Autor: Gelis Pihelgas

INFO TALUNIKELE: Haned põldudel

Olukord põldudel on halb – hanede kahjud sellel aastal eriti suured.

Kui algselt oli lubatud sel aastal heidutusjahti korraldada viies maakonnas (heidutusjahi avaldusi said teha Tartu-, Jõgeva- ja Harjumaa, samuti Lääne- ja Ida-Virumaa põllumehed), siis Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas 8. aprillil Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Heidutusjaht on tänaseks peatatud. Põllumees on jäetud üksi, kuna pole võimalik kaasata jahimehi heidutamisele.

Käesolevaga oleme koondanud talunikele info, mis aitab neil lihtsamalt leida Keskkonnaameti kontakte ja vorme kahjust teavitamiseks või heidutusseadmete soetamisel kompensatsiooni taotlemiseks.

Info on alljärgnev:

Talunikel palume võimalusel fikseerida olukord – lindudest, kahjudest jm – tehes pilte. See on oluline ka põhjusel, et näidata erinevatele ametkondadele olukorra tõsidust. Sellest tulenevalt palume võimalusel pilte jagada ka Taluliiduga aadressil info@taluliit.ee

Kindlasti teavita Keskkonnaametit, kui teil on tekkinud kahju! Mõistame, et see võib olla ajakulukas, kuid see on oluline! Oluline on, et Keskkonnaametil oleks adekvaatne info, et tulevikus teha selle teema osas otsuseid.

Kahjust teatamise info:

kahjust teavitamine – linnukahjude ilmnemisel saata linnukahjude kohta teadeinfo@keskkonnaamet.ee või helistada E-N kell 9-16 ja R kell 9-14.30 Keskkonnaameti üldtelefonile 662 5999; muul ajal saab kahjust teatada ka riigiinfo telefonil 1247
Keskkonnaameti ekspert teeb kohapeal sellele järgnevalt kokkuleppel kahjusaajaga kahjude hindamise akti ning saadab akti kahjusaajale
Peale akti saamist on kahjusaajal õigus 12 kuu vältel esitada Keskkonnaametile kahjude hüvitamise taotlus koos saagikuse õiendiga. Kahju suurust saame arvutada alles saagikoristuse järgselt, seepärast palume esitada kahju hüvitamise taotlus sügisel koos saagikuse õiendiga (taotluses täidetud lahter). Kahjutaotluse vorm: Rändel olevate hanede, laglede ja sookurgede tekitatud kahju puhul (DOC). Täidetud vorm tuleb saata aadressile info@keskkonnaamet.ee

Kahjude ennetamine – Soeta laserid, kahurid või muud seadmed, mis aitavad linde põldudelt peletada –Kahjustuse vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused hüvitatakse 50% ulatuses, sealjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 3200 eurot ühe majandusaasta kohta.

Ennetustöö hüvitamise vorm – Ennetustöö hüvitamiseks (14.59 KB, DOCX). Täidetud vorm tuleb saata aadressile info@keskkonnaamet.ee

Lisainformatsioon ja õigusaktid:

Vaata lisaks: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/loomakahjud

Euroopa ühise põllumajanduspoliitika reformipaketi osas jätkuvad aktiivsed arutelud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2021

Eilsel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul oli peateemaks ülevaate andmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi läbirääkimiste hetkeseisust.

„Juba mitmendat kohtumist järjest peetavad intensiivsed läbirääkimised ÜPP reformipaketi teemadel toimuvad eesmärgiga jõuda kokkulepeteni veel Portugali eesistumise ajal,“ vahendas nõukogul osalenud maaeluminister Urmas Kruuse. „Meie siht on, et liikmesriikidele jäetaks nende erinevaid vajadusi arvestades piisav paindlikkus ise otsustada, milliseid sekkumisi kohtadel rakendada,“ tõi Kruuse välja Eesti seisukoha.

Ministri hinnangul on läbirääkimiste tulemusteni jõudmiseks võtmetähtsusega kokkulepete saavutamine otsetoetuste täpsema suunamise ning ÜPP rohelise arhitektuuri osas. ÜPP reformipakett tervikuna eeldab veel mitmeid kompromisse liikmesriikide poolt. Järgmine, supertriloogiks nimetatud kohtumine Euroopa Parlamendi, Komisjoni ja ministrite nõukogu vahel on Portugali kui eesistujariigi info kohaselt kavandatud mai lõppu.

