Põllumajandus- ja Toiduamet PRESSITEADE 11.04.2021
Eestimaalastel on tuhandeid lemmikuid, kellele on tänane päev pühendatud. Igapäevaselt vajavad lemmikut hoolt ja tähelepanu, täna väärivad meie lemmikloomad erilisemat kohtlemist.
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Darja Injukina sõnul on Eestis väga palju lemmikloomi, kes pole just kõik harjumuspärased neljajalgsed sõbrad. „Lisaks kassidele ja koertele peavad eestlased lemmikutena veel näiteks roomajaid, närilisi, ämblike ja linde. Loodetavasti iga lemmiklooma võtja teadvustab juba enne lõpliku otsuse tegemist, millise vastutuse ta endale võtab sh mõtleb ka sellele, kas ta suudab oma hoolealuse eest hoolt kanda ka n-ö raskematel hetkedel ja päevadel,“ selgitas Injukina.
Juba lemmiklooma ostes on oluline tutvuda looma kasvukeskkonnaga, küsida müüjalt vajalikke dokumente ning enne ostu lemmikuga ka tutvust teha. „Ostjal on alati õigus lasta loom veterinaararstil üle vaadata ning sõlmida müüjaga kirjalik ostu-müügi leping, et tulevikus ei oleks halbu üllatusi näiteks looma tervise osas,. Kahtluste ja kõhkluste korral, on igal ühel õigus tehingust loobuda“ kirjeldas Injukina.
Kuna eestlased armastavad lemmikutena väga erinevaid loomaliike, siis on väga oluline viia end kurssi looma vajadustega. Näiteks millist temperatuuri vajab, kas vajalik on erisööt, millised on loomaliigi tüüpilisemad haigused, et neile vajadusel kiiresti reageerida jne. Kuna loomade ravi võib tihtipeale osutuda kulukaks, siis tuleb kindlasti eelnevalt läbi mõelda, kas suudetakse tagada lemmikule vajalik ravi, mis on üheks loomaomaniku kohustuseks.
Lisaks ravile on oluline ka erinevate loomade vaktsineerimine, sest see aitab ära hoida haiguseid, mis võivad olla isegi surmavad. Seetõttu on väga oluline teostada regulaarseid vaktsineerimisi veterinaararsti juures, kes oskab soovitada, mis vaktsineerimised peaksid lemmikul kindlasti tehtud olema.
Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.04.2021
Reedel toimus eriti ohtliku lindude gripi infotund, mis oli suunatud kõikidele linnupidajatele.
Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul andis amet ülevaate oma senistest tegevustest ning küsimusi said esitada ka linnupidajad. „Infotunnil anti ülevaade lindude gripi haigusest, kui sellisest, ennetusmeetmetest, ameti tegevustest taudikoldes, kontrollidest lindlatesse ning anti soovitusi ka lindude heaolu tagamiseks. Linnupidajad olid aktiivsed ning esitasid ka täiendavaid küsimusi,“ kirjeldas Sammel.
„Linnukasvatajaid huvitas enim, millal lõpetatakse sees pidamise kohustus. See aga sõltub paljuski sellest, milline on lindude gripi olukord Eestis. Samuti tunti huvi mahedalt ja vabalt peetavaid kanu puudutavate muudatuste kohta,“ selgitas Sammel.
Mahedalt peetavaid kanu tuleb samuti pidada siseruumides ning mune võib jätkuvalt mahedana märgistada, kui lindudel on alaline juurdepääs piisavas koguses koresöödale ja sobivale materjalile, et rahuldada nende loomuomaseid vajadusi – kanad peavad saama siblida, istuda õrrel, võtta liivavanni ja muneda pesasse. Kui vabalt peetavate munakanade pääsu jooksuaeda on piiratud rohkem kui järjestikuse 16 nädala jooksul, siis ei tohi neid mune enam „vabalt peetavate kanade munade“ nimetusega turustada. Antud nõue rakendub, kui munakanade pääsu jooksuaeda on piiratud rohkem kui järjestikuse 16 nädala jooksul.
Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Ann Riisenberg’iga, on kokku pannud loomakasvatajatele abimaterjali. Abimaterjal peaks aitama paremini mõista ja aru saada põllumajandusloomade välitingimustes pidamise ning alates 2023. aastast kehtima hakkavatest nõuetest.
Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega muudeti teadmussiirde, nõuande- ja innovatsioonimeetmete tingimusi. Muudatus võimaldab pikendada meetmete rakendamise tähtaega kahe aasta võrra ning laiendada teadmussiirde ja teavituse toetuse sihtrühma.
„Mul on hea meel, et saime võimaluse laiendada toetuse sihtrühma kutseõppeasutuste tasemeõppes õppijatele. Loodan väga, et sellest kujuneb järgmine väike samm, mis aitab tõsta põllumajanduslike erialade atraktiivsust noorte seas,“ ütles Urmas Kruuse.
Kutseõppeasutustes õppijatele suunatud teadmussiirde ja teavituse toetuse tegevused peavad olema seotud loomakasvatuse, taimekasvatuse, metsanduse, toiduainetööstuse või ettevõtete majandamisega.
„Nii tegutsevale ettevõtjale, alustavale ettevõtjale kui ka kutseõppeasutustes õppijatele on oluline tagada võimalused uute teadmiste omandamiseks ning enda oskuste ja teadmiste esitlemiseks,“ märkis Kruuse.
Teadmussiirde toetus võimaldab tutvustada sihtrühmale uusi tehnoloogiaid ja häid põllumajandustavasid, mis omakorda aitab kaasa Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegias sätestatud eesmärkideni jõudmisele. Kutseõppe praktiliste tegevuste põimimine teadmussiirde tegevustesse muudab põllumajandusliku teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi terviklikumaks.
Teadmussiirde ja teavituse toetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (www.pria.ee) kaudu ajavahemikul 14.–19. aprill.
Talunike asendusteenus sai alguse 13 aastat tagasi Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja sotsiaalministeeriumi ühisprojekti raames, et aidata loomakasvatusega tegelevatel talunikel leida vajadusel puhke- ja haiguspäevadeks kogemustega abilisi. Täna on talupidajad asendusteenusega tuttavad ning kasutavad seda väga meelsasti, kuid pigem napib töötegijaid ehk asendustalunikke.
„Loomad vajavad hoolt 24 tundi ööpäevas ning loomakasvataja ei saa neile kuidagi öelda, et mul on vaja nädal aega puhkust ning vaadake ise, kuidas hakkama saate. Samuti on väga oluline, et talunikud end ära ei katkestaks tööga ning nende füüsiline ja vaimne tervis oleksid hoitud. Sellest murest lähtuvalt saigi asutatud asendusteenus, tänu millele saavad talunikud võtta puhkust ning leida asendustaluniku ajaks, mil nad ise tööd teha ei saa,” selgitab Eestimaa Talupidajate Keskliit tegevjuht Kerli Ats.
Viinamärdi talu lambad
Asendusteenuse toetust saavad taotleda tootjad, kelle asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal on kuni seitse töötajat, kelle netokäive ei ületa miljonit eurot ja kelle ettevõttes on PRIA põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viiele loomühikule vastaval arvul veiseid, sigu, lambaid või kitsi. Talupidaja asendusteenust saab tellida puhkuse ajaks 28 kalendripäevaks, haiguse ajaks haiguslehe alusel, kuni 12-aastase lapse põetamise ajaks, raseduse- ja sünnipuhkuse ajaks ning surma korral. Teenuse hinnast suure osa kannab riik. Talunikul tuleb tasuda vaid omaosalus 20-50% tunni hinnast, mida arvutatakse ettevõtja eelmise aasta netokäibe põhjal.
Kui algselt oli asendusteenus suunatud vaid loomakasvatajatele, siis eelmisel aastal võimaldati seoses koroonakriisi eskaleerumisega asendusteenistust kasutada ka taimekasvatusettevõtetel. On võimalus, et see laieneb ka tänavusele aastale. Keskliidu meeskonnas on ligi 30 asendustalunikku, aga hetkel ollakse valmis võtma tööle veel kuni 15 inimest. Asendustalunikud käivad tööd tegemas üle Eesti, kuid muidugi püüab tööandja arvestada nende soovidega, näiteks paljud soovivad, et teenindatavad talud oleksid nende piirkonnas. Aga on ka neid, kes on eriolukorras valmis minema ka nädalaks-paariks kaugemale.
