Pindalatoetuste infopäevad toimuvad 23. aprillist kuni 1.maini 2021. a

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
20.aprill, Viljandi

 

MES nõuandeteenistus korraldab enne peagi algavat pindalatoetuste taotlusvooru kokku 15 infopäeva, mille eesmärgiks on selgitada põllumajandustootjatele 2021. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh 2020 aastaga võrreldes tehtud muudatusi, nn üleminekuaastast tulenevaid erisusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.

Tulenevalt COVID-19 pandeemiast toimuvad kõik infopäevad sel aastal veebiseminari vormis. Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine kodulehel www.pikk.ee Esimene infopäev toimub juba sel reedel, 23. aprillil.

Harjumaa tootjate infopäev, reede 23. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste

Jõgevamaa tootjate infopäev, reede 23. aprill kell 9.30, lektorid Ell Sellis ja Liia Lust
Läänemaa tootjate infopäev, laupäev 24. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Vaike Nõu ja Lilia Kulli

Valgamaa tootjate infopäev, pühapäev 25. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Ell Sellis ja Liia Lust
Ida-Virumaa tootjate infopäev, esmaspäev, 26. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Arvo aller ja Heiki Unt
Tartumaa tootjate infopäev,  esmaspäev, 26. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra
Võrumaa tootjate infopäev,  teisipäev, 27. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra
Pärnumaa tootjate infopäev, teisipäev, 27. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste
Järvamaa tootjate infopäev, kolmapäev, 28. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Helle Rohtla ja Lilia Kulli
Põlvamaa tootjate infopäev,  kolmapäev, 28. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra
Raplamaa tootjate infopäev, neljapäev, 29. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Lilia Kulli ja Vaike Nõu
Viljandimaa tootjate infopäev,  neljapäev, 29. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste
Lääne-Virumaa tootjate infopäev,  reede, 30. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Arvo Aller ja Heiki Unt
Hiiumaa tootjate infopäev, reede, 30. aprill kell 10.00, lektorid Jekaterina Näälik, Lea Toompuu, Mai Vaher ja Veeve Kaasik
Saaremaa tootjate infopäev, laupäev, 1. mai 2021 kell 10.00, lektorid Jekaterina Näälik, Lea Toompuu, Mai Vaher ja Veeve Kaasik

Infopäevad on osalejatele tasuta. Tegevust toetab  Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)

Pindalatoetuste taotlusperioodil on võimalik konsulentidelt saada kuni 2 tundi 100% toetatavat (ehk taotlejale tasuta)  e-PRIA kasutamise juhendamist. Täpsema info ja konsulentide kontaktandmed leiate MES nõuandeteenistuse kodulehelt www.pikk.ee, otselink https://www.pikk.ee/teenused-ja-tooted/e-pria-kasutamise-juhen

Metsaomanikke kutsutakse konkursil osalema

Eesti Erametsaliidu teade
20. aprill 2021

 

Tänavu juba 28. aastat toimuvale metsamajandajate konkursile kutsutakse osalema metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda jätkusuutlikult majandavad. Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse poolt korraldatavale konkursile oodatakse kandidaate kuni 20. maini.

Traditsioon tunnustada tublisid metsamajandajaid sai alguse juba 28 aastat tagasi. Nende aastate jooksul on konkursil osalenud suur hulk metsaomanikke, kes kõik on andnud tunnistust Eesti erametsade mitmekesisusest ja nende metsade eest hoolitsejate eriilmelisusest. Ka sel aastal oodatakse konkursile osalema metsaomanikke, kes oma metsas hoole ja heaperemehelikkusega toimetavad. Seejuures ei ole oluline, kas metsaomand on mõne või tuhande hektari suurune või millises vormis seda majandatakse. Oluline on, et seda tehakse hästi.