Lisaks ÜPP reformiprojektile tutvustati põllumajandus- ja kalandusnõukogus osalenutelepõllumajandusturgude olukorda, põllumajanduskaubandusega kaasnevaid küsimusi, anti ülevaade loomade heaolu strateegiast ning arutati mune sisaldavate toitude märgistamisega seotud küsimusi.

Põllumajandusturgudest rääkides tõi Euroopa Komisjon positiivsena esile põllumajandussektori kohanemissuutlikkuse COVID-19 olukorraga, mida kinnitavad paranemismärgid põllumajandusturgudel. „Murekohti erinevates liikmesriikides muidugi on. Meie jaoks on jätkuvalt probleemiks piimandus-, sealiha-, linnukasvatus- ja maheteravilja sektorite olukord, mistõttu peab hoolikalt erinevate sektorite käekäiku jälgima“, sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Eesti poolt osalesid kohtumisel lisaks maaeluminister Urmas Kruusele ka Maaeluministeeriumi juhtkonna ja välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna esindajad.

Minister pani jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamise stopile

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi kutsus reedel 23 aprillil erinevad osapooled kokku arutelule jahipiirkondade kasutusõiguse pikendamise teemal. Küsimuse all oli piirkondade kasutusõiguste sujuv ja õiglane üleminek ning kuidas parimal viisil seda tagada. Osalesid ETKL, EPKK, Erametsaliidu, Eesti Jahimeeste Selts, RMK, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Arutluse all oli Keskkonnaameti poolt välja pakutud uue Jahindusnõukogude töökorra eelnõu sobivus kõikidele osapooltele. Kui üldiselt väljapakutud eelnõu kõigile sobib siis jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamise osa, eriti just hääletuse protseduuri juures on üleval erimeelsused, mis ei leidnud ka sellel korral lahendus ja kus minister tegi ettepaneku panna pikendamise protsess pausile andmaks erinevatele osapooltele veelkord võimalus läbi rääkida ja kokkuleppele jõuda. Aega andis minister selleks ühe kuu.

Olulisemad seisukohad mis ETKL arutelul välja tõi olid:

põllumajandustootjad ei ole mitte ainult maaomanikud vaid suures osas ka kasutatavate maade rentnikud, meie esmaseks huviks on kahjuennetustöö ja hea läbisaamine tänaste jahipiirkondade kasutajatega. Kui põllumajanduses tekkib kahju on põllumees, vaatamata sellele kas toimub selle hüvitamine või mitte, juba kahju kannataja
igas maakondlikus jahindusnõukogus peaks olema ETKL esindaja (täna on Taluliidu esindajad 11 maakonnas.)
ETKL on saatnud Keskkonnaametile kirja saamaks vastuseid lahenduste osas mis puudutab riigimaa kasutajatel jahipidamislepingute sõlmimiseks volituste saamist. Maa- amet on alustanud lahenduste otsimisega, Keskkonnaameti seisukohta aga jätkuvalt ei ole.

Järgneva kuu jooksul osaleb ETKL aktiivset teemaga seotud aruteludes tagamaks oma liikmete huvide kaitse.

Koosolekul ETKLi esindas ja kokkuvõtte koostas Pärnumaa Talupidajate Liidu juhatuse liige Jaanus Põldmaa.

Põllumehed: Põllumajanduskütuse aktsiisisoodustusega tuleb kindlasti jätkata

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA

Pressiteade
26. aprill 2021

Põllumajanduses kasutatava diiselkütuse ja teiste energiakandjate aktsiisisoodustused tuleb säilitada vähemalt praegusel tasemel, märgivad Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele ja valitsusele saadetud pöördumises. Eriotstarbelise diiselkütuse aktsiisisoodustus aitab Eesti põllumajandustootjatel püsida konkurentsis teiste riikide toidutootjatega. Tegelikkuses oleks põhjust isegi aktsiisilangetuseks, sest meie lõunanaabrid Läti ja Leedu rakendavad põllumajanduskütusele Eestiga võrreldes pea poole madalamat aktsiisimäära.

