei jõuaks ühtegi lindlasse.

Kuna lindude ränne pole veel lõppenud ning jätkuvalt leitakse lindude gripile positiivse diagnoosiga veelinde, siis tuleb endiselt kodulinde hoida sisetingimustes. Põllumajandus- ja Toiuduamet jälgib lindude gripi levikut ning vastavalt olukorrale otsustab üle-eestilise sees pidamise nõude kehtetuks tunnistamise esimesel võimalusel.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoida linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse enda lindude kaitseks.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Erametsaliit kiidab keskkonnaministrit metsaomanike huvide eest seismise eest

Eesti Erametsaliidu teade
1. mai 2021

 

Sel nädalal avalikustatud riigieelarve strateegia keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste seas oli välja toodud ka toetusmeetme rakendamine väljaspool Natura 2000 alasid asuvates piiraguvööndi erametsades. Eesti Erametsaliit tunnustab keskkonnaministrit ja kogu valitsust, kes metsaomanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamist toetasid.

Seni on piiranguvööndi metsaomanikke koheldud ebavõrdselt – kui maa asub Natura alal, on piirangute eest võimalik küsida hüvitist, kui aga väljaspool Natura võrgustikku, siis omanikule hüvitist ei maksta. Aastate jooksul on Eesti Erametsaliit korduvalt probleemile tähelepanu juhtinud. Piiranguvööndi metsaomanike ebavõrdset kohtlemist hüvitise maksmisel on nentinud nii keskkonna- kui maaeluministeerium. Ka õiguskantsler on nii 2014. kui ka 2018. aastal asunud seisukohale, et sarnases olukorras maaomanikke tuleb kohelda sarnaselt ning väljaspool Natura võrgustikku olevatele piiranguvööndi omanikele toetuse maksmine on õiguslikult põhjendatud.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv tunnustab keskkonnaminister Tõnis Mölderit, kes seisis riigieelarve strateegia koostamisel metsaomanike huvide eest ning tänu kellele on tänane valitsus kokku leppinud piirangute hüvitamises ka väljaspool Natura võrgustiku alasid. „Loodame, et selle hüvitismeetme rakendamise nimel hakatakse ministeeriumis koheselt tööd tegema ning metsaomanike ebavõrdne kohtlemine lõppeb juba järgmisel aastal,“ ütles ta ning kinnitas, et Eesti Erametsaliit on valmis hüvitismeetme väljatöötamises kaasa aitama.

MTÜ Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliit kaitseb, esindab ja propageerib oma liikmesorganisatsioonide ja nende liikmete (erametsaomanike) huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade jätkusuutlikul, säästlikul ning tulutooval majandamisel.

1.-17. maini saab PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamiseks

Pressiteade
30. aprill 2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Alates homsest, 1. maist saab taas taotleda mesilaspere toetust. Taotlusi võetakse e-PRIA kaudu vastu kuni 17. maini.

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust ning aitab kaasa põllumajandusloomade registris mesilasperede registreerimisele. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Mesilaspere toetuse taotluse esitamise eeltingimusena peab mesinik esitama 1.-17. maini põllumajandusloomade registrisse andmed tema peetavate mesilasperede arvu kohta 1. mai 2021. a seisuga. Toetust saab taotleda ainult nende mesilasperede kohta, kelle tegevuskoht on registrisse kantud hiljemalt 1. mail 2021. a.

Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska tuletab meelde, et kõigepealt tuleb kanda registrisse mesilasperede arv ja pärast seda esitada toetuse saamiseks kindlasti ka mesilaspere toetuse taotlus.

2021. aastal on riigieelarvest makstava toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2021. a.

COVID-19 viiruse leviku ulatusest tulenevalt avatakse PRIA maakondlikud teenindusbürood klientidele 10. mail. Enne teenindusbüroosse tulemist palume tutvuda PRIA veebilehel avaldatud infoga ja kindlasti eelnevalt broneerida aeg taotluse esitamiseks kas meie kodulehe kaudu aadressilhttps://web.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroosse. Palume tungivalt leida võimalus esitada taotlus mõne lähedase abiga või anda vajalikud volitused isikule (sugulane, sõber, konsulent jne), keda enda taotlust esitama volitate. Taotlejad saavad abi küsida ka PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonilt 737 7679.

„Kuidas taotleda TARU toetust“

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peatati Peipsi tindi püük 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.04.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse poolt allkirjastatud käskkirjaga, peatatakse tänasest selleks aastaks Peipsi tindi püük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Sama käskkirjaga peatati ka tindimõrra kui Peipsi tindi peamise püügivahendi kasutamine Peipsi järvel.

„Peipsi tindi püük tuli peatada, sest kogu aastaks lubatud saak on praktiliselt välja püütud,“ selgitas minister Kruuse. Peipsi tindi lubatud aastasaagiks oli kokku 170 tonni. Viimastel päevadel püüti tinti keskmiselt 25 tonni päevas ning lubatud aastasaagi jääki arvestades, mida on veel vaid 17 tonni, tähendaks püügi jätkumine kasvõi üheks päevaks suure tõenäosusega kvoodi ületust.