Metsamajandajate konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 20. maiks täita ankeet, mille leiab Eesti Erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee/metsamajandajate-konkurss. Pärast 20. maid võetakse kõigi kandidaatidega ühendust ning suve esimeses pooles külastab osalejaid neljaliikmeline hindamiskomisjon, et tutvuda osaleja metsa ja selle majandamise põhimõtetega.

Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad sel aastal Hiiumaa Metsaseltsi juht ja konsulent Aira Toss, Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar, Rakvere Metsaühistu juht ja konsulent Meelis Matkamäe ning 2020. aasta parim metsamajandaja Mihkel Jürisson.

Tänavuse metsamajandajate konkursi tulemused kuulutatakse välja 21. augustil Pärnus toimuval kogu pere metsapäeval, osalejatele panevad väärikad auhinnad välja STIHL Eesti, Forestplanter, Luua Metsanduskool, Deskis ja teised.

Foto: 2020. aasta metsamajandajate konkursil osalejad (Erlend Štaub)

Lisainfo:

Kertu Kekk-Reinhold

Eesti Erametsaliit

kertu.kekk@erametsaliit.ee, 5596 7682

 

PRIAle esitas loomakasvatuse otsetoetuste taotluse 1390 klienti

Pressiteade
19. aprill 2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

16. aprillil lõppes loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Kokku esitas piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotluse 1390 klienti.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Esmakordselt sai loomatoetuste taotlusi esitada e-PRIA avalehelt ja uuenenud teenuse kaudu. Taotlejate tagasiside uuendatud teenusele oli igati positiivne. Taotlust oli lihtne täita ja esitada ning seda kõike sai teha 100% kontaktivabalt.“

Piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK) saamiseks esitati 650 taotlust, piimalehma kasvatamise otsetoetuse saamiseks Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus (PTK2) 94 taotlust ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks 691 taotlust.

Tabelis on toodud kõigi loomakasvatuse otsetoetuste taotluste arv maakondade kaupa.

Taotluste vastuvõtt toimus 2.-22. märtsil ning pärast seda sai toetusi hilinenult taotleda veel 16. aprillini.

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2021. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2021. a kuni 30. juunini 2022. a.

MESi kriisimeetmed on taas avatud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.04.2021

 

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks suunatud laenu ja laenukäenduse kriisimeetmed on taas taotluste esitamiseks avatud.

Tänasest alates võtab MES vastu käibelaenu ja laenukäenduste taotlusi. 2020. aasta laenujääk 14,3 miljonit eurot suunatakse uuesti kasutusse. Sellest 2 miljonit eurot on ette nähtud käibelaenudeks ning 12,3 miljoni euro ulatuses suurendatakse käendusreservi.

Käibelaenude väikese mahu tõttu piirdub laenu sihtgrupp põllumajandustootjate ja toiduainete töötlemise sektoriga. Lisaks on käibelaenude mahud ning eelarve jagatud ettevõtte suuruse alusel kaheks:

(1)  mikroettevõtjatele on ette nähtud 5000 – 25 000 euro suurused käibelaenud kogumahus 750 000 eurot ning

(2)  väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele on ette nähtud 5000 – 200 000 euro suurused käibelaenud kogumahus 1 250 000 eurot.

„Käibelaenu jagamine ettevõtte suuruse alusel annab suuremale hulgale ettevõtjatele võimaluse sellele ligi pääseda, mis omakorda tagab rohkemate ettevõtetele võimaluse leevendada tekkinud käibevahendite puudust,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Laenukäendust pakub MES nii põllumajandustootjatele, toiduainetööstustele kui ka maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Käendusreservi suurendamine annab võimaluse kaasata panku sektori rahastamisse senisest enam, pakkudes MESi kaudu pangalaenudele tagatisi.