Pajumäe talu on pikaaegne asendustaluniku teenuse kasutaja
Asendustalunik ei tohi karta tööd ega loomi
Asendustaluniku töö on teha teevad talus just neid töid nagu talutöötaja või pererahvas – söödavad ja joodavad loomi, lüpsavad lehmi või teevad põllutöid. „Selles töös rutiini ei teki,” nendib Ats. „Meie talud ja nende tegevused juba on nii erinevad: piima- ja lihaveisefarmid, kitse- ja lambafarmid! Reeglina on ühel asendustalunikul teenindada umbes 10 talu, kuid ausalt öeldes on nõudlus teenuse järgi suurem, kui suudame pakkuda.”
Asendustalunik Kalmer Galka on talust tallu käinud vahelduva eduga juba aastast 2009. Vahepeal oli ta mõned aastad tööl Soomes, kuid alates 2015. aasta veebruarist on taas asendustalunik. „Viimase kuue aasta jooksul on mu tööandjateks olnud kokku umbes 16 talu. Elan Lõuna-Eestis ja minu talud ulatuvad Pärnumaast ja Viljandimaast Võrumaa ja Valgamaani,” tutvustab ta.
Tööd peab tema sõnul tegema igasugust – laudas loomade poegimiste vastuvõtmisest lüpsini ning põllul künnist lõikuseni. „Mulle meeldib vaheldus, et ma ei ole ühes kohas kinni. Ühes paigas töötades tekiks mul mõne aastaga tõenäoliselt rutiin, mis tapaks töölõbu kiiresti. Praegu olen kord siin ja kord seal, igas talus on erinev tehnika, erinevad tööd, erinevad mured. Kindlasti ei sobi selline töö inimestele, kes tahaksid olla rohkem kodus. Vahel olen ära esmaspäevast reedeni ja see peab sobima nii töötajale endale kui ka olema vastuvõetav tema perekonnale.”
Kalmer lisab, et kõige tähtsam on aga see, et talunik ei kardaks loomi. „Kes loomi kardab ja neile lähedale minna ei julge, see maatööd teha ei saa!”
Asendustalunik Kalmer Galka
Asendustalunikult nõutakse keskliidu poolt tööle asudes põllumajanduslikku haridust, 3-aastast töökogemust loomakasvatuses või aastast töökogemus taimekasvatuses. Loomulikult on väga oluline töö kvaliteet, hea suhtlemisoskus ja suutlikkus töötada väljakutseid pakkuvas sektoris, ent selle eest pakutakse ka väga konkurentsivõimelist palka. Ehk – töö on liikuv ja nõuded on kõrged, aga ka palgasüsteem on motiveeriv. Enamik asendustalunikke on tööl täistööaja ja käsunduslepingu alusel, kuid on ka paindlikumaid tingimusi, näiteks saab tulla tööle poole kohaga.
Aasta Põllumees 2020, piimatootmise ja piimakarjakasvatusega tegeleva osaühingu Remmelgamaa omanik Kaja Piirfeldt kiidabki just asendustalunike head väljaõpet ja laia silmaringi. „Liit koolitab oma töötajaid igal aastal, neil on suured kogemused ning paindlikkus, mis on tekkinud erinevates ettevõtetes töötamisel. Mina kasutasin asendusteenust esmakordselt 11 aastat tagasi ja leian, et see on suurepärane võimalus väikesele ettevõttele, kellel on vaja inimestele puhkust anda või keegi ootamatult haigestub ning pole võimalik selleks ajaks täiskohaga uut inimest palgata. Lisaks on tootjatel asendustöötajatelt palju õppida, sest nende kogemustepagas on väga suur!”
Kerli Ats lisab, et asendustalunike seas on nii vanemaid inimesi kui ka palju tublisid noori, kes on tulnud asendustalunikuks oma peretalust või lõpetanud Särevere või Olustvere ametikooli. „Tööjõuliikumine on meil suhteliselt väike, aga täna oleme olukorras, kus on uusi töökäsi väga vaja!”