„Eesti põllumajandustoetuste tase on Euroopa Liidu keskmisest veerandi võrra madalam, olles sellega ühenduses üks kõige madalamaid. See paneb meie põllumajandustootjad väga keerulisse konkurentsiolukorda. Valitsus peaks seisma selle eest, et kehtivate EL reeglite raamides siseriiklikult ära kasutada erinevad võimalused kodumaise põllumajanduse toetamiseks nii läbi täiendavate siseriiklike toetuste kui ka maksusoodustuste rakendamise,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

„Leiame, et vähemalt praegusel tasemel tuleb säilitada põllumajanduses kasutatava diiselkütuse ja teiste energiakandjate aktsiisisoodustused. Põllumajandussektori toetamiseks ja kodumaise tootmise soodustamiseks on kütuseaktsiisi langetamine väga selgelt suunitletud ja tõhus meede. Peame väga oluliseks, et valitsus jätkaks diiselkütuse, gaasi ja elektriaktsiisi soodustusega vähemalt praegusel tasemel ka pärast 1. maid 2022,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul saaks eriotstarbelise kütuse väärkasutuse takistamise arvelt aktsiisidoostust veelgi suurendada umbes 17 euro võrra 1000 liitri kohta. „Üldist konkurentsiolukorda arvestades peame aga õigeks põllumajanduskütuse aktsiisi langetamist Läti ja Leeduga võrreldavale tasemele. Meile on ebaselge, kas ja millises mahus kavandab valitsus maksta järgmisel aastal siseriiklikke toetusi – sõltuvalt sellest otsusest võib aktsiisisoodustuse suurendamine muutuda veelgi tähtsamaks,“ lisas ta.

Põllumeeste esindusorganisatsioonid loodavad ühtlasi, et valitsus panustab täiendavateks siseriiklikeks toetusteks järgmisel aastal vähemalt 15,3 miljonit eurot – sellise summa ulatuses lubab EL Eesti põllumajandustootjatele maksta üleminekutoetusi, mille ülesandeks on tasandada ELi eelarvest tulevate toetuste madalamat taset. Osade tootjate puhul on üleminekutoetuste maksmise kitsaskohaks vananenud referentsid, kuid usume, et ettevõtete õiglaseks toetamiseks on võimalik leida sobivad lahendused.

Taust:

Valitsus on heaks kiitmas järgmise nelja aasta riigieelarve strateegiat. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus andis 22. aprillil 2021 Eesti Rahvusringhäälingule antud intervjuus mõista, et pärast 1. maid 2022 tõusevad diiselkütuse aktsiisimäärad vanale tasemele tagasi. Põllumajandusorganisatsioonid rõhutavad sellega seoses oma pöördumises veelkord siseriiklike toetuste ja aktsiisisoostuste tähtsust Eesti põllumajandussektori jaoks.

Vastavalt ELi nõukogu direktiivile 2003/96/EÜ on põllumajanduses kasutatava mootorikütuste madalaim maksustamise tase 21 eurot 1000 liitri kohta. Praegu kehtiv erimärgistatud diiselkütuse aktsiisimäär 100 eurot 1000 l kohta on pea viis korda kõrgem EL miinimummäärast, alates järgmise aasta 1. maist tõuseb see kehtiva seaduse kohaselt tagasi 133 euroni 1000 l kohta. Meie lõunanaabrid rakendavad põllumajanduskütusele Eestiga võrreldes pea poole madalamat aktsiisimäära – Leedus vastavalt 60 eurot ja Lätis 62,1 eurot 1000 liitri kohta. 2020 aastal turustati eriotstarbelist kütust ligi 90 miljonit liitrit, millest väärkasutusriskiga kütus moodustas 5,38 miljonit liitrit.

Lisainfo:

Kerli Ats
Tel 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Roomet Sõrmus
Tel. 520 5857
E-post: roomet.sormus@epkk.ee
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Bambust sisaldavaid plastist toidunõusid ei tohi enam müüa

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.04.2021

Tarbija tervise huvides loetakse bambust sisaldavad toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastesemed nõuetele mittevastavaks. Kodus olevate bambusnõude kasutamine mõtle hoolikalt läbi.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Katrin Jõgi sõnul peavad plastist müüdavad toidunõud vastama nõuetele, eelkõige seetõttu, et igast toiduga kokku puutuvast esemest eritub materjali koostisosi. „Eristada tuleb bambusest ja bambusjahust ning plasti segust valmistatud toidunõusid. Bambusjahu sisaldavast plastist võib toitu erituda tervisele ohtlike koostisosi. See on aga otsene oht tervisele,“ selgitas Jõgi.