„Käendusreservi suurendamine on praegu väga vajalik, sest pangad on järjest enam hakanud ka ettevõtetele laene väljastama, mistõttu MESi pakutav käendus annab pankadele kindlustunde oma laenuotsuste tegemisel,“ sõnas MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Alates 2020. aasta maikuust pakuti MESi kaudu koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

Praeguseks on MES teinud kokku 314 laenuotsust kogusummas 85,7 miljonit eurot. Laenukäendustest on positiivseid otsuseid tehtud 43,7 miljoni euro ulatuses ning kapitalirendi puhul enam kui nelja miljoni euro ulatuses.

Riigikogule tehti ettepanek maadevahetuse taastamiseks

Eesti Erametsaliidu teade
19. aprill 2021

Eesti Erametsaliit saatis Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku maadevahetuse võimaluse taastamiseks. Liidu hinnangul on otstarbekas kõrge loodusväärtusega maid vahetada analoogselt teiste riigile vajalike maade vahetamisega, näiteks Rail Baltica trassile jäävate maade omandamisel.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Yoko Alenderile saadetud kirjas juhib Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv tähelepanu ebaõiglasele kompensatsioonimehhanismile, mida riik looduskaitsealuste maade omanikele rangete majandamispiirangute korral pakub.

Kui sihtkaitsevööndisse jäävate metsade majandamata jätmise eest makstakse Natura hüvitist 110 €/ha aastas, siis rangete majandamispiirangutega piiranguvööndites väljaspool Naturat asuvate metsade eest kompensatsiooni ei maksta. Lepituseks pakutakse maamaksu 50% vähendamist (2-3 €/ha aastas). Maaomanikel on võimalus ka valmiv või küpseks saanud mets riigile müüa, kuid rakendatav ostuhinna arvutamise metoodika ei arvesta turuhinda. Ka hiljutine Halduskohtu otsus seab kahtluse alla senise kõrge loodusväärtusega maade riigile omandamise põhiseaduspärasuse.

Et mitte süvendada looduskaitseliste piirangutega koormatud kinnistute omanike rahuolematust, tegi Eesti Erametsaliit ettepaneku taastada maadevahetuse võimalus. Nii saaks metsaomanikud oma traditsioonilist eluviisi maal jätkata.

Erametsaliidu hinnangul on otstarbekas kõrge loodusväärtusega maid vahetada analoogselt riigile muudel põhjustel vajalike maade vahetamisega – ümberkruntimise käigus. Sellisel kujul toimib maadevahetus ka täna, näiteks Rail Baltica trassile jäävate maade omandamiseks. Samasugust võimalust soovivad ka looduskaitsealuste maade omanikud.

Erametsaliit tegi keskkonnakomisjonile ettepaneku looduskaitseseaduse muutmiseks ja maadevahetuse võimaluse taastamiseks ka looduskaitsealuste kinnistute puhul.

 

Lisainfo:

Andres Talijärv, Eesti Erametsaliidu tegevjuht

andres.talijarv@erametsaliit.ee, tel 503 6212

Euroopa liigub põllumajandusloomade puuris pidamise keelustamise suunas

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
16.04.2021.a.
PRESSITEADE

 

Eile, 15.04, arutleti Euroopa Parlamendis põllumajandusloomade ja -lindude puuris pidamise keelustamist.  Euroopa talunikke esindas arutelul Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindaja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Ühine avalik arutelu korraldati Euroopa kodanikualgatuse „End the Cage Age“ (eesti keeles „Lõpetage puuriajastu“) raames, mis algatati 2018. aastal ning mille käigus koguti 1,4 miljonit allkirja. Algatus kutsub Euroopa Komisjoni üles lõpetama põllumajandusloomade puurides pidamine ja tegema ettepanekuid õigusaktide kohta, mis keelaksid nende kasutamise.