Täpsem info aste@taluliit.ee või telefon +372 5332 6581 www.taluliit.ee
Mai kuus võtab Põhja-Eesti Läänemaalt ja Haapsalult üle toidupiirkonna tiitli, millega algab Põhja-Eesti maitsete aasta.
Inspireerituna piirkonnale iseloomulikust paepealsetest rannamaadest valis Põhja-Eesti toidupiirkond oma tunnuslauseks „Paepealsed maitsed“. „Meie suurimaks väljakutseks on tuua Põhja-Eesti kohalik toit ühtse ja selge piirkonnana Eesti toidupiirkondade kaardile,“ ütles Põhja-Eesti toidupiirkonna projektijuht Eha Paas. „Toidupiirkonna võrgustiku ülesehitamisega alustasime juba 2010. aastal, tänaseks on meil oma märgis „Põhja-Eesti kohalik toit“, mille on välja teeninud kokku 51 ettevõtet. Võrgustiku hea ja usalduslik koostöö andis kindluse toidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks, et tutvustada Põhja-Eesti maitseid ka laiemale huviliste ringile,“ sõnas Eha Paas.
„See on nüüdseks kuues kord, kui maaeluministeeriumi algatusel Eesti toidupiirkonda valitakse, kes saab võimaluse terve aasta jooksul tutvustada oma kandi maitseid. Põhja-Eesti võlus hindajaid karguse ja lihtsusega, kuhu on segatud paras annus romantikat. Plaanile, anda uus elu suveköökidele ja tuua fookusesse omal ajal mõisate juures kasutusele võetud triiphooned kui mõnusad kohtumispaigad, tuleb anda võimalus,“ leidis hindamiskomisjoni tööle heakskiidu andnud maaeluminister Urmas Kruuse.
Põhja-Eesti maitsete aasta ootab külastajaid põnevatele toidukultuuri sündmustele, kooskokkamiste õpitubadesse, avatud triiphoonete, terrasside ja verandade päevadele koos lahkete võõrustajate ja huvitavate maitsetega. Vihjeid Põhja-Eesti maitsete kohta leiad veebilehelt „Põhja Eesti kohalik toit“.
Toidupiirkonna valimise eesmärgiks on piirkondade tugevdamine läbi toidukultuuri. „Toit on alati olnud ühendaja ja suhete soodustaja. Ootame selle kaudu toidutootjaid, toidu väärindajaid ja kohalikke kogukondi suuremale koostööle, et aidata läbi toidu avastada oma piirkonna identiteeti ja atraktiivsust ka külaliste jaoks,“ sõnas maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.
Toidupiirkonna tiitleid on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa, kes mais piirkonna sümboli, 1,5 meetri pikkuse kahvli, Põhja-Eestile üle annab.
Põllumajandus- ja Toiduamet PRESSITEADE 05.04.2021
Põllumajandus- ja Toiduameti kontrollid viidi läbi nende piirkonna linnupidajate juures, kes asusid piirkondades, mis on kevadrändest tulenevalt lindude gripi riskialadel. Lisaks linnupidajate nõustamisele kontrolliti seespidamise nõuetest kinnipidamist ja bioturvalisuse meetmete täitmist. Kontrollid jätkuvad.
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul viidi kontrollid läbi ajavahemikul 15.02—10.03 ja kontrolli eesmärgiks oli kodulindude pidamise kohtades rakendatavate kaitsemeetmete hindamine ja linnupidajate teadlikkuse tõstmine maandamaks eeskätt lindude rändeperioodist tingitud väga nakkava lindude gripi leviku riski. „Kokku oli kontrollivalimis 57 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis registreeritud linnupidajat. Kontrolli tulemusena tuvastati, et 8 neist oli linnupidamise lõpetatud, kahjuks polnud sellest registrit teavitatud. Ülejäänute puhul vaadati eelkõige nakkushaiguste vältimiseks ettenähtud meetmete täitmist. 47-s lindlas sai bioohutusnõuete rakendamist pidada rahuldavaks. Vaid kahe puhul tuvastati, et lindudel oli pääs õue. Üle poolte kontrollitute puhul oli tegemist lindude pidamisega hobikorras või oma tarbeks,“ kirjeldas Kalda.