Püügipiirangu reguleerimise aluseks on Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2020. a määrus nr 89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, millega kehtestati Peipsi tindi lubatud aastasaak.

 

Toidutootjate ja toidutööstuste hea koostöö loob paremat homset

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse tõi tänasel toiduainetööstuse aastakonverentsil “Tagasi normaalsusesse” oma ettekandes välja vajaduse saavutada parem tasakaal toidu tootmise ja tarbimise vahel.

„Täna tegeleme aktiivselt Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes olev strateegiaga „Talust taldrikule“, mis pöörab tähelepanu sobiliku toidusüsteemi ülesehitamisel tarbijatele, kliimale ja keskkonnale. Edu aluseks selle strateegia elluviimisel on hea koostöö põllumeeste ja toidutööstuste vahel, innovatsioon nii toidu tootmise kui töötlemise etapis ning panustamine uuringutesse ja seireprogrammidesse, mis aitavad tagada toidu kvaliteeti ja ohutust,“ tõi välja maaeluminister.

„Eestis võime uhkusega tõdeda, et meil on toidutootmiseks vajalikku väärtuslikku põllumaad inimese kohta ligi kaks korda rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt, mis on eelduseks toiduga isevarustuse tagamiseks. Toiduga isevarustatuse olulisus ei vaja enam üle rääkimist, see on keerulistel aegadel saanud selgeks. Sama selge peaks olema väärtusliku põllumaa kaitse tähtsus,“ sõnas Kruuse.

Maaeluministri hinnangul on üheks lahendamist vajavaks küsimuseks toidu raiskamise vähendamine. „Suurusjärgus kolmandik kogu maailmas toodetud toidust läheb raisku, kas toidukao või toidujäätmete tõttu. See on tõsine probleem, millega tuleb tegeleda nii arengumaades, kus suurem toidukadu tekib saagikoristusel ja toidutöötlemise protsessis, kui ka arenenud riikides, kus 40 protsenti toidujäätmeid tekib jaemüügi ja tarbija tasandil,“ tõdes Urmas Kruuse.

Toidukadude vähendamise kõrval seisame silmitsi vajadusega toota toitu järjest suurenevale maailma rahvastikule, püüdes samal ajal tekitada võimalikult väikese jalajälje keskkonnale.

„Ministeeriumi vaates pingutame selle nimel, et Eesti toit oleks hinnatud ja maal oleks hea elada,“ lõpetas minister.

LEADER-lähenemise laiendamine toob kohalikele kogukondadele kaasa uued toetusvõimalused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.04.2021

 

Kohalikku elu edendava ELi algatusprogrammi LEADER lähenemise laienemisega teistesse Euroopa struktuurifondidesse on hakatud kasutama väljendit kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD), mis loob senisest suuremad võimalused nii kohalike kogukondade kui ka piirkondade arendamiseks.

Maaeluministeerium esitas Vabariigi Valitsusele otsustamiseks analüüsi ja ettepanekud kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi rakendamiseks. Kogukonna juhitud kohalik areng on meetod, mis toob otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale läbi era- ja avaliku sektori partnerluses koostatud piirkondlikel eripäradel põhinevate kohalike arengustrateegiate. Lähenemise alustalaks on kohalikud tegevusgrupid, kes on moodustunud kohaliku tasandi era-, avaliku ja mittetulundussektori koostöös konkreetsetes tegevuspiirkondades.

„EL maaelu poliitika üht edulugudest, enam kui 20 aastase ajalooga LEADER lähenemise positiivseid tulemusi on märgatud ka teistes valdkondades ning juba käesoleval perioodil laiendati selle rakendamise võimalusi muudesse fondidesse. Paljud liikmesriigid on seda võimalust ka kasutanud,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. Valitsuskabineti teisipäeval tehtud otsusega laieneb CLLD lähenemine lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD) ka Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) ja võimalusel Euroopa Regionaalfondi (ERF) meetmetesse, selgitas maaeluminister.

„LEADER lähenemine on võimaldanud kohalikku tasandit puudutavad otsused tuua kohalikule inimesele ja kogukonnale lähemale,“ ütles Urmas Kruuse. „Suurem valdkondade esindatus kohalikul tasandil võimaldab laialdasemat koostööd erinevate sektorite vahel, mitmekesistab teemade valikut piirkonna arendamisel ning tugevdab kohaliku tasandi võimekust aidata kaasa piirkonna arengule.“

Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi lõplik rakendusskeem töötatakse välja seotud osapoolte koostöös.