Eilse arutelu teema oli Atsi sõnul kahtlemata aktuaalne ja vajalik. „Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomitee on juba aastaid nõudnud terviklikku Euroopa toidupoliitikat, mis võimaldaks üleminekut säästvamatele toidusüsteemidele. Tervis ja loomade heaolu on selle visiooni põhikomponentideks.“ Muutused ei saa tema sõnul toimuda aga üleöö. „Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et COVID-19 valguses on vaja kiiresti toetada põllumajandustootjaid üleminekul jätkusuutlikumale loomakasvatussektorile, mis vastaks paremini tarbijate ootustele ja samas säilitaks  toiduohutus ning loomade tervise ja heaolu kõrged standardid. Sektoril peab olema mõistlikult aega ja tuge ümberkorraldamiseks.“

Ats märkis, et Euroopas on võetud selge suund põllumajandusloomade puuris pidamise keelustamisele ja kui sellekohased otsused langetatakse, siis saavad need oluliselt mõjutama ka Eesti põllumajandust. Seega tuleks juba praegu Eestis alustada vastavate diskussioonidega ja suurendada investeeringuid loomade heaolu parendamiseks.

Selleks, et soovitud muutused saaksid laialdaselt toimuda on Atsi sõnul vaja tagada õiglased toiduainete hinnad, mis kajastaksid säästva tootmise tegelikke kulusid ja annaksid tootjate investeeringutele piisava tasuvuse, samuti peab Euroopa Liit garanteerima Euroopa põllumajandustootjatele ausa konkurentsi. See oli ka üks Atsi eilsel arutelul väljaöeldud seisukohtadest. „Karmistuvate nõuete ja suure investeeringuvajaduse tulemusena ei pruugi paljud talunikud üle Euroopa suuta ilma piisava aja ja  toetuseta kohaneda kõrgemate loomade heaolustandarditega. Kui rangemate nõuete ja suurte investeeringuvajaduste tõttu ei suuda põllumajandustootjad tootmisega jätkata, soodustab see veel rohkem maade kontsentreerumist ja suurte tootmisüksuste tekkimist. Kõige haavatavamad on paraku väiketootjad ja me peame tegema kõik endast oleneva, et põllumajandusmaade kontsentreerumist mitte süvendada. Seda enam, et see oleks selges vastuolus ka Euroopa Liidu roheleppe ja „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkidega,“ sõnas Ats.

„Heameel on aga tõdeda, et juba täna on Euroopa Liidus aasta-aastalt vähenenud põllumajandusloomade ja -lindude puuris pidamine. See näitab selgelt seda, et põllumajandustootjad ise muudavad oma tootmissuundi vastavalt tarbijate ootustele, turunõudlusele ja ka loomade heaolule. See on väga positiive ja oluline näitaja, sest Rohelist Euroopat ei saa ehitada ainult käskude ja keeldudega, vaid inimesed, sealhulgas loomakasvatajad, peavad selle vajadust mõistma,“ ütleb Ats ning rõhutab, et seda vajadust peavad mõistma kõik toiduahela osad, sealhulgas ka tarbijad ja Euroopa Liidu institutsioonid.

Atsi sõnul tuleb teadvustada ka seda, et Euroopa Liidus on juba praegu maailma kõige kõrgemad loomade heaolu standardid.  Selleks aga et Euroopa Liidu põllumajandus standardid saaksid veelgi kõrgemale tõusta, kutsub Ats ülesse inimesi oma ostudega põllumajandustavade poolt hääletama.  „See, kuidas meie toitu kasvatatakse, mõjutab keskkonda ja loomade heaolu ning iga ost, mille me tarbijana teeme, on hääletus põllumajandustavade poolt, mida me soovime toetada.“

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on Euroopa Liidu nõuandev organ, mis koosneb töötajate ja tööandjate organisatsioonide ning muude huvirühmade esindajatest. Komitee esitab oma arvamusi Euroopa Liidu küsimustes Euroopa Komisjonile, Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile, olles seega sillaks ELi institutsioonide ja ELi kodanike vahel.