Linnupidajaid kontrolliti valimi alusel, kus riskikriteeriumiks oli veelindude (haned, luiged) pidamine, mitu koos peetavat linnuliiki ja asukoht veelindude rändealal.
Põllumajandus- ja Toiduamet jätkab kodulindude populatsiooni bioturvalisuse tagamise kontrollidega, võttes vaatluse alla suuremate linnupidamiskohtade lähiümbruse linnupidajad. Kontrollide fookus on üle 1000 linnuga farmide ümbrus 3 kilomeetri raadiuses, kuna taudi võimalikul puhkemisel mõjutab see suurte tootjate majandustegevust olulisel määral.
Kontrollide eesmärgiks on ameti poolt kehtestatud väljas pidamise piirangute täitmise hindamine ning teadvustada linnupidajatele taudi riski ja anda vajadusel juhiseid bioturvameetmete täitmiseks.
Mittenõuetekohase tegevuse korral selgitavad ameti järelevalveametnikud linnupidajatele rakendatavate meetmete olulisust ning olukorrast sõltuvalt rakendatakse vajadusel sunnimeetmeid
Nimetatud nõuete järgimisel tuleb kevadperioodil olla väga hoolsad, sest on alanud lindude massiline kevadränne ning kodulindude nakatumise risk kõrge patogeensusega lindude gripi viirusega on hetkel väga suur.
Amet tuletab meelde, et jätkuvalt on kodulinde keelatud väljas pidada ning see võib ohustada ka teisi kodulindude kasvatajaid. Juhul kui märkad, et keegi ei täida seda seatud kohustust, siis palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit.
Kokku laekus põllumajandusettevõtetelt 143 taotlust 8 576 460 euro saamiseks, mittepõllumajandusettevõtetelt 360 taotlust 22 388 605 euro saamiseks.
„Erinevalt varasematest voorudest on käesolevas taotlusvoorus toetatav ka mittestatsionaarsete masinate ja seadmete soetamine. See loob toetuse saajatele paindlikumad võimalused teenuste osutamisel. Paljud on seda võimalust kasutanud, seetõttu on ka voorus esitatud taotluste hulk tavapärasest suurem,“ ütleb PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Kristel Võsu.
Ettevõtjatel oli võimalus taotleda PRIA vahendusel investeeringutoetust projektidele, mis aitavad mitmekesistada ja arendada maapiirkondade majandustegevust väljaspool põllumajandustootmist ning läbi selle luua maapiirkondades eeldused uute töökohtade tekkeks.
Käesolevaks, viiendaks taotlusvooruks, on eraldatud 14 miljonit eurot, millest põllumajandusettevõtjatele on mõeldud 5,6 miljonit eurot ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 8,4 miljonit eurot. Kuna toetusesoove on eelarvest rohkem, otsustatakse toetuste määramine nõuetekohaste taotluste paremusjärjestuse alusel. Taotlusi hinnatakse määruses sätestatudhindamiskriteeriumide põhjal.
Otsused kinnitab PRIA hiljemalt 12. juuliks 2021, projektide elluviimisega võivad ettevõtjad alustada taotluse esitamise päevale järgneval päeval.
This website uses cookies to improve your experience while you navigate through the website. Out of these cookies, the cookies that are categorized as necessary are stored on your browser as they are essential for the working of basic functionalities of the website. We also use third-party cookies that help us analyze and understand how you use this website. These cookies will be stored in your browser only with your consent. You also have the option to opt-out of these cookies. But opting out of some of these cookies may have an effect on your browsing experience.
Necessary cookies are absolutely essential for the website to function properly. This category only includes cookies that ensures basic functionalities and security features of the website. These cookies do not store any personal information.
Any cookies that may not be particularly necessary for the website to function and is used specifically to collect user personal data via analytics, ads, other embedded contents are termed as non-necessary cookies. It is mandatory to procure user consent prior to running these cookies on your website.