Täna ei ole bambusjahu kasutamiseks Euroopa Liidus luba taotletud, mistõttu ei tohi seda koostisosana toiduga kokku puutuvates nõudes kasutada.

„Viimase kolme aasta jooksul on bambus-melamiin toodetega seoses esitatud Euroopa Liidus umbes 70 ohuteadet läbi toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF). Laboratoorselt on kinnitatud melamiini või formaldehüüdi migratsiooni piirnormide ulatuslikud ületused. Melamiini seostatakse neerukahjustustega ning formaldehüüdile on omistatud kantserogeenne toime,“ kirjeldas Jõgi.

Põllumajandus- ja Toiduamet on kõigile käitlejatele, kes müüvad bambust sisaldavaid toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastesemeid saatnud märgukirja edasise käitlemise peatamiseks.

Paraku ei ole ilma laboratoorsete analüüsideta võimalik eristada, kas bambust sisaldavad tooted on ohtlikud või mitte. Ohu vältimiseks soovitab amet:

• ära kasuta kuuma toiduga;

• ära kasuta mikrolaineahjus;

• ära kasuta lastele toidu serveerimiseks;

• lõpeta kasutamine toidunõuna, kui pind on muutunud kriimuliseks.

Rohkem infot leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.

Taimekaitse nõukogus arutati ebaseaduslike taimekaitsevahendite teemal

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.04.2021

Eile toimus Maaeluministeeriumi korraldatud taimekaitse nõukogu veebiseminar, kus arutati võltsitud taimekaitsevahenditega kauplemise tõkestamist.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk sõnas avakõnes, et võltskaupade sissetoomine Euroopasse on kasvav trend – eelkõige on kasvanud võltsitud kaupadega kauplemine tootekategooriates, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale. Sellised tooted on näiteks ravimid, taimekaitsevahendid ja toidukaubad.

„See areng tähendab, et meie ühiskond on kriitilises olukorras, kus on vaja reageerida ennetavalt ja tasakaalustatult, arvestades kõiki seisukohti. Kuna kuritegelik element muutub üha salakavalamaks, peab kontrollsüsteem olema teadlikum, tegusam ning võimekam nende probleemidega toimetulekuks,“ sõnas Kuusk.

Oma kogemusi jagasid seminaril kolleegid Eesti ja Leedu järelevalveasutusest, Leedu Taimekaitse Assotsiatsioonist ning Europolist. Üheskoos nenditi, et taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse kontrolli alla saamine on suur katsumus. Sellise kaubandusega tegelevad üldjuhul isikud, kes on oma tegevusega kontrollsüsteemist ees ning teevad Euroopa Liitu sisenemise koha valikul põhjaliku analüüsi.

Seminaril osalenute sõnul on otsustav koostöö ametiasutuste vahel – seda nii riigisiseselt kui ka liikmesriikide ja eri organisatsioonide (nt Europol) vahel.

Viimaste andmete kohaselt on kuni 14% Euroopa Liidu turul olevatest taimekaitsevahenditest ebaseaduslikud. Senised kogemused on näidanud, et teatud tootegruppide keelustamise järel suurenes nende maht avastatud ebaseaduslike taimekaitsevahendite partiides. Eksperdid prognoosivad taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse mahu kahekordistumist lähima kümne aasta jooksul. Sellise arengu üks mõjureid on Euroopa Liidu ambitsioonikate taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise plaanide elluviimine.

Taimekaitse nõukogus osalejad leidsid üheskoos, et Euroopa Liidu kodanike ohutuse ja keskkonnakaitse tagamiseks peab kontrollsüsteem olema teadlikum, tegusam ning võimekam.

Valmis põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Valminud on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Arengukava koostamise siht oli luua valdkondade ühtne strateegiline arengudokument ning töötada välja selle rakendamiseks vajalikud programmid, meetmed ja tegevused.

Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime suurenemisele, toidujulge- olekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks.Eesti põllumajanduse ja kalanduse kestlikkuse, arengu ja konku- rentsivõime tagamiseks on oluline muuta paremaks kõigi osapoolte (ettevõtjad, avalik sektor, haridus-, teadus- ja arendusasutused, mittetulundusühingud jm) tööd ning parandada toodangu kvaliteeti. Arengukavas on eesmärkide saavutamiseks vajalikud sekkumised jagatud seetõttu kaheksa tegevus- suuna vahel: põllumajanduskeskkond; taimetervis, loomade tervis ja heaolu; toiduohutus; kvaliteetsed sisendid põllumajanduses; põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine; maa- ja rannapiirkonna areng; teadus ja innovatsioon ning teadmussiire; kestlik kalandus.

Kaheksa tegevussuuna kaudu aitab PõKa 2030 kaasa ligi kolmekümne valdkonna arengukava ees- märkide saavutamisele. Ühtlasi toetab PõKa 2030 riigi keskse strateegia „Eesti 2035“ ja ÜRO tipp- kohtumisel vastu võetud tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ ning Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21” selliste eesmärkide saavutamist nagu majanduslik toimetulek, toiduga kindlustatus, tervis ja heaolu, säästev tootmine ja tarbimine, ookeanid ja mereressursid, Maa ökosüsteemid ning Eesti kultuuriruumi elujõulisus. Arengukava on Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika programmiperioodi (2021–2027) planeerimise aluseks Eestis ning aitab ühtlasi ellu viia Euroopa rohelise kokkuleppe meetme „Talust toidulauale“ eesmärki liikuda kestlikuma toidusüsteemi suunas.

PõKa 2030 koostamisest võttis osa üle 500 eksperdi enam kui 140 asutusest ja organisatsioonist. Arengukava viiakse ellu koostöös põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengu teemadega tegelevate partneritega. Arengukava elluviimist juhivad maaeluministeerium ja keskkonnaministeerium.

Tutvu Põka 2030 kokkuvõttega SIIN

Allikas: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030

Lemmikloomade müümisega seotud äritegevusest tuleb edaspidi riiki teavitada

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.04.2021

Tänasest, 21. aprillist kohaldub uus Euroopa Liidu loomatervise määrus, mis koondab ja ajakohastab seniseid loomatervise valdkonna õigusakte. Määrusega kaasneb muudatusi nii põllumajanduslikus loomakasvatuses kui ka laiemalt.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul uue määrusega veterinaarõiguse aluspõhimõtted ei muutu, aga mõned muudatused toob õigusakt siiski kaasa. „Teatamiskohustus laieneb uue õigusaktiga muu hulgas ettevõtjale, kes peab äritegevuse eesmärgil koeri, kasse või muid tavapäraselt lemmikloomadena peetavaid loomi,” ütles minister.

Sellised ettevõtted on näiteks lemmikloomi püsiva tegevusena müügiks pakkuvad kasvatajad ja poed. Seda ka juhul, kui loomi kodustes tingimustes kasvatatakse. Samuti loomade varjupaik – kui seal tegeletakse lemmikloomade vahendamisega teise liikmesriiki, tuleb taotleda tegevusluba. „Lemmikloomade pidamine ärilisel eesmärgil ja nende vahendamine on kõrgema loomaterviseriskiga ning sellega tegelevad ettevõtted vajavad seetõttu riigi suuremat tähelepanu,” lisas Kruuse.

Ministri sõnul loob seadusemuudatus kindluse neile, kes plaanivad endale lemmiklooma võtta. „Eesmärk on, et lemmiklooma heaolu oleks paremini tagatud tema sünnist saati. Aitäh kõigile, kes on otsustanud või plaanivad võtta vastutuse mõne lemmiku hea käekäigu eest. Teadupärast on lemmikloomadel hea mõju ka inimese vaimsele tervisele – eriti praegusel keerukal ajal,” sõnas minister.

Euroopa Liidu loomatervise määruse rakendumisega ajakohastatakse ka Eesti õigus – senised loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid viiakse kooskõlla Euroopa Liidu määrusega ning koondatakse ühtseks veterinaarseaduseks. Seadus jõustub eeldatavalt tänavu 1. juulil. Edaspidi tuleb valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel juhinduda nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktidest ning vahepealsel perioodil eeskätt Euroopa Liidu loomatervise määrusest.