 

Lisainfo: 
Kerli Ats
Tel: +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee

 

Eestis müüdav mesi on kontrollitud

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
15.04.2021

 

Põllumajandus-ja Toiduamet uurib igal aastal Eestis müüdava mee kvaliteedi- ja ohutusnäitajaid ning proove võetakse jaekaubandus- ja meekäitlemisettevõtetes nii Eesti päritolu kui ka mitte Eesti päritolu meest. 2020. aastal võeti Eestis müüdavast meest 121 proovi, sealhulgas  50 proovi mee autentsuse tuvastamiseks.

„Meele on kehtestatud kindlad koostise ja kvaliteedi nõuded. Kui mesi nendele ei vasta, siis ei tohi seda toodet mee nimetuse all turustada. Näiteks hüdroksümetüülfurfaali (HMF) sisaldus on üks olulisemaid mee kvaliteedi parameetreid, mis näitab mee värskust ja annab teada mee võimalikust liigsest kuumutamisest. Mett kuumutatakse vedeldamiseks, kuna tarbija eelistab vedelat mett. Diastaasarv näitab samuti mee värskust ja vigu mee kuumutamisel. Värskes mees on diastaasarv kõrgeim ning see väheneb mee seismisel ja kuumutamisel,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg. „Samuti on väga  oluline  kvaliteedinäitaja niiskusesisaldus, sest suure  niiskusesisaldusega  mesi võib käärima minna. Suurt veesisaldust ehk niiskust võib põhjustada ka näiteks niiske ilmastik.“

  1. aastal kvaliteedinäitajate uurimiseks võetud 29 proovist ei vastanud nõuetele üks Eesti mee proov, kuna HMF sisaldus oli liiga kõrge ja toode kõrvaldati müügilt.
    Autentsuse tuvastamiseks võetud 50 proovide valimis olid kõik suuremad kaupluseketid ja juhuvalimi alusel väiksemad toidupoed. Proovidest 12 olid Eesti päritolu ja 38 mitte Eesti päritolu meed. Võõrsuhkru ehk meele lisatud suhkru või siirupi sisaldust näitasid 8 võetud proovi analüüsitulemused. Kolme toote puhul oli etiketile märgitud mee päritoluriigiks väljaspoolt Euroopa Liitu pärit mee segu ning 5 toote puhul Euroopa Liidust ja väljaspoolt Euroopa Liitu pärit mee segu. Needki tooted kõrvaldati müügilt.

„Lisaks uuriti Eesti päritolu meeproovidel nelja puhul keelatud ravimite sisaldust, 18 juhul veterinaarravimite jääke, 16 proovist taimekaitsevahendite jääke ning neljas mees uuriti plii ja kaadmiumi sisaldust. Kõik tulemused vastasid nõuetele,“ kinnitas Kairi Ramjalg.

Mee koostise ja kvaliteedi ning toidualase teabe esitamise nõuded on kehtestatud Põllumajandusministri 20.11.2014. a määruses nr  104 „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded”. Seal on toodud ka nõuded,  millistele füüsikalis-keemilistele näitajatele mesi peab vastama.

Teate edastas

Annika Kubja
nõunik, kommunikatsioon
tel 5883 6975
annika.kubja@pta.agri.ee

 

Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.04.2021

 

Valitsus kiitis täna, 15. aprillil heaks Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning sektoriorganisatsioonide koostöös välja töötatud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030).

„Sellega on jõudnud lõpule üle kolme aasta kestnud protsess, kus kõik huvitatud on saanud kaasa rääkida,“ ütles maaeluministerUrmas Kruuse. Minister rõhutas, et arengukava näitab suunda, kus Eesti soovib oma toidutootmise ja maaeluga olla 10 aasta pärast. „Oleme seadnud eesmärgiks, et Eesti toit oleks eelistatud, elukeskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted oleksid edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised.“

Arengukava alaeesmärkidena toob minister välja targa ja kestliku põllumajanduse, toidutootmise, maaelu ning kalanduse, toonitades, et pea kolmandik arengukavast keskendub keskkonna ning toiduohutusega seonduvatele küsimustele.