 

LEADER on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mida on rakendatud üle 20 aasta ning mis on saanud oma nime prantsuskeelsest lausest Liaison entre actions de développement de l’economie rurale, mis tõlkes tähendab “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel”. Eestis tegutseb käesoleval programmiperioodil 26 kohalikku tegevusgruppi ja 8 kalanduse algatusrühma. 2020. aasta lõpuks oli LEADER meetme raames (EAFRD) esitatud 6787 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 3897 taotlust ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis esitatud 1382 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 875 projektitaotlust.

Maaeluministeerium hakkab hindama eri poliitikasuundade mõju maapiirkonnale

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2021

 

Maaeluministeerium esitas Vabariigi Valitsusele otsustamiseks ettepanekud maaeluga arvestamise metoodika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis tänasel kabinetiistungil ka heaks kiideti.

“Arvestades, et maapiirkond on koduks kolmandikule Eesti inimestest ja maapiirkonnas tegutseb kolmandik Eesti ettevõtjatest, siis on väga oluline, et maapiirkonna elanikele oleks tagatud võrdsed võimalused,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. Maapiirkonnad seisavad silmitsi mitmesuguste katsumustega, olgu selleks demograafilised muutused, teenuste kättesaadavus, atraktiivsete töökohade olemasolu või toimiv infrastruktuur, seetõttu tuleb poliitikaotsuste puhul hinnata nende mõju maapiirkonnale, lisas maaeluminister.

Valitsuse tänase otsusega töötavad Maaeluministeerium koos Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga välja metoodika, mille alusel hinnata poliitikasuundade mõju regionaal- ja maaelu arengule. Ministri sõnul hakkab Maaeluministeerium otsuse kohaselt koostama ka regulaarseid ülevaateid maaelu arengusse panustavate poliitikasuundade mõjudest.

„Pealtnäha sama otsus võib linna- ja maapiirkonnale mõjuda erinevalt,“ lausus Urmas Kruuse. „Regionaal- ja maaelupoliitika edu sõltub kõigi ministeeriumite ühisest tegevusest. Meie eesmärk on, et maal oleks hea elada ning otsuste tegemisel lähtutaks eri piirkondade eripäradest ja vajadustest.“

Maaeluga arvestamise metoodika eesmärk on iga otsuse või tegevuse puhul hinnata, milline võiks olla selle mõju maaelule ning kuidas oleks võimalik seda (halba) mõju vähendada või see hoopis heaks pöörata.

Avatud talude registreerumine pikeneb 10. maini 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2021

 

Maaeluministeerium pikendab seitsmendale üle-eestilisele avatud talude päevale talude registreerimist 10. maini, et kõik soovijad end kirja jõuaksid panna. Avatud talude päev toimub tänavu 25. juulil.

 „Avatud talude päeva registreerimise tähtaja pikendamine on iga-aastane nähtus – osa talupidajaid ja maaettevõtjaid vajab veidi enam kaalumisaega. Sel aastal on talude registreerimine avatud talude päeval osalemiseks olnud tagasihoidlikum, mis on ka mõistetav, kuna olukord on jätkuvalt ebakindel ning teadmatus suviste ürituste osas siiski veel püsib. Eks iga talu peab ise otsustama, kas ollakse valmis osalema,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Kutsun ikkagi üles kõiki huvitatud talusid ja põllumajandustootjaid üritusel osalema. See on hea võimalus oma toodete-teenuste pakkumiseks ja tutvustamiseks.“

Praeguseks on talusid avatud talude päeval osalemiseks registreerunud kõikidest Eesti piirkondadest, samas ettevaatlikumad ollakse seni veel Lääne-, Saare-, Jõgeva- ja Järvamaal.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lamburi sõnul on seniste registreerunute seas märgata, et uusi tulijaid on umbes samas suurusjärgus nagu varasematel aastatel ehk kolmandiku jagu.

„Sarnaselt varasematele aastatele on tegevusvaldkondade valik väga lai ning näitab jätkuvalt maaelu mitmekesisust: on loomi, joogi- ja söögitootmist, ilu- ja maitsetaimeaedasid, kunsti ja käsitööd, muuseume ja põnevaid tegelusi,“ lisas Reve Lambur. „Loodame, et talusid tuleb veel juurde, sest külastushuvi avatud taludesse on püsinud jätkuvalt suur.“

Avatud talude päeval esmakordselt osalevatel ettevõtetel soovitame vaadata läbi veebiseminarid või vähemalt sirvida läbi ettekanded, mille lingid on leitavad avatud talude veebilehelt.

Registreerimisel peab talu olema hoolikas kaardil oma asukohta määrates. Kui see ei õnnestu kohe registreerimisel, siis saab täpsed koordinaadid panna kirja hiljem, kui on saadud andmete muutmise link. Samuti peab varuma kannatust talu avalikule veebilehele ilmumiseks, sest enne avalikustamist kontrollitakse kõik andmed üle.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehelwww.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 10. mail. Palume registreerimisel kindlasti teada anda, kas talu on avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 25. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud.

2020.aastal oli üle Eesti avatud 281 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 213 000 külastuse. Tegu on avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.