Rohkem teavet muudatustest loomatervise valdkonnas saab Maaeluministeeriumi kodulehelt.

KEVILI pakub põllumeestele heinatoorme kokkuostu

KEVILI pakub põllumeestele heinatoorme kokkuostu. Eesti mõistes on tegemist ainulaadse projektiga, mille suurimaks väljundiks on aidata põllumeestel toota alternatiivkultuure ning võtta kasutusele rohumaad. Kui varasemalt paljud põllumehed purustasid haljasmassi põllule või niitsid toetuste saamiseks, siis täna on sellele toormele väljund, mis toob põllumehele reaalselt majandusliku kasumi. Lisaks võimaldab projekt kasutusse võtta sellised pinnad, mis sageli on tootmisest väljas, nagu turbaalad. Tehase jaoks, aga saab seal vajaminevat tooret kasvatada, näiteks päideroogu.

Kvaliteetse heina saamiseks on rohi vaja varakult niita (kõrrelistel loomise, liblikõielistel nuppumise ajal) ja kiiresti kuivatada. Kui koristustööd venivad, hein seisab kaua maas või saab vihma, kaotab ta palju oma väärtusest.

Hästi kuivatatud hein on roheka värvusega ja meeldiva aromaatse lõhnaga.

KEVILI pakub põllumeestele heina ladustamise eest alates teisest kuus kompensatsiooni 0,80 eurot/tonn.

Heinatehasel on huvi kasvatajatega jõuda kokkuleppele heina pikaajalise ladustamise osas. Ladustamise tasu alates 2. kuust lepitakse iga põllumehega kokku.

Rohkem informatsiooni leiab SIIT

Egiptuse päritolu kartulis tuvastati ohtlik kartulihaigus

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
20.04.2021

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas tarbekartuli turustamise kontrolli käigus Egiptusest pärit kartulis karantiinse taimehaiguse kartuli-pruunbaktermädaniku.

Kuna teadaolevalt esineb Egiptuses pruun-baktermädanikku (Ralstonia solanacearum), võetakse sealt pärit kartulist pisteliselt kontrollproove haiguse laboratoorseks määramiseks. Kõnealune kartulipartii jõudis Eestisse läbi Läti vahelao, oli visuaalselt haigustunnusteta ning nõuetekohaselt pakendatud.

„Eestis kasvanud kartulist pruun-baktermädanikku siiani leitud ei ole. Seda ei leitud ka 2021. aasta alguses läbiviidud kartuli karantiinsete bakterhaiguste seire käigus, samuti ei tuvastatud kartuli-ringmädanikku,“ ütles taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Mart Kinkar. „Seire käigus võeti üle 160 laboratoorse proovi 56 Eesti tootja kartulipartiidest, kuid pruun-baktermädanik leiti Eestisse sisse toodud kartulist“, täpsustas Mart Kinkar.

Inimeste tervisele karantiinne bakterhaigus ohtu ei põhjusta, kuid võib soodsates kasvutingimustes hävitada suure osa kartulisaagist.

„Tähtis on siinkohal meeles pidada, et eksootilistest riikidest pärit söögikartulit tuleb kasutada otstarbepäraselt ja seda ei tohi aiamaale või mujale istutada, kuna haigus võib levida edasi nii mulla kui ka kasteveega,“ rõhutas Mart Kinkar.

Nii kartuli-pruunbaktermädanik kui ka kartuli-ringmädanik võib kartulimugulates säilida, ilma et haigustunnused avalduksid. Samuti on maaomanikule koormavad tõrjemeetmed, mida haiguskolde tuvastamisel peab kohaldatama. Bakterhaigusest vabanemiseks peab hävitama saastunud kartulimugulad ja kartulipõllul tuleb loobuda kartulikasvatusest kolmeks järgnevaks aastaks. Samuti tuleb puhastada ja desinfitseerida kõik hoidlad, masinad, seadmed ja konteinerid, mis saastunud kartuliga võivad olla kokku puutunud.

Lähem info:

Mart Kinkar
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
mart.kinkar@pta.agri.ee