Arengukava elluviimisel pööratakse erilist rõhku järgmistele teemadele.

  • Tagada tuleb heas korras mullad ja elurikkus. Tark põllumees majandab keskkonnasäästlikult ja nutikalt.
  • Loomi koheldakse hästi. Karjatamine on keskkonnale kasulik. Vähenema peab ravimite kasutamine.
  • Kestlik kalandus tagab piisavad kalavarud ka tuleviku põlvkondadele. Näeme võimalikku arenguhüpet kalakasvatuses, et katta meie toidulaud kodumaise kalaga.
  • Eesti toidul on riigisiseselt ja eksporditurgudel hea maine. Kodumaist toitu soovitakse osta värskuse ning hea maitse tõttu. Toidu ohutust ja puhtust peame igal sammul suutma ka tõendada ning selleks tuleb suurendada seirete ja analüüside mahtu.
  • Eesti peab suutma end ise põhitoiduainetega varustada. See tagab toidu järjepideva ja kindla kättesaadavuse ka eriolukordades või kriisis.
  • Eksport on oluline majanduse käimas hoidmiseks. Eestis on piisavalt põllu- ja mereala, et toota toitu rohkem, kui ise tarbime. Peame oskama oma eeliseid kasutada ning suutma ekspordimahte kasvatada.
  • Suurema tulu tagab tootjale läbi ühistegevuse saavutatav turujõud ja väärindatud toodete väljavedu.
  • Eesti maapiirkond on hinnatud elukeskkond, kuhu soovitakse rajada oma kodu ja ettevõte. Maapiirkondade arengu nurgakiviks on mitmekesine ettevõtlus.
  • Aastal 2030 on maal tugevad ja sidusad kogukonnad, seal on ruumi nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele.
  • PõKa 2030 on aluseks ka ELi ühise põllumajanduspoliitika ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi vahendite planeerimisele järgmiseks kümnendiks.

Taust

Arengukava lõimib ligi 30 põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse ning maa- ja rannapiirkonna arengudokumendi eesmärgid tervikuks ning aitab kaasa ka teiste Eesti riigi ja rahvusvaheliste arengudokumentide eesmärkide saavutamisele.

Arengukava on koostatud Maaeluministeeriumi eestvedamisel ja koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Kalanduse valdkonna juhtimine on jaotatud kahe ministeeriumi vahel.

Kolme aasta pikkuse protsessi vältel läbis eelnõu laiapõhjalise kaasamisprotsessi, kus osales üle 140 valdkonnaga seotud organisatsiooni. Samuti läbis arengukava eelnõu 2019. aastal kaks ministeeriumide kooskõlastusringi ja 2020. aastal Riigikogu arutelud. Koosloomes sõnastati PõKa visioon: Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada.

Arengukava terviktekst on üleval Maaeluministeeriumi kodulehel. Vaata ka kokkuvõtvaid videoid.

Lisainfo: Maaeluministeeriumi strateegia- ja finantsosakond, Aare Kasemets, aare.kasemets@agri.ee, 625 6132

Valitsus kiitis heaks ebaausate kaubandustavade tõkestamise seaduse eelnõu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.04.2021

 

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks Maaeluministeeriumi poolt esitatud ebaausate kaubandustavade tõkestamise seaduse eelnõu, mis korrastab ettevõtjate vahelisi kaubandussuhteid toidu teekonnal tootja juurest poeletile.

„Seaduseelnõu eesmärgiks on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Eesti on üks neljast ELi liikmesriigist Hollandi, Luksemburg ja Malta kõrval, kus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus siiani puudus. Eurodirektiiv näeb ette ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate meetmete ühtlustamist,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul luuakse eelnõuga põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esineva ebaausa kaubandustava tõkestamise alused. „Eelnõus sätestatakse ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüa vahel keelatud.  Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on alati keelatud ning seitse keelatud juhul, kui lepingu osapooled selles kokku leppinud ei ole,“ märkis Urmas Kruuse.

Eelnõu kohaselt liigituksid ebaausate kaubandustavadeks teiste hulgas näiteks üle 30 päeva ulatuvad maksetähtajad, ühepoolsed põllumajandustoodete ja toidu tarnelepingu tingimuste muutmised, müüja ähvardamine kaubanduslike survemeetmetega, tasu, mis ei ole seotud põllumajandustoote või toidu müümisega, tootjalt üksnes teatud tüüpi veopakendi nõudmine.

Eestis hakkab eelnõu kohaselt järelevalvet teostama Konkurentsiamet.

Seaduse kavandatav jõustumise tähtaeg on 1. november 2021.

 

 

Põllumajandus ja toiduainetööstus kohanesid raskustega ning läbisid kriisiaasta edukalt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.04.2021

 

Maaeluministeeriumis hiljuti valminud 2020. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et soodne ilmastik soosis taimekasvatust, koguti rekordiline teraviljasaak ning piima ja liha toodang kasvas juba mitmendat aastat järjest. Samuti kasvas Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport.

„COVID-viirus ei jätnud teiste sektorite kõrval puutumata ka põllumajandust ning 2020. aasta kujunes proovikiviks meie toidutootjatele – samas tuleb põllumehe ja teiste toidu tarneahela osaliste kiituseks öelda, et suudeti kohaneda ning muutuvates oludes saadi edukalt hakkama,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Soodsate ilmaolude toel koguti rekordiline teraviljasaak, piima kogutoodang oli viimaste aastakümnete suurim ning liha kogutoodang suurenes neljandat aastat järjest.“

„Tublid on olnud ka meie toiduainetööstused, kellel läks eelmisel aastal paremini kui töötleval tööstusel üldiselt, samuti jätkas eelmisel aastal kasvu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport,“ sõnas minister.

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujunes mullu 974,3 miljonit eurot. Sellest taimekasvatussaadused moodustasid  48%, loomakasvatussaadused 42% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd 10%. Kogutoodangu väärtus alushinnas vähenes 2020. aastal võrdluses 2019. aastaga 2% võrra.

Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2020. aastal 2,1 miljardit eurot, jäädes enam-vähem eelmise aasta tasemele ja see moodustas 16,4% kogu töötleva tööstuse müügitulust.

Eestist eksporditi 2020. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,4 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,6 miljardi euro eest.

Teraviljasaak oli mullu 1,6 miljonit tonni, ületades eelneva aasta rekordit. Teravilja kasvupind oli 2020. aastal 370 120 hektarit.

Piima kogutoodang oli mullu viimaste aastakümnete suurim — 847 800  tonni. Kasv tugines taas kord lehmade suurenenud produktiivsusele. Piimatoodang kasvas aastases võrdluses 3,2%.

2020. aastal toodeti Eestis liha 79 887 tonni,  mida oli aasta varasemaga võrreldes 5% võrra enam. Poole toodangu kasvust andis linnuliha- ja kolmandiku sealihatoodangu suurenemine.

Samas puu- ja köögiviljatootjatele oli eelmine aasta keeruline — hiline kevad ja äärmuslikud ilmastikuolud mõjusid halvasti nii puu- kui ka köögivilja saagile ja kvaliteedile.

Eestile 2020. aastal kehtestatud varasemast väiksem kilukvoot ja ebasoodsad ilmastikuolud esimeses pooles mõjutasid halvasti Läänemere traalpüüki. See avaldus ka kala kogupüügis, mis oli 13% väiksem kui aasta varem.

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2020. aasta ülevaade leitav Maaeluministeeriumi kodulehel. Lühikese kokkuvõttega saab tutvuda Maablogis.

15. aprillil kell 12.30-14.00 toimub põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse 2020. a ülevaate avalikustamise veebiseminar, mis on jälgitav Maainfo Youtube lehel.